1. Andres Alla esitas 23. oktoobril 2025 kell 00.04 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebuse kohaselt vaatles ta 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise elektroonilise hääletamise toiminguid, täpsemalt 19. oktoobril 2025 elektrooniliselt antud häälte lugemist. Veebiülekandest oli näha, et võtmerakendus väljastas „rikutud sedelid“, kuid ei ilmnenud, et sellele oleks tähelepanu pööratud ja võtmerakenduse väljundina saadud tulemus laaditi valimiste infosüsteemi. 20. oktoobril 2025 toimunud elektrooniliselt antud häälte lugemise õigsuse kontrolli käigus andis võtmerakendus sama väljundi, ekraanile kuvati väljundfaili „KOV_2025-invalid“ sisu, ja riigi valimisteenistuse töötaja sõnul kuvati kolm krüptogrammi, millede sisu ei vastanud dekrüpteerimisel nimekirjas olnud valikutele. Hiljem kuvati ka hääletamistulemuste fail, mis samuti sisaldas viiteid kolmele kehtetule sedelile. Pärast protseduuride sooritamist avaldati valimisteenistuse juhi allkirjastatud tulemuste fail veebilehel. Kaebaja leiab, et kuna hääletustulemuste fail ei sisalda mingeid viiteid rikutuks märgitud sedelite sisule, siis käsitletakse sedeleid rikutuna üksnes võtmerakenduse poolt väljastatud hääletamistulemustele tuginedes ja ilma valija tegeliku tahte väljaselgitamiseta.

2. Kaebaja taotleb 19. oktoobril 2025 toimunud valimiste elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise seadusvastaseks tunnistamist ning riigi valimisteenistuse kohustamist tulemuste kindlakstegemiseks viisil, et muuhulgas tuvastataks elektroonilise hääletamise süsteemi poolt rikutuks märgitud sedelite sisu ja seeläbi võimalik valija tahteavaldus. Kaebaja leiab, et 19. oktoobri 2025 toimingu käigus tema valimisringkonna rikutud sedelite sisuliselt hindamata jätmine rikub tema kui valija õigust ühetaolistele valimistele.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

3. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Andres Alla ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

4. Andres Alla selgitas komisjoni koosolekul, et oma kaebuses on ta lähtunud häältelugemisprotsessis kasutatud programmi terminist „rikutud sedelid“. Seaduse tähenduses käib kaebuses kirjeldatu kehtetute sedelite kohta. Kaebaja taotles koosolekul ka kaebetähtaja ennistamist, põhjendades seda asjaoluga, et ta ei jõudnud kaebust enne valmis.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

5. Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 60¹ lg 6 kohaselt on kehtetu elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane. Sel põhjusel kehtetuks loetud elektrooniliselt antud hääli oli kokku kolm. Riigi valimisteenistuse 26. septembri 2025. a korralduse nr 11 lisa „IVXV elektroonilise hääletamise üldraamistik ja selle kasutamine Eesti riiklikel valimistel“ kohaselt tehakse RKVS § 60¹ lg-s 6 toodud tingimustele vastavad elektroonilised hääled, mis tuleb kehtetuks tunnistada, kindlaks pärast elektroonilise hääle lahutamist isikuandmeid sisaldavast konteinerist ja elektrooniliste häälte dekrüpteerimist. See kontroll toimub automaatselt ja toimingu õigsust kontrollib järgmisel päeval toimuval tervikluse kontrollil infosüsteemide audiitor. Elektroonilise hääle avamist õigusaktid ette ei näe ja selleks puudub ka põhjus. Pigem kaasneb kehtetu elektroonilise hääle avamisega (vähetõenäoline) risk elektroonilise hääletamise süsteemi tarkvaraliseks ründeks.

6. Elektroonilise hääletamise tulemused teeb kindlaks riigi valimisteenistus, kes korraldab elektroonilist hääletamist. Elektroonilise hääletamise puhul nähtub häälte kehtetuks tunnistamine elektroonilise hääletamise tulemusi kajastavast dokumendist, mille allkirjastab riigi valimisteenistuse juht pärast elektroonilise hääletamise süsteemi andmete tervikluse kontrolli (RKVS § 60¹ lg 10).

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

7. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi. KOVVS § 66 lg 1 kohaselt tuleb kaebus esitada Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul arvates vaidlustatava otsuse või toimingu tegemisest.

8. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on valimiskaebuse esitamise õigus üksnes isikul, kelle subjektiivseid õigusi otsus või toiming väidetavalt rikub, ning kaebust ei saa esitada teiste isikute õiguste kaitseks ega avalikes huvides (vt RKPJKo 5-23-11, p 27 ja seal viidatud). Isik saab valimispõhimõtete, sh õigust ühetaolistele valimistele, rikkumist vaidlustada vaid sel juhul, kui riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline (vrd RKPJKo 5-19-7/2, p 19). Kaebaja ei väida ja ka asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel andnud elektroonilise hääle, mis oli RKVS § 60¹ lg 6 alusel kehtetu. Ka ei ole kaebaja osalenud valimistel kandidaadina. Vabariigi Valimiskomisjoni loeb seega kaebuse esitatuks avalikes huvides.

9. Kaebaja on vaidlustanud riigi valimisteenistuse 19. oktoobri 2025 toimingu, mille tulemused kinnitas riigi valimisteenistuse juht pärast elektroonilise hääletamise süsteemi tervikluse kontrolli 20. oktoobril 2025. KOVVS § 66 lg 1 kohaselt tulnuks kaebus esitada hiljemalt 22. oktoobril 2025. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb kaebetähtaja kulgemist arvestada vaidlustatava toimingu sooritamisest mitte asjaolude teatavakssaamisest. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja põhjendust kaebetähtaja möödalaskmise kohta ei pea Vabariigi Valimiskomisjon mõjuvaks.

10. Mittetähtaegne ja avalikes huvides esitatud kaebus jääb läbi vaatamata.

11. Vabariigi Valimiskomisjon peab siiski vajalikuks selgitada, et RKVS § 60¹ lg 6 järgi on elektrooniline hääl, mis ei sisalda valija elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbrit või ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni kehtestatud vormi kohane, kehtetu. Täiendavaid toimingud sedeli kehtetuses veendumiseks ei ole ette nähtud.

Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Andres Alla kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.