1. Kaspar Kartanas esitas 23. oktoobril 2025 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja leiab, et 20. oktoobril 2025 toimunud elektroonilise hääletussüsteemi andmete tervikluse kontrolli veebiülekandes kuvati avalikult teavet, mis sisaldas tühistatud elektroonilisi hääli, puuduva ajatempliga hääli, enne valimiste algust antud hääli, korduvate krüptogrammidega antud hääli ning isikuandmeid, mis võimaldasid seostada konkreetseid hääli konkreetsete valijatega. See tekitas kaebaja hinnangul kahtluse elektroonilise hääletuse salajasuse rikkumises ning auditeerimisprotsessi nõuetele vastavuses.

2. Sellega rikuti põhiseaduse § 60 kohast valimiste üldise, ühetaolisuse ja salajasuse põhimõtet ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOVVS) § 1 nõuet, et valija tahet ei tohi olla võimalik tuvastada. Lisaks tuleb isikuandmete lekkega seonduvalt isikuandmete kaitse määruse § 44 kohaselt teavitada andmesubjekti ja § 45 kohaselt Andmekaitse Inspektsiooni. Tegu on reaalse rikkumisega, mis viitab nii tehnilise kui protseduurilise järelevalve puudujäägile.

3. Kaebaja leiab, et tema kui hääletaja õigusi ohustatakse, kuna tema või teiste valijate hääletusandmed võisid muutuda tuvastatavaks ning vaatlejana ei ole ta saanud veenduda auditeerimise vastavuses turvameetmetele ja dokumenteeritud nõuetele. Kandidaadina valimistel osalenuna rikutakse tema õigusi, sest kaebuses märgitud rikkumine kahjustab valimistulemuste usaldusväärsust ja kõigi kandidaatide võrdseid tingimusi.

4. Kaebaja taotleb elektroonilise hääletamissüsteemi andmete tervikluse kontrollimise audititegevuse veebiülekande ajal toimunud rikkumise tuvastamist; valimiste korraldajate (riigi valimisteenistus ja Riigi Infosüsteemi Amet) kohustamist hinnata lekke mõju valimiste usaldusväärsusele ja hääletuse salajasusele; avaliku aruande avaldamist juhtunu asjaolude ja tagajärgede kohta, sh hinnangu andmist auditiprotseduuri vastavusele kehtivatele nõuetele; mõistliku tähtaja seadmist paranduste ja riskide maandamise plaani esitamiseks, selgitades, kuidas tarkvaralised ja protseduurilised puudused kõrvaldatakse ja välditakse sarnaste juhtumite kordumist tulevikus; reguleerida, kuidas andmelekke korral teavitataks Vabariigi Valimiskomisjoni, Andmekaitse Inspektsiooni, avalikkust ja isikuid, kelle andmed lekkisid.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

5. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Kaspar Kartanas ning riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

6. Kaspar Kartanas selgitas koosolekul, et on kaebuse esitanud kolmes rollis. Lisaks esindab ta isikut, kelle isikuandmed lekkisid. Esindusõigus on antud suuliselt ning kaebaja ei soovinud avaldada isikut, keda ta esindab.

7. Kaebaja selgitas, et ta kasutas ja juhendas ka esindatavat kasutama mitteametlikku valijarakendust. Viis identse krüptogrammiga valimiskasti jõudnud häält olid allkirjastatud tema esindatava poolt. Audiitori ekraanile ilmunud veateate põhjustas tõenäoliselt viis identse krüptogrammiga häält. Identsete krüptogrammidega häälte saatmiseks kasutati kindlasti isetehtud valijarakendust. Kaebaja keeldus koosolekul vastamast mitmetele komisjoni küsimustele, millega püüti selgeks teha olukorra tekkepõhjuseid.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

8. Riigi valimisteenistus kontrollis elektroonilise hääletamise süsteemi andmete terviklust vastavalt Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 60¹ lg-le 9¹. Selle juures viibisid ja teostasid oma toimingud infosüsteemide audiitorid vastavalt RKVS § 48⁶ lg-le 11. Saali ekraanile kuvati arvuti ekraanil toimuv ning seekaudu olid vaadeldavad infosüsteemide audiitorite toimingud. Tervikluse kontrolli käigus peatus audiitori tarkvara ja audiitor avas logifaili kontrollimaks tuvastatud kõrvalekalde põhjuseid. Kõrvalekalde põhjustas asjaolu, et hääletamiskastis viimasena antud kehtiva elektroonilise hääle identne krüptogramm tuvastati ka kehtetute sedelite hulgas. Kuna sellist olukorda ei saa juhtuda ametlikku valijarakendust kasutades, luges audiitori loodud rakendus asjaolu kõrvalekaldeks.

9. Kui audiitor avas kõrvalekalde põhjuse tuvastamiseks logifaili, kuvati see koos isikuandmetega saali ekraanile. Isikud, kellede andmed ekraanile kuvati, olid üks Riigi Infosüsteemide Ameti ja kaks riigi valimisteenistuse töötajat, kes andsid testhääled enne elektroonilise hääletamise algust. Neljas oli isik, kes oli andnud oma andmed kasutamiseks Kaspar Kartanasele. Viies oli isik, kelle antud elektroonilisel sedelil puudus allkirjastamissertifikaadi kehtivuskinnitus.

10. Logifailis näidati viie isiku andmeid (isikukood, hääletamise ajahetk) ja kõrvalekalde põhjust. Riigi valimisteenistus katkestas isikuandmeid sisaldava logifaili kuvamise saali ekraanil 8 sekundiga. Kaebuses kirjeldatud ajahetkel viibisid saalis vaatlejatena lisaks Kaspar Kartanasele veel kaks vaatlejat. Veebiülekande resolutsioon ei võimaldanud veebiülekande vaatajatel tuvastada isikuid, kelle isikuandmed ekraanidel kuvati.

11. Riigi valimisteenistuse hinnangul ei olnud isikuandmete kuvamisel tõenäolist ohtu füüsilise isiku õigustele ja vabadustele. Isikuandmetena kuvati ekraanile avalikest allikatest kättesaadavad andmed – isikukood. Lisaks kuvati kehtetute ning korduvate ja eemaldatud häälte andmise ajad. Sellega ei rikutud valimissaladust, sest ei avaldatud andmeid, mis võimaldaksid tuvastada valija tahet (kelle poolt valija hääletas (RKVS § 48⁶ lg 2)) või valija poolt viimasena antud hääle andmise aega või viisi (RKVS § 48⁶ lg 9).

12. Logifaili avamise vajaduse ja seetõttu viie inimese isikuandmete ekraanile kuvamise võis põhjustada kaebaja tegevus. Audiitori ekraani kuvamine oli tingitud vaatlejatele parema ülevaate andmise soovist. Tekkinud olukord näitab, et sellises mahus vaatlejatele ligipääsu ja salvestamiste lubamist tuleb täiendavalt kaaluda.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

13. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi.

14. Kaebuses ei ole võimalik leida taotlust, mis vastaks KOVVS § 63 nimetatule, kuid Vabariigi Valimiskomisjon mõistab esitatud kaebust taotlusena tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming, millega avalikustati elektroonilise hääletamise tervikluse kontrolli veebiülekande vahendusel tühistatud, puuduva ajatempliga, enne elektroonilise hääletamise algust ja korduvate krüptogrammidega elektroonilise hääle andnud viie andmesubjekti isikuandmed – isikukoodid ja hääletamise ajahetked.

15. KOVVS § 18 lg 1 p 1 kohaselt on valimiste korraldajaks kaebuses märgitutest vaid riigi valimisteenistus. Riigi Infosüsteemi Amet ja infosüsteemide audiitor seaduse kohaselt valimiste korraldajate hulka ei kuulu, seega ei kuulu ka nende tegevus vaatlemise (vt RKPJKo 24.10.2025, 5-25-54/2, p 10) ega valimiskaebustega vaidlustatavate tegevuste hulka. Isikuandmete kuvamise saali ekraanile põhjustas audiitori toiming ja selles osas jääb kaebus läbi vaatamata.

16. Kaebaja ei ole näidanud, et vaidlustatud toiminguga oleks olnud takistatud tema kandideerimine, vaatlemine või oleks toimingute käigus saanud avalikuks tema andmed. Kaebaja väidab, et kaebus on ühtlasi esitatud viie identse krüptogrammiga hääle saatnud isikut esindades. Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et kaebust ei saa esitada esindatavat nimetamata ja esindusõigust tõendamata.

17. Vabariigi Valimiskomisjon peab oluliseks lisada, et isikuandmeid sisaldava logifaili avamise vajaduse valimistoimingu käigus on kaebaja selgituste kohaselt põhjustanud ta ise – suunates ja juhendades isikut, kelle viis identset krüptogrammi oli valimiskastis. Mitmekordne hääletamine on käsitatav valimispettusena.

Lähtudes KOVVS § 65 lõikest 3, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Kaspar Kartanase kaebus läbi vaatamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.