1. Märt Põder esitas 22. oktoobril 2025 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja väidab, et ta ei saanud 19. oktoobril 2025 toimunud elektrooniliste häälte lugemise ajal esitada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 62 lg 5 kohaselt suulist avaldust puuduste kohta valimiste korralduses. Kaebaja märgib, et ajavahemikul 19.00-21.50 soovis ta teha kolmel erineval põhjusel vähemalt viit avaldust, kuid nende vastuvõtmisest keelduti põhjusel, et avalduste vastuvõtjat ei ole kohal. Toimingute lõppedes oli tal võimalik esitada suuline avaldus.

2. Kaebaja peab oma õiguste rikkumiseks seda, et riigi valimisteenistus ei võimaldanud tal realiseerida KOVVS § 62 lg 5 sätestatud õigust ja ei võtnud suulist avaldust vastu viivitamatult selle tekkimisel ning soovis selgitada avalduste esitamise korda väljaspool konverentsisaali.

3. Kaebaja taotleb riigi valimisteenistuse 19. oktoobril 2025 avalduste vastuvõtmisest keeldumise tunnistamist õigusvastaseks ja Vabariigi Valimiskomisjoni poolt ettekirjutuse tegemist, et valimistoimingute raames oleks alati korraldatud ka seadusekohaste suuliste avalduste vastuvõtmine vaatlejatelt.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

4. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Märt Põder ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

5. 19. oktoober 2025 oli valimispäev. Riigi valimisteenistuse töötajad olid kell 19.00-22.30 hõivatud elektrooniliste häälte lugemisega. Igale Riigikogu Kantselei konverentsisaalis viibinud töötajale oli määratud tema ettevalmistusele vastav ülesanne. Konverentsisaalis mitteolnud töötajad täitsid muid ülesandeid, mh vastasid riigi valimisteenistuse üldtelefonile, vastasid e-posti teel laekunud avaldustele ja päringutele. Vaatlejatega tegelemiseks oli määratud eraldi isik, kes teavitas konverentsisaalis mitteolnud ja teisi ülesandeid täitnud riigi valimisteenistuse nõunikku, kui saalis olevatel vaatlejatel tekkis soov esitada suulisi avaldusi puuduste kohta valimiste korralduses. Suuliste avalduste vastuvõtmisest elektrooniliste häälte lugemise lõpetamise järel informeeriti vaatlejaid sündmuse alguses.

6. Seadusest ei tulene ja ei saagi tuleneda nõuet, et riigi valimisteenistus peaks valimistoimingu katkestama avalduse vastuvõtmiseks või tuleks seda teha valimistoimingu asukohas. Toimingu asukohas avalduste vastuvõtmine takistaks nii toimingu läbiviimist kui teisi vaatlejaid. Kaebajal oli võimalus esitada avaldused kirjalikult või suuliselt, suuliselt võeti avaldusi häälte kindlakstegemise toimingu ajal vastu ka telefoni teel. Avalduste vastuvõtja saabus Riigikogu konverentsisaali avaldusi vastu võtma ca 22.30.

7. Kaebaja esitas 19. oktoobri 2025 valimistoimingu kohta kokku viis avaldust. Need kõik on saanud vastuse KOVVS § 62 lg 6 kohaselt.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

8. KOVVS § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi. Riigikohus on jaatanud vaatlejate õiguste riivet olukorras, kus avaldusi on võimalik esitada üksnes kirjalikult, kuid mitte suuliselt (RKPJKo 24.10.2025, 5-25-54/2, p 14).

9. Avaldust puuduse kohta valimiste korralduses on KOVVS § 62 lg 3 kohaselt võimalik esitada ainult riigi valimisteenistusele. 19. oktoobri õhtul loeti üle Eesti kokku hääli 356 valimisjaoskonnas ning elektroonilisi hääli Riigikogu konverentsisaalis. Riigi valimisteenistusel oli seadusest tulenev kohustus olla valmis vastu võtma avaldusi puuduste kohta valimiste korralduses kõikidest nendest asukohtadest.

10. Riigi valimisteenistus selgitas, et Riigikogu saalis oli töötaja, kes oli operatiivselt valmis lahendama jooksvaid probleeme (vajadus suurendada ekraanil oleva kirja suurust vms). Seejuures edastas ka teabe suulise avalduse esitamise soovi kohta vastavale riigi valimisteenistuse nõunikule. Nimetatud nõunik oli hõivatud telefoni teel üle Eesti laekuvatele küsimustele vastamisega.

11. Vabariigi Valimiskomisjon ei jaga kaebaja seisukohta, et talle peab vaatleja ülesannete täitmiseks – vaatlemiseks – olema tagatud võimalus esitada suulist avaldust vaatlemistoiminguid katkestamata. Suulise avalduse esitamise õigus ei ole spetsiifiliselt vaatlejale tagatud õigus, vaid igaüheõigus. Riigi valimisteenistuse ülesanne on see tagada.

12. Kui suulise avalduse vastuvõtmiseks määratud nõunikku teavitati vaatleja soovist esitada suuline avaldus, reageeris ta sellele esimesel võimalusel. Kaebajal oli võimalik suuline avaldus esitada 19. oktoobril 2025 kell 22.30 ja ta on seda võimalust kasutanud.

13. Valimistoiminguga üheaegne avalduste vastuvõtmine oleks seganud nii valimistoimingu tegemist kui teiste vaatlejate õigust segamatult vaadelda. Vabariigi Valimiskomisjon ei pea riigi valimisteenistuse poolseks rikkumiseks asjaolu, et kaebajaga suhtlemiseks juhatati ta toimingute ruumist välja. Riigi valimisteenistus tegi ruumis kindlaks Riigikogu valimise seaduse § 60¹ kohaselt elektroonilise hääletamise tulemusi ning KOVVS § 23⁴ lg 4 kohaselt ei ole vaatlejal lubatud segada valimiste korraldaja tööd.

14. Kaebaja on taotlenud Vabariigi Valimiskomisjonilt ettekirjutuse tegemist riigi valimisteenistusele. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt toimub järelevalvemenetlus valimisasjades üksnes avalikes huvides ning isikul ei ole õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega konkreetse meetme rakendamist (vt nt RKPJKo 5-25-13, p 11).

Lähtudes KOVVS § 66 lõige 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Märt Põdra kaebus rahuldamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.