1. Märt Põder esitas 24. oktoobril 2025 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Kaebaja vaidlustab riigi valimisteenistuse 13.-19. oktoobri 2025 toimingu. Ta on esitanud Riigi Infosüsteemi Ameti vahendusel avalduse puuduse kohta valimiste korralduses elektroonilisel hääletamissedelil ning edastas selle samal päeval e-kirjaga riigi valimisteenistusele. Sellele vastati 21. oktoobril 2025. Kaebaja hinnangul ei ole riigi valimisteenistuse vastuses kajastatud meede asjakohane ning vaatab mööda asjaolust, et kaebaja poolt protestihääle esitamine elukohajärgses valimisjaoskonnas ei oleks toonud olukorda muutust.

2. Kaebuses on tuginetud Eesti Vabariigi kodanikule põhiseadusega tagatud õigusele – teostada oma tahet vabadel ja demokraatlikel valimistel. Põhiseaduse kommentaaride kohaselt tähendab valimisvabadus võimalust oma tahet takistamatult väljendada ning seda peab tagama võimalikult lihtne, kuid usaldusväärne ja kontrollitav ning vaadeldav hääletamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord. Ka on Eesti Vabariik võtnud vabade valimiste korraldamisel EIÕK esimese protokolli artikliga 3 ülesanded, mille kohaselt kohustuvad protokolliosalised mõistlike ajavahemike järel korraldama salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel.

3. Kaebuses viitab kaebaja oma varasemale tegevusele – nii avaldustele kui kaebustele, mis on esitatud 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, aga ka 2023. aasta Riigikogu valimiste kui 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistega seonduvalt. Järeldusena toob kaebaja välja, et kuna ta on osalenud 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, siis õiguste riive ei ole hüpoteetiline ega tingitud tema tegevusetusest, vaid demokraatlike valimiste põhimõtted pole tema jaoks tagatud praktikas ning sellega riivatakse vahetult tema subjektiivset õigust vabadele ja demokraatlikele valimistele.

4. Kaebaja tugineb oma õiguste riive tõendamisel valimisvaatlejana tegutsemisele ja valimisvaatlejate ühingu 11. oktoobril 2025 avaldatud vaatlusraportile ja selles kajastatud puudustele, mis käsitlevad nii elektroonilise hääletamise toimingute vaadeldavust kui puuduseid hääle avamise võtme loomisel ja kasutamisel. Täiendavalt esitab kaebaja argumendina ka elektroonilise hääletuse turvakontseptsiooni ühe autori – Anto Veldre – seisukohad ja hinnangud.

5. Kaebaja taotleb 13.-19. oktoobril 2025 toimunud valimiste korraldamise tunnistamist õigusvastaseks või alternatiivselt riigi valimisteenistuse kohustamist, et talle tagataks võimalus osaleda vabadel ja demokraatlikel valimistel.

Vabariigi Valimiskomisjoni koosolek

6. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul osalesid ja andsid selgitusi Märt Põder ja riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe.

7. Märt Põder täpsustas koosolekul kaebust – arutusel oleva kaebuse puhul on tegemist kaebusega, mille kohaselt ei olnud tal võimalik osaleda valimistel, sest need ei olnud demokraatlikud ja vaadeldavad, samuti ei olnud tagatud hääle salajasus. Elektrooniline hääletamine ei tohiks olla kõigile kasutatav hääletamise viis, seda võiks lubada erandolukordades, näiteks välismaal viibivatele valijatele.

Riigi valimisteenistuse seisukoht

8. Riigi valimisteenistus on seisukohal, et kaebajal oli võimalus valimistel osaleda – anda hääl talle sobival viisil ja ajal.

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht

9. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOVVS) § 63 kohaselt on kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile esitatav taotlus vaadata läbi ja tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valimiste korraldaja või valla või linna valimiskomisjoni toiming. KOVVS § 64 kohaselt on kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kandidaadil, valimisliidul ja erakonnal, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Vastavalt KOVVS § 65 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuses ära näidata, kuidas vaidlustatav otsus või toiming rikub kaebaja õigusi. Kaebusest ega koosolekul esitatud kaebuse täpsustusest ei ole võimalik tuvastada ühtki valimiste korraldaja toimingut, mille peale kaebus on esitatud.

10. Kaebaja leiab, et tal ei ole võimalik osaleda valimistel, mis on ebademokraatlikud. Põhiseaduse esimese paragrahvi kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik. Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsustuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel (RKPJKo III-4/A-11/94). Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad Eesti kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad (PS § 156). Seega moodustatakse volikogud demokraatlikult. Kaebaja ei kasutanud võimalust hääletada meelepärase kandidaadi poolt, vaid esitas enda sõnul selle asemel protestihääle.

11. Esitatud kaebuses ei ole kaebaja välja toonud, et valimiste korraldaja tegevus oleks negatiivselt mõjutanud tema õigust valida elektrooniliselt või valimispäeval valimisjaoskonnas ning teha oma valik vabalt ja hääletada salaja. Kaebaja on kinnitanud, et ta osales valimisel ja ta on esitanud valimissedeli, mis oli täidetud tema vaba tahte kohaselt. Seega on ta valimistel osalenud ja väidetud õiguste riivet ei ole.

12. Kui kaebaja ei usalda ja ei pea õigeks elektroonilist hääletamist, oli tal ka võimalus osaleda valimistel hääletades valimisjaoskonnas pabersedeliga. Valimisseadused ei taga ühegi valija õigust nõuda valimiste korraldamist ainult tema poolt aktsepteeritaval moel. Valimiste salajasuse nõude oma hääle osas on ta rikkunud ise, mh esitades selle dekrüpteerituna ka Vabariigi Valimiskomisjonile.

13. Kaebaja avaldas koosolekul, et elektrooniline hääletamine ei tohiks olla kõigile kasutatav hääletamise viis, seda võiks lubada erandolukordades, näiteks välismaal viibivatele valijatele. Selline tulemus ei ole saavutatav Vabariigi Valimiskomisjonile kaebust esitades.

Lähtudes KOVVS § 66 lõige 3 punktist 1, Vabariigi Valimiskomisjon otsustab:
jätta Märt Põdra kaebus rahuldamata.

Vastavalt KOVVS §-le 66¹ võib huvitatud isik, kes leiab, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega rikutakse tema õigusi, esitada otsuse peale kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras Riigikohtule. Kaebus esitatakse Riigikohtule kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu.