1. Kinnitada:

1) Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Kivinõmme maastikukaitseala valitsejaks Ida-Viru maavanem.

Peaminister Tiit VÄHI

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
17. detsembri 1996. a.
määrusega nr. 312

Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Kivinõmme maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Kohtla-Järve Rajooni RSN Täitevkomitee 25. augusti 1987. a. otsusega nr. 186 "Maastikukaitseala Kivinõmme "Kalevipoja haud" moodustamine".

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala kõigi vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Kivinõmme ja Pagari metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva eeskirjaga sätestatud juhul sihtkaitsevööndis.

7. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsamajandustöödel. Veesõidukitega liiklemine kaitsealal on keelatud.

9. Kaitsealal lubatud metsamajanduslikud tööd sätestatakse vöönditi. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varemrajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

10. Jahipidamine ja kalapüük kaitsealal toimuvad vastavalt õigusaktidele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;

3) valla üldplaneeringu kehtestamine ja ehitusmääruse kinnitamine;

4) ettevõtja tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti;

5) geoloogilised ja arheoloogilised uuringud;

6) looduslike veekogude kuju ja veetaseme muutmine, samuti sildade ja truupide rajamine;

7) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

15. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb kaheks alavööndiks:

1) Ongassaare sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Illuka vallas Pagari metskonna kvartalid 117 (ainult eraldised 12-16), 118 (ainult eraldised 9-23), 132 (ainult eraldised 2-4 ja 7 täielikult ning eraldiste 5, 6, 8, 9 ja 10 pinnasteest loode poole jäävad osad ja eraldise 1 pinnasteest kagu poole jääv osa) ja 133;

2) Kõnnu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Illuka vallas Pagari metskonna kvartalid 127 (ainult eraldised 2-13), 137, 146 (ainult eraldised 1-8) ja 147 (ainult eraldised 1-4).

16. Kõnnu sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 1. veebruarist kuni 31. juulini, välja arvatud teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:

1) võõrpuuliikide raie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

2) teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

3) punktides 18 ja 19 sätestatud tegevus.

18. Ongassaare sihtkaitsevööndis on lisaks punktis 17 sätestatud tegevusele lubatud:

1) marjade ja seente korjamine;

2) õpperaja rajamine ning korrashoid kaitseala valitseja nõusolekul;

3) valikraie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul Pagari metskonna kvartali 118 eraldistes 11 ja 18-22, kvartali 132 eraldistes 4-6, 9 ja 10 ning kvartali 133 Alajõe vasakkaldale rajatud puistutes erivanuseliste puistute kujundamiseks, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

19. Kõnnu sihtkaitsevööndis on lisaks punktis 17 sätestatud tegevusele lubatud 1. augustist kuni 31. jaanuarini:

1) marjade ja seente korjamine;

2) valikraie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;

3) olemasolevate kraavide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.

20. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:

Ongassaare sihtkaitsevööndis - looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina;

Kõnnu sihtkaitsevööndis - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse säilitamine.

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Kaitseala piiranguvöönd jaguneb kolmeks alavööndiks:

1) Dobrina piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Illuka vallas Kivinõmme metskonna kvartalid 61 (ainult eraldis 30 täielikult ning eraldise 27 pinnasteest ida poole jääv osa), 81, 82 (ainult eraldised 1, 5-7, 10-12 ja 14-15) ja 83;

2) Kõnnu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Iisaku vallas Pagari metskonna kvartalid 126 (ainult eraldised 6-13) ja 145 (ainult eraldised 1-9) ning Illuka vallas Pagari metskonna kvartalid 112 (ainult eraldis 18), 128, 129 ja 138 (ainult eraldised 1-8);

3) Jõuga piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Iisaku vallas Pagari metskonna kvartalid 168 (ainult eraldised 2-17, 20-41 ja 47), 169 (ainult eraldised 1-27 ja 40; nii riigi kui ka Järve talu (109) maa osas) ja 170 (ainult eraldised 1-5; nii riigi kui ka Järve talu (109) maa osas).

23. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja üldpõhimõtete alusel keelatud ning järgmine keelatud tegevus:

1) uute maaparandussüsteemide ja veekogude rajamine;

2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

3) lõppraie, välja arvatud turberaie;

4) jahipidamine 1. veebruarist kuni 31. juulini;

5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;

6) prügi ja heitmete ladustamine;

7) uute õhuliinide rajamine;

8) metsamajandustööd Kõnnu piiranguvööndis 1. veebruarist kuni 31. juulini.

24. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:

1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd;

2) uute teede ja parklate rajamine ning uute rajatiste ehitamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi.

25. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seadusega ettenähtud korras.

27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN




Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
17. detsembri 1996. a.
määrusega nr. 312

Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kivinõmme maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Illuka vallas Jõhvi-Vasknarva riigimaantee ja kirde-edelasuunalise pinnastee ristumiskohast Kivinõmme metskonna kvartalis 61 (Kivinõmme metskonna kontorist 0,3 kilomeetrit kagu suunas) mööda nimetatud maantee teemaa edelapiiri kagu suunas läbi kvartalite 61 ja 82 kuni kvartali 82 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 82 ja 83 idapiiri lõuna suunas, seejärel edasi mööda kvartalite 83 ja 81 lõunapiiri lääne suunas ning edasi mööda kvartali 81 läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 61 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 61 lõunapiiri ida suunas kuni ristumiseni kirde-edelasuunalise pinnasteega kvartali 61 eraldises 27 ning edasi mööda nimetatud pinnasteed kirde suunas kuni ristumiseni Jõhvi-Vasknarva riigimaanteega.

Lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Illuka vallas Pagari metskonna kvartali 118 kirdenurgast mööda kvartalite 118 ja 133 idapiiri lõuna suunas ning edasi mööda kvartali 133 kagupiiri edela ja seejärel mööda läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 132 kirdenurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartalit 132 läbivat kirde-edelasuunalist pinnasteed edela suunas kuni Kõnnu-Dobrina teeni, seejärel mööda nimetatud teed lääne suunas kuni kvartali 132 läänepiirini ning mööda nimetatud piiri põhja suunas kuni ristumiseni Kõnnu järvedest loode poolt mööduva pinnasteega. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud pinnasteed kirde suunas läbi kvartalite 132, 117 ja 118 kuni kvartali 118 põhjapiirini ning mööda seda ida suunas kuni kvartali 118 kirdenurgani.

Teise lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Iisaku vallas Pagari metskonna kvartali 126 eraldise 10 loodenurgast mööda kirde-edelasuunalise elektriliini trassi kaguserva läbi kvartali 126 kirde suunas ja Illuka vallas läbi kvartalite 127, 112 ja 128 kirde suunas kuni kvartali 128 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 128 ja 129 põhjapiiri ida suunas ning siis mööda kvartali 129 idapiiri lõuna suunas kuni nimetatud kvartali kagunurgani. Seejärel kulgeb piir mööda kvartali 129 kagupiiri edela suunas kuni kvartali 138 kirdenurgani ning seejärel edasi mööda kvartali 138 idapiiri lõuna suunas kuni Põlevkivibasseini Kõrgepingevõrkude Balti Soojuselektrijaama - Riia 330 kV elektriliini trassi loodeservani ja mööda seda edela suunas läbi kvartalite 138, 147 ja 146. Edasi kulgeb piir Iisaku vallas mööda kvartali 145 eraldise 9 lõunapiiri edela suunas kuni kvartali 145 läänepiirini ning mööda kvartalite 145 ja 126 läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 126 eraldise 10 loodenurgani.

Kolmanda lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Iisaku vallas Pagari metskonna kvartali 168 eraldise 2 läänenurgast mööda nimetatud kvartali läänepiiri lõuna suunas kuni eraldise 12 põhjapiirini ning edasi mööda nimetatud piiri ida suunas kuni Jõuga-Raudi maanteeni. Seejärel kulgeb piir mööda nimetatud maantee teemaa kagupiiri edela suunas kuni kvartali 168 eraldise 13 läänepiirini ning mööda nimetatud eraldise lääne-, lõuna- ja idapiiri ning edasi mööda metsa ja haritava maa vahelist piiri (eraldise 19 põhja- ja kagupiiri ning eraldise 18 lääne-, põhja- ja idapiiri) kuni kvartali 168 edelapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 168 edelapiiri kagu suunas kuni nimetatud kvartalit läbiva kirde-edelasuunalise elektriliini trassi loodeservani ning mööda seda läbi kvartalite 168, 169 ja 170 kirde suunas kuni kvartali 170 idapiirini ning edasi mööda seda põhja suunas kuni kvartali 170 põhjapiirini. Seejärel kulgeb piir mööda kvartalite 170, 169 ja 168 põhjapiiri lääne suunas kuni kvartali 168 eraldise 2 põhjapiirini ning edasi mööda seda lääne suunas kuni kirde-edelasuunalise elektriliini trassi kaguservani ning edasi mööda seda edela suunas kuni kvartali 168 eraldise 2 läänenurgani.

Kivinõmme maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Kivinõmme ja Pagari metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.

Keskkonnaminister Villu REILJAN