1. Kinnitada:

1) Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Järvevälja maastikukaitseala valitsejaks Ida-Viru maavanem.

Välisminister peaministri ülesannetes Siim KALLAS

Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS

Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
12. novembri 1996. a.
määrusega nr. 281

Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Järvevälja maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a. otsusega nr. 7 Järvevälja luidestiku kaitsealana.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala kõigi vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1: 20 000) ning Eesti Metsakorralduskeskuse Kauksi ja Lohusuu metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine, laagrissejäämine ja lõkketegemine võõral maal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

9. Kaitsealal lubatud metsamajanduslikud tööd sätestatakse vöönditi. Keelatud on uute metsakultuuride rajamine, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides, energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

10. Jahipidamine kaitsealal toimub vastavalt kehtivale seadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kogu kaitsealal keelatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;

3) tiheasustusala planeeringu kehtestamine ning valla üldplaneeringu kehtestamine ja ehitusmääruse kinnitamine;

4) ettevõtja tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti;

5) geoloogilised uuringud;

6) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab raieloa taotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

14. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

15. Kaitseala sihtkaitsevöönd jaguneb kaheks alavööndiks:

1) Kärasi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Lohusuu vallas Lohusuu metskonna kvartalid 106 (ainult eraldised 4, 8, 15 ja 16), 107, 130 ja 131 (ainult eraldised 1-5, 7 ja 9);

2) Karusoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Lohusuu vallas Lohusuu metskonna kvartal 208 (ainult eraldised 1-5).

16. Kärasi sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste liikumine väljaspool teid ja radu 1. veebruarist kuni 30. juunini ja Karusoo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1. aprillist kuni 31. augustini, välja arvatud järelevalve-, pääste- ja teaduslikel välitöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

17. Sihtkaitsevööndis on lubatud hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antud loa alusel.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:

1) võõrpuuliikide raie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

2) olemasolevate teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul.

19. Kärasi sihtkaitsevööndis on lisaks punktis 18 sätestatud tegevusele lubatud:

1) marjade ja seente korjamine 1. juulist kuni 31. jaanuarini;

2) olemasolevate kraavide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;

3) valikraie Lohusuu metskonna kvartalites 106, 107 (ainult eraldistes 3, 4), 130 ja 131, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

20. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

21. Sihtkaitsevööndi maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.

IV. PIIRANGUVÖÖND

22. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

23. Kaitseala piiranguvöönd jaguneb kaheks alavööndiks:

1) Järvevälja piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Tudulinna vallas Kauksi metskonna kvartalid 191 (ainult eraldised 16, 18, 19, 21 ja 22 täielikult ning eraldist 11 läbivast põhja-lõunasuunalisest kraavist ida ning kirde-edelasuunalisest elektriliini trassist kagu poole jäävad osad nii riigi kui ka Treiali (7) ja Kivistiku (8) talu maa osas), 192 (nii riigi kui ka Treiali (7) ja Kivistiku (8) talu maa osas), 193, 194, 195 (ainult eraldised 1-3, 6-13 ja 15 täielikult ning eraldise 14 riigi maale jääv osa), 199, 200 (ainult eraldised 6 ja 8-16 täielikult ning eraldise 1 riigi maale jääv osa), 201 ja 202;

2) Kodassaare piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Lohusuu vallas Lohusuu metskonna kvartalid 85, 86, 87 (ainult eraldised 1, 4-6 ja 10-13), 106 (ainult eraldised 1-3, 5-7 ja 9-14), 108 (ainult eraldised 1-6 ja 8-12), 129, 131 (ainult eraldised 6, 8 ja 10-13), 169 (ainult eraldised 8-10 täielikult ning eraldiste 7 ja 15 pinnasteest kirde poole jäävad osad) ja 170 (ainult eraldised 1-9).

24. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja üldpõhimõtete alusel keelatud ning järgmine keelatud tegevus:

1) uute maaparandussüsteemide ja veekogude rajamine;

2) looduslike veekogude kuju ja veetaseme muutmine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;

4) jahipidamine, välja arvatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul 1. augustist kuni 1. veebruarini;

5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;

6) prügi ja heitmete ladustamine.

25. Järvevälja piiranguvööndis on lisaks punktis 24 sätestatud tegevusele keelatud:

1) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine alal, mis jääb Kauksi metskonna kvartali 191 eraldisest 18 kuni kvartali 193 eraldiseni 2 kulgeva kustutatud sihi ja Tartu-Jõhvi riigimaantee vahele;

2) lõppraie.

26. Kodassaare piiranguvööndis on lisaks punktis 24 sätestatud tegevusele keelatud:

1) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute rajatiste püstitamine;

2) maaparandus- ning metsamajandustööd 1. veebruarist kuni 31. juulini;

3) lõppraie, välja arvatud turberaie.

27. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:

1) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd, valikkuivendus ja kultuurtehnilised tööd;

2) uute teede, parklate, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute rajatiste püstitamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;

3) raietööd, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.

28. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

29. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seadusega ettenähtud korras.

30. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse
12. novembri 1996. a.
määrusega nr. 281

Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Järvevälja maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Peipsi järve kaldalt mööda Tudulinna ja Lohusuu valdade vahelist piiri loode suunas kuni Kauksi metskonna kvartali 191 eraldise 22 edelanurgani, edasi Tudulinna vallas mööda kvartali 191 idaosa kulgevat põhja-lõunasuunalist kraavi ülesvoolu põhja suunas kuni kirde-edelasuunalise elektriliini trassi kaguservani ning edasi mööda seda kirde suunas kuni kvartali 191 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 191, 192, 193 ja 195 põhjapiiri ida suunas kuni talu A1 edelapiirini ning edasi mööda põlise riigimetsamaa ja talu A1 maa vahelist piiri lõuna-kagu suunas kuni Kelu (A5) talu maa läänenurgani ning edasi mööda Kelu (A5) talu maa edelapiiri kagu suunas kuni nimetatud talu maa lõunanurgani. Edasi kulgeb piir mööda Kauksi metskonna kvartali 195 lõunapiiri edela suunas kuni kvartali 194 idanurgani, seejärel mööda kinnistu A52 lahusmaatüki läänepiiri lõuna-kagu suunas kuni kvartali 202 põhjapiirini, edasi mööda kvartali 202 põhjapiiri kirde ja edasi idapiiri mööda kagu ja kirde suunas kuni Pungerja jõeni ning edasi mööda Pungerja jõe vasakkallast kuni Peipsi järveni. Edasi kulgeb piir mööda Peipsi järve kaldajoont edela suunas kuni Tudulinna ja Lohusuu valdade vahelise piirini.

Lahustükina kuulub maastikukaitseala juurde maa-ala, mille piir kulgeb Lohusuu vallas Lohusuu metskonna kvartali 130 lõunanurgast mööda kvartali 130 kagupiiri kirde suunas kuni kvartali 169 eraldist 7 läbiva pinnasteeni ning edasi mööda nimetatud pinnasteed kagu suunas kuni kvartali 169 idapiirini, edasi mööda kirde-edelasuunalise elektriliini trassi loodeserva (kvartalis 170) kirde suunas kuni kvartali 170 idapiirini ning edasi mööda kvartalite 170, 131 ja 108 idapiiri põhja suunas kuni kvartali 108 eraldiseni 7 ning seejärel mööda nimetatud eraldise läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 108 loodepiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalit 87 läbivat põhja-lõunasuunalist kustutatud sihti põhja suunas kuni kvartali 87 loodepiirini, seejärel mööda kvartalite 87, 86 ja 85 loodepiiri edela suunas, edasi mööda kvartalite 85, 106 ja 129 edelapiiri kagu suunas ja edasi mööda kvartali 129 kagupiiri kirde suunas kuni kvartali 130 lõunanurgani.

Teise lahustükina kuuluvad maastikukaitseala juurde Lohusuu vallas Lohusuu metskonna kvartali 208 eraldised 1-5.

Järvevälja maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Kauksi ja Lohusuu metskondade 1995. aasta puistuplaanide alusel ning talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele.

Põllumajandusminister keskkonnaministri ülesannetes Ilmar MÄNDMETS