Kinnitada:
1) Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Sarve maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Sarve maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Hiiumaa RSN Täitevkomitee 30. juuli 1973. a. otsusega nr. 76 kohaliku tähtsusega maastikukaitsealana.

2. Kaitseala on loodud haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (Limneamere rannavallid) ning nendega seotud looduslike ja poollooduslike koosluste kaitseks.

3. Kaitseala maa-ala on määratletud Sarve maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

5. Kaitseala kõikide vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel ning vastavalt 1938. a. kinnistutele.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

7. Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773), kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

8. Telkimine, laagrisse jäämine ja lõkke tegemine võõral maal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

9. Mootorsõidukite ja jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel.

10. Jahipidamine toimub kaitsealal vastavalt seadusele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.

11. Kaitsealal lubatud metsamajanduslikud tööd sätestatakse vöönditi.

12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) maa- ja metsakorralduskavade kehtestamine;
3) valla üldplaneeringu kehtestamine ja ehitusmääruse kinnitamine;
4) detailplaneeringute kehtestamine;
5) geoloogilised uuringud;
6) ettevõtja tegutsemisloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
7) organiseeritud massiürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hilje­malt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Raieloa taotluse vaatab kaitseala valitseja läbi ning annab oma nõusoleku või saadab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel teatatakse sellest kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimiseks kaitseala valitsejale.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

16. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndi alavööndit:

1) Aruküla sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Piiko (A13) talu maal ja riigi tagavaramaal (A262). Aruküla sihtkaitsevööndi piir kulgeb Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiiri ja riigi tagavaramaa (A262) kirdepiiri lõikumiskohast riigi tagavaramaa (A262) kirde-, ida- ja kagupiiri mööda Aruküla–Sarve maantee teemaa põhjapiirini, edasi mööda nime­tatud piiri edela suunas Aruküla–Sarve maanteelt Heltermaa–Suuremõisa maanteele viiva pinnasteeni (vana Heltermaa–Suuremõisa maantee) ning mööda seda kirde suunas Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiirini ning mööda nimetatud piiri kirde suunas riigi tagavaramaa (A262) kirdepiirini.

2) Lääne-Sarve sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Oru (A173), Loopsu (A231), Uuetee (A230), Hindre (A242), Jaagu (A224), Haaviko (A223), Leemendi (A222) ning Johani (A221) talude maadel. Lääne-Sarve sihtkaitsevööndi piir kulgeb Sarve poolsaare läänerannikult mööda Johani (A221) talu lõunapiiri kuni Sarve sadama teeni ning mööda seda kirde suunas kuni ristumiseni loode-kagusuunalise teega Jaagu (A224) talu maal. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud teed ja selle sirgjoonelist pikendust loode suunas kuni kaitseala välispiirini ja seejärel mööda välispiiri edela ning lõuna suunas kuni Johani (A221) talu lõunapiirini.

3) Ida-Sarve sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub maa-ala Pühalepa vallas Palumaa (A234), Keriko (A233), Metsa (A232), Hallikivi (A229) ja Peetri (A228) talude maadel. Ida-Sarve sihtkaitsevööndi piir kulgeb Sarve poolsaare läänerannikult Peetri (A228) ja Loigu (A227) talude vahelist piiri mööda kuni loode­kagusuunalise metsateeni, edasi mööda nimetatud teed loode suunas kuni teede lõikumispunktini Peetri (A228) talu maal ning sealt mööda teed loode ja kirde suunas kuni kaitseala välispiirini ning mööda seda kirde ja lõuna suunas kuni Peetri (A228) ja Loigu (A227) talude vahelise piirini.

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) marjade, seente ja teiste metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud samblad, samblikud, puukoor ja vaik) varumine;
2) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil.

18. Kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul on lubatud:
1) valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
2) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselisest ja maastikuarhitektuurilisest seisukohast lähtuvaid tingimusi;
3) lautrikohtade taastamine Lääne-Sarve sihtkaitsevööndis Johani (A221) talu maa ranna keskosas;
4) karjatamine ning puu- ja põõsasrinde harvendamine lookoosluste ilme ja liigilise koosseisu säilitamise eesmärgil.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

20. Aruküla sihtkaitsevööndi maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Piiranguvöönd on kaitseala piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

23. Piiranguvööndis on lubatud jahipidamine.

24. Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3) puhtpuistute kujundamine varemrajatud metsakultuurides, uute metsakultuuride ning energiapuistute rajamine;
4) lõppraie, välja arvatud turberaie;
5) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

25. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) uute hoonete, teede, kommunikatsioonide ja muude rajatiste rajamine, kaldakindlustustööd ning olemasolevate maaparandusobjektide korrastamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi;
2) kruusavõtt oma tarbeks;
3) puidu varumine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, raietehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
4) adru varumine.

26. Piiranguvööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid pooled võivad vaidluse lahendamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Sarve maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Sarve maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Pühalepa vallas Sarve poolsaare idarannikult Viita (A235) ja Palumaa (A234) talude vahelist piiri mööda Heltermaa–Sarve maanteele, sealt Palumaa (A234) talu hoonete juurde viivat teed pidi lõuna-edela suunas kuni teede lõikumispunktini nimetatud hoonete juures, sealt mööda teed loode suunas kuni Viita (A235) ja Värava (A211) talude vahelise piirini ning edasi mööda nimetatud piiri Sarve–Aruküla maanteeni, sealt mööda elektriliini Oru (A173) talu piirini, sealt edela suunas mööda kiviaeda ja selle sirgjoonelist pikendust rannajooneni ning seejärel mööda rannajoont lõuna, kirde ja loode suunas Viita (A235) ja Palumaa (A234) talude vahelise piirini.

Lahustükina kuulub kaitseala juurde maa-ala Pühalepa vallas, mille piir kulgeb Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiiri ja riigi tagavaramaa (A262) kirdepiiri lõikumiskohast riigi tagavaramaa (A262) kirde-, ida- ja kagupiiri mööda Aruküla–Sarve maantee teemaa põhjapiirini, edasi mööda nimetatud piiri edela suunas Aruküla–Sarve maanteelt Heltermaa–Suuremõisa maanteele viiva pinnasteeni (vana Heltermaa–Suuremõisa maantee) ning mööda seda kirde suunas Heltermaa–Suuremõisa maantee teemaa lõunapiirini ning mööda nimetatud piiri kirde suunas riigi tagavaramaa (A262) kirdepiirini.

Sarve maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel ning vastavalt 1938. a. kinnistutele.