1. Kinnitada:
1) Haanja looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Kehtestada, et Haanja looduspargi valitsejaks on Haanja Looduspargi direktor.

3. Keskkonnaministeeriumil esitada Rahandusministeeriumile ettepanekud maamaksu korrigeerimise kohta tulenevalt käesoleva määruse punktist 1.

Haanja looduspargi kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Haanja looduspark (edaspidi looduspark) moodustati keskkonnaministri 19. aprilli 1991. a. määrusega nr. 12 Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrusega nr. 497 (ENSV Teataja 1979, 43, 521) asutatud Haanja maastikukaitseala baasil.

2. Looduspargi kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning teistele õigusaktidele.

3. Looduspargi kaitse-eeskiri näeb ette Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva ala kaitse, kus maastiku, ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse, puhkusevõimaluste, turismi ja kohaliku eluolu edendamine ning loodusvarade säästlik kasutamine toimub rahvuslikes huvides.

4. Looduspargi maa-ala on määratletud «Haanja looduspargi välispiiri kirjeldusega».

5. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

6. Kõik vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

7. Looduspargi ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1940. aasta kinnistutele (ainult osas, mille kohta on säilinud kinnistukaardid); Eesti Metsakorralduskeskuse 1992. aasta metsakorralduse andmete ja riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. LOODUSPARGI KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

8. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu looduspargi maa-alal. Telkimine, laagrissejäämine ja tuletegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades. Liikumine eramaal johtub asjaõigusseadusest ja kaitstavate loodusobjektide seadusest, kusjuures sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad erateed ja -rajad (sealhulgas kallasrajad) on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

9. Vee-mootorsõidukite kasutamine looduspargis on keelatud, välja arvatud järelevalve-, pääste- ja teadustööde tegemisel.

10. Järelevalve-, pääste- ja teadustööde korraldamine ja tegemine looduspargis toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt.

11. Jahipidamine looduspargis ulukite arvukuse reguleerimiseks ja kalapüük toimub vastavalt seadustele ja käesolevale kaitse-eeskirjale.

12. Looduspargi valitseja nõusolekuta on keelatud:
1) maa sihtotstarbe muutmine;
2) maa- ja metsakorralduskava, tiheasustusala ja valla planeeringu ning ehitusmääruse kehtestamine;
3) geoloogilised uuringud;
4) vaadete avamine künkanõlvadel ja oruveerudel kaldega üle 260;
5) kaitstava looduse üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine;
6) uute maaparandusobjektide, teede (välja arvatud talude sisesed erateed), õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
7) massiürituste (osalejate arvuga üle 500 inimese) korraldamine;
8) kaitseväeõppuste ja sõjaliste harjutuste läbiviimine, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
9) teadustööde tegemine;
10) tegevusloa väljaandmine, kui seadused ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kord ei sätesta teisiti;
11) raieloa väljaandmine raietöödeks sihtkaitsevööndis;
12) mürkkemikaalide ja väetiste kasutamine metsamaadel.

13. Käesoleva kaitse-eeskirja punktis 12 ettenähtud juhtudel esitab vastava loa, projekti või kava taotleja looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks looduspargi valitsejale kirjaliku taotluse. Looduspargi valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, informeerides sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Raieloa taotluse vaatab looduspargi valitseja läbi ning annab oma nõusoleku või saadab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Looduspargi maa-alal oleva kinnistu võõrandamisel teostab looduspargi valitseja riigi ostueesõigust vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõikele 5.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

15. Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

16. Looduspargi sihtkaitsevöönd jaguneb 11 osaks:

1) Hainjärve sihtkaitsevöönd (metsakoosluste ja Hainjärve kaitseks), kuhu kuuluvad:
Haanja vallas Misso metskonna kvartalid 5 (ainult eraldised 9 ja 10) ja 7 (ainult eraldised 1–5, 7–9 ja 12–14; nii riigi kui ka talu A4 lahusmaatükk);

2) Hinni kanjoni sihtkaitsevöönd (kanjonoru kaitseks), kuhu kuulub:
Rõuge vallas maa-ala, mille põhjapiiriks on Kahrila järve ja selle idakaldal asuva Tilga talu juurde viiv tee ning lääne-, lõuna- ja idapiiriks kanjonit ümbritseva metsa piir haritava ja hoonetealuse maaga;

3) Jaanimäe sihtkaitsevöönd (Jaanimäe tammiku ja Jaanimäe künka kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas talu A20 maal maa-ala, mille lõunapiiriks on Ruusmäe–Hulaku tee kuni metsa ja haritava maa piirini, ida- ja põhjapiiriks metsa piir haritava maaga ning läänepiiriks Vastakivi–Ruusmäe tee;

4) Kütioru sihtkaitsevöönd (ürgoru ja metsakoosluste kaitseks), kuhu kuulub:
Võru vallas maa-ala, mille läänepiiriks on Jaanusjärve läänekallas kuni Iskna ojani ning piki seda Lasva valla piirini. Edasi kulgeb vööndi piir lääne suunas kuni ürgoru servani ning piki oru serva lõuna suunas kuni metsa ja niidu servani, sealt ida suunas risti läbi ürgoru, jätkudes teisel pool Iskna jõge Lasva vallas, kuni lõikumiseni Tohkri–Kammeri teega. Edasi kulgeb piir põhja suunas piki ürgoru idaserva Tohkri veskini ja sealt piki Iskna jõge Jaanusjärveni ning Jaanusjärve läänekallast mööda kuni Võru valla piirini. Vööndisse jäävad Kütiveski (A123), Tohkre-Hindriku (2) ja Tohkre-Peetri (4) talude maad.

Lahustükina kuuluvad sihtkaitsevööndisse:
Vastseliina vallas Vastseliina metskonna kvartalid 63 (ainult eraldised 26 ja 33–39), 66 (ainult eraldis 3 täielikult ja eraldised 2 ja 8 Holsta–Vaarkali teest lääne poole ürgorgu jäävad osad), 68 (ainult eraldised 1 ja 2 täielikult ning 3–5 ürgorgu jäävad osad) ja 213 (ainult eraldised 1, 2, 7, 8, 15–19, 23–26 täielikult ning eraldiste 4, 6 ja 28 ürgorgu jäävad osad); nii riigimaa kui ka talude 5, Holsta (6), Ülemäe Jakobi (7), 31, 40, 43, 45, 46, Haava (A94) ja 345 maa;

5) Lakesoo sihtkaitsevöönd (sookoosluste kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas Tseakülas talude 120, 123, 126 ja 127 maadel asuv soo. Vööndi piiriks on soo piir metsa ja niiduga;

6) Rõuge ürgoru sihtkaitsevöönd (ürgoru loodusliku ilme säilitamiseks), kuhu kuuluvad:
Rõuge vallas Rõuge metskonna kvartalid 21 kuni 26;

7) Suure Munamäe sihtkaitsevöönd (Baltimaade kõrgeima künka kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas Kubja metskonna kvartal 313;

8) Tsirgumäe sihtkaitsevöönd (sookoosluste kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas Hanninga (6) talu maal asuv soo. Vööndi piiriks on soo piir metsa ja haritava maaga;

9) Tuhkrijärve sihtkaitsevöönd (metsa- ja sookoosluste ning Tuhkrijärve kaitseks), kuhu kuuluvad:
Haanja vallas Kubja metskonna kvartalid 291, 292 (ainult eraldised 1–17), 299 (ainult eraldised 1–9, 11, 12 ja 14 täielikult ning eraldiste 10, 13 ja 15 Munamäe–Plaani teest loode poole jäävad osad) ja 300 (ainult eraldised 1–5, 8–11 täielikult ning eraldise 16 Munamäe–Plaani teest loode poole jääv osa);

10) Vaskna järve sihtkaitsevöönd (haruldase vee-elustiku ja maastiku kaitseks), kuhu kuuluvad:
Haanja vallas Kubja metskonna kvartalid 315, 316 (ainult eraldised 12–14, 18–26, 33–41, 44, 47–51, 53–59 täielikult ning eraldiste 17 ja 52 Trolla–Plaksi teest ida poole jäävad osad), 317, 318; talude Keldre (VII), VIII, Sarapuu (A55), Järveotsa (58), A89, 161, 163, 166, 167, 204, 205, 206, 207, 208, 209, 210, 211, 212, 213, 214, 215, 216, 217, 218 ja 219 maadel;

11) Vällamäe sihtkaitsevöönd (Eesti absoluutkõrguselt teise künka ja seal levivate metsakoosluste kaitseks), kuhu kuulub:
Haanja vallas Kubja metskonna kvartal 267 ning selle idapiiriga külgnevad sood nii riigi kui ka talude 128, 129, 130, 131, 133, 135, 137, 307, 334 ja 335 maadel.

17. Sihtkaitsevööndis on keelatud inimtegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) inimeste viibimine;
2) marjade, seente ja ravimtaimede korjamine, arvestades seadustes ettenähtud piiranguid;
3) kalapüük;
4) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 18 sätestatud tegevus.

18. Lisaks käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatule on sihtkaitsevööndis lubatud veel kaitstava objekti säilitamiseks vajalikud ja objekti mittekahjustavad tegevused:
1) Vaskna järve ja Vällamäe sihtkaitsevööndis niitmine ja karjatamine;
2) jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks, välja arvatud Suure Munamäe sihtkaitsevööndis;
3) looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul:
Hinni kanjoni ja Rõuge ürgoru sihtkaitsevööndites hooldus- ja valikraie tingimusel, et metsa täius ei lange alla 0,6;
Jaanimäe, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndites hooldus- ja valikraie ning kommunikatsioonide ja mittetootmisehitiste rajamine sihtkaitsevööndis paikneva kinnistu või looduspargi tarbeks;
Tuhkrijärve sihtkaitsevööndis kuni 2050. aastani valikraie.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsakategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:
Vällamäe, Hainjärve, Kütioru, Lakesoo, Tsirgumäe ja Tuhkrijärve sihtkaitsevööndis looduskaitse (metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena);
Hinni kanjoni, Jaanimäe, Rõuge ürgoru, Suure Munamäe ja Vaskna järve sihtkaitsevööndis looduskaitse (metsa säilitamine bioloogilise mitmekesisuse ja looduspargi maastikuilme säilitamiseks).

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvöönd on looduspargi piires olev maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

22. Piiranguvööndi taastumatud loodusvarad on ainult kohalike (looduspargi piires) vajaduste rahuldamiseks ja traditsiooniliste tegevusalade jätkamiseks.

23. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja II osas keelatud ja alljärgnev keelatud tegevus:
1) metsaraie 200...260 nõlvadel, välja arvatud aegjärkne valik- ja turberaie erosiooniohutul ajal (talvel) koos alustaimestiku säilitamise kohustusega;
2) veekogude veetaseme muutmine, välja arvatud:
juhul, kui vooluveekogudel tagatakse allpool paisu minimaalne sanitaaarne vooluhulk;
looduslikel seisuveekogudel ja kunstlikult loodud veekogudel (tiigid, paisjärved), kui seda lubab ökoloogiline ekspertiis;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud:
aktiivseteks varudeks kinnitatud ja kasutamisloaga leiukohtades;
pinnavormidel, mille kõrgus on alla 200 m üle merepinna;
piirkonnas, mis on üldkasutatavatest teedest kaugemal kui 50 m;
varem kaevandamisega rikutud aladel;
taludel oma tarbeks käesolevas alapunktis loetletud aladel;
4) puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuurides ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, kui ei tagata sarnasust loodusliku uuendusega;
5) lõppraie
künkanõlvadel ja oruveerudel kaldega üle 26°, välja arvatud vaadete avamine;
üle 60 aasta vanuse kasvava metsa pindala langemisel looduspargis alla 35%, vastavalt looduspargi valitseja kirjalikule korraldusele;
6) maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana, välja arvatud kohalikus omavalitsuses ja looduspargi valitseja juures registreeritud kohtades kohalike olmejäätmete ladustamiseks;
7) mürkkemikaalide ja mineraalväetiste kasutamine maa-aladel, mis on veekogude veepiirile lähemal kui 25 meetrit;
8) jahipidamine Kavadi järvel, Saaluse Alajärvel, Liinjärvel, Rõuge Valgjärvel, Ratasjärvel, Kaussjärvel, Rõuge Suurjärvel ja Viitina järvel;
9) võõrliikide introdutseerimine, välja arvatud parkidesse ja looduspargi valitseja poolt registreeritud arboreetumitesse ja talude ning asulate haljastuseks;
10) kulu põletamine, välja arvatud talvel keltsalt;
11) Haanja Looduspargi poolt püstitatud tähiste kahjustamine ja lõhkumine;
12) looduspargi valitseja igakordse nõusolekuta uute ehitiste rajamine:
maastiku visuaalsete dominantide (ümbritsevast maastikust märgatavalt kõrgemad künkad) lagedele;
juhul kui kohalike traditsiooniliste ehitusmaterjalide osatähtsus ehitise välisilmes on alla 60%, välja arvatud omatarvet rahuldavad kasvuhooned ja hooned Haanja, Ruusmäe, Rõuge ning Viitina asulas.

V. KAITSTAVAD LOODUSE ÜKSIKOBJEKTID

24. Looduspargis asuvad järgmised kaitstavad looduse üksikobjektid:
1) allikad: Rõuge ürgoru allikad;
2) rändrahnud: Kunderi kivi;
3) pargid ja arboreetumid: Ruusmäe park, Uue-Saaluse park, Viitina park, Kure arboreetum ja Sapase arboreetum;
4) põlispuude rühmad: Jaanimäe tammik, Rõuge põlispuud, Tammetsõõr;
5) puud: Hendriku tamm, Klaasi tamm, Mustahamba tamm, Sinisilla tamm, Korgemäe pettai, Haki mänd ja kask.

25. Looduspargis asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide mis tahes kahjustamine on keelatud.

26. Kui käesoleva kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma kaitstava looduse üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest.

VI. LÕPPSÄTTED

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse seadusega ettenähtud korras.

Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus

Haanja looduspargi (edaspidi looduspark) välispiir kulgeb Võru–Haanja maantee ja Vastseliina–Rõuge maantee ristumise kohast (Haanja külast 1,8 km Võru suunas) mööda Haanja–Võru maanteed 0,9 km Võru suunas kuni Mõksi külani, edasi mööda Mõksi–Kolepi teed kuni Kolepi külani ja sealt 0,2 km ida suunas. Seejärel suundub looduspargi välispiir metsateed mööda 0,2 km lõunasse ja edasi 0,4 km Suure Kõrbjärve suunas ning seejärel kirde suunas kuni lõikumiseni Räpo–Uue-Saaluse teega. Mööda Räpo–Uue-Saaluse teed kulgeb välispiir põhja suunas kuni ristumiseni Kasaritsa–Tootsi teega Mõisamäe külas ning mööda seda teed ida suunas kuni ristumiseni Võru–Vastseliina teega, sealt mööda Koloreino küla teed kuni Orupealse külani ning edasi mööda Küti Ähijärvest ida poolt kulgevat teed kuni Noodas-Saaremaa külani. Selles külas tee hargneb ja looduspargi välispiir kulgeb mööda idapoolset haru kuni Noodaskülani, lõikudes seal Vastseliina–Võru maanteega. Edasi suundub välispiir Vastseliina–Võru maanteed mööda kuni ristumiseni Husari–Hinsa teega ning kulgeb Husari–Hinsa teed mööda kuni Hinsa külani, sealt edasi piki Loosi–Hinsa teed kuni ristumiseni Võru–Vastseliina maanteega ja piki seda maanteed Võru suunas kuni Holsta külani. Edasi kulgeb looduspargi välispiir Holsta–Voki teed mööda kuni lõikumiseni Vastseliina–Rõuge maanteega, seejärel 0,1 km piki seda teed Vastseliina suunas kuni lõikumiseni Voki küla teega, seejärel suundub mööda Holsta–Voki–Palovere teed kuni Palovere külani ja sealt läbi Holdi küla kuni ristumiseni Kündja–Haanja teega. Seejärel kulgeb looduspargi välispiir piki seda teed Kündja küla suunas kuni Petruse külani ja sealt põhja-lõunasuunalist külateed mööda kuni Kündja–Pari ja Kündja–Kõo teede ristumiseni. Edasi mööda Kündja–Pari–Plaani teed kuni lõikumiseni Plaani–Hulaku teega Tuuka külas, kust kulgeb mööda Plaani–Hulaku teed Hulaku küla suunas kuni lõikumiseni talu teega 0,5 km enne Hulaku küla. Edasi suundub välispiir piki talu teed läände kuni ristumiseni Võru–Ruusmäe teega ning piki Võru–Ruusmäe teed lõuna suunas kuni Ruusmäe järve lõunakaldani, sealt edasi mööda Ruusmäe järve lõuna- ja läänekallast kuni Ruusmäe–Rõuge teeni ja sealt mööda Ruusmäe–Rõuge teed kuni Raagi külani. Seejärel mööda ida-läänesuunalist Raagi–Rõuge teed kuni lõikumiseni Luutsniku–Rõuge teega ning piki Luutsniku–Rõuge teed kuni Rõugeni ja mööda Kahrila järvest lääne pool asuvat teed kuni Nursi koolini. Edasi kulgeb looduspargi välispiir Nursi koolist lõunasse jäävat teed mööda kuni Nursi kaupluseni ja sealt üle Rõuge jõe kagu suunas kulgevat teed mööda kuni ristumiseni Võru–Rõuge maanteega, seejärel 0,5 km piki Võru–Rõuge maanteed kuni lõikumiseni kagusuunalise teega, mis viib Rõuge kiriku juurde. Edasi kulgeb välispiir piki Rõuge–Kurgjärve–Haanja teed kuni lõikumiseni põhja- lõunasuunalise külateega Nogo külas, mis ühendab Rõuge–Vastseliina ja Rõuge–Kurgjärve–Haanja teed, ning piki seda külateed kuni Rõuge–Vastseliina teeni ja Rõuge–Vastseliina teed mööda kuni ristumiseni Võru–Haanja maanteega.

Haanja looduspargi välispiiri kirjeldus on koostatud topograafilise kaardi ja maakasutuse kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.