Vabariigi Valitsus määrus algtekst avaldamine avaldatud 1996-11-06+02:00 269 RT I 1996-11-14+02:00 1996 78 1386 maarus_1_10.02.2010.xsd 33689 3 2025-01-28 Imre Sobnin 106828 Maa munitsipaalomandisse andmise korra kinnitamine Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; I 1996, 41, 796) paragrahvi 25 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada "Maa munitsipaalomandisse andmise kord" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. juuli 1993. a. määruse nr. 235 (RT I 1993, 54, 758) "Maa munitsipaalomandusse andmise korra kohta" punktid 1-3. Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 269 Maa munitsipaalomandisse andmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib riigi omandis oleva maa tasuta üleandmist munitsipaalomandisse vastavalt omandireformi aluste seadusele (RT 1991, 21, 257; I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) ja maareformi seadusele (RT 1991, 34, 426; I 1996, 41, 796). 2. Käesoleva korra alusel antakse tasuta munitsipaalomandisse maareformi seaduse paragrahvis 28 nimetatud maa. 3. Munitsipaalomandisse antakse: 1) munitsipaalomandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa; 2) munitsipaalomandisse jäävate veekogude alune maa; 3) sotsiaalmaa; 4) munitsipaalettevõtete ja -asutuste põllumajandusmaa; 5) 16. juuni 1940. a. seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja käesoleval ajal munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa, välja arvatud maa, mis kuulub ostueesõigusega erastamisele vastavalt maareformi seaduse paragrahvidele 7, 8, 9 või 10 või omandisse andmisele endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 79, 1182; 1994, 94, 1609; 1996, 36, 738) alusel. 4. Munitsipaalomandisse võib anda ka maareformi seaduse paragrahvi 28 lõikes 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. 5. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 36 (RT I 1995, 13, 150; 1996, 32, 636) kinnitatud "Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise alustes" toodud sihtotstarbega "005. Sotsiaalmaa(Ü)" maa taotlused tuleb üldjuhul esitada maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud: 1) ühiskondlike hoonete maa ((Üh) 0050), mille taotlused olemasolevate ehitiste korral esitatakse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 1 alusel; 2) üldmaa ((Üm) 0051), mille taotlused olemasolevate ehitiste korral esitatakse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 1 alusel. 6. Õigusvastaselt võõrandatud maad, mille kohta on esitatud maa tagastamise nõue ja mida taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 5 ja lõike 2 alusel, saab taotleda pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja kompenseerimise otsustamist. 7. Õigusvastaselt võõrandatud maa puhul, mille kohta on esitatud maa tagastamise nõue ja mida taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 1 alusel, ei nõuta eelnevat maa kompenseerimise otsustamist. Õigusvastaselt võõrandatud maa, mille kohta on esitatud tagastamise nõue ja mida taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punktide 3 või 4 alusel, tagastatakse või kompenseeritakse pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist. 8. Õigusvastaselt võõrandatud maa, mida õigustatud subjekt ei soovi tagasi ja mille kohta on esitatud maa kompenseerimise nõue, võib käesoleva korra kohaselt anda munitsipaalomandisse pärast maa kompenseerimise otsustamist. 9. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlejaks on valla- või linnavolikogu. 10. Maa munitsipaalomandisse andmise korraldajaks on munitsipaalomandisse taotletava maa asukohajärgne maavanem. 11. Maa munitsipaalomandisse andmise otsustajaks on maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punktides 1, 3, 5 ja 7 sätestatud maa osas maavanem ning sama lõike punktis 4 ja sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud maa osas Vabariigi Valitsus. II. TAOTLUSE ESITAMINE 12. Maa munitsipaliseerimise taotluse (edaspidi taotlus) esitab kohaliku omavalitsuse volikogu maa asukohajärgsele maavanemale. Taotlusele kirjutab alla volikogu esimees või tema volitatud isik. Taotlusele lisatakse kohaliku omavalitsuse volikogu vastav otsus ja vajadusel volitus. 13. Kohalik omavalitsus informeerib kirjalikult oma taotlusest kõiki seniseid maakasutajaid ja õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise õigustatud subjekte, kelle maad kas täielikult või osaliselt munitsipaalomandisse taotletakse (v.a. juhul kui maad taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 1 alusel või juhul, kui isiku suhtes on langetatud kompenseerimise otsus), määrates vähemalt viieteistkümnepäevase vastamise tähtaja. Nimetatud teate alusel tähtaegselt saabunud avaldused, ettepanekud ja seisukohad lisatakse esitatavale taotlusele. 14. Taotlus peab sisaldama järgmist: 1) kohaliku omavalitsuse nimi; 2) taotletava maa asukoht; 3) pindala; 4) katastriüksuse sihtotstarve; 5) maa maksustamishind; 6) andmed taotletaval maal asuvate hoonete ja rajatiste ning muude maaga lahutamatult seotud objektide omandiõigusliku kuuluvuse kohta; 7) andmed seniste maakasutajate kohta; 8) andmed taotletava maa kuuluvuse kohta enne 16. juunit 1940. a.; 9) andmed teiste isikute taotluste kohta selle maa tagastamiseks ja/või kompenseerimiseks või koopia kompenseerimise korraldusest; 10) andmed teiste isikute taotluste kohta selle maa erastamiseks või riigi omandisse jätmiseks; 11) andmed kinnisomandi kitsenduste ja kaitserežiimi kohta; 12) taotluse õiguslik alus viitega maareformi seaduse paragrahvi 28 vastavale sättele; 13) taotluse põhjendus koos kehtiva maakorralduskava või planeeringuga, juhul kui munitsipaalomandisse taotletakse maad maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 4 või sama paragrahvi lõike 2 alusel. Maa munitsipaalomandisse taotlemisel maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 2 alusel tuleb nimetatud põhjenduses ka viidata, milliste ülesannete täitmiseks kohalik omavalitsus maad vajab. Taotluse lisaks on maa asendiplaan. Asendiplaanile kantakse vastavalt olukorrale seniste maakasutuste piirid, endiste kinnistute piirid, teiste isikute poolt esitatud erastamistaotluste alusel taotletava maa piirid, omandisse vormistatud maa piirid, maal paiknevad hooned ja rajatised, piiranguid põhjustavate objektide asukoht ja munitsipaalomandisse taotletava maa piir. Plaan pealkirjastatakse, plaanile kirjutatakse mõõtkava, taotletava maa asukoht (aadress), pindala, kasutatud leppemärkide seletus, koostaja nimi ja allkiri. Asendiplaani koostamiseks kasutatakse sobivat mõõtkavalist kõige uuemat plaanimaterjali (katastrikaardi või fotoplaani koopia linnades mõõtkavas 1:500-1:2000 ja väljaspool linna 1:10 000). Asendiplaan koostatakse kahes eksemplaris (toimikusse ja katastrile). 15. Taotleja või tema poolt volitatud isik kogub maa munitsipaalomandisse andmise taotlemise toimikusse järgmised dokumendid: 1) kohaliku omavalitsuse volikogu taotlus vastavuses käesoleva korra punktis 14 nõutud andmete ja lisadega; 2) dokumendid munitsipaalomandisse taotletaval maal asuvate hoonete ja rajatiste omandiõigusliku kuuluvuse kohta (riigivara munitsipaalomandisse üleandmise akt, ehitise munitsipaalomandisse andmise otsus, hooneregistri õiend); 3) kohaliku omavalitsuse otsus munitsipaalomandisse kuuluvate hoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise kohta koos asendiplaaniga; 4) väljavõte maksualuste maade nimekirjast 16. juuni 1940. a. seisuga; 5) väljavõte skeemilisest kaardist; 6) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- või linnakomisjoni (edaspidi kohalik komisjon) õiend taotletava maa osas esitatud maa tagastamise, asendamise või kompenseerimise avalduste kohta või kohaliku komisjoni õiend taotluste puudumise kohta; 7) kohaliku komisjoni otsused taotletava maa osas õigustatud subjektiks tunnistamise kohta; 8) kohaliku omavalitsuse korraldus õigustatud subjektidele taotletava maa kompenseerimise kohta; 9) dokumendid munitsipaalomandisse taotletava maa senise kasutusõiguse kohta (maakasutusõiguse riiklik akt, maa looduses eraldamise akt, maakasutus- või krundiplaan) või kohaliku omavalitsuse õiend maa senise kasutusõiguse puudumise kohta; 10) teiste isikute avaldused munitsipaalomandisse taotletava maa erastamise või riigi omandisse jätmise kohta või avaldused, mis on esitatud endise kruntrendimaa (obrokimaa) omandisse andmise ja kompenseerimise seaduse alusel, või kohaliku omavalitsuse õiend nimetatud taotluste puudumise kohta; 11) kohaliku omavalitsuse õiend katastriüksuse sihtotstarbe kohta; 12) maa maksustamishinna määramise akt; 13) kaasomandis oleva ehitise puhul kaasomanike kirjalik kokkulepe maa kaasomandisse vormistamise kohta; 14) taotletava maa asukohajärgse valla- või linnavolikogu otsus nõusoleku andmise kohta, kui maa ei asu munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil; 15) muud asja lahendamiseks tähtsust omavad dokumendid. 16. Käesoleva korra punktis 15 nimetatud toimik esitatakse maa asukohajärgsele maavanemale. III. TAOTLUSE LÄBIVAATAMINE JA MAA MUNITSIPAALOMANDISSE ANDMISE OTSUSTAMINE 17. Maavanem vaatab esitatud toimiku läbi ühe kuu jooksul taotluse saamise päevast arvates ja kontrollib selle vastavust õigusaktidele. Maavanemal on õigus nõuda taotluse läbivaatamise ajal maa taotlejalt, seniselt kasutajalt, tagastamise või erastamise õigustatud subjektidelt, samuti teistelt isikutelt ja riigiasutustelt täiendavate andmete, dokumentide, selgituste ja kirjalike seisukohtade esitamist. 18. Puudulikult koostatud taotluse (toimiku) jätab maavanem puuduste kõrvaldamiseni läbi vaatamata. Taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse volikogule teatatakse taotluses (toimikus) esinenud puudustest kirjalikult ning saadetakse toimik puuduste kõrvaldamiseks. 19. Nõuetekohaselt vormistatud taotluse (toimiku) alusel maavanem: 1) teeb otsuse maa munitsipaalomandisse andmise kohta või 2) edastab taotluse (toimiku) Vabariigi Valitsusele maa munitsipaalomandisse andmise otsustamiseks, juhul kui maad taotletakse munitsipaalomandisse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 4 või lõike 2 alusel. 20. Käesoleva korra punkti 19 alapunktis 2 nimetatule vastava taotluse (toimiku) koos oma arvamuse taotluse seaduslikkuse ja põhjendatuse ning muude asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta esitab maavanem keskkonnaministrile. Keskkonnaminister valmistab ette asjakohase Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja ning esitab materjalid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. 21. Otsuses maa munitsipaalomandisse andmise kohta peavad olema järgmised andmed: 1) viide maareformi seaduse paragrahvi 28 vastavale sättele; 2) omavalitsus, kelle omandisse maa antakse; 3) maa asukoht (aadress); 4) pindala; 5) katastriüksuse sihtotstarve; 6) vajaduse korral kinnisomandi kitsendused ja muud andmed. Otsuse lahutamatu lisa on maa asendiplaan. Kui maa asendiplaani trükis ei avaldata, peab otsuses (teates) olema näidatud, kus saab maa munitsipaalomandisse andmise otsuse aluseks olnud asendiplaaniga tutvuda. 22. Otsus maa munitsipaalomandisse andmise kohta saadetakse taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse volikogule hiljemalt ühe nädala jooksul selle lõplikust vormistamisest arvates. Otsus maa munitsipaalomandisse andmise kohta või teade maa munitsipaalomandisse andmise otsuse vastuvõtmise kohta avaldatakse vastavalt Riigi Teatajas või Riigi Teataja Lisas. 23. Maa munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud esindajal on õigus osaleda asja läbivaatamisel kõigis riigiasutustes. 24. Kui munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist taotletakse enne maa katastrisse kandmist, on maa munitsipaalomandisse andmise otsuse teinud isikul õigus oma otsus tühistada. Käesolevas punktis sätestatu kehtib ka enne käesoleva korra jõustumist vastuvõetud otsuste kohta. 25. Maa munitsipaliseerimise toimikuid säilitatakse maavanema juures, kus asjasthuvitatud isikutel on õigus nendega tutvuda. 26. Igaüks, kes leiab, et maa munitsipaliseerimisega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib pöörduda kaebusega halduskohtusse. IV. MUNITSIPAALOMANDISSE ANTUD MAA REGISTREERIMINE RIIGI MAAKATASTRIS JA KANDMINE KINNISTUSRAAMATUSSE 27. Katastriüksuse moodustamise aluseks on kas maavanema või Vabariigi Valitsuse korraldus maa munitsipaalomandisse andmise kohta. 28. Munitsipaalomandisse antud maa piiride looduses tähistamiseks ning katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli koostamiseks esitab kohalik omavalitsus kirjaliku tellimuse vastavat tegevuslitsentsi omavale isikule (edaspidi maamõõtja). 29. Olenevalt olemasoleva plaanimaterjali kvaliteedist ja omavalitsuse soovist maamõõtja kas koostab kooskõlastatud asendiplaani alusel katastriüksuse plaani ja piirikirjelduse või korraldab katastriüksuse piirimärkidega tähistamise ja katastrimõõdistamise (sellisel juhul koostatakse katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll mõõdistamisandmete alusel). Katastriüksuse looduses piirimärkidega tähistamine ja piirisihtide lahtiraiumine toimub maamõõtja juhendamisel. Katastriüksuse moodustamisel ja katastrimõõdistamisel lähtub maamõõtja kehtivatest seadustest ja muude õigusaktide nõuetest. Maa munitsipaliseerimiseks koostatud asendiplaani alusel määratud pindala ja katastriüksuse plaanil märgitud pindala võivad erineda kuni +/B 3 protsenti. 30. Maamõõtja lisab maa munitsipaliseerimise toimikusse järgmised dokumendid: 1) katastriüksuse plaan viies eksemplaris (kohalikule omavalitsusele, toimikusse, maakatastrile (2 eks.), kinnistusametile); 2) piiriprotokoll (piirikirjeldus) kolmes eksemplaris (kohalikule omavalitsusele, toimikusse, maakatastrile); 3) muud katastrimõõdistamise materjalid (eksplikatsioon, koordinaatide kataloog jne.); 4) maamõõtja kirjalik kohustus kõrvaldada töös omal kulul tema poolt põhjustatud katastrimõõdistamise vead ja puudujäägid. 31. Piiriprotokollile kirjutavad alla maamõõtja, linnapea või vallavanem või nende poolt volitatud isikud ja maavanem või tema volitatud isik, kes eelnevalt kontrollivad munitsipaalomandisse antud maa katastriplaani vastavust maa munitsipaalomandisse andmise otsusele ja selle lisaks olevale asendiplaanile. 32. Munitsipaalomandisse antud maa registreeritakse riigi maakatastris kohaliku omavalitsuse kirjaliku avalduse, maa munitsipaalomandisse andmise otsuse (originaal või kinnitatud koopia) ja käesoleva korra punktis 30 loetletud dokumentide alusel. 33. Maa munitsipaliseerimisega seotud kulud (maakorraldustööd, katastriüksuse moodustamine, kinnistamine jne.) kannab kohalik omavalitsus. 34. Maa omandiõigus läheb kohalikule omavalitsusele üle maa riigi maakatastris registreerimisest arvates. 35. Kui munitsipaalomandisse antud kinnisasja koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse, tuleb kinnisasi kanda kinnistusraamatusse. Kinnisasi kantakse kinnistusraamatusse kohaliku omavalitsuse poolt esitatud kirjaliku kinnistamisavalduse, maavanema või Vabariigi Valitsuse korralduse ja riigi maakatastri andmete alusel. Keskkonnaminister Villu REILJAN