1. Lähtudes töökaitseseaduse (RT 1992, 25, 343) paragrahvidest 8 ja 9 kinnitada «Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise kord» ning «Masinate ja seadmete ohutuse tagamise kord» (juurde lisatud) ja kehtestada nimetatud korrad alljärgnevalt:

1) esmakordselt Eestis tarnitavate isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete osas 1. jaanuarist 1994. a.;
2) enne 1. jaanuari 1994. a. Eestisse tarnitud isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete osas, mida tarnitakse ka edaspidi, 1. jaanuarist 1995. a.;
3) 1. jaanuari 1994. a. seisuga Eestis tootmises olevate isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete osas 1. jaanuarist 1996. a.

2. Sotsiaalministeeriumil töötada välja ja kinnitada ohutuspõhinõuded, mida peab järgima isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete projekteerimisel ja valmistamisel nende ohutu kasutamise tagamiseks.

ISIKUKAITSEVAHENDITE OHUTUSE JA KAITSEOMADUSTE TAGAMISE KORD

I. Üldsätted

1. Käesolev «Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise kord» (edaspidi – kord) sätestab järelevalve korra Eestis tarnitavate ja kasutatavate isikukaitsevahendite efektiivsuse ja ohutuse tagamiseks, et vältida tervisekahjustusi nende kasutamisel.

2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) isikukaitsevahend – vahend, seade või riietus, mis on mõeldud individuaalseks kasutamiseks, kaitsmaks inimest ühe või enama tervistkahjustava või selle ohtu tekitava mõjuri eest.

Isikukaitsevahend on ka:
– vahendite või seadmete komplekt, mis on koostatud inimese kaitsmiseks ühe või enama ka samaaegselt esineda võiva ohu eest;
– kaitsevahend, mis on pidevalt või vajaduse korral ühendatud mingi toimingu sooritamiseks inimese poolt individuaalselt kasutatava või kantava seadme või varustuse külge;
– isikukaitsevahendi toimet tagavad vahetatavad osad, mida kasutatakse vaid koos ühte tüüpi isikukaitsevahendiga, kaasa arvatud komplekt, mis antakse isikukaitsevahendiga kaasa selle kinnitamiseks mingi seadme külge;

2) tarnimine – müümine või muul viisil loovutamine (näiteks vahetuse korras, samuti laenutamine, rentimine). Tarnijaks võib olla seadme valmistaja või tema esindaja, samuti vahendaja, laenutaja, rendileandja;

3) litsentsitud asutus – asutus, kes teostab Tööinspektsiooni poolt väljaantud litsentsi alusel tüübihindamist ja/või kvaliteeditõendust ning annab välja sellekohaseid tõendeid.

3. Käesolev kord on kohustuslik kõigile juriidilistele ja üksikisikutele, kelle tegevusvaldkonda kuulub isikukaitsevahendite projekteerimine, valmistamine, tarnimine ja/või kasutada andmine.

4. Käesolev kord ei laiene järgmistele isikukaitsevahenditele:
1) isikukaitsevahendid, mille kohta on õigusaktidega kehtestatud eraldi kord;
2) spetsiaalselt sõjaväe või korrakaitse tarbeks ettenähtud isikukaitsevahendid (kiivrid, kilbid jm.);
3) enesekaitsevahendid (aerosooliballoonid, enesekaitserelvad jm.);
4) igapäevases olmes kasutatavad ilmastikuolude, niiskuse ja vee, kuuma ja külma jne. eest kaitsvad vahendid (peakatted, kindad, hooajariietus, vihmavarjud, nõudepesukindad jm.);
5) laevades ja lennukites ainult hädaolukorras kasutatavad kaitsevahendid.

5. Isikud, kes isikukaitsevahendite tarnimisel ei järgi isikukaitsevahendite ohutuse tagamise korda või selle alusel väljaantud juhendeid, kannavad vastutust õigusaktidega kehtestatud korras.

II. Nõuded isikukaitsevahenditele

6. Isikukaitsevahendid peavad vastama nende kohta kehtestatud ohutuspõhinõuetele.

7. Isikukaitsevahendid loetakse ohutuspõhinõuetele vastavaks, kui need on projekteeritud, valmistatud ja komplekteeritud Eesti, Euroopa või harmooniliste standardite kohaselt.

Harmooniliste standardite all mõistetakse Euroopa standarditega kooskõlas olevaid standardeid, millele on viidatud Euroopa Ühenduse ametlikus väljaandes (Official Journal of the European Communities).

8. Kui isikukaitsevahendite projekteerimisel ja valmistamisel on kasutatud muid standardeid, peab nende järgimine tagama kaitsevahendite ohutuse vastavalt ohutuspõhinõuetele.

III. Tarnija kohustused sõltuvalt isikukaitsevahendi liigist

9. Kõigi isikukaitsevahendite puhul, välja arvatud käesoleva osa punktis 10 nimetatud vahendid, peab tarnija enne tarnimise alustamist tellima litsentsitud asutuselt käesoleva korra IV osa kohase tüübihindamise. Nõudmise korral esitab tarnija selle tulemused Tööinspektsioonile või muule pädevale riigiasutusele koos järgmiste dokumentidega:
– isikukaitsevahendi ja selle kaitseomaduste kirjeldus;
– informatsioon menetlustest, millega valmistaja (või tarnija) tagab, et kaitsevahendil on kirjeldatud kaitseomadused ja see vastab ohutuspõhinõuetele.

10. Lihtsate isikukaitsevahendite puhul (kui kasutaja võib ise otsustada, kas kaitsevahend kaitseb teda piisavalt kergesti märgatavate väheste ohtude eest) peab tarnija enne isikukaitsevahendi tarnimise alustamist koguma ja nõudmise korral esitama Tööinspektsioonile või muule pädevale riigiasutusele järgmised dokumendid:
– isikukaitsevahendi ja selle kaitseomaduste kirjeldus;
– informatsioon menetlustest, millega valmistaja (või tarnija) tagab, et kaitsevahendil on kirjeldatud kaitseomadused ja see vastab ohutuspõhinõuetele.

Lihtsad isikukaitsevahendid on kaitsevahendid, mis kaitsevad:
– mehaaniliste nahavigastuste eest (aiatöökindad, sõrmkübarad jm.);
– nõrkade pesemisainete lahjade lahuste eest, mille mõju kiiresti möödub (pesemiskindad jm.);
– alla 50 °C temperatuuriga kuumade esemete või seadmete osade käsitsemisel nende mõju ja mitteohtlike löökide eest (kindad, kaitsepõlled jm.);
– mitteekstreemsete ilmastikuolude eest tööl (peakatted, hooajariietus, jalatsid jm.);
– nõrkade löökide või vibratsiooni eest, mis ei avalda pöördumatult kahjustavat toimet eluliselt tähtsatele kehaosadele (kerged peakatted, kerged jalatsid, kindad jm.);
– päikesekiirguse eest (päikeseprillid, sirmid jm.).

11. Eluohtlike, rasket või püsivat tervisekahjustust tekitavate ohtude (mille puhul võib eeldada, et kasutaja ei suuda õigeaegselt nende vahetut mõju hinnata) eest kaitsvate isikukaitsevahendite puhul peab tarnija enne tarnimise alustamist taotlema tarnimisloa Tööinspektsioonilt. Loa taotlemiseks peab tarnija lisaks käesoleva korra punktis 9 nõutule tellima litsentsitud asutuselt tootele käesoleva korra V osa kohase kvaliteeditõenduse või kvaliteediauditi ning esitama selle tulemused Tööinspektsioonile.
Need isikukaitsevahendid on:
– filtreerivad hingamiselundite kaitsevahendid, mis kaitsevad kasutajat ärritavate, ohtlike, toksiliste või radiotoksiliste gaaside ja/või tahkeid või vedelaid osakesi sisaldavate aerosoolide eest;
– isoleerivad hingamiselundite kaitsevahendid, kaasa arvatud sukeldumisel kasutatavad seadmed;
– kemikaalide või ioniseeriva kiirguse eest ajaliselt piiratud kaitset tagavad kaitsevahendid;
– hädaolukorras kasutatavad kaitsevahendid, mida kasutatakse oludes, mis on võrreldavad 100°C või kõrgema temperatuuriga õhu mõjuga ning kus võib esineda infrapunast kiirgust, leeke või palju ümbrusesse paiskuvat sula materjali;
– hädaolukorras kasutatavad kaitsevahendid, mida kasutatakse oludes, mis on võrreldavad miinus 50°C või madalama temperatuuriga õhu mõjuga;
– allakukkumise eest kaitsvad isikukaitsevahendid;
– elektriohu eest kaitsvad isikukaitsevahendid;
– mootorratturite kiivrid ja nende visiirid.

12. Käesoleva korra punktides 9 ja 11 nimetatud isikukaitsevahendite puhul peab tarnija kandma (välja arvatud käesoleva korra punktis 18 nimetatud tüübihindamise juhud) isikukaitsevahendile ja selle pakendile märgistuse, mis koosneb:
– tähtedest EE (Eesti Vabariik)
– tarnimisloa või tüübihindamistõendi väljaandnud asutuse nimetuse lühendist,
– tarnimisloa või tüübihindamistõendi numbrist,
– tarnimisloa või tüübihindamistõendi väljaandmise aasta kahest viimasest numbrist.

Näiteks: EE-TI-12-94 – Eesti Vabariigis Tööinspektsiooni poolt väljaantud tarnimisluba nr. 12 1994. aastast. Märgistus peab olema selgesti loetav ja püsima kaitsevahendil selle kasutamisaja lõpuni. Kui märgistust pole võimalik kaitsevahendile kanda, võib selle kanda ainult pakendile.

IV. Tüübihindamine

13. Tüübihindamine on menetlus, mille käigus litsentsitud asutus veendub ja tõendab, et esitatud isikukaitsevahendi tüüp vastab ohutuspõhinõuetele.

14. Tüübihindamiseks esitab tarnija litsentsitud asutusele taotluse, mis sisaldab:

a) tarnija ja valmistajatehase nimetuse ja aadressi;
b) isikukaitsevahendi ja selle kaitseomaduste kirjelduse;
c) isikukaitsevahendi tehnilise dokumentatsiooni, mis sisaldab isikukaitsevahendi üld- ja detailjoonised koos vajalike arvutustega ning näidiste katsetuste tulemustega ulatuses, mis on vajalik vahendi ohutuspõhinõuetele vastavuse tõendamiseks, ja täieliku loetelu isikukaitsevahendi tüübi kavandamisel arvestatud ohutuspõhinõuetest, standarditest ja tehnospetsifikaatidest;
d) kirjelduse valmistaja poolt tootmises kasutatavatest kontrolli- ja katsetusmenetlustest, mis peavad tagama toodangu püsiva kvaliteedi ning vastavuse standarditele või tehnospetsifikaatidele;
e) isikukaitsevahendi kasutamisjuhendi koopia.

Koos taotlusega esitab tarnija piisaval arvul katsetusteks vajalikke isikukaitsevahendi näidiseid.

15. Tüübihindamisel litsentsitud asutus:
– veendub, et valmistaja esitatud tehniline dokumentatsioon vastab käesoleva korra punktis 7 nimetatud standarditele või ohutuspõhinõuetele;
– teeb või laseb teha vajalikud kontrollmõõtmised ja -katsetused;
– veendub, et esitatud isikukaitsevahendite näidised on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile ja neid võib ettenähtud tingimustes täiesti ohutult kasutada.

16. Kui isikukaitsevahendi näidised vastavad ohutuspõhinõuetele, koostab litsentsitud asutus tõendi, kuhu märgitakse kontrollimise tulemused, tõendi andmisega seotud lisatingimused ning tüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

17. Tarnija on kohustatud teatama kõigist tüübihindamise läbinud isikukaitsevahendite (kavandatavaist) muudatustest, mis võivad vähendada nende ohutust või kaitseomadusi, tüübihindamise teostanud asutusele, et viimane otsustaks, kas pärast muudatuste tegemist kaitsevahend vastab ohutuspõhinõuetele.

18. Isikukaitsevahendid, mille tüübihindamine on teostatud Euroopa Nõukogu direktiivi 89/686/EEC kohaselt selleks (Euroopa) sertifikaati omavas asutuses ja mis on vastavalt märgistatud, ei kuulu täiendavale tüübihindamisele ega märgistamisele.

19. Litsentsitud asutus on kohustatud säilitama valmistaja antud tehnilist dokumentatsiooni ja kontrollimiste andmeid pädevatele asutustele kättesaadavatena vähemalt 10 aastat.

20. Tüübihindamise ja kvaliteeditõendusega seotud kulud kannab tarnija.

V. Kvaliteeditõendus

21. Valmistaja on kohustatud rakendama kõiki vajalikke abinõusid, et valmistusprotsess, kaasa arvatud isikukaitsevahendite lõppkontroll ja katsetamine, tagaks toodangu püsiva kvaliteedi ning vastavuse tüübihindamise läbinud näidistele ja ohutuspõhinõuetele.

22. Tarnija valitud litsentsitud asutus peab võtma vajaliku arvu kaitsevahendi näidiseid ja tagama, et tehtaks kõik kaitsevahendite harmoonilistele standarditele või ohutuspõhinõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud kontrollimised ja katsetused. Neid tehakse perioodiliselt, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Tööinspektsioonil on õigus nõuda, et neid tehtaks sagedamini ning ise võtta selleks näidiseid.

23. Kui kontrolliv litsentsitud asutus ei teostanud tüübihindamist ise, peab ta vajaduse korral, kui tekib kahtlusi isikukaitsevahendi nõuetele vastavuse suhtes, konsulteerima tüübihindamise teostanud asutusega.

24. Kontrollimise tulemuste põhjal esitab asutus tarnijale kontrollimise protokolli, mille viimane peab nõudmise korral esitama pädevale riigiasutusele. Kui kontrollimisel selgub, et isikukaitsevahendid ei vasta tüübihindamisel saadud tulemustele, käesoleva korra punktis 7 nimetatud standarditele või ohutuspõhinõuetele, peab litsentsitud asutus sellest viivitamatult informeerima tarnijat ja Tööinspektsiooni.

25. Kontrollimisel ilmnenud mittevastavuse (defektsuse) puhul peab tarnija viivitamatult peatama mittevastava (defektse) toodangu tarnimise ning võtma tarvitusele vajalikud abinõud puuduste kõrvaldamiseks, ka tarnitud kaitsevahenditel.

VI. Järelevalve

26. Järelevalvet isikukaitsevahendite tarnimise nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon või muu pädev riigiasutus.

27. Tööinspektsioon või muu pädev riigiasutus:
1) kontrollib isikukaitsevahendite vastavust ohutuspõhinõuetele kõigis majandussfäärides (tootja, importija, müüja või kasutaja juures, sealhulgas ka ladudes);
2) juhindub kontrollimisel käesolevast korrast ja Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse poolt antavatest juhenditest.

28. Põhinõuetele või standarditele mittevastavate (defektsete) isikukaitsevahendite avastamisel on Tööinspektsioonil või muul pädeval riigiasutusel õigus:
1) keelustada nende tarnimine ja kasutamine;
2) kehtestada nende tarnimisele ja kasutamisele piiranguid või tingimusi;
3) kohustada nende tarnijat kõrvaldama toote müügilt ja/või kasutuselt.

Lisaks eelnevale võib pädev riigiasutus määrata kasutaja elule, tervisele või varale ohtlike isikukaitsevahendite müümise, valmistamise või kasutada andmise eest rahatrahvi haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel.

29. Kõik kulud, mis on seotud käesolevale korrale mittevastavate (defektsete) isikukaitsevahendite avastamise, asendamise ja kõrvaldamisega, kannab tarnija.

MASINATE JA SEADMETE OHUTUSE TAGAMISE KORD

I. Üldsätted

1. Käesolev «Masinate ja seadmete ohutuse tagamise kord» (edaspidi – kord) sätestab järelevalve korra Eestis tarnitavate ja kasutatavate masinate ja seadmete ohutuse tagamiseks, et vältida tervisekahjustusi nende kasutamisel.

2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) seade – üksteisega mehaaniliselt ühendatud osade ja/või komponentide kogum, millest vähemalt üks on liikuv ja millel on vajalikud juhtimis- ja energiavarustuse seadised, mis teeb mingit kindlat tööd (materjali töötlemine, teisaldamine, pakkimine jne.); see võib olla ka mingi töö tegemiseks omavahel ühendatud seadmete kogum;
2) tarnimine – seadme müümine või muul viisil loovutamine kasutajale (näiteks vahetuse korras, samuti laenutamine, rentimine). Tarnijaks võib olla seadme valmistaja või tema esindaja, samuti vahendaja, laenutaja, rendileandja;
3) litsentsitud asutus – asutus (näiteks labor), kes Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse poolt antud litsentsi alusel teostab tüübihindamist ja annab välja sellekohaseid tõendeid.

3. Käesolev kord on kohustuslik kõigile juriidilistele ja üksikisikutele, kelle tegevusvaldkonda kuulub seadmete tarnimine ja/või kasutamine.

4. Käesolev kord ei kehti järgmiste seadmete kohta:

1) liftid (lifti all mõistetakse paikset tsükkeltoimega tõsteseadet, millel on paigalseisvate, vertikaali suhtes kuni 15° kaldenurgaga juhikute vahel liikuv kabiin või tõsteplatvorm);
2) ehitustõstukid, mis liiguvad mööda juhikuid, mille kaldenurk horisontaali suhtes on suurem kui 15°, ja mis on ette nähtud:
– inimeste ja lastide veoks;
– lastide transportimiseks, kuid millega võivad sõita ka inimesed, kui nende tõstukite juhtimisorganid asuvad tõstukis või on tõstukis olevale inimesele kergesti ligipääsetavad;
3) kaevandusliftid ja -tõstukid;
4) teatrites kasutatavad eriotstarbelised tõstukid;
5) käsikäitusega seadmed;
6) auru- ja veekatlad, surveanumad ning auru- ja kuumaveetorustikud;
7) patsiendiga otseselt kontaktis olevad meditsiiniseadmed;
8) lõbustusparkides kasutatavad eriseadmed;
9) tuumaseadmed, mille rikke korral võib esineda radioaktiivse aine pihkamist;
10) radioaktiivse kiirguse allikad, mis on seadme osad;
11) põlevvedelike ja -gaaside ning ohtlike ainete valmistamise ja kasutamise seadmed, reservuaarid, torustikud;
12) maismaa-, vee- ja õhutranspordivahendid ning otseselt nendes kasutamiseks ettenähtud seadmed;
13) tulirelvad;
14) inimeste veoks ettenähtud köisteed ja köisraudteed;
15) traktorid ja muud põllumajanduse liikurseadmed;
16) spetsiaalselt kaitseväele või politseile kasutamiseks ettenähtud seadmed;
17) seadmed, mille kasutamisel on peamiseks ohuallikaks elekter;
18) muud seadmed, mille kohta õigusaktidega on kehtestatud eraldi kord.

5. Käesoleva korra järgimine ei ole kohustuslik ekspordiks valmistatavate seadmete puhul.

6. Isikuid, kes seadmete tarnimisel ei järgi käesolevat korda ja selle alusel väljaantud juhendeid, kannavad vastutust õigusaktidega kehtestatud korras.

II. Seadmete projekteerimine ja valmistamine

7. Seadmete ohutuse tagamiseks nende kasutamisel peab nende projekteerimisel ja valmistamisel lähtuma töökaitseseadusest, käesolevast korrast ja seadmete kohta kehtestatud ohutuspõhinõuetest.

8. Seadmed loetakse käesoleva korra punktis 7 nimetatud õigusaktide nõuetele vastavaiks, kui need on projekteeritud ja valmistatud Eesti, Euroopa või harmooniliste standardite kohaselt. Harmooniliste standardite all mõistetakse Euroopa standarditega kooskõlas olevaid standardeid, millele on viidatud Euroopa Ühenduse ametlikus väljaandes (Official Journal of the European Communities).

9. Kui seadmete projekteerimisel ja valmistamisel on järgitud muid standardeid või tehnospetsifikaate, peavad need olema kooskõlas ohutuspõhinõuetega.

III. Seadmete tarnimine

10. Kõik Eestis tarnitavad seadmed peavad vastama ohutuspõhinõuetele.

11. Ohutuspõhinõuetele vastavuse tõendamiseks peab tarnija iga tarnitava seadmega kaasa andma seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsiooni, mis peab sisaldama:
– seadme tarnija (ja valmistaja, kui tarnija pole valmistaja) nimetuse ja aadressi, samuti seadme valmistamiskoha aadressi;
– seadme kirjelduse (nimetus, tüüp, seeria number jne.);
– viited seadme ohutust käsitlevatele õigusaktidele, mille nõuetele seade vastab, ning standarditele ja tehnospetsifikaatidele, mida on järgitud seadme projekteerimisel ja valmistamisel;
– tüübihindamisele kuuluvatel seadmetel – litsentsitud asutuse poolt väljaantud tüübihindamise tõendi andmed, samuti tüübihindamise teostanud asutuse nimetuse ja aadressi;
– andmed valmistaja või tarnija allkirjaõigusliku isiku kohta.

12. Tarnija peab tagama (seadme tarnimise ajal ) käesoleva korra punktis 13 loetletud dokumentatsiooni kättesaadavuse Tööinspektsioonile või muule pädevale riigiasutusele tema nõudmisel.

13. Seadme ohutust käsitlev dokumentatsioon peab sisaldama:
– seadme üldjoonised ja seadme juhtimisorganite paigutusjoonised;
– kõik selliste seadmeosade joonised koos vajalike arvutuste, katsetulemuste ja muude andmetega, mis on vajalikud seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse hindamisel;
– seadme kohta käivate ohutuspõhinõuete loetelu ja seadme ohutust käsitlevate standardite ning nende tehnospetsifikaatide loetelu, mida on järgitud seadme valmistamisel;
– seadmest lähtuvate ohtude kõrvaldamiseks rakendatavate meetodite kirjeldused;
– tüübihindamisele kuuluva seadme puhul – litsentsitud asutuse poolt väljaantud tüübihindamise tõendi;
– seadme montaaži (paigaldus-), remondi-, hooldus- ja kasutusjuhendid;
– seeriaviisi toodetavate seadmete puhul nende meetmete kirjelduse, mis tagavad seadmete vastavuse ohutuspõhinõuetele toodetava seeria ulatuses (näiteks kvaliteedisüsteemi kirjeldus).

IV. Tüübihindamine

14. Kohustuslikule tüübihindamisele enne tarnimist kuuluvad ohtlikumad seadmed. Tüübihindamisele kuuluvate seadmete loetelu kehtestab Tööinspektsioon või muu pädev riigiasutus.

15. Tüübihindamisel litsentsitud asutus:
– veendub, et esitatud tehniline dokumentatsioon vastab käesoleva korra punktides 7 ja 8 nimetatud ohutuspõhinõuetele või standarditele;
– teeb või laseb teha vajalikud kontrollmõõtmised ja -katsetused;
– veendub, et seadme valmistamisel on järgitud tehnilist dokumentatsiooni ja seadet saab ettenähtud otstarbel ohutult kasutada.

16. Kohustuslikule tüübihindamisele kuuluvad seadmed, mille tüübihindamine on teostatud Euroopa Nõukogu direktiivide 89/392/EEC, 91/368/EEC ja 93/44/EEC kohaselt selleks (Euroopa) sertifikaati omavas asutuses ja on vastavalt märgistatud, ei kuulu täiendavale tüübihindamisele.

17. Tüübihindamiseks peab tarnija esitama litsentsitud asutusele koos seadme näidiseksemplariga taotluse, mis lisaks käesoleva korra punktis 13 nimetatule sisaldab:
– seadme tarnija (ja valmistaja, kui tarnija pole valmistaja) nimetuse ja aadressi, samuti seadme valmistamiskoha aadressi;
– seadme kirjelduse (nimetus, tüüp, otstarve jne.);
– täpsed ja üksikasjalikud joonised koos vastavate arvutuste, katsetulemuste ja muude andmetega, mis on vajalikud seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse kontrollimiseks;
– seadme asukoha, kus on võimalik sellise seadme tüübihindamise teostamine, mida pole võimalik katselaborisse toimetada.

18. Kui seadme näidiseksemplar vastab ohutuspõhinõuetele, annab litsentsitud asutus taotlejale välja tüübihindamise tõendi, kus on hindamise tulemuste põhjal tehtud otsus koos võimalike lisatingimustega.

19. Tarnija on kohustatud litsentsitud asutusele teatama kõigist sellistest muudatustest tüübihindamise läbinud seadme konstruktsioonis, mis võivad vähendada seadme ohutust, et asutus saaks otsustada, kas seade pärast muudatuste tegemist vastab ohutuspõhinõuetele.

20. Tüübihindamisega seotud kulutused kannab seadme tarnija.

V. Seadmete kasutamine

21. Kõik Eestis kasutatavad seadmed peavad vastama ohutuspõhinõuetele.

22. Seadme kasutaja peab seadme soetamisel veenduma, et seadmega oleks kaasas seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsioon.

23. Seadme kasutaja (tööandja) peab kogu seadme kasutamise aja säilitama seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsiooni ja esitama selle Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse nõudmisel.

VI. Järelevalve

24. Järelevalvet käesoleva korra täitmise üle teostab Tööinspektsioon või muu pädev riigiasutus.

25. Tööinspektsioon või muu pädev riigiasutus:
– kontrollib seadmete vastavust käesoleva korra nõuetele nii seadmete tarnijate kui kasutaja (tööandja) juures, sealhulgas ka ladudes;
– juhindub kontrollimisel käesolevast korrast ja Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse poolt antavatest juhenditest.

26. Käesoleva korra nõuetele mittevastava seadme avastamisel on Tööinspektsioonil või muul pädeval riigiasutusel õigus:
– keelata seadme tarnimine ja/või kasutamine;
– kehtestada seadme tarnimisele ja/või kasutamisele piiranguid või tingimusi;
– kohustada tarnijat või kasutajat (tööandjat) kõrvaldama seadme müügilt ja/või kasutuselt.

Lisaks eelnevale võib pädev riigiasutus haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määrata kasutaja elule või tervisele ohtlike seadmete tarnimise või kasutamise eest rahatrahvi.

27. Kõik kulutused, mis on seotud käesolevale korrale mittevastavate seadmete avastamise ning tarnimiselt ja/või kasutuselt kõrvaldamisega kannab seadme tarnija ja/või kasutaja (tööandja).