(2) Tsiviil- ja haldusvastutust kannavad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikud üldkorras. Nende suhtes ei kohaldata haldusaresti.
§ 2. (1) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib nende isikute suhtes, kes on kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsustamise ajal käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud ametikohal, olenemata sellest, kas vastutuse aluseks olev kriminaalkorras karistatav tegu pandi toime enne käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud ametikohale asumist või sellel olemise ajal.
(2) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib ka Riigikogu esimehe suhtes, kes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 83 1. lõike alusel täidab ajutiselt Vabariigi Presidendi ülesandeid.
§ 3. (1) Kinnipidamist, läbiotsimist, võetust, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust, tõkendit ja sundtoomist saab käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku suhtes kohaldada alles pärast Riigikogu nõusoleku saamist võtta ta kriminaalvastutusele vastavalt käesoleva seaduse §-le 10.
(2) Riigikogu nõusolekuta võib käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isikut vastavalt kriminaalmenetluse koodeksile (ENSV Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1995, 6–8, 69; 15, 173) kahtlustatavana kinni pidada seoses tema tabamisega esimese astme kuriteo toimepanemiselt. Sel juhul võib isikut Riigikogu nõusolekuta läbi otsida, teostada tema läbivaatust, asjade võetust ja nende vaatlust. Isiku kinnipidamisest ja teostatud toimingutest informeeritakse viivitamatult riigiprokuröri.
§ 4. (1) Õiguskantsler esitab Riigikogule ettepaneku anda nõusolek käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks riigiprokuröri taotluse alusel.
(2) Riigiprokuröri taotlusele lisatakse käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ärakiri.
§ 5. (1) Õiguskantsler kontrollib süüdistatavana vastutusele võtmise määruse ja läbiviidud menetluse vastavust kriminaalmenetluse koodeksi nõuetele, kontrollimata ja hindamata tõendeid.
(2) Õiguskantsleril on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega.
(3) Kui süüdistatavana vastutusele võtmise määrus ja läbiviidud menetlus on kooskõlas kriminaalmenetluse koodeksi nõuetega, esitab õiguskantsler Riigikogule ettepaneku anda nõusolek riigiprokuröri taotluses nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks.
(4) Kui süüdistatavana vastutusele võtmise määrus või läbiviidud menetlus ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse koodeksi nõuetega, tagastab õiguskantsler motiveeritult taotluse selle esitajale 10 päeva jooksul, arvates selle saamisest.
§ 6. (1) Ettepanek Riigikogule anda nõusolek käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks esitatakse kirjalikult ning see peab sisaldama õiguskantsleri motiveeritud seisukoha, milles näidatakse ära süüdistatavana vastutusele võtmise määruses toodud ning muud taotlust põhjendavad asjaolud. Õiguskantsler ei saa oma ettepanekus väljuda süüdistuse piiridest.
(2) Õiguskantsleri ettepanek Riigikogule peab sisaldama andmeid isiku kohta, kelle vastutusele võtmiseks taotletakse Riigikogu nõusolekut, samuti andmeid kuriteo kohta, milles isikut süüdistatakse, ning kuriteo kvalifikatsiooni.
(3) Õiguskantsleri ettepanekule lisatakse riigiprokuröri esitatud käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud dokumendid, mis on olnud ettepaneku aluseks.
§ 7. Õiguskantsleri ettekanne Riigikogule nõusoleku saamiseks käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks peab sisaldama ettepanekus ja sellele lisatud dokumentides esitatut, pidades silmas käesoleva seaduse §-de 5 ja 6 nõudeid.
§ 8. (1) Õiguskantsleri ettepanekut menetletakse Riigikogus Riigikogu kodukorra seadusega (RT I 1994, 90, 1517; 1995, 11, 115; 20, 295; 74, 1285) sätestatud korras.
(2) Riigikogu liikmete küsimused ja õiguskantsleri vastused peavad jääma Riigikogule esitatud materjalide piiridesse.
§ 9. (1) Riigikogu otsus anda nõusolek käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks jõustub selle vastuvõtmisega. Otsus saadetakse viivitamatult õiguskantslerile, riigiprokurörile ning isikule, kelle suhtes see tehti.
(2) Nõusolek võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik kriminaalvastutusele peatab tema ametikohustuste täitmise kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
§ 10. (1) Kui Riigikogu on oma otsusega andnud nõusoleku võtta käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isik kriminaalvastutusele, toimub asja edasine menetlemine kriminaalmenetluse koodeksiga sätestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isikut võib süüdistatavana üle kuulata alles pärast Riigikogu nõusoleku saamist võtta ta kriminaalvastutusele.
(3) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kuriteoasjas viiakse läbi eeluurimine.
§ 11. (1) Käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud isiku kriminaalvastutusele võtmiseks mõne teise, õiguskantsleri ettepanekus mitteosundatud teo eest on vajalik Riigikogu uus nõusolek. See nõusolek antakse Riigikogu otsusega õiguskantsleri uue ettepaneku alusel vastavalt käesolevas seaduses sätestatud korrale.
(2) Toimepandud kuriteo juriidilise kvalifikatsiooni muutumine, süüdistuse muutmine või uue süüdistuse esitamine ei too kaasa uue nõusoleku taotlemist.
§ 12. Kriminaalmenetluse koodeksis tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 105 senine tekst loetakse 1. lõikeks ja selle algust täiendatakse arvuga «(1)»;
2) paragrahvi 105 täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:
«(2) Eeluurimine on kohustuslik Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kuriteoasjas.»;
3) koodeksit täiendatakse §-ga 1211 järgmises sõnastuses:
«§ 1211. Õiguskantsleri või Vabariigi Presidendi õigus tutvuda toimiku materjalidega
(1) Kui uurija on koostanud määruse Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks, teatab riigiprokurör sellest õiguskantslerile või Vabariigi Presidendile.
(2) Õiguskantsleril või Vabariigi Presidendil on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega.»
4) paragrahvi 124 täiendatakse 11. lõikega järgmises sõnastuses:
«(11) Süüdistus Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele, Riigikogu liikmele, riigikontrolörile, õiguskantslerile, Riigikohtu esimehele või Riigikohtu liikmele tuleb esitada hiljemalt neljakümne kaheksa tunni jooksul, arvates Riigikogu nõusoleku andmisest võtta nimetatud ametiisik kriminaalvastutusele.»
§ 13. Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76–78, 1345) § 23 täiendatakse 21. lõikega järgmises sõnastuses:
«(21) Haldusaresti ei või määrata ja kohaldada Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme suhtes.»
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |