Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 2 ja § 30 lõike 1 punkti 3 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse Rae valla ametiasutuse hallatavate asutuste (edaspidi hallatav asutus) struktuuri, koosseisu ja palgakorralduse põhimõtted, tingimused ja kord.
(2) Määrus reguleerib asutuste struktuuri ja koosseisu kinnitamist ja palgakorralduse põhimõtteid osas, mis ei ole reguleeritud hallatavate asutuste põhimäärustes või muudes õigusaktides.
(3) Määruse eesmärk on luua tingimused kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajate värbamiseks, hoidmiseks ja tasustamiseks, seades ühtsed tingimused koosseisu ning palgakorralduse kujundamiseks.
§ 2. Mõisted
(1) Töötasu on tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ja eritingimustes töötamise eest makstavatest lisatasudest.
(2) Põhipalk on fikseeritud tasu kõikide tööülesannete eest, mis on kokku lepitud töölepingus asutuse juhi ja töötaja vahel. Ametijuhend on töölepingu lahutamatu lisa.
(3) Muutuvpalk on töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate ülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete saavutuste eest.
(4) Lisatasu makstakse ühekordsete lisaülesannete täitmise eest, mis ei ole töölepingus kokku lepitud. Asendustasu on lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamise või ajutiselt vaba ametikoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole ettenähtud töötaja ametijuhendis. Eritingimustes töötamise eest makstakse lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunni ning valveaja eest. Lisaülesannete täitmine ei kesta üldjuhul järjest üle kolme kuu ja peab mahtuma täistööaja sisse. Lisatasu maksmises lepitakse kokku enne töö teostamist.
(5) Preemia eesmärk on töötaja positiivne üllatamine ja tunnustamine ning seda võib maksta töötaja erakordse tööalase panuse ja väljapaistvate töötulemuste eest.
(6) Tulemustasu makstakse eelnevalt kokku lepitud asutuse sisuliste eesmärkide täitmise ja tulemuste saavutamise eest. Tulemustasud võivad olla nii individuaalsed ja meeskondlikud. Tulemustasude kokku leppimisel määratletakse arvestusperiood ja muud tulemusmõõdikud.
(7) Töölepingu seaduse § 6 lõike 6 kohaselt on summeeritud tööajaga tegu juhul, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebaühtlaselt.
§ 3. Struktuuri ja koosseisu planeerimine, kinnitamine ja muutmine
(1) Struktuuri ja koosseisu planeerimisel arvestab asutuse juht käesoleva määruse põhimõtetega, Rae vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) seatud eesmärkidega ning vallaeelarves asutuse töötajate palgakuludeks ettenähtud vahenditega.
(2) Hallatava asutuse juht esitab vallaeelarve protsessi koostamise käigus asutuse struktuuri ja koosseisu vallavalitsusele.
(3) Hallatavate asutuste, v.a üldhariduskoolid ja lasteaiad, töötajate struktuuri ja koosseisu ning nende muutmise kinnitab vallavalitsus. Üldhariduskooli ja lasteaia töötajate struktuur ja koosseis kooskõlastatakse vallavalitsusega. Põhjendatud juhul võib koosseisu jätta kooskõlastamata, andes täiendava tähtaja taotluse täpsustamiseks. Üldhariduskooli ja lasteaia direktor kinnitab asutuse töötajate struktuuri ja koosseisu pärast vallavalitsuselt kooskõlastuse saamist.
(4) Eelarve piires ametikohtade koosseisu muutmise vajaduse tekkimisel esitab hallatava asutuse juht oma taotluse struktuuri ja koosseisu muudatuse kohta vallavalitsusele vähemalt kaks nädalat enne selle rakendamist.
(5) Eelarve muutmist eeldava struktuuri ja koosseisu muutmise vajaduse tekkimisel esitab hallatava asutuse juht vallavalitsusele eelarve muutmise taotluse koos seletuskirjaga vähemalt kaks kuud enne muudatuse rakendamist. Vallavalitsus hindab ettepaneku põhjendatust ja algatab lisaeelarve menetluse. Struktuuri ja koosseisu muutmine käesolevas sättes nimetatud juhul on lubatud üksnes pärast lisaeelarve vastuvõtmist.
§ 4. Töötajate töö- ja palgakorralduse üldised põhimõtted
(1) Töötajate töötasustamine toimub seaduste ning Rae valla õigusaktide alusel.
(2) Töölepingus lepitakse kokku täis- või osalises tööajas.
(3) Töötasu kokku leppimisel arvestab hallatava asutuse juht töötaja tööalast kompetentsust, vastutuse määra ja töö eripära arvestavaid näitajaid (näiteks vastutus, erialased kompetentsid, töö intensiivsus, võrdlus palgaturuga, töötingimuste erisused).
(4) Hallatava asutuse palgakorralduse põhimõtted kehtestab hallatava asutuse juht, esitades need enne kehtestamist kooskõlastamiseks vallavalitsusele. Üldhariduskooli direktor koostab kooli palgakorralduse põhimõtted lähtudes käesolevast määrusest ja esitab selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpetajatele ja hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele.
(5) Ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
(6) Hallatava asutuse juht ja töötaja võivad kokku leppida tööaja paindlikus jaotuses arvestusperioodi jooksul ehk summeeritud tööajas. Kokku lepitud arvestusperioodil (kuni neli kuud) peavad kõik tööülesanded mahtuma summeeritud tööaja sisse. Tööaja summeerimine tuleb töölepingus eelnevalt kokku leppida vastavalt töölepingu seaduses ettenähtud tingimusele.
(7) Hallatava asutuse eelarves võib ette näha muutuvpalga maksmiseks täiendavad vahendid. Vahendite olemasolu ja selle maht otsustatakse iga-aastase vallaeelarve koostamise protsessi käigus. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul töötaja põhipalgale juurde maksta kuni 20% töötaja aastasest põhipalgast.
(8) Tulemuspalka ega preemiat ei maksta töötajale katseajal ega aasta jooksul hoiatuse tegemisest töölepinguseaduse § 88 lõike 3 kohase hoiatuse saanud töötajale.
(2) Rae valla lasteaiaõpetaja töötasu alammäära sihiks on 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal 100% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.
(3) Rae valla üldhariduskooli õpetaja arvestusliku töötasumudeli kujundamise sihiks on Eesti Haridusvaldkonna arengukava eesmärk 2035 maksta täistööajaga töötavale kvalifitseeritud ja kutset omavale õpetajale põhipalka, mis on 120% Eesti keskmisest töötasust.
(4) Kvalifikatsiooninõuetele vastava Rae valla huvialakooli treeneri ja õpetaja töötasu alammäära sihiks on 90% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.
(5) Rae valla kõrgharidusega kultuuritöötaja, kes töötab vastavat haridust nõudval töökohal, töötasu alammäära sihiks on riiklik kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk.
§ 6. Hallatava asutuse juhi töötasustamine
(1) Hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu, lepib kokku töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi, vallavanem.
(2) Hallatava asutuse juhile määrab põhjendatud lisatasu, preemia või tulemustasu vallavanem.
§ 7. Töötasu arvestamine ja maksmine
(1) Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu ning töötasu arvestus toimub personali- ja palgaarvestuse programmi tööajatabeli alusel.
(2) Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, millal töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.
(3) Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvestusperioodi kuule järgneva kuu 5. tööpäevaks töötaja poolt kirjalikus teatises toodud pangakontole. Pangakonto muutumisest teavitab töötaja hallatava asutuse juhti kirjalikult esimesel võimalusel.
(4) Töötasu arvestuse andmete õigsuse eest vastutab hallatava asutuse juht. Töötasu õigsuse ja tähtajalise väljamaksmise eest vastutab vallavalitsus. Töötasu makstakse välja pärast õiguspäraste dokumentide esitamist vallavalitusele.
§ 8. Puhkusetasu arvestamine ja maksmine
(1) Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.
(2) Puhkusetasu makstakse eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval või osade kaupa iga kuu kohta koos töötasuga palgapäeval.
(3) Juhul, kui töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb töötaja puhkus töötaja haiguse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude töötasust.
(4) Töösuhte lõppemisel kasutamata jäänud aegumata puhkuse arvutamisel võetakse aluseks ette puhatud kalendripäevad, täpsustusega kaks kohta peale koma, kasutades üldisi ümardusreegleid. Kuna töötajal on tagasimaksmise kohutus, peetakse välja töötamata puhkusetasu lõpparvest kinni.
(5) Õppepuhkust tasustatakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. Õppepuhkuse kasutamise eest makstakse tasu palgapäeval koos töötasuga.
§ 9. Puhkuse kestuse erandid
(1) Töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva, kui seadus ei sätesta teisiti.
(2) Noortekeskuse juhataja, noorsootöötaja, raamatukogu direktori, harukogu juhataja, raamatukoguhoidja, spordikeskuse direktori, spordikeskuse filiaali juhi, koolieelse lasteasutuse õpetaja assistendi ja õpetaja abi, sotsiaalkeskuse direktori, üksuse juhi, teenuste juhi, Perepesa juhataja, Perepesa mängutoa juhendaja, kogukonna psühholoogi, hooldustöötaja, hoolekandetöötaja, isikliku abistaja, ringijuhendaja, tegevusjuhendaja, last kasvatava vanema tugiisiku ja lapse tugiisiku põhipuhkus on 35 kalendripäeva. [RT IV, 22.08.2026,
2 - jõust. 25.08.2026]
(3) Lasteaia direktori, õppejuhi ja õpetaja põhipuhkus on 49 kalendripäeva.
(4) Lasteaia erirühma abiõpetaja ja õpetaja abi põhipuhkus on 42 kalendripäeva.
(5) Kooli arendusjuhi ja hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste õppe koordinaatori põhipuhkus on 56 kalendripäeva.
§ 10. Soodustused ja hüvitised
(1) Töötajate kulude kompenseerimise kinnitab hallatava asutuse juht käskkirjaga tuginedes asutuse eelarveliste vahendite olemasolule. Hallatava asutuse juhi kulude kompenseerimise kinnitab vallavanem.
(2) Töötaja taotluse alusel ja kooskõlastatult hallatava asutuse juhiga on töötajal õigus ühes kalendriaastas kasutada kuni kolm tervisepäeva koos töötaja töötasu säilitamisega. Kasutamata tervisepäevad järgmisesse aastasse üle ei kandu.
(3) Haigushüvitist makstakse haigestumise või vigastuse korral vähemalt kolm kalendripäeva kestva töövõimetuslehe alusel seadusega mittehüvitavate teise ja kolmanda kalendripäeva eest 70% töötaja palgast.
(4) Eelarveliste vahendite olemasolul võib töötajale maksta toetust järgmiste sündmuste puhul:
1) nulliga lõppeva sünnipäeva ja alates 50. eluaastast ka viiega lõppeva sünnipäeva puhul;
2) abielu registreerimise puhul;
3) lähedase (ema, isa, laps, abikaasa või elukaaslane) surma korral.
(5) Töötaja surma korral makstakse tema lähisugulastele toetust.
(6) Töötajale kompenseeritakse kohustuslikul Kaitseväe õppekogunemisel osalemise eest makstava seadusest tuleneva toetuse ja töötaja põhipalga vahe.
§ 11. Rakendussätted
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.