<?xml version='1.0' encoding='UTF-8'?><oigusakt xmlns="Juurakt" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="maarus_1_10.02.2010 http://xmlr.eesti.ee/xml/schemas/oigusakt/maarus_1_10.02.2010.xsd"><metaandmed><valjaandja>Rahandusminister</valjaandja><dokumentLiik>määrus</dokumentLiik><tekstiliik>algtekst-terviktekst</tekstiliik><marksona>haigekassa</marksona><marksona>reserv</marksona><marksona>piirang / piirmäär</marksona><dokumentEtapp>avaldamine</dokumentEtapp><dokumentStaatus>avaldatud</dokumentStaatus><vastuvoetud><aktikuupaev>2003-10-27+02:00</aktikuupaev><aktiNr>96</aktiNr></vastuvoetud><avaldamismarge><RTosa>RTL</RTosa><avaldamineKuupaev>2003-11-05+02:00</avaldamineKuupaev><RTnr>114</RTnr><RTartikkel>1808</RTartikkel><aktViide>http://www.riigiteataja.ee/akt/638731</aktViide></avaldamismarge><kehtivus><kehtivuseAlgus>2003-11-08+02:00</kehtivuseAlgus><kehtivuseLopp>2006-12-30+02:00</kehtivuseLopp></kehtivus><skeemiNimi>maarus_1_10.02.2010.xsd</skeemiNimi><globaalID>638731</globaalID><metaandmedVersioon>1</metaandmedVersioon><metaandmedVersioonKuupaev>2010-10-28+03:00</metaandmedVersioonKuupaev><metaandmedVersioonPohjustaja>migraator</metaandmedVersioonPohjustaja><terviktekstiGrupiID>156827</terviktekstiGrupiID></metaandmed><aktinimi><nimi><pealkiri>Haigekassa reservkapitali vahendite paigutamisele lisapiirangute kehtestamine</pealkiri></nimi></aktinimi><sisu><sisuTekst><HTMLKonteiner><![CDATA[<p>
      Määrus kehtestatakse «<a href="./dyn=638731&id=833252!pr39lg6">Eesti 
      Haigekassa seaduse</a>» (RT I 2000, 57, 374; 2002, 57, 357; 62, 377; 
      2003, 23, 133) § 39 lõike 6 ja Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a 
      määruse nr 111 «<a href="./dyn=638731&id=72863!pr8">Haigekassa 
      reservkapitali vahendite paigutamisele piirangute kehtestamine</a>« (RT 
      I 2001, 34, 191) § 8 alusel.
    </p>
    <p>
      <b>§ 1. Reguleerimisala</b>
    </p>
    <p>
      Määrusega kehtestatakse lisapiirangud «Eesti Haigekassa seaduse» §-s 38 
      sätestatud reservkapitali (reservkapital) vahendite paigutamisel.
    </p>
    <p>
      <b>§ 2. Normportfell</b>
    </p>
    <p>
      (1) Reservkapitali haldamisel ja haldamisega seotud finantsriskide 
      mõõtmisel võetakse aluseks normportfell, mis väljendab 
      investeerimisportfelli üldist riskitaluvuse taset ja mille struktuur 
      peab pikemas perspektiivis tagama investeerimisportfelli vahendite 
      stabiilse kasvu ning tulususe.
    </p>
    <p>
      (2) Haigekassa reservkapitali normportfelli koosseis:<br/>1) 50% osakaalu 
      normportfellist moodustavad vähemalt kolm Euroopa Rahaliidu riiklike 
      emitentide (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Belgia) 1–3 
      aastat kestvat võlakirja, mille kaalutud keskmine modifitseeritud 
      duratsioon on 1,9–2,1 aastat;<br/>2) 25% osakaalu normportfellist 
      moodustab 6-kuuline Saksamaa Valitsuse diskontovõlakiri (German T-Bill);<br/>3) 
      25% osakaalu normportfellist moodustab üheaastane Prantsusmaa Valitsuse 
      diskontovõlakiri (French T-Bill).
    </p>
    <p>
      (3) Normportfelli igakuise arvestuse aluseks olevad võlakirjad fikseerib 
      ja kinnitab Rahandusministeerium iga kuu eelviimasel pangapäeval 
      järgmiseks kuuks. Normportfelli kuuluvateks diskontovõlakirjadeks 
      määratakse ajaliselt kõige hiljem emiteeritud Saksamaa Valitsuse 
      6-kuuline ja Prantsusmaa Valitsuse üheaastane diskontovõlakiri.
    </p>
    <p>
      <b>§ 3. Intressiriski juhtimine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Intressiriski mõõdetakse reservkapitali keskmise modifitseeritud 
      duratsiooniga, mis näitab reservkapitali tundlikkust tulukõvera 
      paralleelsete muutuste suhtes.
    </p>
    <p>
      (2) Reservkapitali vahendite paigutamisel mõõdetakse ja limiteeritakse 
      intressiriski normportfelli suhtes.
    </p>
    <p>
      (3) Normportfelli suhtes on lubatud hälbida +/–40% modifitseeritud 
      duratsioonist.
    </p>
    <p>
      (4) Investeeringud tähtajaga 6 kuud kuni 3 aastat peavad moodustama 
      vähemalt 50% reservkapitali mahust.
    </p>
    <p>
      <b>§ 4. Likviidsusriski juhtimine</b>
    </p>
    <p>
      Likviidsusriski juhtimisel lähtutakse alljärgnevatest põhimõtetest:<br/>1) 
      tähtajaliste mittekaubeldavate paigutuste maksimaalne lubatud kestus on 
      3 kuud;<br/>2) reservkapital peab vajadusel olema täies mahus kasutatav 
      hiljemalt 3 kuu möödudes vajaduse tekkimise ilmnemise päevast;<br/>3) 
      investeering ühte emissiooni ei tohi ületada 20% emissiooni mahust.
    </p>
    <p>
      <b>§ 5. Krediidiriski juhtimine</b>
    </p>
    <p>
      (1) Käesolevas määruses sätestatud krediidiriski piiranguid ei rakendata 
      Aaa (Moody’s) või AAA (Standard & Poor’s) krediidireitingut omavatele 
      riiklikele emitentidele, keskpankadele ning rahvusvahelistele 
      finantsinstitutsioonidele.
    </p>
    <p>
      (2) Reservkapitali paigutused on lubatud rahaturu- ja 
      intressifondidesse, mille varade kaalutud keskmine krediidireiting on 
      vähemalt Aa3 (Moody’s) või AA- (Standard & Poor’s) ning Eestis 
      registreeritud rahaturu- ja intressifondidesse, mille varade kaalutud 
      keskmine reiting on A2/A.
    </p>
    <p>
      (3) Ühe krediidiasutuse, emitendi või emitendi garanteerija ning 
      emitendi või emitendi garanteerija kontserniga seotud summaarsed 
      investeeringud ei tohi ületada 20% reservkapitali mahust.
    </p>
    <p>
      (4) Pöördrepotehingute ja hoiuste osakaal kokku ei tohi ületada 40% 
      reservkapitali finantsvahendite mahust. Pöördrepotehingute alusvaraks 
      olevad võlakirjad peavad vastama emitendile sätestatud piirangutele.
    </p>
    <p>
      (5) Reservkapitali vahendite paigutamisel investeerimisfondidesse ei 
      tohi reservkapitali vahendite osakaal ületada 10% vastava fondi 
      väärtusest.
    </p>
    <p>
      (6) Paigutused riiklike emitentide, keskpankade, rahvusvaheliste 
      finantsinstitutsioonide võlakirjadesse ja pöördrepotehingute alusvarasse 
      peavad moodustama vähemalt 55% reservkapitali mahust.
    </p>
    <p>
      (7) Ühe majandusharu raames tegutsevate emitentide väärtpaberitesse võib 
      paigutada kuni 25% reservkapitali mahust. Välja arvatud käesoleva 
      paragrahvi lõikes 6 nimetatud emitendid ja finantssektor, mille 
      emitentide väärtpaberitesse ning hoiustesse võib paigutada kuni 40% 
      reservkapitali mahust.
    </p>
    <p>
      (8) Reservkapitali vahendite kasutamisest, täiendamisest või muudest 
      objektiivsetest asjaoludest tulenevatest kõrvalekaldumistest sätestatud 
      piirangutest tuleb teavitada Riskide juhtimise komitee liikmeid 
      viivitamatult (võimaluse korral kõrvalekaldumise tekkimise või ilmnemise 
      päeval). Kõrvalekaldumised peavad olema kõrvaldatud hiljemalt kolmandaks 
      pangapäevaks kõrvalekaldumise tekkimise või ilmnemise päevast arvates.
    </p>
    <p>
      
    </p>
    <table summary="allkiri" width="100%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td width="39%">
          <b><font size="-1" style="font-size:-1px">Minister Taavi VESKIMÄGI</font></b>
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>
    <table summary="allkiri" width="100%">
      <tbody><tr valign="top">
        <td width="60%">
          
        </td>
        <td width="39%">
          <b><font size="-1" style="font-size:-1px">Kantsler Aare JÄRVAN</font></b>
        </td>
      </tr>
    </tbody></table>]]></HTMLKonteiner></sisuTekst></sisu></oigusakt>