1. peatükk
LAEVAPERE LIIKMETE KOOLITUSNÕUDED
1. jagu
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk
Käesolev määrus reguleerib laevapere liikmete koolitusele ja kvalifikatsioonile esitatavaid nõudeid, sätestab laevapere liikmete diplomeerimise korra ning kehtestab meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste vormid eesmärgiga tagada laevapere liikmete koolituse ja täiendõppe ning kvalifikatsiooni ja diplomeerimise vastavus «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978» ja selle konventsiooni hilisemate muudatuste (edaspidi STCW konventsioon) ning «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» ja selle konventsiooni 1978. aasta protokolli (RT II 2001, 22, 117) ning nende hilisemate muudatuste (edaspidi SOLAS konventsioon) ja Eesti õigusaktide nõuetele ning seeläbi tagada meresõidu- ja keskkonnaohutus.
§ 2. Meresõidudiplom ja -kutsetunnistus ning nende vormid
(1) Laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendab meresõidudiplom (edaspidi diplom) või -kutsetunnistus (edaspidi tunnistus).
(2) Käesoleva määrusega kehtestatakse järgmiste diplomite ja tunnistuste vormid:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lisa
1);
2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus (lisa 2);
3) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lisa
3);
4) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus (lisa 4);
5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom (lisa 5);
6) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lisa
6);
7) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lisa 7);
8) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lisa 8);
9) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lisa 9);
10) väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku
tunnistus (lisa 10);
11) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui
500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lisa 11);
12) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku
diplom (lisa 12);
13) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
teise mehaaniku diplom (lisa 13);
14) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
vanemmehaaniku diplom (lisa 14);
15) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise
mehaaniku diplom (lisa 15);
16) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku
diplom (lisa 16);
17) laeva elektrimehaaniku diplom (lisa 17);
18) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lisa 18);
19) piirangutega raadioside operaatori tunnistus (lisa 19);
20) raadioside operaatori tunnistus (lisa 20);
21) teise klassi raadioelektrooniku diplom (lisa 21);
22) esimese klassi raadioelektrooniku diplom (lisa 22);
23) väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus
(lisa 23);
24) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus
(lisa 24);
25) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus
(lisa 25);
26) madruse tunnistus (lisa 26);
27) vahimadruse tunnistus (lisa 27);
28) vanemmadruse tunnistus (lisa 28);
29) laevakoka tunnistus (lisa 29);
30) laevamotoristi tunnistus (lisa 30);
31) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lisa 31);
32) laevaelektriku tunnistus (lisa 32);
33) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus (lisa 33);
34) päästeparve vanema tunnistus (lisa 34);
35) kiirvalvepaadi vanema tunnistus (lisa 35).
(3) Lõikes 2 nimetatud diplomid ja tunnistused väljastab Veeteede Amet kooskõlas STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetega.
2. jagu
Laevapere liikmete koolitus
§ 3. Laevapere liikmete koolituse või täiendõppega tegelevate õppeasutuste kvaliteedijuhtimise süsteem
(1) Põhiõppeks ja väljaõppeks jaguneva laevapere liikmete koolituse (edaspidi koolitus) ning täiendõppega võivad tegelda koolitusluba ning STCW konventsiooni nõuete kohast auditeeritud ja sertifitseeritud kvaliteedijuhtimise süsteemi omavad laevapere liikmete koolituse ja täiendõppega tegelevad õppeasutused (edaspidi mereõppeasutus).
(2) Kvaliteedijuhtimise süsteem loetakse nõuetekohaseks, kui selle loomisel on juhindutud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) või muu standardiorganisatsiooni kvaliteedijuhtimise süsteemi käsitlevatest standarditest või muudest asjakohastest kvaliteedijuhtimise süsteemi käsitlevatest standarditest.
(3) Kvaliteedijuhtimise süsteemi kasutusala peab sisaldama laevapere liikmete koolituse ja täiendõppe, mille eesmärgiks on STCW konventsioonis ja SOLAS konventsioonis sätestatud kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestatud teadmiste ja oskuste omandamine (edaspidi konventsioonikohane õpe) valdkonda.
(4) Kvaliteedijuhtimise süsteemi ei pea omama laevapere liikmete koolituse ja täiendõppega, mille eesmärgiks on STCW konventsioonis ja SOLAS konventsioonis sätestamata kvalifikatsiooni omistamine või nimetatud konventsioonides sätestamata teadmiste ja oskuste omandamine (edaspidi mittekonventsioonikohane õpe) tegelev koolitusluba omav mereõppeasutus.
(5) Kvaliteedijuhtimise süsteemi esmane sõltumatu välisaudit peab olema läbi viidud kolme kuu jooksul koolitustegevuse algusest arvates.
§ 4. Õppekavadele esitatavad nõuded ning õppekavas määratud meresõidupraktika
(1) Mereõppeasutuste konventsioonikohase õppe õppekavad ja valmendid peavad tagama STCW konventsiooni nõuete täitmise ning vastama Eesti õigusaktide nõuetele. Mittekonventsioonikohase õppe õppekavad peavad vastama Eesti õigusaktide nõuetele. Õppekavade sisu, õppeainete loetelu, õppeainete mahu ja haridustasemele vastavuse osas peab täitma vähemalt vastava kutsestandardi nõudeid.
(2) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavas on praktilise töö ühe vormina ette nähtud meresõidupraktika praktikandina juhul, kui konventsioonikohasele õppele asuja ei ole eelnevalt läbinud õppekava lõpetamiseks ja vastava kvalifikatsiooni saamiseks vajalikku meresõidupraktikat. Meresõidupraktika vorm, maht ja läbiviimise ning arvestamise tingimused määratakse kindlaks STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetega.
§ 5. Pedagoogidele ja eksamineerijatele esitatavad nõuded
(1) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavade STCW konventsiooniga reguleeritud õppeainete pedagoogide ja eksamineerijate kvalifikatsioon samas õppevaldkonnas peab vastama vähemalt kvalifikatsioonile, mille omistamise aluseks on nende poolt korraldatav või eksamineeritav õpe. Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavade STCW konventsiooniga reguleeritud õppeainete õppesse või eksamikomisjoni koosseisu võib kaasata teiste õppevaldkondade spetsialiste, kes ei pea omama korraldatava või eksamineeritava õppe alast kvalifikatsiooni.
(2) Laevapere liikmete konventsioonikohase õppe õppekavade läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustatud mereõppeasutuse eksamikomisjoni esimees ning kutse omistamiseks moodustatud mereõppeasutuse kutsekomisjoni esimees peavad olema läbinud sama õppevaldkonna eksami- või kutsekomisjoni liikme koolituse.
3. jagu
Komisjonid
§ 6. Mereõppeasutuse eksamikomisjon
(1) Mereõppeasutuste õpilastelt ja üliõpilastelt (edaspidi õppurid) tasemekoolituse õppekava läbimise eksami vastuvõtmiseks moodustab mereõppeasutus eksamikomisjoni.
(2) Eksamikomisjoni koosseisu kuuluvad esimees, vähemalt kolm liiget ja sekretär. Eksamikomisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga mereõppeasutuse juht.
(3) Eksamikomisjoni eksamiprotokollid vormistab komisjoni sekretär. Eksamiprotokollide alusel väljastatakse mereõppeasutuse lõpudokument.
(4) Eksamikomisjoni tööga seonduvad kulud kannab mereõppeasutus.
§ 7. Mereõppeasutuse kutsekomisjon
(1) Mereõppeasutus, kes korraldab laevapere liikmete tööalast koolitust, sealhulgas laeva juhtkonna liikmete täiendõpet, moodustab kutsekomisjoni laevapere liikmete eksamite vastuvõtmiseks ja kutse omistamiseks või kinnitamiseks pärast kursuse õppekava läbimist.
(2) Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad esimees, vähemalt kaks liiget ja sekretär. Mereõppeasutuse kutsekomisjoni koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga mereõppeasutuse juht.
(3) Kutsekomisjoni eksamiprotokollid ning tunnistused kursuse õppekava läbimise ja kutse omistamise või kinnitamise kohta vormistab kutsekomisjoni sekretär.
(4) Kutsekomisjoni tööga seonduvad kulud kannab kursusi korraldav mereõppeasutus.
2. peatükk
LAEVAPERE LIIKMETE KVALIFIKATSIOONINÕUDED, DIPLOMEERIMISE KORD NING DIPLOMITE
JA TUNNISTUSTE VORMID
1. jagu
Üldsätted
§ 8. Diplomi ja tunnistuse subjektid, väljastamine ning duplikaat
(1) Diplomi või tunnistuse väljastab Veeteede Amet Eesti kodanikule või Eestis elamisloa alusel elavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse Eestis või välisriigis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses või on lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse. Veeteede Amet väljastab diplomi või tunnistuse samuti Eestis seaduslikul alusel viibivale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse ja omandanud vastava kutse Eestis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses või on lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse.
(2) Diplom või tunnistus väljastatakse § 6 lõikes 3 nimetatud mereõppeasutuse lõpudokumendi alusel või § 7 lõikes 3 nimetatud mereõppeasutuse kursuse õppekava läbimise ja kutse omistamise või kinnitamise tunnistuse ning eksamiprotokolli alusel. Isikud, kes on läbinud koolituse ja omandanud kutse välisriigis tegutsevas või tegutsenud õppeasutuses või lõpetanud nimetatud mereõppeasutuse, peavad diplomi või tunnistuse saamiseks esitama Veeteede Ametile läbitud õppekava sisu ja mahtu tõendava õiendi.
(3) Diplomid ja tunnistused väljastatakse määramata ajaks. Diplomi või tunnistuse väljastamise aluseks olevaid dokumente säilitatakse 50 aastat.
(4) Juhul kui diplomi või tunnistuse tekst on muutunud raskesti loetavaks või selle tekstis on vähemalt üks täht muutunud mitteloetavaks või kui tuvastatakse diplomi või tunnistuse vormistamise ebatäpsus või sellele kantud andmete ebaõigsus või kui diplom või tunnistus on hävinud, kadunud või ära varastatud, peab selle omanik tegema duplikaadi saamiseks kirjaliku avalduse Veeteede Ametile. Diplomi või tunnistuse duplikaat väljastatakse arhiivis olevate dokumentide alusel, arvestades diplomi või tunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal ning vastavust STCW konventsiooni ja käesoleva määruse nõuetele.
§ 9. Kinnitusleht ja selle väljastamine, kinnituslehele märgitavad piirangud ning kinnituslehe pikendamine
(1) Diplomi või tunnistuse kehtivuse meresõiduks määrab kinnitusleht, välja arvatud käesoleva määruse 2. peatüki 6. jaos nimetatud tunnistuste korral. Kinnitusleht kuulub käesoleva määruse 2. peatüki 2.–5. jao alusel väljastatud diplomi või tunnistuse juurde ning annab diplomi või tunnistuse omanikule õiguse töötada kinnituslehel märgitud tasemele vastaval ametikohal ja õiguse täita kinnituslehel märgitud funktsioone. Kinnituslehte ei nõuta §-des 19 ja 20 ning 29 ja 44 nimetatud tunnistuste juurde kohalikus rannasõidus. STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe vorm on toodud käesoleva määruse lisas 36. Käesoleva määruse alusel väljastatud STCW konventsioonis sätestamata diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe vorm on toodud käesoleva määruse lisas 37.
(2) STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe väljastamise aluseks on käesoleva määruse lisas 39 loetletud täiendõppekursuste lõpetamise kehtivad tunnistused vastavalt funktsioonidele, tasemele ja ametikohale, kui taotleja ei ole saanud vastavat väljaõpet üldise koolituse käigus, ning kehtiv tervisetõend laevapere liikme terviseseisundi kohta. STCW konventsiooni nõuetele vastava diplomi või tunnistuse juurde kuuluva kinnituslehe saamiseks peavad kinnituslehe taotlejad esitama tunnistuse merendusalase inglise keele eksami sooritamise kohta §-s 7 nimetatud komisjoni ees. Inglise keele eksami mittesooritamisel väljastatakse kinnitusleht piiranguga, mille kohaselt see ei kehti tööks rahvusvahelises meresõidus.
(3) Veeteede Amet väljastab registreeritud kinnituslehe kuni viieks aastaks. Kinnituslehe kehtivusaeg määratakse lähima täiendõppekursuse lõpetamise kehtivusaja järgi.
(4) Laevade otstarbest või seadmete eripärast tulenevate kohustuslike täiendõppekursuste mittelõpetamise puhul märgitakse kinnituslehele piirangud, mis ei luba töötada vastava otstarbe või seadmetega laeval.
(5) Kinnituslehe võib Veeteede Amet pikendada kuni üheks aastaks käesoleva määruse lisas 39 nimetatud erialast täiendõppekursust lõpetamata, kui laeva juhtkonna liikmel on viimase kahe aasta jooksul vähemalt üks aasta meresõidupraktikat sellel ametikohal ning ta on lõpetanud ülejäänud nõutavad täiendõppekursused.
§ 10. Välisriigi diplomi või tunnistuse tunnustamise kinnitusleht
(1) Veeteede Amet väljastab STCW konventsiooniga ühinenud välisriigi poolt väljastatud diplomi või tunnistuse kinnituslehe alusel välisriigi diplomi või tunnistuse tunnustamise kinnituslehe, kui Eesti on sõlminud selle riigiga diplomite või tunnistuste tunnustamise kohta kokkuleppe kooskõlas STCW konventsiooni reegliga I/10. Välisriigi diplomi või tunnistuse tunnustamise kinnituslehe vorm on toodud käesoleva määruse lisas 38.
(2) Enne teisele mehaanikule, vanemmehaanikule või vanemtüürimehele kinnituslehe väljastamist peab kinnituslehe taotleja või reeder või laeva mehitamisega tegelev tööturuteenuse tegevusluba omav Eestis registreeritud ettevõtja esitama Veeteede Ametile kirjaliku kinnituse selle kohta, et taotleja on tutvunud Eesti meresõiduohutusalaste õigusaktidega vastavalt STCW konventsiooni reeglile I/10.
§ 11. Veeteede Ameti alaliselt tegutsev komisjon
(1) Veeteede Ametis moodustatakse alaliselt tegutsev komisjon laevapere liikmete teadmiste ja oskuste hindamiseks. Komisjon hindab laevapere liikmete teadmisi ja oskusi diplomi või tunnistuse vahetamisel kõrgema kutsekvalifikatsiooni diplomi või tunnistuse vastu. Vajadusel hindab komisjon laevapere liikmete teadmisi ja oskusi laevaõnnetuse toimumise korral ning välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks ja teistel käesolevas määruses sätestatud juhtudel.
(2) Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni koosseisu kinnitab Veeteede Ameti peadirektor. Komisjoni esimeheks määratakse Veeteede Ameti töötaja. Komisjoni koosseisu kaasatakse tööandjate esindajad.
(3) Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni esimehe kutset tõendav diplom peab olema väljastatud STCW konventsiooni reegli II/2, III/2 või IV/2 alusel ja olema sama või kõrgema tasemega kui eksamineeritava isiku taotletav diplom.
(4) Teadmiste ja oskuste hindamise tulemuste kohta koostatakse protokoll, mis võetakse aluseks diplomi või tunnistuse väljastamisel. Protokolli vorm on toodud käesoleva määruse lisas 40.
(5) Komisjoni tööga seonduvad kulud kannab Veeteede Amet.
§ 12. Esimese diplomi või tunnistuse saamine enam kui viie aasta möödumisel mereõppeasutuse lõpetamisest
(1) Esimese diplomi või tunnistuse saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb vastavalt STCW konventsiooni nõuetele sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud Veeteede Ameti alaliselt tegutseva komisjoni ees.
(2) Käesoleva määruse 2. peatüki 6. jaos nimetatud tunnistuste saamiseks, kui mereõppeasutuse lõpetamisest on möödunud enam kui viis aastat, tuleb sooritada kutseeksam §-s 7 nimetatud vastava ala laevapere liikmeid koolitava mereõppeasutuse kutsekomisjoni ees.
§ 13. Mereväe õppeasutuse lõpetanule diplomi või tunnistuse väljastamine
(1) Mereväe õppeasutuse lõpetanule väljastatakse esimene ja järgmine kõrgem laevajuhtkonna liikme diplom või tunnistus §-s 11 nimetatud komisjoni otsuse alusel, kui taotleja esitatud õiendi alusel mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht vastavad STCW konventsiooni nõuetele. Õppekava sisu ja mahu vastavust STCW konventsiooni nõuetele hindab Veeteede Amet.
(2) Juhul kui mereväe õppeasutuse õppekava sisu ja maht ei vasta STCW konventsiooni nõuetele, tuleb mereväe õppeasutuse lõpetanul läbida täiendav õpe puuduvate õppeainete mahus ja sooritada sellekohane eksam.
§ 14. Laeva või väikelaeva juhtimise õigus
Käesoleva määruse 2. peatüki 2. ja 5. jaos ning §-s 74 nimetatud laevajuhi ning laevajuhi-mehaaniku diplomit või tunnistust omav isik võib juhtida laeva või väikelaeva vastavalt oma diplomile või tunnistusele ja sellele laevale või väikelaevale lubatud sõidupiirkonnas.
§ 15. Soodustusluba
(1) Veeteede Ameti peadirektor võib erandjuhtudel reederi motiveeritud kirjaliku taotluse alusel kuni kuueks kuuks väljastada Eesti diplomi või tunnistuse omanikule soodustusloa töötamiseks diplomile või tunnistusele vastava ametikohaga võrreldes ühe astme võrra kõrgemal ametikohal.
(2) Kaptenina või vanemmehaanikuna töötamiseks väljastatakse soodustusluba ettenägematutel asjaoludel ja võimalikult lühikeseks ajaks.
(3) Soodustusloa vorm on toodud käesoleva määruse lisas 41.
§ 16. Meresõidupraktika arvestamine
(1) Diplomi või tunnistuse saamiseks või vahetamiseks vajaliku meresõidupraktikana võetakse arvesse diplomi või tunnistuse saamiseks või vahetamiseks dokumentide esitamise päevale eelneva 10 aasta jooksul läbitud meresõidupraktika.
(2) Laevapere liikme meresõidupraktika ajast arvatakse välja sadamas või remondis viibiva laeva seisuaja osa, mis ületab 30 päeva, samuti enam kui 30 päeva pikkune ajavahemik, mille kestel laevapere liige ei viibinud laeval.
(3) Käesoleva määruse 2. peatüki 3. jaos nimetatud laevamehaanikute ning sama peatüki 5. jaos nimetatud laevajuhtide-mehaanikute diplomite ja tunnistuste saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd teisaldataval ujuvvahendil.
§ 17. Meresõidupraktika tõendi kinnitamine, väljastamine ja andmete õigsuse kontrollimine
(1) Meresõidupraktika tõendi väljastab laeva kapten või reeder või laeva mehitamisega tegelev tööturuteenuse tegevusluba omav Eestis registreeritud ettevõtja, kinnitades selle allkirja ja pitseriga. Meresõidupraktika tõendi andmed peavad vastama meremehe teenistusraamatus või meresõidutunnistuses olevale sissekandele. Kapteni meresõidupraktika tõendi kinnitab reeder või laeva mehitamisega tegelev tööturuteenuse tegevusluba omav Eestis registreeritud ettevõtja. Meresõidupraktika tõendi vorm on toodud käesoleva määruse lisas 42.
(2) Praktikapäevikus nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika kohta väljastab meresõidupraktika tõendi mereõppeasutus.
(3) Meresõidupraktika tõendis sisalduvate andmete õigsust võib Veeteede Amet kontrollida 30 päeva jooksul dokumentide esitamise päevast arvates. Veeteede Amet tunnustab ka välisriigi laeva kapteni või reederi või välisriigi mereõppeasutuse väljastatud meresõidupraktika tõendit.
2. jagu
Laevajuhi diplomid ja tunnistused
§ 18. Laevajuhi diplomid ja tunnistused
Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele
järgmisi laevajuhi diplomeid ja tunnistusi:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lühendatult
RST-200), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 1;
2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus (lühendatult
RSK-200), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 2;
3) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus (lühendatult
RST-500), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 3;
4) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus (lühendatult
RSK-500), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 4;
5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom (lühendatult
VTS), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 5;
6) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult
VVT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 6;
7) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lühendatult
VKN), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 7;
8) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom (lühendatult
SVT), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 8;
9) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom (lühendatult KKN),
mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 9.
§ 19. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks
on vajalik:
1) kipri ja piiranguga raadioside operaatori õppekursuste lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena
laeval kogumahutavusega 50 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis;
3) käesoleva määruse lisas 39 nimetatud baasväljaõppe kursuse või kursuse
«ohutusalane tutvustav õpe laeval» lõpetamine.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik
võib töötada:
1) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval;
2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 20-se kogumahutavusega laeval.
§ 20. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse saamiseks on
vajalik:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus;
2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega
50 või enam;
3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.
(3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistuse omanik võib
töötada:
1) kiprina lähisõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega kalapüügilaeval;
2) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeval;
3) kiprina kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega reisilaeval
kuni 36 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat
kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam;
4) vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega kalapüügilaeval.
§ 21. Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse saamiseks
on vajalik:
1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni ja raadioside operaatori
õppekursuste lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena
laeval kogumahutavusega 100 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistuse omanik võib töötada vahitüürimehena lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval.
§ 22. Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse saamiseks
on vajalik:
1) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus;
2) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega
100 või enam;
3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.
(3) Laevajuhile, kellel on väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus, väljastatakse väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam ja ta on lõpetanud täiendõppekursuse laevajuhi kutsekvalifikatsiooni tõstmiseks.
(4) Väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse omanik võib
töötada:
1) kaptenina lähisõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeval;
2) kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 500-se kogumahutavusega reisilaeval
kuni 200 reisijaga pardal, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat
kiprina laeval kogumahutavusega 100 või enam.
§ 23. 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamine
(1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi saamiseks
on vajalik:
1) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe koolitus;
2) raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madrusena või madrusena
laeval kogumahutavusega 500 või enam, millest vähemalt kuus kuud navigatsioonivahis.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe-, piirivalve- või jõelaeval. Mereõppeasutuse õppuritel arvatakse meresõidupraktika hulka kuni kaks kuud meresõidupraktikat mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Kui meresõidupraktika on tüürimehe õppekava osa, vormistatakse meresõidupraktika praktikapäevikus. Praktikapäeviku alusel annab mereõppeasutus meresõidupraktika tõendi. Kui meresõidupraktika ei ole vahitüürimehe õppekava osa või kui puudub mereõppeasutuse nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõendid 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-madrusena või madrusena laeval kogumahutavusega 500 või enam.
(4) Diplom väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(5) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplomi omanik võib
töötada:
1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega kuni 500 kohalikus rannasõidus;
3) vanemtüürimehena kalapüügilaeval kogumahutavusega kuni 500 lähisõidus.
§ 24. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamine
(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks
on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega
500 või enam ning sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Laevajuhile, kellel on väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(4) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik
võib töötada:
1) vahitüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) vanemtüürimehena väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval;
3) vanemtüürimehena kohalikus rannasõidus, sõltumata laeva kogumahutavusest.
§ 25. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamine
(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on
vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva või 3000-se ja suurema kogumahutavusega
laeva vanemtüürimehe diplom;
3) vähemalt 24 kuud meresõidupraktikat tüürimehena laeval kogumahutavusega
500 või enam, millest vähemalt 12 kuud on sõidetud vanemtüürimehena;
4) täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi
saamist;
5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib
töötada:
1) vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest;
2) kaptenina väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval;
3) kaptenina kohalikus rannasõidus, sõltumata laeva kogumahutavusest.
§ 26. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamine
(1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi saamiseks
on vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval kogumahutavusega
3000 või enam;
4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Laevajuhile, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom, võib väljastada väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistuse. Selleks tuleb sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(4) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplomi omanik võib töötada vahi- või vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest, ja kaptenina kohalikus rannasõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeval.
§ 27. 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamine
(1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi saamiseks on
vajalik:
1) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe ja kapteni koolitus;
2) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe või väiksema kui
3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom;
3) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat rahvusvahelises meresõidus vanemtüürimehena
laeval kogumahutavusega 3000 või enam või kaptenina laeval kogumahutavusega
500 või enam;
4) täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne kapteni diplomi
saamist;
5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd lootsina ega tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplomi omanik võib töötada kaptenina ning vahi- ja vanemtüürimehena laeval, sõltumata selle kogumahutavusest ja sõidupiirkonnast.
3. jagu
Laevamehaaniku diplomid ja tunnistused
§ 28. Laevamehaaniku diplomid ja tunnistused
Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele
järgmisi laevamehaaniku diplomeid ja tunnistusi:
1) väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku
tunnistus (lühendatult PMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas
10;
2) väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui
500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus (lühendatult
UMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 11;
3) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku
diplom (lühendatult VMK), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas
12;
4) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
teise mehaaniku diplom (lühendatult VTM), mille vorm on toodud käesoleva
määruse lisas 13;
5) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
vanemmehaaniku diplom (lühendatult VVM), mille vorm on toodud käesoleva
määruse lisas 14;
6) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise
mehaaniku diplom (lühendatult STM), mille vorm on toodud käesoleva määruse
lisas 15;
7) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku
diplom (lühendatult SVM), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas
16;
8) laeva elektrimehaaniku diplom (lühendatult EMK), mille vorm on toodud käesoleva
määruse lisas 17;
9) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lühendatult KMK), mille vorm on
toodud käesoleva määruse lisas 18.
§ 29. Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada mootorlaeva mehaaniku õppekursus ja käesoleva määruse lisas 39 nimetatud kursus «ohutusalane tutvustav õpe laeval».
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Tunnistust ei vahetata kõrgema kutsekvalifikatsiooni tunnistuse vastu.
(4) Väiksema kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku
tunnistuse omanik võib töötada:
1) vanemmehaanikuna lähisõidus mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne
koguvõimsus on väiksem kui 200 kW;
2) vahimehaanikuna lähisõidus mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus
on väiksem kui 250 kW.
§ 30. Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui
500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse saamiseks
on vajalik:
1) mootorlaeva mehaaniku õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina
laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 150 kW või enam.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Tunnistust ei vahetata kõrgema kutsekvalifikatsiooni tunnistuse vastu.
(4) Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui
500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistuse omanik võib
töötada:
1) vahimehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus
on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus
on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500, kui tal on vähemalt
12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna mootorlaeval peamasinate efektiivse
koguvõimsusega 150 kW või enam.
(5) Lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud kogumahutavuse piirangut «väiksem kui 500» ei rakendata kohalikus rannasõidus.
§ 31. 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku diplomi saamine
(1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku
diplomi saamiseks on vajalik:
1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku
koolitus;
2) vähemalt neli kuud õppepraktikat laevaremondiettevõttes või mereõppeasutuse
mehaanikatöökojas;
3) vähemalt kaheksa kuud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või motoristina
laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam;
4) päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine, kui kursust
ei ole läbitud üldise koolituse käigus.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe-, piirivalve- või jõelaeval. Mereõppeasutuse õppuritel arvatakse meresõidupraktika hulka kuni kaks kuud meresõidupraktikat mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Meresõidupraktika vormistatakse praktikapäevikus. Praktikapäeviku alusel annab mereõppeasutus meresõidupraktika tõendi. Kui puudub mereõppeasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud meresõidupraktika tõend, tuleb diplomi saamiseks esitada tõendid 36 kuu meresõidupraktika kohta praktikant-motoristina või motoristina laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam.
(4) Diplom väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(5) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku
diplomi omanik võib töötada:
1) vahimehaanikuna igal mootorlaeval;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus
on väiksem kui 750 kW ja kogumahutavus väiksem kui 500, kui tal on vähemalt
12 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna mootorlaeval peamasinate efektiivse
koguvõimsusega 150 kW või enam.
(6) Lõike 5 punktis 2 nimetatud kogumahutavuse piirangut «väiksem kui 500» ei rakendata kohalikus rannasõidus.
§ 32. Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamine
(1) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
teise mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus;
2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku
diplom;
3) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate
efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja enam;
4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
teise mehaaniku diplomi omanik võib töötada:
1) vahimehaanikuna igal mootorlaeval;
2) teise mehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus
on väiksem kui 3000 kW.
§ 33. Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamine
(1) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
vanemmehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
teise mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus;
2) väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
teise mehaaniku diplom;
3) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna laeval peamasinate
efektiivse koguvõimsusega 750 kW või enam;
4) mehaanikute täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne
vanemmehaaniku diplomi saamist;
5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) Väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva
vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada:
1) vahi- või teise mehaanikuna igal mootorlaeval;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus
on väiksem kui 3000 kW;
3) vanemmehaanikuna kohalikus rannasõidus, sõltumata mootorlaeva peamasinate
efektiivsest koguvõimsusest.
§ 34. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise mehaaniku diplomi saamine
(1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise
mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise
mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus;
2) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku
diplom;
3) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat vahimehaanikuna laeval peamasinate
efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või enam;
4) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise
mehaaniku diplomi omanik võib töötada:
1) vahi- või teise mehaanikuna igal mootorlaeval;
2) vanemmehaanikuna mootorlaeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus
on väiksem kui 3000 kW, kui tal on vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat teise
mehaanikuna mootorlaeval peamasinate koguvõimsusega 750 kW või enam.
§ 35. 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi saamine
(1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku
diplomi saamiseks on vajalik:
1) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise
mehaaniku ja vanemmehaaniku koolitus;
2) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva teise
mehaaniku või väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega
mootorlaeva vanemmehaaniku diplom;
3) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat teise mehaanikuna merelaeval peamasinate
efektiivse koguvõimsusega 3000 kW või enam;
4) mehaanikute täiendõppekursuse lõpetamine mitte varem kui üks aasta enne
vanemmehaaniku diplomi saamist;
5) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Diplomi saamiseks vajaliku meresõidupraktika hulka ei arvata tööd mereväe- või piirivalvelaeval.
(3) 3000 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vanemmehaaniku diplomi omanik võib töötada vahi-, teise või vanemmehaanikuna igal mootorlaeval.
§ 36. Laeva elektrimehaaniku diplomi saamine
(1) Laeva elektrimehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) laeva elektrimehaaniku koolitus;
2) vähemalt kolm kuud laeva elektriseadmete remondi praktikat laevaremondiettevõttes;
3) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat praktikant-elektrikuna või elektrikuna
laeval elektriseadmete koguvõimsusega 600 kW või enam.
(2) Diplom väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.
(3) Laeva elektrimehaaniku diplomi omanik võib töötada elektrimehaanikuna igal laeval.
§ 37. Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamine
(1) Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) laeva külmutusseadmete mehaaniku koolitus;
2) vähemalt kolm kuud külmutusseadmete remondi praktikat laevaremondi- või
muus kaldaettevõttes;
3) vähemalt üheksa kuud meresõidupraktikat külmutusseadmete praktikant-masinistina
või masinistina laeval külmutusseadmete külmatootlikkusega 70 000 kcal/t
(81,5 kW) või enam.
(2) Diplom väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.
(3) Laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomi omanik võib töötada külmutusseadmete mehaanikuna igal laeval.
4. jagu
Laeva raadiosidespetsialisti diplomid ja tunnistused
§ 38. Laeva raadiosidespetsialisti diplomid ja tunnistused
Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele
järgmisi laeva raadiosidespetsialisti diplomeid ja tunnistusi:
1) piirangutega raadioside operaatori tunnistus (lühendatult RPT), mille vorm
on toodud käesoleva määruse lisas 19;
2) raadioside operaatori tunnistus (lühendatult ROT), mille vorm on toodud
käesoleva määruse lisas 20;
3) teise klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult RET), mille vorm on
toodud käesoleva määruse lisas 21;
4) esimese klassi raadioelektrooniku diplom (lühendatult REE), mille vorm
on toodud käesoleva määruse lisas 22.
§ 39. Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse saamine
(1) Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse saamiseks on vajalik piirangutega raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Piirangutega raadioside operaatori tunnistuse omanik võib pidada raadiosidet laevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) rajoon A1.
§ 40. Raadioside operaatori tunnistuse saamine
(1) Raadioside operaatori tunnistuse saamiseks on vajalik raadioside operaatori õppekursuse lõpetamine.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Raadioside operaatori tunnistuse omanik võib töötada kõikidel laevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonid A1, A2, A3 ja A4.
§ 41. Teise klassi raadioelektrooniku diplomi saamine
(1) Teise klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) raadioelektrooniku koolitus;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval praktikant-raadioelektroonikuna.
(2) Isik, kellel on raadiotehniline keskeriharidus, peab diplomi saamiseks lõpetama GMDSSi kursuse ja saama vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat raadiosidespetsialistina laeval.
(3) Teise klassi raadioelektrooniku diplomi omanik võib töötada reisilaevadel, mille sõidupiirkond on merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonid A1 ja A2, ning kaubalaevadel, sõltumata merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonist.
§ 42. Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi saamine
(1) Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi saamiseks on vajalik:
1) teise klassi raadioelektrooniku diplom;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat laeval teise klassi raadioelektroonikuna;
3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Esimese klassi raadioelektrooniku diplomi omanik võib töötada kõikidel laevadel, sõltumata merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi rajoonist.
5. jagu
Laevajuhi-mehaaniku tunnistused
§ 43. Laevajuhi-mehaaniku tunnistused
Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele
järgmisi laevajuhi-mehaaniku tunnistusi:
1) väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus
(lühendatult RSK-50), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 23;
2) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus
(lühendatult RKM-200), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 24;
3) väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus
(lühendatult RKM-3000), mille vorm on toodud käesoleva määruse lisas 25.
§ 44. Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse
saamiseks on vajalik:
1) rannasõidukipri-mehaaniku õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat praktikant-madruse-motoristina või
madruse-motoristina laeval kogumahutavusega 20 või enam ning peamasinate
efektiivse koguvõimsusega 100 kW või enam või laevajuhi-mehaanikuna väikelaeval
pikkusega 10 või enam meetrit ja mootorite efektiivse koguvõimsusega 40
kW või enam;
3) käesoleva määruse lisas 39 nimetatud kursuse «ohutusalane tutvustav õpe
laeval» lõpetamine.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 20-aastasele isikule.
(3) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kipri-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 50 kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval ning kuni 12 reisijaga pardal.
(4) Väiksema kui 50-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanikul on lubatud töötada ühitatud ametikohal, kui rannasõidus oleva laeva peamasinaid juhitakse roolikambrist ega nõuta alalist vahiteenistust masinaruumis.
§ 45. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse
saamiseks on vajalik:
1) 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku
või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga laevamehaaniku diplom ja täiendavalt
lõpetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri ja
piirangutega raadioside operaatori õppekursused, vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat
vahimehaanikuna laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 500 kW või
enam ja kuus kuud madrusena navigatsioonivahis laeval kogumahutavusega
150 või enam; või
2) väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva rannasõidukipri või kõrgema
kutsekvalifikatsiooniga laevajuhi diplom ja täiendavalt lõpetatud väiksema
kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se
kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku ja piirangutega raadioside operaatori
õppekursused, vähemalt 12 kuud meresõidupraktikat vahitüürimehena laeval
kogumahutavusega 150 või enam ning kuus kuud motoristina või mehaanikuna
laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 500 kW või enam.
(2) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kipri-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval.
(3) Väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistuse omanikul on lubatud töötada ühitatud ametikohal, kui kohalikus rannasõidus oleva laeva peamasinaid juhitakse roolikambrist ega nõuta alalist vahiteenistust masinaruumis.
§ 46. Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse saamine
(1) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse
saamiseks on vajalik:
1) väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate
efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus;
2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat kipri-mehaanikuna punkri-, ballastikogur-,
heitmekogur-, reostustõrje-, puksiir-, lootsi-, tuukri- või muul laeval,
mis töötab sadama akvatooriumil ja võib teha kohalikke rannasõite ning
mille kogumahutavus on 150 või enam ja mille peamasinate efektiivne koguvõimsus
on 500 kW või enam;
3) kutseeksami sooritamine §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
(2) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse omanik võib töötada kapteni-mehaanikuna kohalikus rannasõidus väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeval.
(3) Väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistuse omanikul on lubatud töötada ühitatud ametikohal, kui rannasõidus oleva laeva peamasinaid juhitakse roolikambrist ega nõuta alalist vahiteenistust masinaruumis.
6. jagu
Teki- ja masinameeskonna liikmete tunnistused
§ 47. Teki- ja masinameeskonna liikmete tunnistused
Veeteede Amet väljastab vastava kvalifikatsiooni omandanud laevapere liikmele
järgmisi teki- ja masinameeskonna liikmete tunnistusi:
1) madruse tunnistus (lühendatult MMS), mille vorm on toodud käesoleva määruse
lisas 26;
2) vahimadruse tunnistus (lühendatult WMS), mille vorm on toodud käesoleva
määruse lisas 27;
3) vanemmadruse tunnistus (lühendatult VMS), mille vorm on toodud käesoleva
määruse lisas 28;
4) laevakoka tunnistus (lühendatult LKT), mille vorm on toodud käesoleva määruse
lisas 29;
5) laevamotoristi tunnistus (lühendatult MST), mille vorm on toodud käesoleva
määruse lisas 30;
6) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lühendatult KSM), mille vorm
on toodud käesoleva määruse lisas 31;
7) laevaelektriku tunnistus (lühendatult LEK), mille vorm on toodud käesoleva
määruse lisas 32;
8) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus (lühendatult PVV), mille
vorm on toodud käesoleva määruse lisas 33;
9) päästeparve vanema tunnistus (lühendatult PPV), mille vorm on toodud käesoleva
määruse lisas 34;
10) kiirvalvepaadi vanema tunnistus (lühendatult KVP), mille vorm on toodud
käesoleva määruse lisas 35.
§ 48. Madruse tunnistuse saamine
(1) Madruse tunnistuse saamiseks tuleb lõpetada madruse õppekursus.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
§ 49. Vahimadruse tunnistuse saamine
(1) Vahimadruse tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) madruse õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-madrusena
laeval kogumahutavusega 200 või enam või õppelaeval või praktikapäeviku
puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega
200 või enam.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
§ 50. Vanemmadruse tunnistuse saamine
(1) Vanemmadruse tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) nooremmadruse, madruse või vahimadruse tunnistus;
2) vähemalt 18 kuud meresõidupraktikat madrusena laeval kogumahutavusega 200
või enam, millest vähemalt kuus kuud vahimadrusena navigatsioonivahis;
3) päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses
või Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
§ 51. Laevakoka tunnistuse saamine
(1) Laevakoka tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) koka õppekursuse lõpetamine;
2) vähemalt kuus kuud erialast tööstaaži, millest vähemalt kaks kuud kambüüsis
vähemalt seitsme laevapere liikmega laeval.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
(3) Reisilaeval reisijate toitlustamisega tegelevalt kokalt ei nõuta laevakoka tunnistust.
§ 52. Laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti ja laevaelektriku tunnistuse saamine
(1) Laevamotoristi, laeva külmutusseadmete masinisti ja laevaelektriku tunnistuse saamiseks on vajalik vastava eriala õppekursuse lõpetamine.
(2) Laevamotoristi tunnistuse taotlejal peab olema vähemalt kaks kuud praktikapäevikus vormistatud meresõidupraktikat praktikant-motoristina või praktikapäeviku puudumisel kuus kuud meresõidupraktikat masinaruumis.
(3) Tunnistus väljastatakse vähemalt 16-aastasele isikule.
§ 53. Päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistuse saamine
(1) Päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) vastava õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses või Veeteede Ameti poolt
tunnustatud õppe-treeningkeskuses;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
§ 54. Päästeparve vanema tunnistuse saamine
(1) Päästeparve vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) päästeparve vanema õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses või Veeteede
Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses;
2) vähemalt kuus kuud meresõidupraktikat laeval.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
§ 55. Kiirvalvepaadi vanema tunnistuse saamine
(1) Kiirvalvepaadi vanema tunnistuse saamiseks on vajalik:
1) päästevahendite ja valvepaadi vanema tunnistus;
2) kiirvalvepaadi õppekursuse lõpetamine mereõppeasutuses või Veeteede Ameti
poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses.
(2) Tunnistus väljastatakse vähemalt 18-aastasele isikule.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 56. Kehtivuse kaotanud diplomi või tunnistuse vahetamine
Veeteede Amet vahetab § 8 lõikes 1 nimetatud isikute kehtivuse kaotanud diplomi või tunnistuse käesoleva määruse nõuetele vastava diplomi või tunnistuse vastu kooskõlas §-dega 57–73 ning arvestades kehtivuse kaotanud diplomi või tunnistuse omaniku õigusi selle väljastamise ajal. Välisriigis väljastatud diplomi või tunnistuse vahetamisel tuleb läbida Eestis käesoleva määrusega ettenähtud kursused ja sooritada kutseeksam §-s 11 nimetatud komisjoni ees.
§ 57. Laevajuhi, -mehaaniku ja reakoosseisu diplomi või tunnistuse vahetamine
(1) Paragrahvides 57–73 käsitletakse Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määruse nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta» (RT I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520; 1997, 60, 998; 1998, 67, 1077) alusel väljastatud laevajuhtide, -mehaanikute ja reakoosseisu diplomite ja tunnistuste STCW konventsiooni nõuetele vastavate diplomite ja tunnistuste vastu vahetamise korda.
(2) Laevamehaanikud peavad esitama tunnistuse päästevahendite ja valvepaadi vanema õppekursuse lõpetamise kohta mereõppeasutuses või Veeteede Ameti poolt tunnustatud õppe-treeningkeskuses.
§ 58. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse vahetamine
Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse asemel väljastatakse §-s 19 nimetatud väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus.
§ 59. Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse vahetamine
Väiksema kui 200-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse asemel väljastatakse §-s 20 nimetatud väiksema kui 200-se kogumahutavusega laeva kipri tunnistus.
§ 60. Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse vahetamine
Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidu vahitüürimehe tunnistuse asemel väljastatakse §-s 21 nimetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva vahitüürimehe tunnistus.
§ 61. Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse vahetamine
Väiksema kui 300-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistuse asemel väljastatakse §-s 22 nimetatud väiksema kui 500-se kogumahutavusega laeva kapteni tunnistus.
§ 62. 200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi vahetamine
200-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vahitüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 23 nimetatud 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehe diplom.
§ 63. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi vahetamine
Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 24 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom.
§ 64. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni piiranguga diplomi vahetamine
Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni piiranguga diplomi asemel väljastatakse §-s 25 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom.
§ 65. Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi vahetamine
Väiksema kui 1600-se kogumahutavusega merelaeva kapteni diplomi asemel väljastatakse §-s 25 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni diplom.
§ 66. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi vahetamine
1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva vanemtüürimehe diplomi asemel väljastatakse §-s 26 nimetatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva vanemtüürimehe diplom.
§ 67. 1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi vahetamine
1600-se ja suurema kogumahutavusega merelaeva kaugsõidukapteni diplomi asemel väljastatakse §-s 27 nimetatud 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni diplom.
§ 68. Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaanikutunnistuse vahetamine
Väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 300-se kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse §-s 30 nimetatud väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku tunnistus.
§ 69. Laevamehaaniku, -elektrimehaaniku ja laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomite vahetamine
Laevamehaaniku diplomid vahetatakse samanimeliste STCW konventsiooni vormile vastavate §-des 29–35 nimetatud diplomite vastu. Laeva elektrimehaaniku ja laeva külmutusseadmete mehaaniku diplomid vahetatakse samanimeliste §-des 36 ja 37 nimetatud diplomite vastu.
§ 70. Nooremmadruse tunnistuse vahetamine
Nooremmadruse tunnistuse asemel väljastatakse §-s 48 nimetatud madruse tunnistus.
§ 71. Laeva motoristi ja vanemmadruse ning külmutusseadmete masinisti ja elektriku tunnistuste vahetamine
Laeva motoristi ja vanemmadruse tunnistused vahetatakse samanimeliste STCW konventsiooni vormile vastavate §-des 50 ja 52 nimetatud tunnistuste vastu. Külmutusseadmete masinisti ja elektriku tunnistused vahetatakse samanimeliste §-s 52 nimetatud tunnistuste vastu.
§ 72. Kolmanda klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse vahetamine
Kolmanda klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse §-s 45 nimetatud väiksema kui 200-se kogumahutavusega ja väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva rannasõidukipri-mehaaniku tunnistus.
§ 73. Esimese ja teise klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse vahetamine
Esimese ja teise klassi laevajuhi-mehaaniku tunnistuse asemel väljastatakse käesoleva määruse §-s 46 nimetatud väiksema kui 3000-se kogumahutavusega ja väiksema kui 3000 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega laeva rannasõidukapteni-mehaaniku tunnistus.
§ 74. Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud tunnistuste kehtivus
(1) Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määrusega nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta» (RT I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520; 1997, 60, 998; 1998, 67, 1077) kinnitatud «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku» alusel väljastatud ning lõikes 2 nimetamata diplomid ja tunnistused kuuluvad ümbervahetamisele käesoleva määruse nõuetele vastavate diplomite ja tunnistuste vastu §-s 56 sätestatud korras.
(2) Kohalikus rannasõidus jäävad ilma kinnitusleheta kehtima Vabariigi Valitsuse
9. detsembri 1993. a määrusega nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste
kohta» kinnitatud «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku»
alusel väljastatud järgmised tunnistused:
1) rannasõidukipri-mehaaniku (merelaeva kogumahutavus kuni 50, peamasinate
efektiivne koguvõimsus kuni 750 kW) tunnistus (lühendatult RSK-50);
2) laeva külmutusseadmete mehaaniku diplom (lühendatult KMK);
3) piirangutega raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTP);
4) raadiotelefonisti tunnistus (lühendatult RTO);
5) nooremmadruse tunnistus (lühendatult NMS);
6) laeva külmutusseadmete masinisti tunnistus (lühendatult KSM);
7) laevaelektriku tunnistus (lühendatult LEK);
8) vähem kui 10-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus;
9) vähem kui 20-se kogumahutavusega merelaeva rannasõidukipri tunnistus;
10) vähem kui 50-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus
kuni 150 kW) rannasõidukipri tunnistus;
11) vähem kui 50-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus
kuni 200 kW) rannasõidukipri tunnistus;
12) vähem kui 100-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus
kuni 100 kW) rannasõidukipri tunnistus;
13) vähem kui 10-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus
kuni 75 kW) rannasõidukipri tunnistus;
14) vähem kui 20-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus
kuni 100 kW) rannasõidukipri tunnistus;
15) vähem kui 50-se kogumahutavusega merelaeva (peamasinate efektiivne koguvõimsus
kuni 100 kW) rannasõidukipri tunnistus;
16) vähem kui 20 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku
tunnistus;
17) vähem kui 50 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku
tunnistus;
18) vähem kui 75 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 200-se
kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus;
19) vähem kui 100 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja vähem kui 200-se
kogumahutavusega mootorlaeva mehaaniku tunnistus;
20) vähem kui 200 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva mehaaniku
tunnistus.
(3) Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määrusega nr 159 «Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» (RT I 1998, 67, 1077; 2000, 68, 433; 2002, 105, 626) kinnitatud «Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete» alusel väljastatud diplomid ja tunnistused jäävad käesoleva määruse jõustumisel kehtima.
§ 75. Määruste kehtetuks tunnistamine
(1) Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 1993. a määrus nr 389 «Meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste kohta» (RT I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520; 1997, 60, 998; 1998, 67, 1077) tunnistatakse kehtetuks.
(2) Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määrus nr 159 «Laevapere liikmete kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» (RT I 1998, 67, 1077; 1999, 22, 343; 2000, 52, 340; 68, 433; 2002, 105, 626) tunnistatakse kehtetuks.
1 2001/25/EÜ (EÜT L 136, 18.05.2001, lk 17–41) ja 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58)
| Peaminister Juhan PARTS |
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 1 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 2 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 3 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 4 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 5 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 6 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 7 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 8 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 9 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 10 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 11 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 12 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 13 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 14 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 15 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 16 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 17 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 18 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 19 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 20 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 21 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 22 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 23 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 24 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 25 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 26 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 27 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 28 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 29 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 30 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 31 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 32 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 33 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 34 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 35 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 36 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 37 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 38 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 39 |
TÄIENDÕPPEKURSUSED
| Kursuse nimetus | Alus | Kellele kohustuslik | Aeg kursuste vahel |
| 1. Ohutusalane tutvustav õpe laeval | STCW konventsiooni reegel VI/1 | Laevapere liikmetele, kellele ei ole pandud ohutusalaseid kohustusi. Laevapere liikmetele alla 24 meetri pikkustel laevadel ja kalapüügilaevadel kohalikus rannasõidus | Alaline |
| 2. Baasväljaõpe «Ellujäämine ekstreemsetes olukordades merel»: | STCW konventsiooni reegel VI/1 | Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused | Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat. Õppe läbinud isik peab tõestama oma teadmisi ja oskusi perioodiliselt STCW konventsiooni reegli VI/1 kohaselt* |
| 1) enesepääste võtted | STCW konventsiooni reegel VI/1-1 | Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused | * |
| 2) tuletõrje alused | STCW konventsiooni reegel VI/1-2 | Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused | * |
| 3) esmaabi baasõpe | STCW konventsiooni reegel VI/1-3 | Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused | * |
| 4) isiklik ohutus ja ühiskondlik vastutus laevas | STCW konventsiooni reegel VI/1-4 | Laevapere liikmetele, kellel on ohutusalased kohustused | * |
| 3. Tuletõrjealane väljaõpe laiendatud programmi järgi | STCW konventsiooni reegel VI/3 | Juhtkonna ja laevapere liikmetele, kelle kohustuseks on korraldada võitlust tulekahjuga laevas | Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat. Õppe läbinud isik peab tõestama oma teadmisi ja oskusi perioodiliselt STCW konventsiooni reegli VI/3 kohaselt* |
| 4. Erialane täiendõpe | STCW konventsiooni reegel I/11 | Tüürimeestele ja kaptenitele ning mehaanikutele, elektrimehaanikutele, raadioside operaatoritele ja raadioelektroonikutele | Viis aastat |
| 5. Radarnavigatsioon ja automaatikaseadme (ARPA) kasutamine | STCW konventsiooni reeglid II/1 ja II/3 | Vahitüürimehed ja laevajuhid kohalikus rannasõidus | Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat |
| 6. Radarnavigatsioon, automaatseadme (ARPA) kasutamine, sillatöö ja päästeoperatsioonid | STCW konventsiooni reegel II/2 | Vanemtüürimehed ja kaptenid | Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat |
| 7. Elektronkaartide (ECDIS) kasutamine | STCW konventsiooni reegel II/1 | Laevajuhtidele, kui laeval on vastav seade | Üks kord või korduvalt, kui vaheaeg meresõidus ületab kaks aastat |
| 8. Esmaabiõpe | STCW konventsiooni reegel VI/4-1 | Juhtkonnale ja teistele laevapere liikmetele, kellele pannakse kohustus | Enne kohustuse andmist. Viis aastat |
| 9. Meditsiiniabikoolitus | STCW konventsiooni reegel VI/4-2 | Vanemtüürimehele ja kaptenile ning teistele laevapere liikmetele, kellele pannakse kohustus. Kohalikus rannasõidus ja lähisõidus ei nõuta | Enne kohustuse andmist. Viis aastat |
| 10. Tutvustav kursus «Kohustuslikud minimaalsed väljaõppe nõuded töötamiseks õli-, keemia- ja gaasitankeritel» | STCW konventsiooni reegel V/1 | Juhtkonnale ja lastiga seotud laevapere liikmetele tankeritel | Alaline |
| 11. Laiendatud väljaõpe töötamiseks õli-, keemia- ja gaasitankeritel | STCW konventsiooni reegel V/1 | Juhtkonnale ja lastiga seotud laevapere liikmetele tankeritel | Viis aastat |
| 12. Reisilaevade laevapere liikmete eriväljaõpe | STCW konventsiooni reeglid V/2 ja V/3 | Kõigile reisilaevade laevapere liikmetele, kellele pannakse reisijate abistamise kohustus hädaolukorras | Viis aastat |
| 13. Ohtliku lasti käitlemine laevas | STCW konventsiooni reegel V/b,c | Ohtliku lasti käitlemisega seotud juhtkonna ja laevapere liikmetele | Viis aastat |
| 14. Kiirlaeva kursus – valmendi- või praktiline õpe | STCW konventsiooni reegel V/a ja rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi (HSC Code) 18. peatüki reegel 18.3. | Kaptenile ja teistele määratud laevapere liikmetele | Kaks aastat eksamite vahel |
| 15. Raadioside operaatori väljaõpe | STCW konventsiooni reegel IV/2 | Laevajuhtidele merehäda ja ohutusside ülemaailmse süsteemi aparatuuriga varustatud laeval | Enne ametikohale määramist. Alaline |
| 16. Päästevahendite vanema väljaõpe | STCW konventsiooni reegel VI/2 | Päästevahendi vanemale, laevajuhile ja laevamehaanikule. Juhul kui vastav koolitus on saadud üldise väljaõppe käigus, ei ole täiendõppekursuse läbimise tunnistus nõutav | Alaline. Õppe läbinud isik peab tõestama oma teadmisi ja oskusi perioodiliselt STCW konventsiooni reegli VI/2 kohaselt* |
| 17. Kiirvalvepaadi vanema väljaõpe | STCW konventsiooni reegel VI/2 | Kiirvalvepaadi meeskonna liikmetele | Enne kohustuse andmist. Alaline. Õppe läbinud isik peab tõestama oma teadmisi ja oskusi perioodiliselt STCW konventsiooni reegli VI/2 kohaselt* |
| 18. Evakuatsioonisüsteemide meeskondade praktiline õpe | SOLAS konventsiooni III peatüki reegel 19 lõik 3.3.8 | Reisilaeva laevapere liikmetele, kellele pannakse kohustus | Kolm aastat |
* STCW konventsiooni reeglite VI/1, VI/2, VI/3 ja VI/4 osas viiakse pärast
esmast teadmiste ja oskuste omandamist viie aasta jooksul läbi laevapere
liikme teadmiste ja oskuste perioodiline hindamine laevafirmades, kus reeder
on rakendanud ISM koodeksile vastava meresõiduohutuse korraldamise süsteemi
(Safety Management System), või mereõppeasutustes.
Laevapere liikmete perioodilist teadmiste ja oskuste vastavuse hindamist
viiakse läbi kooskõlas STCW koodeksi osades A-VI/1-1, A-VI/1-2, A-VI/1-3,
A-VI/1-4, A-VI/2 ja A-VI/3 sätestatud tingimustega.
Hindamist võivad laevas läbi viia STCW konventsiooni reeglite II/2 ja III/2
järgset diplomit omavad ja vähemalt ühe aasta pikkuse diplomijärgse töökogemusega
isikud, kellel on STCW konventsiooni reegli I/6 järgne ettevalmistus.
Pärast teadmiste ja oskuste hindamise läbimist laeval või mereõppeasutuses
väljastatakse tunnistus, kus on hindamist läbiviinud isiku nimi, ametikoht,
allkiri ja laeva või reederi või mereõppeasutuse pitser, mis kinnitab teadmiste
ja oskuste vastavust nõuetele.
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 40 |
PROTOKOLL NR ...............
|
Tallinn |
«.......» ................... 20 ...... a | |
|
LAEVAPERE LIIKME KUTSEEKSAMI SOORITAMISE KOHTA KÕRGEMA ASTME DIPLOMI/TUNNISTUSE TAOTLEMISEKS |
||
|
Eksamineeritava ees- ja perekonnanimi ........................................................................... |
||
|
....................................................................................................................................... |
||
|
Lõpetas .......... aastal .............................................................................. merekooli. |
||
|
Eriala nimetus ................................................................................................................. |
||
|
Olemasoleva diplomi/tunnistuse nimetus .......................................................................... |
||
|
...................................................................................................................................... |
||
|
Töökoht ja amet ............................................................................................................ |
||
|
...................................................................................................................................... |
||
|
Komisjoni otsus: |
||
|
spetsialisti teoreetilised teadmised on ............................. ja vastavad / ei vasta |
||
|
..................................................................................................................................... |
||
|
diplomi/tunnistuse saamise nõuetele |
||
| Komisjoni esimees: |
............/ .............../ |
|
| Liikmed: |
............/ .............../ |
|
|
............/ .............../ |
||
| Sekretär: |
............/ .............../ |
|
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 41 |
]]>
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |
| Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2003. a määruse nr 273 «Laevapere liikmete
koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite
ja kutsetunnistuste vormid1» lisa 42 |
MERESÕIDUPRAKTIKA TÕEND
CERTIFICATE OF SEA-GOING SERVICE
1. Perekonna- ja eesnimi ............................................................................................................
Surname and given name
2. Isikukood ..............................................................................................................................
PIC
3. Ametikoht .............................................................................................................................
Position
4. Laeva nimi, tüüp ...................................................................................................................
Name of ship and type
5. Laeva IMO number .............................................................................................................
IMO No.
6. Laeva kogumahutavus .........................................................................................................
Gross tonnage
7. Peamasinate võimsus kW ....................................................................................................
Output of main engines kW
8. Laeva kodusadam ...............................................................................................................
Port of Registry
9. Laevaomanik ......................................................................................................................
Shipowner
10. Laeva sõidupiirkond ..........................................................................................................
Area of navigation
11. Ametikohale munsterdamise kuupäev .................................................................................
Date when position was taken on
12. Ametikohalt mahamunsterdamise kuupäev ..........................................................................
Date when position was left
13. Tegelik meresõidupraktika päevades .................................................................................
Actual sea-going service in days
| 14. Rahvusvahelises meresõidus ................. | päeva, navigatsioonivahis ................. | päeva. |
| On international voyages | days, at navigational watch | days. |
M/l .........................................
M/s
| Kapten või volitatud isik ............../............../ | Pitser |
| Master or authorized person | Official Seal |
| Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN |