§ 1. Üldsätted

(1) Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi amet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes  täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid oma tegevusvaldkonnas ning teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

(3) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest.

(4) Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarved ning kehtestatud korras registreeritud sümboolika.

(5) Amet on aruandekohustuslik sotsiaalministri ees, kes suunab ja koordineerib selle tegevust ning teostab ameti üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

(6) Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Lembitu 12, 15092 Tallinn. Ameti aadressil mitteasuva struktuuriüksuse asukoht märgitakse selle põhimääruses.

§ 2. Tegevusvaldkond ja ülesanded

(1) Ameti tegevusvaldkond on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine seaduses sätestatud alustel ja tingimustel, püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi tegemine, psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste korraldamine ja planeerimine ning riikliku pensionikindlustuse registri ja vaegurluse ekspertiisi andmekogu pidamine.

(2) Ameti ülesanded on:
1) riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine, maksmine ja vastava praktika ühtlustamine;
2) püsiva töövõimetuse ja puude arstlike ekspertiiside tegemine, vastava praktika ühtlustamine ning järelevalve töövõtulepingu alusel töötavate ekspertarstide tegevuse üle;
3) riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste saajate ning püsiva töövõimetuse ja puude arstlike ekspertiiside arvestuse pidamine;
4) kinnipidamiste tegemine pensionidest, toetustest ja hüvitistest ning enammakstud summade sissenõudmine seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
5) psüühiliste erivajadustega inimestele orienteeritud riikliku hoolekande teenuste koordineerimine ja korraldamine juhtumikorraldajate koostöövõrgustiku (juhtumikorraldajad, psühhiaatriahaiglate juhtumikorraldajad, perearstid ja kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad) kaudu, osalemine riikliku hoolekande teenuste planeerimises;
6) psüühiliste erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniteenusele suunamine ja selle teenuse finantseerimine;
7) riikliku pensionikindlustuse registri, vaegurluse ekspertiisi andmekogu ja muude ameti tööks vajalike andmekogude pidamine;
8) riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute ja muude rahvusvaheliste õigusaktide täitmine oma pädevuse piires;
9) ameti juures asuva vaidluskomisjoni töö korraldamine;
10) ameti põhiülesannete täitmiseks vajaliku eelarve projekti koostamine, selle täitmise analüüs ja aruandlus;
11) sotsiaalmaksu erijuhtude maksmine;
12) ameti valduses oleva riigivara valdamine, kasutamine ja käsutamine õigusaktidega ettenähtud tingimustel ja korras;
13) riigi esindamine kohtuvaidlustes oma pädevuse piires;
14) osalemine õigusaktide, sealhulgas riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute eelnõude väljatöötamises;
15) selgituste andmine riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramist ja maksmist ning püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme määramist reguleerivate õigusaktide kohta;
16) ameti teenistujate täienduskoolituse korraldamine;
17) avaldustele vastamine, teabe avalikustamine ning teabenõuete täitmine;
18) muude õigusaktidega pandud ülesannete täitmine.

§ 3. Ameti juhtimine

(1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist sotsiaalminister kantsleri ettepanekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Ameti peadirektor:
1) juhib ameti tegevust ning korraldab ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;
2) esindab ametit põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel ning annab volitusi ameti esindamiseks;
3) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru sotsiaalministrile;
4) esitab sotsiaalministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks ja ameti eelarve kohta ning jälgib eelarve täpset ja otstarbekat täitmist;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud;
6) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud abiteenistujatega;
7) kinnitab sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirja, teenistujate palgad ja ametijuhendid, struktuuriüksuste põhimäärused ning muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad;
8) teostab teenistuslikku järelevalvet sotsiaalministri määratud ulatuses ja korras;
9) moodustab ameti tegevusvaldkonna küsimuste lahendamiseks komisjone ja töörühmi;
10) käsutab ametile eraldatud vara ja vahendeid kooskõlas õigusaktidega, sõlmib ameti nimel lepinguid kinnitatud eelarve piires;
11) pärib aru ameti teenistujatelt, edutab ametnikke, kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses sätestatud juhtudel ja korras;
12) annab volitusi pensioniametite direktoritele toimingute tegemiseks ja haldusaktide andmiseks ameti nimel;
13) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning sotsiaalministri määruse ja käskkirjaga.

(3) Peadirektori ajutisel äraolekul asendab teda peadirektori esimene asetäitja, viimase äraolekul peadirektori määratud ametnik.

(4) Teenistuskohustuste jaotus peadirektori ja tema asetäitjate vahel, sealhulgas struktuuriüksuste juhtimisel, kehtestatakse peadirektori käskkirjaga.

(5) Peadirektor annab seaduse, Vabariigi valitsuse määruse ja korralduse või sotsiaalministri määruse ja käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju käesoleva põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmiseks.

§ 4. Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded

(1) Ameti struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab sotsiaalminister ameti peadirektori ettepanekul.

(2) Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad, talitused ja piirkondlikud pensioniametid.

(3) Ameti struktuuriüksused on:
1) pensionide ja toetuste osakond, mille põhiülesanne on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramise ning maksmise õiguslike küsimuste korraldamine ja koordineerimine ning vastava praktika ühtlustamine;
2) arstliku ekspertiisi osakond, mille põhiülesanne on püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi süsteemi, sealhulgas töövõtulepingu alusel töötavate ekspertarstide töö korraldamine, koordineerimine ning praktika ühtlustamine, püsiva töövõimetuse ja puude tuvastamiseks täiendava arstliku ekspertiisi tegemine,  psüühiliste erivajadustega inimeste riikliku hoolekande teenuste koordineerimine ja korraldamine ning püsiva töövõimetuse tuvastamine tulenevalt riikidevahelistest sotsiaalkindlustuslepingutest;
3) pensionikindlustuse registri osakond, mille põhiülesanne on riikliku pensionikindlustuse registri pidamine volitatud töötlejana, registri andmete töötlemine ja väljastamine;
4) välissuhete osakond, mille põhiülesanne on riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute alusel pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ning maksmise ettevalmistamine ja ameti välissuhete korraldamine;
5) finants- ja varahaldusosakond, mille põhiülesanne on ameti eelarve projekti koostamine, selle täitmise analüüs ja aruandlus, riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste maksmine, raamatupidamine, statistiliste aruannete koostamine ning ameti valduses oleva riigivara haldamise ja riigihangete läbiviimise korraldamine;
6) siseauditiosakond, mille põhiülesanne on sõltumatu hinnangu andmine ameti sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse ja seaduslikkuse kohta, õigeaegse ja objektiivse teabe tagamine kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtete rikkumise kohta;
7) infotehnoloogia osakond, mille põhiülesanne on informaatika arengustrateegia kavandamine ja ellurakendamine, ameti ülesannete täitmiseks vajalike infosüsteemide ja andmekogude väljaarendamine ja haldamine ning andmete ja tarkvara administreerimise tagamine;
8) personaliosakond, mille põhiülesanne on personalitöö ning konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töö korraldamine, ameti teenistujate  täienduskoolituse ja asjaajamise korraldamine;
9) vaidluskomisjoni talitus, mille põhiülesanne on ameti juures asuva vaidluskomisjoni töö korraldamine;
10) piirkondlikud pensioniametid, mille põhiülesanne on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmise ettevalmistamine ning püsiva töövõimetuse ja puude arstliku ekspertiisi tegemine oma tööpiirkonnas, välja arvatud isikutel, kelle põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus.

(4) Piirkondliku pensioniameti asukoht, struktuuriüksused, ülesanded ja pädevus määratakse pensioniameti põhimääruses.

(5) Ameti koosseisus on järgmised neli piirkondlikku pensioniametit:
1) Tallinna Pensioniamet, mille tööpiirkond on Harju maakond, Rapla maakond ja Järva maakond;
2) Tartu Pensioniamet, mille tööpiirkond on Tartu maakond, Jõgeva maakond, Põlva maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond;
3) Pärnu Pensioniamet, mille tööpiirkond on Pärnu maakond, Lääne maakond, Saare maakond ja Hiiu maakond;
4) Virumaa Pensioniamet, mille tööpiirkond on Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond.

(6) Ameti osakonnad ja talitused juhendavad piirkondlikke pensioniameteid oma pädevuse piires.

(7) Ameti osakonda juhib osakonnajuhataja, talitust talituse juhataja ja pensioniametit pensioniameti direktor.

(8) Osakonna ja talituse juhataja ning pensioniameti direktor vastutavad osakonnale, talitusele või pensioniametile pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Nende teenistuskohustused ja õigused määratakse vastava struktuuriüksuse põhimääruses.

(9) Osakonnajuhataja ja pensioniameti direktori ajutisel äraolekul asendab neid vastav asetäitja või peadirektori määratud ametnik, talituse juhataja ajutisel äraolekul asendab teda peadirektori määratud ametnik.

(10) Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood ja talitused, mille pädevus määratakse osakonna põhimääruses.

(11) Ameti koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad nõunikud ja teised spetsialistid, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus sätestatakse ametijuhendis, mille kinnitab ameti peadirektor.

§ 5. Ameti sümboolika

(1) Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõna «Sotsiaalkindlustusamet».

(2) Ametil on oma nimega dokumendiplangid. Ameti osakonnal ja talitusel võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna  või talituse põhimääruses.

(3) Ameti ja tema struktuuriüksuste dokumendiplankide kasutamise kord määratakse ameti asjaajamiskorras.

(4) Piirkondlikul pensioniametil ja selle osakonnal võib olla oma üld- ja kirjaplank ja oma nimega lihtpitsat, kui see on ette nähtud pensioniameti põhimääruses.

(5) Amet kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele.

§ 6. Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

§ 7. Rakendussätted

(1) Sotsiaalministri 23. märtsi 2001. a määrus nr 35 «Sotsiaalkindlustusameti kohalike asutuste ümberkorraldamine» (RTL 2001, 43, 601) ja 20. aprilli 2001. a määrus nr 43 «Sotsiaalkindlustusameti ja tema kohalike asutuste põhimääruste, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine» (RTL 2001, 52, 713; 136, 1985; 2003, 12, 159) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus  jõustub 10. jaanuaril 2004. a.