1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Õppeasutuse liik

Eesti Mereakadeemia (edaspidi mereakadeemia) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.

§ 2. Mereakadeemia õiguslik seisund

Mereakadeemia on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 3. Mereakadeemia asukoht

(1) Mereakadeemia asub Tallinnas. Mereakadeemia struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis.

(2) Mereakadeemia postiaadress on Mustakivi tee 25, 13912 Tallinn.

§ 4. Pitsat, arveldusarve ja eelarve

Mereakadeemial on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, arveldusarve ja oma eelarve.

§ 5. Mereakadeemia tegevuse eesmärk

Mereakadeemia tegevuse eesmärk on rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkoolina kvaliteetse merendusalase hariduse võimaldamine, merendusalase õppe- ja arendustegevuse juhendamine ja koordineerimine ning merendusalaste rakendusuuringute korraldamine.

§ 6. Mereakadeemia tegevusvaldkonnad ja õppekava tüüp

Mereakadeemia tegevusvaldkonnad on:
1) merendusalase kõrghariduse omandamise võimaldamine rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel;
2) merendusalase kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine põhihariduse ja keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavade alusel mereakadeemia koosseisu kuuluvas Eesti Mereakadeemia Merekoolis;
3) rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus merenduse valdkonnas;
4) täienduskoolituse korraldamine.

§ 7. Mereakadeemia ülesanded

Mereakadeemia:
1) loob mereakadeemia liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, merendusalaste rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
2) hangib õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
3) arendab koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
4) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi merenduse valdkonnas;
5) tegeleb merendusalase nõustamisega;
6) korraldab merendusalaste või merendusega seonduvate valdkondade õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja väljaandmist, annab õppekirjanduse kasutamise soovitusi;
7) teeb riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega, juriidiliste isikute ning teiste organisatsioonidega koostööd merendusalase hariduse arendamiseks ja mereohutuse tagamiseks;
8) loob üliõpilastele eeldused juhtimisoskuste ja -kogemuste omandamiseks, õpetab laevaohvitserideks õppivatele üliõpilastele (edaspidi kadetid) meretraditsioone ning kujundab neis meretööks vajalikke harjumusi ja isikuomadusi;
9) teeb kadettide riigikaitselise väljaõppe korraldamisel koostööd Kaitseministeeriumiga;
10) koordineerib merendusalase terminoloogia väljatöötamist ja merendusajaloo materjalide kogumist;
11) osutab põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid.

2. peatükk
REKTOR

§ 8. Rektori pädevus

Mereakadeemiat juhib rektor. Rektor vastutab mereakadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 9. Rektori ülesanded

Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires mereakadeemias kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab mereakadeemiat «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektoreid või teisi mereakadeemia töötajaid tegema mereakadeemia nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga mereakadeemia sisekorra- ja asjaajamise eeskirja;
5) kinnitab käskkirjaga mereakadeemia struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;
7) tagab mereakadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8) kinnitab mereakadeemia eelarve ning tagab selle täitmise;
9) käsutab mereakadeemia eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik mereakadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu ) ees;
11) on aruandekohustuslik haridus- ja teadusministri ees ja laevaohvitseride väljaõppe osas Veeteede Ameti ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise eest;
12) esitab haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks mereakadeemia õppekavad (v.a kutsekeskhariduse õppekavad, mille kinnitab rektor), olles need eelnevalt kooskõlastanud Veeteede Ametiga laevaohvitseride väljaõpet puudutavas osas;
13) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
14) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
15) kuulutab välja avaliku konkursi vabadele õppejõu ja teadustöötaja ametikohtadele;
16) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid mereakadeemia töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
17) juhatab nõukogu tegevust;
18) tagab nõukogu otsuste täitmise;
19) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
20) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mida ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 10. Rektori õigusaktid

Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 11. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

(2) Rektori ametikohale valitud mereakadeemia töötaja tööleping peatatakse tema rektoriks oleku ajaks ning rektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

§ 12. Rektorile umbusalduse avaldamine

(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor süüliselt rikub seadust või põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada mereakadeemia ülesannete täitmist.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

(3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

(4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks.

§ 13. Prorektorid

(1) Mereakadeemia prorektorid nimetab rektor juhtima rektori poolt määratud tegevusvaldkondi. Prorektorid asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele.

(2) Prorektori ametikohale nimetatud mereakadeemia töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale ja taotleda nõukogu kehtestatud korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel.

§ 14. Rektoraat

(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

(2) Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.

3. peatükk
NÕUKOGU

§ 15. Nõukogu pädevus

Mereakadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 16. Nõukogu koosseis

(1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, dekaanid, korralised professorid, Eesti Mereakadeemia Merekooli direktor, õppeosakonna juhataja, üks teaduskonna nõukogus valitud õppejõudude esindaja igast teaduskonnast ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust. Üliõpilasesinduse esindajate arvu määrab rektor.

(2) Nõukogu esimees on rektor.

§ 17. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu mereakadeemia arengukava ja esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras mereakadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
4) kinnitab mereakadeemia valitsemise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjad ning kadettide kodukorra;
5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
7) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
8) kinnitab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks, sealhulgas kadettidele eraldatava toetuse määramise ja maksmise tingimused ja korra;
9) võib nimetada mereakadeemias vähemalt 10 aastat professorina töötanud pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks ja kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
10) võib teha rektorile ettepaneku sõlmida kõrgkoolis ametis olevate vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega tööleping määramata ajaks;
11) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
12) otsustab mereakadeemia liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
13) võib kehtestada magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena «Rakenduskõrgkooli seaduses» sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
14) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat mereakadeemia lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi ( diploma supplement) saamise korra;
15) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra;
16) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
17) nimetab vajadusel õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
18) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
19) kinnitab eelarve täitmise aruande;
20) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
21) kuulab ära rektori, prorektorite, dekaanide ja teiste struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded, samuti mereakadeemia nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud mereakadeemia arengut ja arendamist puudutavates küsimustes;
22) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte teaduskonda;
23) lahendab teisi küsimusi, mis tulenevalt «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest kuuluvad tema pädevusse.»

§ 18. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised igal teisel aastal. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad valimiste toimumise aasta 21. augustist ülejärgmise aasta 20. augustini.

(2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida mereakadeemia korraline õppejõud. Õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida mereakadeemias töölepingu alusel töötavad õppejõud.

(3) Üliõpilasesinduse esindajate nõukogusse valimised korraldab üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduse esindajate nõukogusse valimise korra võtab vastu üliõpilasesindus ja kinnitab rektor.

(4) Õppejõudude nõukogusse valimise korra kehtestab rektor.

(5) Nõukogu liikme mereakadeemiast eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.

§ 19. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.

(2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul teda asendav prorektor.

(3) Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

(5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise kord.

(6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 17 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(7) Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta rektor otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab rektor nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

(8) Nõukogu istungeid protokollib rektori määratud isik.

(9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid.

4. peatükk
STRUKTUUR

§ 20. Struktuur

(1) Mereakadeemia struktuur jaguneb õppe- ja teadusstruktuuriks ning haldus- ja tugistruktuuriks.

(2) Struktuuriüksuste eesmärk on täita mereakadeemia ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning sisekorraeeskirjade alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

(3) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

(4) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.

§ 21. Õppe- ja teadusstruktuur

(1) Mereakadeemia õppe- ja teadusstruktuuri moodustavad teaduskonnad ja instituudid ning nende koosseisus olevad allüksused (õppetoolid, osakonnad, keskused, laboratooriumid ja õppetöökojad), Eesti Mereakadeemia Merekool ja Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus.

(2) Mereakadeemia õppe- ja teadusstruktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

§ 22. Teaduskond

(1) Teaduskond on mereakadeemia õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste erialade õppe-, arendus- ja teadustööd.

(2) Teaduskond võib omakorda jaguneda õppetoolideks ja osakondadeks. Teaduskonna koosseisu võivad kuuluda ka keskused ja tugistruktuuri üksused.

(3) Teaduskonna tööd juhivad dekaan ja teaduskonna nõukogu.

(4) Dekaani valib teaduskonna nõukogu korraliste professorite või dotsentide hulgast konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemuse kinnitab nõukogu. Dekaani nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.

(5) Kui dekaani ametikohta pole võimalik täita dekaani ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui dekaani tööleping on peatatud, võib rektor teaduskonna nõukogu esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada teaduskonnale hoidja. Teaduskonna hoidja põhiülesanne on teaduskonna arendamine nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni dekaani valimiseni.

(6) Teaduskonna tegevuse alused ja korra sätestab teaduskonna põhimäärus, mille võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor.

§ 23. Õppetool

(1) Õppetool on lähedasi õppeaineid õpetavate õppejõudude ning õppetooli koosseisu kuuluvate teadustöötajate ja laboratooriumide töötajate ühendus.

(2) Õppetooli juhataja on korraline professor või dotsent, kelle valib teaduskonna nõukogu konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.

(3) Kui õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori või dotsendi ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui korralise professori või dotsendi tööleping on peatatud, võib rektor kuni kolmeks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. Õppetooli hoidja põhiülesanne on õppetooli arendamine osakonna nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni korralise professori või dotsendi ametisse astumiseni.

(4) Õppetool tegutseb õppetooli põhimääruse alusel, mille võtab vastu teaduskonna nõukogu ja kinnitab rektor.

§ 24. Haldus- ja tugistruktuur

Mereakadeemia haldus- ja tugistruktuuri moodustavad osakonnad, teenistused ja talitused (sealhulgas kirjastus ja raamatukogu), kes tegutsevad rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruste alusel neile antud õiguste piires.

§ 25. Kutseõppeasutus Eesti Mereakadeemia Merekool

(1) Eesti Mereakadeemia Merekool on iseseisva eelarvega kutseõppeasutus ja mereakadeemia struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel. Kutsekeskhariduse õppekavade rakendamisele Eesti Mereakadeemia Merekoolis laienevad «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116; 58, 387) kutsekeskhariduse õppekava reguleerivad ja õppejõude puudutavad sätted.

(2) Eesti Mereakadeemia Merekooli põhimääruse võtab vastu mereakadeemia nõukogu ja kinnitab rektor.

(3) Eesti Mereakadeemia Merekooli juhib direktor, kelle valib konkursi korras mereakadeemia nõukogu ja kinnitab ametisse rektor kuni viieks aastaks.

§ 26. Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus

(1) Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskus on iseseisva eelarvega, täiskasvanute koolitusega tegelev õppekeskus ja mereakadeemia struktuuriüksus, kes tegutseb käesoleva põhimääruse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

(2) Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskuse põhimääruse kinnitab Mereakadeemia rektor.

(3) Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskust juhib juhataja, kelle valib konkursi korras mereakadeemia nõukogu ja kinnitab ametisse rektor kuni viieks aastaks.

5. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§ 27. Õppekava

Mereakadeemias toimub õppetöö kutsekeskhariduse ja rakenduskõrghariduse õppekavade ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridus- ja teadusminister, välja arvatud kutsekeskhariduse õppekava, mille kinnitab rektor.

§ 28. Üliõpilaste mereakadeemiasse vastuvõtmine ja mereakadeemiast väljaarvamine

Üliõpilased võetakse mereakadeemiasse vastu ja arvatakse mereakadeemiast välja vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõikele 2 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 29. Õppekorralduse alused

(1) Mereakadeemia õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas isikute õppimine eksternina, sätestatakse nõukogu kehtestatud mereakadeemia valitsemise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjades.

(2) Mereakadeemial on õigus viia läbi õpet mereakadeemia valitsemise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjades nimetatud õppevormides, mis aitavad kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.

(3) Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.

(4) Üliõpilaste teadmisi hinnatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punkti 18 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(5) Õppekava täitmisel võib mereakadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes kuni 50% ulatuses arvestada isiku eelmisi õpitulemusi ja erialast töökogemust. Üliõpilase poolt mereakadeemias eelnevalt saadud õpitulemusi võib mereakadeemia arvestada enam kui 50% ulatuses nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.

(6) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.

§ 30. Mereakadeemia lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui on sooritatud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogutud nõutavad ainepunktid ja kaitstud lõputöö või sooritatud lõpueksamid, antakse lõpetajale diplom õppekava täitmise kohta koos akadeemilise õiendiga.

(2) Mereakadeemia lõpetanud isikule väljastab mereakadeemia tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

(3) Andmed mereakadeemia väljaantud lõpudokumentide kohta kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi lõpudokumentide registrisse vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõikele 4 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

6. peatükk
LIIKMESKOND

§ 31. Liikmeskond

Mereakadeemia liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning õpilased ja üliõpilased.

§ 32. Mereakadeemia töötajad

(1) Mereakadeemia töötajad on mereakadeemias töölepingu ja käsunduslepingu alusel töötavad isikud, sealhulgas mereakadeemia õppejõud ja teadustöötajad.

(2) Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadustööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetuse.

§ 33. Õppejõud

(1) Mereakadeemia õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud normide alusel ning kooskõlastatult vastava õppetooli juhatajaga, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel.

(2) Mereakadeemia rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduses» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387) ja «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Professorite ametikohad määrab nõukogu.

(3) Korraliste õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõikele 5 haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.

(4) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor õppeosakonna juhataja ettepanekul igaks õppeaastaks.

§ 34. Teadustöötajad

(1) Mereakadeemia teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611) kehtestatud nõudeid.

(2) Teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor teadusprorektori ettepanekul.

§ 35. Töötaja õigused ja kohustused

(1) Mereakadeemia töötajal on:
1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
2) õigus kasutada õppe-, teadus- ja arendustegevuseks tasuta mereakadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada mereakadeemia kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni;
5) õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, mereakadeemia sisekorraeeskirjast, töötaja ametijuhendist ja kollektiivlepingust.

(2) Mereakadeemia õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul kokku 20 tööülesannetest vaba nädalat loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk.

(3) Külalisõppejõul ja külalisteaduril on mereakadeemia teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.

§ 36. Õpilased

Õpilased on kutsekeskhariduse õppekava järgi õppijad. Õpilastele laienevad «Rakenduskõrgkooli seadusega» ja põhimäärusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd «Kutseõppeasutuse seadus» ei sätesta teisiti.

§ 37. Üliõpilased

Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud mereakadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

§ 38. Üliõpilase õigused ja kohustused

(1) Üliõpilasel on:
1) õigus saada mereakadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni;
2) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest;
3) õigus kuulata mereakadeemias õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
4) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks mereakadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
5) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud mereakadeemia üliõpilasesindusse;
6) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
7) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
8) vastavalt mereakadeemia valitsemise ja õppe- ning teadus- ja arendustegevuse korraldamise eeskirjadele õigus motiveeritud avalduse alusel nõuda eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
9) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
10) õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes ja üks kord magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
11) õigus saada üliõpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punktile 9 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
12) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» (RT I 2003, 58, 387) kehtestatud tingimustel ja korras;
13) õigus õppekava sulgemisel või mereakadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
14) kohustus kasutada mereakadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja järgida mereakadeemia õppekorralduse ja sisekorra eeskirju;
15) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

(2) Lisaks lõikes 1 loetletud õigustele ja kohustustele täidavad kadetid kadettide kodukorra nõudeid ja omandavad laevaohvitseri tööks vajaliku vastutustunde, distsipliini, juhtimiskogemuse ja vajalikud teadmised riigikaitseliste ülesannete täitmiseks kriisiolukorras.

7. peatükk
ÜLIÕPILASESINDUS

§ 39. Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus

(1) Mereakadeemia üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna. Üliõpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt üliõpilaselu küsimusi.

(2) Üliõpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) valida oma esindajaid mereakadeemia nõukogusse;
4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(3) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(4) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes mereakadeemiaga ning Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

§ 40. Üliõpilasesinduse valimine

(1) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga mereakadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilane.

(2) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppesuundade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

(3) Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillikuu teisel nädalal. Üliõpilasesindus valitakse järgmiseks õppeaastaks. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vabad ning takistusteta valimised.

(4) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse moodustatud valimistoimkond. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

§ 41. Üliõpilaskonna põhikiri

(1) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab põhikirja eelnõu mereakadeemias vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(2) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu kohalolijate kahe kolmandiku häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(3) Vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse.

(4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele.

(5) Kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, üliõpilaskonna põhikirja muutmise korral aga loobub vastavast muudatusettepanekust.

(6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 1–5 sätestatud korras.

8. peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE

§ 42. Vara

Mereakadeemia valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks mereakadeemia kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) sätestatud korras.

§ 43. Finantseerimine

(1) Mereakadeemiat finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest saadud ja muudest vahenditest.

(2) Mereakadeemia teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alustel ja korras.

(3) Mereakadeemial on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid taseme- ja tööalases koolituses, sealhulgas eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, merendusalases nõustamises ja kirjastamises, tellimustööde täitmisel ning üliõpilastele ühiselamuteenuste pakkumisel. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

(4) Lõikes 3 nimetatud teenuste osutamisest ja lepinguliste tööde teostamisest laekunud vahendid moodustavad mereakadeemia eelarve ja finantseerimise lahutamatu osa.

9. peatükk
ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

§ 44. Aruandlus

Mereakadeemia peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 45. Kontroll

Mereakadeemia majandustegevust ning mereakadeemia kasutuses oleva riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 46. Järelevalve

Mereakadeemia tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seadusega sätestatud korras.

10. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 47. Mereakadeemia õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

Mereakadeemia rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse 120 päeva jooksul põhimääruse jõustumise päevast arvates.

§ 48. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 22. septembri 1999. a määrus nr 275 «Eesti Merehariduskeskuse ümbernimetamine Eesti Mereakadeemiaks ja Eesti Mereakadeemia põhimääruse kinnitamine» (RT I 1999, 71, 689; 2002, 105, 626) tunnistatakse kehtetuks.