1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Õppeasutuse nimi ja liik

Viljandi Kultuurikolledž nimetatakse ümber Viljandi Kultuuriakadeemiaks (edaspidi kultuuriakadeemia), kes on rakenduskõrgkool ja tegutseb «Rakenduskõrgkooli seaduse», teiste õigusaktide ja oma põhimääruse alusel.

§ 2. Kultuuriakadeemia haldusala

Kultuuriakadeemia on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 3. Kultuuriakadeemia asukoht

(1) Kultuuriakadeemia asub Viljandis. Kultuuriakadeemia struktuuriüksused võivad asuda mujal Eestis.

(2) Kultuuriakadeemia postiaadress on Posti 1, 71004 Viljandi.

§ 4. Pitsat, arveldusarve ja eelarve

Kultuuriakadeemial on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, arveldusarve ja oma eelarve.

§ 5. Kultuuriakadeemia tegevusvaldkond ja õppekava tüüp

Kultuuriakadeemia tegevusvaldkonnad on:
1) kõrgharidusega kultuuri- ja haridustöötajate ettevalmistamine rakenduskõrgharidusõppe ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel;
2) rakendusuuringute läbiviimine ja arendustegevus oma õppevaldkonnas;
3) täienduskoolituse korraldamine.

§ 6. Kultuuriakadeemia ülesanded

Kultuuriakadeemia:
1) loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, kultuuri- ja haridusvaldkonna rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks ning erialaseks enesetäiendamiseks;
2) hangib võimaluste piires õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
3) arendab koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
4) korraldab põhitegevusest tulenevates valdkondades konverentse, seminare ja muid üritusi;
5) tegeleb nõustamisega põhitegevusest tulenevates valdkondades, sealhulgas kunstide, infolevi, kultuuridevahelise kommunikatsiooni, kultuuriettevõtluse, hariduse, noorsootöö ja rahvakultuuri valdkonnas;
6) korraldab õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja väljaandmist, annab õppekirjanduse kasutamise soovitusi;
7) juhendab põhitegevusest tulenevate, sealhulgas kultuuri- ja haridusvaldkonna alaste taseme-, tööalase ja vabaharidusliku koolituse õppekavade koostamist;
8) osutab põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras;
9) teeb koostööd kultuuri- ning haridusasutustega kultuurialase ja pedagoogilise hariduse arendamiseks;
10) võtab osa Eesti kultuuri- ja hariduspoliitika kujundamisest.

2. peatükk
REKTOR

§ 7. Rektori pädevus

Kultuuriakadeemiat juhib rektor. Rektor vastutab kultuuriakadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 8. Rektori ülesanded

Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kultuuriakadeemias kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab kultuuriakadeemiat «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) võib volitada prorektoreid või teisi kultuuriakadeemia töötajaid tegema kultuuriakadeemia nimel tehinguid talle põhimäärusega antud volituste piires;
4) kinnitab käskkirjaga kultuuriakadeemia sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
5) kinnitab käskkirjaga kultuuriakadeemia struktuuriüksuste põhimäärused;
6) hoolitseb õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;
7) tagab kultuuriakadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
8) kinnitab kultuuriakadeemia eelarve ning tagab selle täitmise;
9) käsutab kultuuriakadeemia eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
10) on aruandekohustuslik kultuuriakadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu) ja haridus- ja teadusministri ees ning vastutab õigusaktidest tulenevate andmete Haridus- ja Teadusministeeriumile esitamise eest;
11) esitab haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks kultuuriakadeemia õppekavad;
12) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
13) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
14) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõu ja teadustöötaja vabale ametikohale;
15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid kultuuriakadeemia töötajatega ja kinnitab nende ametijuhendid;
16) juhatab nõukogu tegevust;
17) tagab nõukogu otsuste täitmise;
18) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
19) täidab teisi «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 9. Rektori õigusaktid

Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 10. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

(1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 7 lõikele 1 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Haridus- ja teadusminister kinnitab valimistulemused ning sõlmib rektoriga töölepingu, muudab seda ja lõpetab selle.

(2) Rektori ametikohale valitud Kultuuriakadeemia töötaja tööleping peatatakse tema rektoriks oleku ajaks ning rektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale.

(3) Rektoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(4) Rektori ametitunnuseks on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab kultuuriakadeemia nõukogu.

§ 11. Rektorile umbusalduse avaldamine

(1) Nõukogul on õigus rektorile umbusaldust avaldada, kui rektor süüliselt rikub seadust või põhimäärust, ei tule toime oma töökohustustega või ei suuda tagada Kultuuriakadeemia ülesannete täitmist.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

(3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

(4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu haridus- ja teadusministrile ettepaneku rektori töölepingu lõpetamiseks.

§ 12. Rektoraat

(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, kelle koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

(2) Rektoraadi ülesanne on nõustada rektorit põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel.

(3) Kultuuriakadeemia prorektorid ja struktuuriüksuste juhid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja vastavaid struktuuriüksusi. Prorektorid asendavad rektorit vastavalt rektorilt saadud volitusele.

(4) Prorektori ametikohale nimetatud Kultuuriakadeemia töötaja tööleping peatatakse tema prorektoriks oleku ajaks ning prorektori töökohustustest vabanemisel on tal õigus asuda endisele ametikohale. Prorektori tööleping lõpeb temaga töölepingu sõlminud rektori töölepingu lõppemisel.

(5) Prorektoril on õigus töölepingu tähtaegsel lõppemisel taotleda hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

3. peatükk
NÕUKOGU

§ 13. Nõukogu pädevus

Kultuuriakadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 14. Nõukogu koosseis

(1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, õppejõudude esindajad ning üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust.

(2) Nõukogu esimees on rektor.

§ 15. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:
1) teeb haridus- ja teadusministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
2) võtab vastu kultuuriakadeemia arengukava ja esitab selle haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks;
3) otsustab kultuuriakadeemia liikmelisuse rahvusvahelistes organisatsioonides;
4) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kultuuriakadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
6) kinnitab õppekorralduse eeskirja, sealhulgas õppepraktika läbiviimise põhimõtted;
7) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelmiste õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
8) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
9) võib nimetada kultuuriakadeemias professorina vähemalt 10 aastat töötanud pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks;
10) kinnitab kultuuriakadeemias korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
11) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat kultuuriakadeemia lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) saamise korra;
12) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
13) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
14) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
15) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra;
16) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
17) nimetab õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
18) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
19) kinnitab riigieelarve vahendite ja omavahendite kasutamise korra;
20) kinnitab eelarve täitmise aruande;
21) kuulab ära rektori, prorektorite, osakonnajuhatajate ja teiste struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kultuuriakadeemia, sealhulgas selle õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
22) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
23) lahendab teisi küsimusi, mis «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse.

§ 16. Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

(1) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimised iga teise aasta aprillis. Nõukogu valitud liikme volitused kestavad sama aasta l. septembrist ülejärgmise aasta 31. augustini.

(2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kultuuriakadeemias vähemalt 50-protsendilise koormusega töötav korraline õppejõud, kes ei ole juhatuse liige.

(3) Õppejõudude esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kultuuriakadeemia koosseisulised õppejõud.

(4) Üliõpilasesinduse esindajate kandidaate nõukogusse võivad esitada ja valida kultuuriakadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilased.

(5) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate valimised korraldab rektor, kes kinnitab valimise ja hääletamise korra.

(6) Nõukogu liikme kultuuriakadeemiast eemalviibimisel kauem kui kolm kuud või tema töölepingu peatumisel asendab nõukogu liiget asendusliige, kelle kinnitab rektor valimistulemuste pingerea alusel.

§ 17. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised. Vajadusel töötab nõukogu ja võtab otsuseid vastu veebipõhises keskkonnas vastavalt kodukorrale.

(2) Korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(3) Erakorraline istung kutsutakse kokku rektori või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest. Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub rektor nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

(5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse küsimuste arutamise ja otsuste vastuvõtmise kord ning õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindatuse määr ja proportsioonid.

(6) Nõukogu võtab otsuseid vastu oma pädevuse piires. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 15 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla rektor, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(7) Nõukogu otsusega mittenõustumisel ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teistkordselt vastu, kirjutab rektor nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

(8) Nõukogu istungeid protokollib rektori määratud isik.

(9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

4. peatükk
JUHATUS

§ 18. Juhatus

(1) Õppetööd koordineeriva ning rektori ja nõukogu nõuandva organina tegutseb juhatus, kelle koosseisu kuuluvad õppeprorektor, akadeemilise struktuuri üksuste juhid ning teised rektori nimetatud isikud. Juhatuse koosseisu ja kodukorra kinnitab rektor käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt nõukoguga.

(2) Juhatus tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. Juhatus võtab oma koosolekul vastu otsuseid, mis on kohustuslikud juhatuses esindatud struktuuriüksustele.

(3) Juhatus on aruandekohustuslik rektori ja nõukogu ees.

§ 19. Juhatuse tööülesanded

Juhatus:
1) otsustab õppe- ja arendustöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte struktuuriüksust;
2) lepib kokku eelarve osakondade vahelise jaotumise põhimõtetes ja esitab need rektorile kinnitamiseks;
3) lahendab teisi küsimusi, mis kodukorra ja kultuuriakadeemia teiste õigusaktide kohaselt kuuluvad tema pädevusse.

5. peatükk
STRUKTUUR

§ 20. Üldine korraldus

(1) Kultuuriakadeemia struktuur jaguneb õppe- ja haldusstruktuuriks.

(2) Kultuuriakadeemia õppe- ja haldusstruktuuri üksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

(3) Struktuuriüksuse eesmärk on täita kultuuriakadeemia ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja kodukordade alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

(4) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.

(5) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

§ 21. Haldusstruktuur

Kultuuriakadeemia haldusstruktuuri moodustavad õppestruktuuri toetavad üksused, mille põhitegevus on õppetööväline.

§ 22. Õppestruktuur

(1) Kultuuriakadeemia õppestruktuur jaguneb akadeemiliseks ja tugistruktuuriks.

(2) Kultuuriakadeemia akadeemilise struktuuri moodustavad õppe- ning teadus- ja loometööd teostavad osakonnad ning õppetoolid.

(3) Kultuuriakadeemia tugistruktuuri moodustavad õppe-, arendus-, teadus- ja loometööd otseselt toetavad ülekoolilised üksused.

§ 23. Osakond

(1) Osakond on kultuuriakadeemia õppestruktuuri põhiüksus, mis ühendab lähedaste õppekavade õppe-, teadus- ja loometööd.

(2) Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle põhiülesanne on osakonna arendamine nõukogus kinnitatud arenduskava alusel.

(3) Osakonnajuhataja valitakse kultuuriakadeemia korraliste professorite, dotsentide või teiste magistrikraadi või vastavat kvalifikatsiooni omavate õppejõudude hulgast konkursi korras kuni viieks aastaks. Valimistulemuse kinnitab kultuuriakadeemia nõukogu. Osakonnajuhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.

(4) Kui osakonnajuhataja ametikohta pole võimalik täita osakonnajuhataja ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui osakonnajuhataja tööleping on peatatud, võib rektor kuni kolmeks aastaks kinnitada osakonnale hoidja.

(5) Osakonna tegevuse alused ja korra sätestab osakonna põhimäärus, mille võtab vastu osakonna üldkoosolek ja kinnitab rektor.

§ 24. Õppetool

(1) Õppetool on osakonna allüksus, mis ühendab õppekava kohaselt toimuva õppe-, teadus- ja loometööga tegelevaid õppejõudusid.

(2) Õppetooli juhataja on korraline professor, kelle valib nõukogu konkursi korras kuni viieks aastaks. Õppetooli juhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.

(3) Kui õppetooli juhataja ametikohta pole võimalik täita professori ametikoha nõuetele vastava isikuga või kui korralise professori tööleping on peatatud, võib rektor osakonnajuhataja esildisel kuni kolmeks aastaks kinnitada õppetoolile hoidja. Õppetooli hoidja põhiülesanne on õppetooli arendamine osakonna nõukogus kinnitatud arenduskava alusel kuni korralise professori ametisse astumiseni.

(4) Õppetool tegutseb osakonna põhimääruse alusel.

6. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§ 25. Õppekava

Kultuuriakadeemias toimub õppetöö Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrusele nr 258 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2002, 70, 426; 105, 626; 2003, 61, 403) vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade ja Vabariigi Valitsuse nimetatud magistriõppe õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mille kiidab heaks nõukogu ja kinnitab haridus- ja teadusminister.

§ 26. Üliõpilaste kultuuriakadeemiasse vastuvõtmine ja kultuuriakadeemiast väljaarvamine

Üliõpilased võetakse kultuuriakadeemiasse vastu ja arvatakse kultuuriakadeemiast välja vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõikele 2 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 27. Õppekorralduse alused

(1) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti. Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.

(2) Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ja õppevaheaegadest. Õppeaasta algab l. septembril ja lõpeb 31. augustil ning jaguneb kaheks semestriks.

(3) Kultuuriakadeemial on õigus viia läbi õpet õppekorralduse eeskirjas nimetatud õppevormides, mis aitavad kaasa õppe eesmärkide saavutamisele.

(4) Kultuuriakadeemia õppetöö üksikasjaline korraldus, sealhulgas isikute õppimine eksternina, sätestatakse nõukogu kehtestatud õppekorralduse eeskirjas.

(5) Üliõpilaste teadmisi hinnatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 6 lõike 2 punkti 18 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Eksamite ning kursuse- või lõputööde kaitsmise tulemuste vaidlustamise kord on sätestatud õppekorralduse eeskirjas.

(6) Õppekava täitmisel võib kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes kuni 50% ulatuses arvestada isiku eelmisi õpitulemusi ja erialast töökogemust. Üliõpilase poolt kultuuriakadeemias eelnevalt saadud õpitulemusi võib kultuuriakadeemia arvestada enam kui 50% ulatuses nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.

(7) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.

§ 28. Kultuuriakadeemia lõpetamine ja lõpudokumendid

(1) Kui on sooritatud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogutud nõutavad ainepunktid ja kaitstud või sooritatud lõputöö, antakse lõpetajale diplom õppekava täitmise kohta koos akadeemilise õiendiga.

(2) Kultuuriakadeemia lõpetanud isikule väljastab kultuuriakadeemia tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement).

(3) Kultuuriakadeemia väljaantud lõpudokumendid kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi lõpudokumentide registrisse «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 19 lõike 4 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.

7. peatükk
LIIKMESKOND

§ 29. Liikmeskond

Kultuuriakadeemia liikmeskonna moodustavad üliõpilased, rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad.

§ 30. Kultuuriakadeemia töötajad

(1) Kultuuriakadeemia töötajad on kultuuriakadeemias töölepingu või käsunduslepingu alusel töötavad isikud.

(2) Rektoril on õigus sõlmida õppe- või teadus- ning loometööd tegevate isikutega käsunduslepinguid ning anda nimetatud isikutele külalisõppejõu või külalisteaduri nimetuse.

§ 31. Õppejõud

(1) Kultuuriakadeemia õppejõud teeb õppe-, teadus-, loome- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab ülesandeid valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel.

(2) Kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Ülikooliseaduses» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206; 58, 387) ja «Rakenduskõrgkooli seaduses» õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu.

(3) Korraliste õppejõudude ametikohad täidetakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 23 lõikele 5 haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

(4) Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Erakorralise õppejõu ametikohale kohaldatakse korralise õppejõu ametikohale kehtestatud nõudeid.

(5) Õppejõudude koosseisu kinnitab rektor õppeprorektori ettepanekul igaks õppeaastaks.

§ 32. Teadustöötajad

(1) Kultuuriakadeemia teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid ning neile ametikohtadele kohaldatakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses» (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611) kehtestatud nõudeid.

(2) Teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor.

§ 33. Töötaja õigused ja kohustused

(1) Kultuuriakadeemia töötajal on:
1) õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
2) õigus kasutada õppe- ning teadus- ja arendustegevuseks tasuta kultuuriakadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
3) kohustus kasutada kultuuriakadeemia kasutuses olevat riigivara heaperemehelikult;
4) kohustus tõsta oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni;
5) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kultuuriakadeemia sisekorraeeskirjast ja töötaja ametijuhendist.

(2) Kultuuriakadeemia korralisel õppejõul on lisaks lõikes 1 nimetatud õigustele ja kohustustele õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks, kusjuures talle säilitatakse ametipalk.

(3) Külalisõppejõul on kultuuriakadeemia teiste töötajatega võrdsed õigused ja kohustused.

§ 34. Üliõpilased

Üliõpilased on isikud, kes on immatrikuleeritud kultuuriakadeemia rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

§ 35. Üliõpilase õigused ja kohustused

Üliõpilasel on:
1) õigus koostada individuaalne õpingukava vastavalt kultuuriakadeemia õppekorralduse eeskirjale;
2) õigus saada kultuuriakadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni;
3) õigus valida oma õpingukavasse kuni 10% ulatuses aineid teistest õppekavadest;
4) õigus kuulata kultuuriakadeemias õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
5) õigus tasuta kasutada õppetegevuseks kultuuriakadeemia auditooriume, arvutiklasse, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
6) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kultuuriakadeemia üliõpilasesindusse;
7) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
8) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
9) vastavalt kultuuriakadeemia õppekorralduse eeskirjale õigus motiveeritud avalduse alusel nõuda eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
10) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
11) õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes ja üks kord magistriõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
12) õigus saada üliõpilaspilet vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 24 lõike 1 punktile 9 haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
13) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» (RT I 2003, 58, 387) kehtestatud tingimustel ja korras;
14) õigus õppekava sulgemisel või kultuuriakadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
15) kohustus kasutada kultuuriakadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja järgida kultuuriakadeemia õppekorralduse ja sisekorraeeskirju;
16) teised «Rakenduskõrgkooli seadusest», põhimäärusest ning teistest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

8. peatükk
ÜLIÕPILASESINDUS

§ 36. Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes kultuuriakadeemiaga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

§ 37. Üliõpilasesinduse valimine

(1) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ja üliõpilasesindust võib valida iga kultuuriakadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilane.

(2) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel osakondade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.

(3) Üliõpilasesinduse valimised toimuvad aprillis. Üliõpilasesindus valitakse järgmiseks õppeaastaks. Ametis oleva üliõpilasesinduse kohustus on tagada järgmise üliõpilasesinduse vabad ning takistusteta valimised.

(4) Üliõpilasesinduse valimise korraldab valimiste ajal ametis oleva üliõpilasesinduse moodustatud valimistoimkond. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

(5) Üliõpilasesinduse liikmete valimiseks määrab rektor vähemalt ühe kuu pikkuse kandidaatide esitamise tähtaja. Nimetatud tähtaja möödumisel kutsub rektor kolme päeva jooksul alates kandidaatide esitamise viimasest tähtajast kokku kõik kultuuriakadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilased. Üliõpilasesinduse valimiseks korraldatava hääletamise korra kehtestab nõukogu.

(6) Valituks osutuvad hääletamisel enim hääli saanud kandidaadid. Valimistulemuse kuulutab rektor välja kolme päeva jooksul hääletamise päevast arvates. Üliõpilasesinduse volitused algavad valimistulemuse väljakuulutamisest.

§ 38. Üliõpilaskonna põhikiri

(1) Üliõpilaskonna põhikirja eelnõu valmistab ette üliõpilasesindus, kes avalikustab üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kultuuriakadeemias vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. Igal üliõpilasel on õigus avaldada üliõpilaskonna põhikirja eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, koostab lõpliku eelnõu ja esitab selle üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(2) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu kohalolijate kahe kolmandiku häälteenamusega. Hääletamise ja hääletustulemuse vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(3) Vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja esitab üliõpilasesindus vähemalt kolme päeva jooksul nõukogule kinnitamiseks, lisades sellele lõikes 2 nimetatud korras vormistatud hääletustulemuse.

(4) Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja kohalolijate häälteenamusega, kui üliõpilaskonna põhikiri vastab seadustele, seaduste alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele.

(5) Kui üliõpilased ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus üliõpilaskonna uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, üliõpilaskonna põhikirja muutmise korral aga loobub vastavast muudatusettepanekust.

(6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 1–5 sätestatud korras.

9. peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE

§ 39. Vara

Kultuuriakadeemia valdab, kasutab ja käsutab «Rakenduskõrgkooli seadusest» ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kultuuriakadeemia kasutusse antud riigivara «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565; 2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) sätestatud korras.

§ 40. Finantseerimine

(1) Kultuuriakadeemiat finantseeritakse riigieelarvest (sealhulgas riikliku koolitustellimuse ulatuses), põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

(2) Kultuuriakadeemia teadus- ja arendustegevust finantseeritakse «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega» sätestatud alusel ja korras.

(3) Kultuuriakadeemial on õigus osutada oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid täiendus- ja tasemeõppes, sealhulgas eksternõppes, rakendusuuringute läbiviimisel ja lepingulises õppe- ja arendustöös, erialases nõustamises ja kirjastamistegevuses, tellimustööde täitmisel ning üliõpilastele ja teistele soovijatele majutamisteenuste osutamisel. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

10. peatükk
ARUANDLUS, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

§ 41. Aruandlus

Kultuuriakadeemia peab finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust riigi hallatavatele asutustele õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 42. Kontroll

Kultuuriakadeemia majandustegevust ning kultuuriakadeemia kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 43. Järelevalve

Kultuuriakadeemia tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium seadusega sätestatud korras.

11. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 44. Kultuuriakadeemia õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

Kultuuriakadeemia rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse 120 päeva jooksul põhimääruse jõustumise päevast arvates.

§ 45. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 1999. a määrus nr 68 «Riigi rakenduskõrgkoolide põhimääruste kinnitamine» (RT I 1999, 20, 330; 29, 414; 2001, 72, 439; 2002, 105, 626) tunnistatakse kehtetuks.