1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Õiguslik seisund

(1) Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) on sisekaitseline rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses.

(2) Akadeemia on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2. Eesmärk

Akadeemia eesmärk on ausate ja pädevate riigiametnike koolitamise ning avaliku teenistuse arendustegevusega kaasa aidata arengule ja turvalisele elule Eesti riigis.

§ 3. Tegevusvaldkonnad ja õppekavad

(1) Akadeemia tegevusvaldkondadeks on kõrghariduse omandamise võimaldamine, täiendkoolituse ja rakendusuuringute läbiviimine ning arendustegevus riigi sisejulgeoleku ja teistes avaliku teenistuse valdkondades.

(2) Akadeemias toimub rakenduskõrgharidusõpe järgmiste valdkondade õppekavade alusel:
1) politsei;
2) päästeteenistus;
3) korrektsioon;
4) kohtunikuabi;
5) maksukorraldus;
6) toll;
7) halduskorraldus.

(3) Akadeemias võib toimuda õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi ja magistriõpe Vabariigi Valitsuse nimetatud õppekavade järgi.

(4) Vähemalt kaks kolmandikku akadeemia õpilastest ja üliõpilastest peavad õppima rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.

§ 4. Ülesanded

Akadeemia:
1) loob oma liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ja suhtlemiseks teiste õppejõudude ning üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
2) hangib õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ja arendustegevuseks vajalikke seadmeid, kirjandust, inventari ja muid vahendeid;
3) arendab akadeemia raamatukogu akadeemia liikmeskonna ning koostööpartnerite teenindamiseks;
4) korraldab riigi sisejulgeoleku ja teiste avaliku teenistuse alaste õppevahendite väljaandmist ning teadustööde avaldamist, annab soovitusi õppekirjanduse kasutamiseks;
5) arendab koostööd teadus- ja arendusasutustega Eestis ja välisriikides;
6) korraldab konverentse, seminare ja muid üritusi riigi sisejulgeoleku ja teistes avaliku teenistuse valdkondades, samuti arendab erialamuuseume ning museoloogiliste kogude täiendamist, teaduslikku läbitöötamist ning säilitamist, tagades neile avalikkuse juurdepääsu;
7) loob oma üliõpilastele tingimused erialasteks kehalisteks katseteks iseseisvaks valmistumiseks;
8) edendab muud tulunduslikku ja mittetulunduslikku tegevust, mis aitab kaasa akadeemia eesmärgi saavutamisele.

§ 5. Asukoht

Akadeemia asub Tallinnas. Akadeemia postiaadress on Kase 61, 12012 Tallinn.

§ 6. Sümbolid

(1) Akadeemial on oma sümbolid, mille kinnitab akadeemia nõukogu.

(2) Akadeemial on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.

2. peatükk
REKTOR

§ 7. Rektor

(1) Akadeemiat juhib ja esindab rektor. Rektor kannab vastutust akadeemia üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Rektor:
1) teostab oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) esindab akadeemiat «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses;
3) kinnitab käskkirjaga akadeemia sisekorraeeskirja ja asjaajamiseeskirja;
4) kinnitab käskkirjaga akadeemia struktuuriüksuste põhimäärused;
5) kinnitab nõukogu ettepanekul õppejõudude ja teadustöötajate koosseisu;
6) võib oma pädevuse piires volitada prorektoreid või teisi akadeemia töötajaid tegema akadeemia nimel tehinguid;
7) tagab õppe-, teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse;
8) tagab akadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
9) kinnitab akadeemia eelarve ning tagab selle täitmise;
10) käsutab akadeemia eelarvevahendeid «Rakenduskõrgkooli seaduse» ning käesoleva põhimäärusega antud volituste ulatuses;
11) on aruandekohustuslik akadeemia nõukogu, nõunike kogu ja siseministri ees;
12) korraldab nõunike kogu ja nõukogu otsuste täitmist;
13) teeb siseministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
14) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid akadeemia töötajatega, samuti kinnitab nende ametijuhendid;
16) lahendab teisi «Rakenduskõrgkooli seaduse» ja käesoleva põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

(3) Oma pädevuse piires annab rektor käskkirju.

§ 8. Prorektor

(1) Prorektor juhib akadeemia tegevuse üksikvaldkondi ja struktuuriüksusi ning asendab rektorit tema äraolekul.

(2) Prorektor on aruandekohustuslik rektori ees.

(3) Akadeemia töötaja, kelle rektor on nimetanud prorektori ametikohale, tööleping või teenistussuhe peatatakse prorektoriks oleku ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist oma ametikohal prorektori töökohustustest vabanemisel.

§ 9. Rektoraat

(1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat.

(2) Rektoraadi koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori määratud töötajad.

(3) Rektoraadi tööd juhib rektor.

3. peatükk
NÕUKOGU

§ 10. Nõukogu

Akadeemia kõrgeim kollegiaalne organ on nõukogu.

§ 11. Nõukogu koosseis ja esimees

(1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, kolledžite direktorid, täiendõppekeskuse juhataja, Kohaliku Omavalitsuse Instituudi direktor, õppejõudude esindajad ja üliõpilasesinduse esindajad.

(2) Nõukogu esimees on rektor.

(3) Õppejõudude esindajad valivad akadeemias töölepingu alusel töötavad või ametisse nimetatavad õppejõud akadeemia korraliste õppejõudude hulgast. Iga kolledžit peab esindama vähemalt üks õppejõud. Valimised korraldab rektor.

(4) Üliõpilasesinduse esindajad valib üliõpilasesindus. Üliõpilasesinduse esindajad moodustavad vähemalt viiendiku nõukogu koosseisust. Iga kolledžit peab esindama vähemalt üks üliõpilane.

(5) Õppejõudude ja üliõpilasesinduse esindajate volitused kestavad ühe õppeaasta. Kui esindaja ei saa oma ülesandeid enam täita, valitakse tema asemele asendusliige.

(6) Rektor korraldab nõukogu liikmete valimise ja kinnitab valimise ja hääletamise korra.

§ 12. Nõukogu pädevus

Nõukogu:
1) otsustab olulisemad õppe-, teadus- ja arendustegevuse üldküsimused, mis puudutavad rohkem kui ühte kolledžit;
2) teeb siseministrile ettepanekuid akadeemia põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
3) võtab vastu akadeemia arengukava ja esitab siseministrile kinnitamiseks, kooskõlastades selle eelnevalt nõunike kogu ning haridus- ja teadusministriga;
4) esitab siseministrile kinnitamiseks akadeemia õppekavad;
5) kinnitab üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
6) nimetab õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
7) võib kehtestada õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri osakoormusega õppes;
8) teeb siseministrile ettepaneku õppekohtade arvu kinnitamiseks;
9) kehtestab täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra;
10) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement) saamise korra;
11) võib kehtestada magistriõppe olemasolul selle alustamise tingimusena seaduses sätestatust pikema töökogemuse nõude tulenevalt õppesuuna eripärast;
12) teeb rektorile ettepaneku õppejõudude ja teadustöötajate koosseisu kinnitamiseks;
13) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise tingimused ja korra;
14) valib korralised õppejõud;
15) võib nimetada kõrgkoolis vähemalt 10 aastat professorina töötanud, pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks;
16) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
17) võib teha rektorile ettepaneku sõlmida akadeemias ametis olevate, vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega tööleping määramata ajaks;
18) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja ja õppekorralduse eeskirjad;
19) asutab eristipendiume ja kehtestab nende määramise korra;
20) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
21) moodustab akadeemia eetikakomitee ja aukohtu ning kinnitab aukohtu töökorra;
22) kinnitab akadeemia sümbolid ja nende kasutamise korra;
23) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
24) kuulab ära rektori, prorektorite ja kolledži direktorite tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
25) kinnitab akadeemia eelarve täitmise aruande;
26) lahendab teisi küsimusi, mis on seaduste või määrustega antud tema pädevusse.

§ 13. Nõukogu töökord

(1) Nõukogu töövorm on istung. Istungid on korralised ja erakorralised.

(2) Korralised istungid toimuvad vähemalt kaks korda semestris nõukogu kinnitatud ajakava alusel. Korralised istungid kutsub kokku rektor.

(3) Erakorralise istungi kutsub rektor kokku oma algatusel või vähemalt kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

(4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmed.

(5) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja neile sõna anda.

(6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Käesoleva määruse § 12 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel on vajalik kohalolijate kahekolmandikuline häälteenamus. Nõukogu otsustele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

(7) Nõukogu istungeid protokollib ja nõukogu asjaajamist korraldab nõukogu sekretär.

4. peatükk
NÕUNIKE KOGU

§ 14. Nõunike kogu

(1) Nõunike kogu on akadeemiat ning õppekavadele vastavaid ministeeriume ja ametiasutusi ning ühiskonda sidustav nõuandev kogu.

(2) Nõunike kogusse kuuluvad Siseministeeriumi kantsler, Justiitsministeeriumi kantsler, Rahandusministeeriumi kantsler, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler, politseipeadirektor, Päästeameti peadirektor, Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler, Justiitsministeeriumi kohtute asekantsler, Maksuameti peadirektor, Tolliameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor, riigisekretäri määratud Riigikantselei esindaja ja teised siseministri määratud isikud.

(3) Nõunike kogu teeb nõukogule, siseministrile, haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ning annab hinnanguid rakenduskõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

5. peatükk
STRUKTUUR

§ 15. Struktuuriüksused

(1) Akadeemia struktuur jaguneb õppe- ja teadusstruktuuriks (akadeemiline struktuur) ning tugistruktuuriks.

(2) Akadeemilise struktuuri moodustavad kolledžid, instituudid, õppetoolid, keskused ning teised õppe- ja teadusüksused.

(3) Siseminister kinnitab nõukogu ettepanekul akadeemilise struktuuri ja rektori ettepanekul tugistruktuuri.

§ 16. Kolledž

(1) Kolledž on ühel või mitmel lähedasel erialal õppetööd ning teadus- ja arendustegevust korraldav struktuuriüksus.

(2) Akadeemia kolledžid on:
1) Politseikolledž;
2) Päästekolledž;
3) Justiitskolledž;
4) Finantskolledž;
5) Halduskolledž.

(3) Kolledžit juhib ja esindab kolledži direktor, kelle nimetab ametisse rektor pärast nõukogu arvamuse ärakuulamist. Kolledži direktor määratakse ametisse viieks aastaks.

(4) Eriala arendamiseks võib kolledži juurde moodustada nõukogu, kuhu kuuluvad õppejõudude, üliõpilaste ja õppekavale vastava ametiasutuse esindajad ning võivad kuuluda ka eksperdid.

§ 17. Täiendõppekeskus

(1) Täiendõppekeskus on riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike ja töötajate täiendõpet korraldav struktuuriüksus.

(2) Täiendõppekeskust juhib ja esindab juhataja.

(3) Täiendõppekeskuse tegevust suunab ja toetab nõukogu, kelle koosseisu kinnitab nõunike kogu.

§ 18. Kohaliku Omavalitsuse Instituut

(1) Kohaliku Omavalitsuse Instituudi ülesandeks on aidata koolitus- ning teadus- ja arendustegevusega kaasa kohaliku omavalitsuse arengule.

(2) Instituuti juhib ja esindab direktor, kelle valib ametisse instituudi nõukogu.

(3) Instituudi tegevust suunab ja toetab nõukogu, kuhu kuuluvad kohaliku omavalitsuse üleriigiliste liitude ja Siseministeeriumi esindajad ning kohaliku omavalitsuse eksperdid. Nõukogu liikmed määrab kohaliku omavalitsuse küsimuste eest vastutav minister.

6. peatükk
ÕPPEKORRALDUS

§ 19. Õppe eesmärk ja õppekavad

(1) Akadeemias toimuva õppe eesmärk on anda üliõpilasele riigi- või kohaliku omavalitsuse ametniku või päästetöötaja tööks vajalikud teadmised, oskused, vilumused, väärtushinnangud ja käitumisnormid ning arendada temas avalikule teenistusele vajalikke isikuomadusi.

(2) Akadeemia õppekavad koostab akadeemia koostöös erialale vastava ametiasutusega ning kinnitab siseminister kooskõlastatult haridus- ja teadusministri ning erialale vastava ministriga.

§ 20. Õppekorraldus rakenduskõrgharidusõppe õppekava alusel

(1) Õpingud on korraldatud teoreetilise ja praktilise õppe vaheldumise põhimõttel.

(2) Teoreetiline õpe jaguneb alusõppeks ja põhiõppeks.

(3) Alusõppe eesmärk on täiendada üldteadmisi ning anda esmased erialased teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumisnormid. Alusõpe lõpeb vaheeksamiga, mille eesmärgiks on selgitada, kas üliõpilane on saavutanud haridustaseme, mis võimaldab tal õpinguid jätkata.

(4) Põhiõppe eesmärk on anda erialased teadmised, oskused, väärtushinnangud ja käitumisnormid.

(5) Õppepraktika eesmärk on anda praktilised erialased oskused ja kogemused. Õppepraktika ajal kinnistatakse teoreetilises õppes omandatud teadmised, väärtushinnangud ja käitumisnormid ning valmistutakse uute teadmiste omandamiseks. Õppepraktika ajal töötab üliõpilane väljaspool akadeemiat erialale vastavas riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses. Õppepraktika ajal võib toimuda ka õppetöö. Õppepraktika korraldab õppekava alusel erialale vastav ametiasutus või akadeemia.

(6) Lõpueksam ja lõputöö kaitsmine toimub komisjoni ees, kelle esimees ja vähemalt pooled liikmed on väljastpoolt akadeemiat.

Komisjoni koosseisu ja esimehe kinnitab siseminister erialale vastava ministri ettepanekul.

§ 21. Akadeemiasse vastuvõtmine

(1) Akadeemia riigi sisejulgeoleku õppekavade järgsele õppele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad oma õppekava järgse ameti- või kutseala teenistusse astumise nõuetele, välja arvatud nõuded vanusele ning kutse- või ametialasele ettevalmistusele.

(2) Akadeemia maksukorralduse, kohtunikuabi, tolli ja halduskorralduse õppekavade järgsele õppele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad oma õppekava järgse ameti- või kutseala teenistusse astumise nõuetele, välja arvatud nõuded vanusele ning kutse- või ametialasele ettevalmistusele.

(3) Õppekohtade arvu kinnitab siseminister akadeemia nõukogu ettepanekul. Enne ettepaneku esitamist kuulab nõukogu ära nõunike kogu arvamuse.

(4) Akadeemiasse immatrikuleerimine ja akadeemiast eksmatrikuleerimine toimub vastavalt «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõikele 2 siseministri määrusega kehtestatud korras.

7. peatükk
LIIKMESKOND

§ 22. Liikmeskond

Akadeemia liikmeskonna moodustavad akadeemia rektor, prorektorid, õppejõud, ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

§ 23. Õppejõud

(1) Akadeemia õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja. Akadeemia õppejõu ametikoht võib olla politseiametniku ja vanglaametniku ametikoht.

(2) Akadeemia õppejõul on õigus saada oma erialaseks tööks vajalikku täiendõpet ning kasutada õppe- ja teadustegevuseks tasuta akadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale. Akadeemia korralisel õppejõul on õigus saada viie aasta jooksul üks tööülesannetest vaba semester loometööks või kutseoskuste täiendamiseks ühes ametipalga säilitamisega.

(3) Akadeemia õppejõud on kohustatud tõstma oma erialast ja pedagoogilist kvalifikatsiooni ning ennast pidevalt täiendama.

(4) Rektoril on õigus koosseisuvälisele õppejõule anda külalisõppejõu (külalisprofessori, -dotsendi, -lektori, -õpetaja) nimetus.

§ 24. Üliõpilased

(1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse.

(2) Üliõpilasel on õigus:
1) tasuta kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale;
2) valida oma esindajaid ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse;
3) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
4) saada õppelaenu «Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega» (RT I 2003, 58, 387) sätestatud tingimustel ja korras;
5) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
6) saada üks kord igas kõrgharidusastmes akadeemia nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
7) saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni;
8) saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
9) saada eduka õppimise korral stipendiumi, mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister;
10) õppekava sulgemisel või akadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
11) esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
12) vastavalt akadeemia õppekorralduse eeskirjale nõuda motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
13) kasutada muid seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

(3) Üliõpilased peavad järgima seaduse, käesoleva põhimääruse, akadeemia sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

(4) Üliõpilasele laienevad «Avaliku teenistuse seaduse» (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387) lisas 1 sätestatud põhimõtted ja kohustused ning §-des 67, 68, 69, 70, 72 ja 73 riigiametnikule ettenähtud kohustused. «Avaliku teenistuse seaduse» §-des 69 ja 73 sätestatud piiranguid rakendatakse rektori loa alusel. Luba ei anta, kui see takistab osalemist õppetöös, võib kahjustada õppe eesmärke või akadeemia mainet. Luba antakse kuni õppepraktika alguseni ja peab olema tagasivõetav. Üliõpilasele laienevad ka erialale vastavas teenistuses kehtivad põhimõtted ja kohustused.

8. peatükk
ÜLIÕPILASKOND

§ 25. Üliõpilaskond

(1) Akadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilased moodustavad akadeemia üliõpilaskonna.

(2) Akadeemia üliõpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

(3) Üliõpilaskonnal on õigus:
1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
3) valida oma esindajaid akadeemia nõukogusse;
4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

§ 26. Üliõpilaskonna põhikiri

(1) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(2) Üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise või muutmise võivad algatada 5 protsenti üliõpilastest või üliõpilasesindus. Algataja esitab eelnõu teksti ja seletuskirja.

(3) Üliõpilasesindus korraldab eelnõu avaldamise ja tutvustamise. Eelnõu peab olema avaldatud vähemalt üks kuu enne hääletamist. Kui samaaegselt on esitatud mitu eelnõu, tagab üliõpilasesindus kõigi eelnõude võrdse avaldamise ja tutvustamise.

(4) Igal üliõpilasel on õigus avaldada eelnõu kohta arvamust. Üliõpilasesindus vaatab saabunud arvamused ja ettepanekud läbi vähemalt üks nädal enne üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmist, konsulteerib algatajatega ja esitab eelnõu lõpliku redaktsiooni üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

(5) Eelnõu vastuvõtmine otsustatakse hääletamisel. Hääletamisele võib panna korraga mitu alternatiivset eelnõu. Hääletamise korraldab üliõpilasesindus. Hääletamise ja hääletustulemuste vormistamise korra kehtestab üliõpilasesindus.

(6) Hääletamisel võivad osaleda kõik üliõpilased. Igal üliõpilasel on üks hääl.

(7) Eelnõu on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enam kui 50 protsenti hääletanutest.

(8) Üliõpilasesindus esitab vastuvõetud üliõpilaskonna põhikirja või selle muutmise akadeemia nõukogule kinnitamiseks koos häälte lugemise protokolliga. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

§ 27. Üliõpilasesindus

(1) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes akadeemiaga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(2) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel akadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilastel. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

9. peatükk
FINANTSEERIMINE

§ 28. Finantseerimine

(1) Akadeemia õppetegevust finantseerib Siseministeerium. Neid avaliku teenistuse õppekavasid, mille rakendusala jääb väljapoole Siseministeeriumi valitsemisala, võib finantseerida ka vastava õppekava õpet tellinud asutus.

(2) Akadeemia õppetegevust finantseeritakse õppeasutuse ja õppekavade akrediteerimiseks vajalikul tasemel.

(3) Akadeemial on õigus osutada oma põhitegevusega seotud järgmisi tasulisi teenuseid:
1) tasemeõpe;
2) täiendõpe;
3) eksternõpe;
4) majutus- ja paljundusteenused;
5) raamatukogu teavikute laenutus;
6) kirjastamine;
7) tõlketööd;
8) sporditreeningud, lasketiiruteenus ja teised sporditeenused;
9) muud põhitegevusega seotud tasulised teenused.

(4) Nõukogu määrab tasuliste teenuste määrad. Tasuliste teenuste osutamisest laekunud rahalisi vahendeid kasutatakse teenuse osutamisega seotud kulude katmiseks ja akadeemia arenguks.

(5) Akadeemial on õigus võtta vastu annetusi ja toetusi. Saadud annetusi ja toetusi kasutatakse akadeemia arenguks ning õppekavade täiendamiseks.

(6) Akadeemia eelarve kinnitab rektor pärast akadeemia nõukogu arvamuse ärakuulamist. Eelarve täitmise aruande kinnitab akadeemia nõukogu.

10. peatükk
ARUANDLUS JA KONTROLL

§ 29. Aruandlus

Akadeemia peab kehtestatud korras finants-, statistilist ja raamatupidamisarvestust ning annab oma tegevusest aru Siseministeeriumile.

§ 30. Järelevalve

(1) Teenistuslikku järelevalvet akadeemia tegevuse üle teostab Siseministeerium.

(2) Riiklikku järelevalvet akadeemia õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastatult Siseministeeriumiga.

§ 31. Kontroll

Akadeemia majandustegevust kontrollivad Siseministeerium ja Riigikontroll.

11. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 32. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 4. juuni 1998. a määrus nr 125 «Eesti Riigikaitse Akadeemia ümbernimetamine Sisekaitseakadeemiaks ja Sisekaitseakadeemia põhimääruse kinnitamine» (RT I 1998, 51, 770; 56, 843; 2002, 18, 104; 105, 626; 2003, 24, 149) tunnistatakse kehtetuks.

§ 33. Rakendussätted

(1) Kõrgkooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse käesoleva määrusega vastavusse nelja kuu jooksul, arvates määruse jõustumisest.

(2) Määruse § 16 lõikes 3 sätestatud kolledži direktori ametisse määramise tähtaeg hakkab ametis oleva kolledži direktorile kulgema järgmisel päeval pärast määruse jõustumist.