1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Seadus reguleerib:
1) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi valdajate õigusi ja kohustusi raudtee ja raudteeveeremi korrashoiul ning kasutamisel, sealhulgas raudtee-ettevõtjate õigusi ja kohustusi raudteeinfrastruktuuri majandamisel, reisijate ja kaupade veol;
2) raudteeinfrastruktuuri rajatiste (edaspidi raudteerajatis) ehitamisega ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondiga tegelevate ettevõtjate õigusi ja kohustusi nimetatud tegevusaladel tegutsemisel;
3) riiklikku järelevalvet raudteeliikluse ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi korrashoiu, raudteerajatiste ehitamise ning raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi üle;
4) vastutust käesoleva seaduse rikkumise eest.

(2) Raudteeinfrastruktuuri hulka käesoleva seaduse tähenduses arvatakse kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalikuks kasutamiseks määratud raudteede (edaspidi avalik raudtee) võrgustikega, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud sissesõiduks depoosse või tehnohooldepunkti ja neist väljasõiduks (depooteed) või on muul viisil vedu toetava või abistava iseloomuga.

(3) Avaliku raudtee ja sellega ühenduses oleva raudtee rööbastee laius on 1520 mm, 1524 mm või 1435 mm. Kui avaliku raudteega ühendatava rööbastee laius erineb olemasoleva rööbastee laiusest, tuleb see enne ehitamist kooskõlastada Raudteeinspektsiooni ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga, kelle majandamisel oleva avaliku raudteega ühendust soovitakse.

(4) Köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane tee ega muu raudteest erineva ehitusega rööbastee ei ole raudtee käesoleva seaduse tähenduses. Raudteele, mis ei ole ühenduses avalike raudteede võrgustikega, sealhulgas kitsarööpmelisele raudteele rööbastee laiusega 750 mm, kohaldatakse käesolevat seadust üksnes juhul, kui raudteed kasutatakse veoteenuse osutamiseks.

(5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Raudtee-ettevõtja

Raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteeveoteenuse osutamine või raudteeinfrastruktuuri majandamine.

§ 3. Mõisted

Käesolevas seaduses on kasutatud järgmisi mõisteid:
1) raudteeinfrastruktuur on raudtee ning selle majandamiseks vajalikud hooned ja rajatised, mis on raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud;
2) raudtee on maatükiga püsivalt ühendatud rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest, pöörmetest, liipritest ja ballastist;
3) raudteeinfrastruktuuri hoone on raudteemaal asuv hoone, mis on ehitatud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks;
4) raudteerajatised on raudtee, sillad, viaduktid, estakaadid, tunnelid, tugiseinad, truubid, süvendid, rennid ja kraavid, kontaktvõrgud, turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, ülekäigu- ja ülesõidukohad, jaamad ja teised meldepunktid, oote- ja laadimisplatvormid, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised;
5) raudteemaa on raudtee ja raudteeinfrastruktuuri hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa;
6) raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise toimimise ja häireteta raudteeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks ettenähtud maa-ala, mille laius rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates on 30 meetrit ning väljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole ette nähtud kaitsevööndi suuremat laiust;
7) raudteevõrgustik on ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu omaniku või valdaja kogu raudteeinfrastruktuur;
8) raudteeveerem on raudteeveoks kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem (posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia-, dünamomeetria- jms vagunid) ja eriveerem (dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms);
9) rong on kokkuhaagitud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Rongina käsitatakse ka jaamavahele saadetavat üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja teeremondimasinat;
10) vedur on jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövrite teostamiseks;
11) raudteeveo-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenust;
12) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes majandab raudteeinfrastruktuuri;
13) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime (edaspidi läbilaskevõime) on potentsiaal kindlaks ajavahemikuks raudteeinfrastruktuuri mingil osal liiklusgraafiku koostamiseks;
14) liiklusgraafik on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud dokument, mis määrab rongide ja muu raudteeveeremi kõik kavandatud liikumised ning kus on kajastatud raudteeveo-ettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosad, samuti tehnoloogilised ajad raudteerajatiste jooksva remondi ja hooldamise korraldamiseks (edaspidi tehnoloogilised aknad);
15) rongiliin on raudtee läbilaskevõimeosa, mis on vajalik ühe rongi käigushoidmiseks siht- ja saatepunkti vahel teatud ajavahemikul;
16) raudteeinfrastruktuuri majandamine on raudteeinfrastruktuuri korrashoid (ehitamise, remondi ja hooldamise korraldamine), raudteeliikluse korraldamine ning raudteeinfrastruktuuri kasutada andmine raudteeveo-ettevõtjale;
17) raudteeveoteenus on raudteeinfrastruktuuri kasutades rongiga tasu eest või tasuta reisijate või kaupade vedamine;
18) raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal;
19) raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade oluline parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi töövõime;
20) raudtee-ehitus on raudtee ja raudteerajatiste hulka kuuluvate sildade, viaduktide, estakaadide, truupide, kontaktvõrkude, turvangu- ja sideseadmete, raudteeületuskohtade, jaamade ja teiste meldepunktide ning oote- ja laadimisplatvormide ehitamine;
21) raudteeliikluse ajutine sulgemine on mingil raudteelõigul teatavaks ajavahemikuks kõigi liiklusgraafikus ettenähtud rongide käigust ärajätmine;
22) raudteeliikluse oluline piiramine on ühe või mitme sõiduplaanis ettenähtud reisirongi käigust ärajätmine või olukord, kus ööpäeva jooksul ei suudeta tagada liiklusgraafikus ettenähtud rongiliinidest rohkem kui kolme neljandiku kasutamist;
23) juurdepääsu tagavad põhiteenused on läbilaskevõime taotluste läbivaatamine, jaotatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, raudtee sõlmjaamade, ooteplatvormide ning tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, raudteeliikluse korraldamine ning raudteeveo-ettevõtjale jaotatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine;
24) juurdepääsu tagavad lisateenused on elektrialajaamade ja elektri ülekandeliinide, veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise ning veoelektri tarbimise tagamine, raudteerajatiste valgustus, reisijate teenindamiseks vajalike hoonete ja rajatiste, kaubaterminalide, sorteerimisjaamade, rongikoosteseadmete, eriotstarbeliste raudteede ning hooldus- ja muude tehnorajatiste kasutada andmine;
25) juurdepääsu abiteenused on reisirongide eelsoojendus, juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine raudteeveoteenuse osutamiseks vajalike rajatisteni kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil, ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu võimaldamine, raudteeveeremi tehnoülevaatus, raudteeveo-ettevõtjale käesoleva paragrahvi punktis 23 nimetamata teabe edastamine või muu sarnane teenus;
26) läbilaskevõime jaotamise organ on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või käesolevas seaduses sätestatud juhul Raudteeinspektsioon ning välisriigi ettevõtja, muu juriidiline isik või struktuuriüksus, kelle ülesandeks vastavalt selle välisriigi õigusaktidele on läbilaskevõime jaotamise korraldamine.

§ 4. Raudtee-ettevõtjale käesoleva seaduse kohaldamine ja raamatupidamise eraldatus

(1) Raudtee-ettevõtjale, kes osutab raudteeveoteenust ja majandab raudteeinfrastruktuuri, kohaldatakse raudteeveoteenuse osutamisel käesolevas seaduses raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri majandamisel raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohta sätestatut.

(2) Raudtee-ettevõtjad, kes majandavad avalikku raudteed ja osutavad raudteeveoteenust, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ja veoteenuste valdkonna osas. Raudtee-ettevõtjad, kes osutavad avalikku reisijateveoteenust vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõikele 3 ja teisi raudteeveoteenuseid, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku reisijateveoteenuse ja teiste raudteeveoteenuste valdkondade osas.

(3) Riigi või kohaliku omavalitsuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks ja raudteel avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks antud toetuse ülekandmine ühest valdkonnast teise või muudesse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud raudtee-ettevõtjad on kohustatud esitama majandus- ja kommunikatsiooniministrile lõigete 2 ja 3 kohaselt peetavate tulude ja kulude arvestused. Raudtee-ettevõtja tulude ja kulude arvestuste esitamise korra ja tähtajad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Majandus- ja kommunikatsiooniministrile esitatud tulude ja kulude arvestuste kohta antakse põhjendatud huvi korral teavet avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 25, 153; 26, 158; 32, õiend) sätestatud korras.

§ 5. Raudteeinfrastruktuuri majandamise üleandmine

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib raudteeinfrastruktuuri majandamise anda lepingu alusel täielikult või osaliselt üle teisele ettevõtjale. Kui raudteeinfrastruktuuri majandamisest tulenevaid kohustusi rikutakse, vastutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja solidaarselt ettevõtjaga, kellele ta on raudteeinfrastruktuuri majandamise üle andnud. Sellega vastuolus olev kokkulepe on kolmandate isikute suhtes tühine.

(2) Avaliku raudtee majandamise võib täielikult või osaliselt üle anda ettevõtjale, kes on taotlenud raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa.

§ 6. Raudteeinfrastruktuuri võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine

(1) Avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võõrandada või raudteemaad hoonestusõigusega koormata Raudteeinspektsiooni eelneval nõusolekul. Nimetatud nõue kehtib ka raudteeinfrastruktuuri majandamiseks vajalike nende hoonete ja rajatiste kohta, mis on avaliku raudteega ehituslikult või sihtotstarbeliselt seotud, kuid ei kuulu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale. Sellisel juhul taotleb Raudteeinspektsioonilt nõusolekut sellise hoone või rajatise omanik.

(2) Raudteeinspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku andmisest keelduda, kui raudteeinfrastruktuuri võõrandamise või raudteemaa hoonestusõigusega koormamise korral ei tagata raudteeinfrastruktuuri sihtotstarbelise kasutamise jätkamist, mistõttu avaliku raudtee raudteeinfrastruktuuri edasine kasutamine raudteeveoks on oluliselt takistatud või oluliselt halveneb veoteenuse kvaliteet või väheneb ohutus.

§ 7. Avaliku raudtee kasutamine

(1) Avalik raudtee on raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoteenuse osutamiseks käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.

(2) Avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja korraldab raudteeinfrastruktuuri kasutamist raudtee läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveo-ettevõtjatele käesolevas seaduses ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena. Sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimeosa on õigus saada ka raudteeveeremi valdajal, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja. Raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, peab sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmima lepingu raudteeveo-ettevõtjaga, kes teostab sihtotstarbelise veo ühekordse läbilaskevõimeosa saanud raudteeveeremi valdaja nimel.

§ 8. Ühendus teiste raudteedega

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja, kelle raudtee liitub teisele isikule kuuluva või teise isiku valduses oleva raudteega, peab lubama ühenduse oma raudteeinfrastruktuuriga ja tagama raudteeveeremi läbilaskmise mööda oma raudteed sellega liituvale raudteele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühenduse tingimused ja selle eest makstav tasu nähakse ette ühendust taotleva isiku ja raudtee omaniku või valdaja vahelises kokkuleppes. Kui ühenduse tingimustes või tasus kokkulepet ei saavutata, on huvitatud poolel õigus pöörduda kohtusse mõistlike tingimuste ja mõistliku tasu kindlaksmääramiseks.

§ 9. Avalik raudtee ja avalik reisijateveoteenus

(1) Raudteeinfrastruktuuri määrab avalikuks kasutamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Avalike raudteede hulgast arvab raudteeinfrastruktuuri välja Vabariigi Valitsus raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Raudtee-ettevõtja määrab avaliku reisijateveoteenuse osutajaks või arvab avaliku reisijateveoteenuse osutajate hulgast välja majandus- ja kommunikatsiooniminister raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Raudtee-ettevõtja avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudtee-ettevõtjaks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Raudtee-ettevõtja, kes on käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt määratud avaliku reisijateveoteenuse osutajaks, on vastavalt avalikustatud veoeeskirjale seaduses sätestatud alustel ja korras kohustatud osutama avalikul raudteel reisijateveoteenust igaühele (avalik reisijateveoteenus).

(4) Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramist või avalike raudteede hulgast väljaarvamist käsitleva teadaande ning raudtee-ettevõtja avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudtee-ettevõtjaks määramist või avalikku reisijateveoteenust osutavate raudtee-ettevõtjate hulgast väljaarvamist käsitleva teadaande esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldamiseks Ametlikes Teadaannetes.

(5) Avalikku raudteed majandava või avalikku reisijateveoteenust osutava äriühingu ühinemisest või jagunemisest peab eelnevalt teavitama majandus- ja kommunikatsiooniministrit.

(6) Vabariigi Valitsusel on õigus iseseisvalt määrata raudteeinfrastruktuur avalikuks kasutamiseks õiglase tasu eest, kui raudteeinfrastruktuuri kasutamine on vajalik üldistes huvides avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks.

(7) Vabariigi Valitsusel on õigus jätta rahuldamata raudtee-ettevõtja taotlus tema majandamisel oleva raudteeinfrastruktuuri väljaarvamiseks avalike raudteede hulgast, kui raudteeinfrastruktuuri on vaja kasutada üldistes huvides avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks.

2. peatükk
TEGEVUSLOAD JA OHUTUSTUNNISTUS

1. jagu
Tegevusload

§ 10. Tegevusluba

(1) Avalikku raudteed võib majandada raudtee-ettevõtja, kellele majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa.

(2) Raudtee reisijateveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa.

(3) Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa.

(4) Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet võib teha ettevõtja, kellele majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa.

(5) Avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatavat raudteeveeremit võib remontida ettevõtja, kellele majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud raudteeveeremi remondi tegevusloa. Raudteeveeremi remondi tegevusluba annab ettevõtjale õiguse teha ka avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tegevusluba on tähtajatu, lõigetes 4 ja 5 sätestatud tegevusluba antakse välja kümneks aastaks.

(7) Tegevusloa üleandmine teisele isikule ja kasutamine teise isiku poolt on keelatud.

(8) Raudteel reisijateveo korraldamine sihtotstarbelist ühekordset läbilaskevõimeosa kasutades on lubatud üksnes Raudteeinspektsiooni eelneval loal. Raudteeinspektsioonil on õigus loa andmisest keelduda, kui ei ole tagatud reisijateveoohutus.

(9) Avalikku raudteed majandava või raudteeveoteenust osutava äriühingu ühinemise või jagunemise tulemusena tekkinud äriühing peab avaliku raudtee majandamise või raudteeveoteenuse osutamise jätkamiseks taotlema uue tegevusloa.

(10) Välisriigi äriühing võib tegutseda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud tegevusaladel juhul, kui tema filiaal on kantud äriregistrisse äriseadustikus (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100) ettenähtud tingimustel.

(11) Välisriigi raudteeveo-ettevõtjal ei ole raudtee piirijaama sisenemiseks vaja tegevusluba, kui rahvusvahelise kokkuleppe alusel on välisriigi raudtee-ettevõtja ja Eesti raudtee-ettevõtja piire ületava raudteeveoteenuse osutamises kokku leppinud.

(12) Eestis raudteeveoteenuse osutamiseks ei ole välisriigi raudtee-ettevõtjal ega raudtee-ettevõtjate ühendusel vaja tegevusluba taotleda, kui see on antud välisriigis ning tegevuslubade vastastikuses tunnustamises on riigid kokku leppinud. Välisriigi raudteeveo-ettevõtja või raudtee-ettevõtjate ühendus peab Eestis raudteeveoteenuse osutamiseks taotlema Raudteeinspektsioonilt ohutustunnistuse.

§ 11. Tegevusloa andmise tingimused

(1) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ettevõtja vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) ettevõtja ja tema esitatud dokumendid vastavad seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule või äriühingu juhatuse liikmetele või teistele juhtima õigustatud isikutele ei ole välja kuulutatud pankrotti, neid ei ole karistusregistri andmete kohaselt süüdi mõistetud esimese astme kuritegude eest, majandus- ega ametialaste kuritegude eest ega kuritegude eest töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonnas ega üle kahe korra väärtegude eest sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas;
3) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt kas raudteeinfrastruktuuri majandamise, reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse osutamise, raudteeveeremi tehnohoolde või remondi eest, omavad erialaseid teadmisi või kogemusi, tagamaks ettevõtja ohutu tegevuse, selle usaldusväärse korralduse ja kontrolli;
4) raudtee-ettevõtja vedurijuhil on vedurijuhiluba ja vajalik kvalifikatsioon, vedurijuhiabil ning raudteeliikluse ohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval isikul on kutsetunnistus;
5) ettevõtjale antud tegevusluba ei ole varem kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 17 alusel või tegevusloa kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähemalt kümme aastat;
6) ettevõtja on finantsmajanduslikult võimeline täitma oma tegelikke ja võimalikke kohustusi vähemalt järgneva 12 kuu jooksul ning tal ei ole maksuvõlgnevusi;
7) ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele ja rahvusvahelistele kokkulepetele.

(2) Käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 5 nimetatud tegevusloa saamiseks ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimust.

§ 12. Tegevusloa taotlemiseks vajalikud dokumendid

(1) Tegevusloa taotleja esitab majandus- ja kommunikatsiooniministrile järgmised dokumendid:
1) avaldus;
2) asutatava äriühingu põhikirja või ühingulepingu koopia;
3) asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri;
4) tegutseva äriühingu eelmise majandusaasta kinnitatud aruande koopia;
5) majandusaasta aruande puudumisel või juhul, kui esitatav majandusaasta aruanne on koostatud ja kinnitatud varem kui kuus kuud enne avalduse esitamist, raamatupidamise vahearuande koopia tegevusloa taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga;
6) äriühingu juhatuse liikmete ja teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht, andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning nimetatud isikute kirjalik kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuetele;
7) dokumendid käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele;
8) käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 7 nimetatud vastutuskindlustuse lepingu koopia või asutamisel oleva äriühingu puhul kindlustusandja kinnitus vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohta.

(2) Enne tegevusloa saamise avalduse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu. Avalduses peab taotleja märkima andmed riigilõivu tasumise kohta.

§ 13. Tegevusloa vormistus

(1) Tegevusloale kantakse:
1) ettevõtja nimi;
2) äriregistrikood;
3) selle tegevusvaldkonna nimetus, milleks tegevusluba antakse;
4) tegevusloa väljaandja nimetus;
5) viide käskkirjale, millega tegevusloa andmise otsus vormistati;
6) tegevusloa väljaandmise kuupäev;
7) tähtajalise tegevusloa puhul tegevusloa kehtivusaeg.

(2) Raudteeveeremi tehnohoolde ja raudteeveeremi remondi tegevusloale kantakse peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ka tehnohoolde või remondi liik (kauba- või reisivagunite, automaatpiduriseadmete, automaatsiduriseadmete, rattapaaride, rattapaaride veerelaagrite või muu sarnase tehnohoole või remont), mille tegemiseks tegevusluba taotleti.

(3) Tegevusloa vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 14. Vastutuskindlustusleping

(1) Käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1–5 sätestatud tegevusloa ja § 24 punktis 1 nimetatud registreeringu taotlemiseks sõlmib ettevõtja tema tegevuse tõttu tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustuslepingu järgmistel tingimustel:
1) kindlustusandja on Eestis kindlustustegevuseks luba omav äriühing;
2) kindlustusjuhtum on ettevõtja poolt raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudteeveoteenuse osutamise, raudteerajatiste ehitamise või raudteeveeremi tehnohoolde tegemise või remontimisega seoses vastavalt reisijatele, pagasi, kauba ja posti omanikele, raudteerajatise või raudteeveeremi omanikele või valdajatele ning kolmandatele isikutele kindlustusperioodil otsese varalise kahju, samuti kehavigastusest tuleneva kahju tekitamine, mille eest ettevõtja õigusaktide kohaselt vastutab;
3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule või rahvusvahelisele lepingule, kui sellega kehtestatakse käesolevas seaduses sätestatust kõrgem kindlustussumma alampiir;
4) vastutuskindlustusleping hõlmab ka riskikindlustust keskkonnakahjustuse puhuks.

(2) Kindlustussumma alampiir on:
1) raudtee-ettevõtjal, kes majandab avalikku raudteed – 10 miljonit krooni;
2) raudtee-ettevõtjal, kes osutab raudteeveoteenust – 7 miljonit krooni;
3) ettevõtjal, kes teeb raudteerajatiste ehitustöid – 1 miljon krooni;
4) ettevõtjal, kes teeb avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet – 1 miljon krooni;
5) ettevõtjal, kes remondib avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatavat raudteeveeremit – 1 miljon krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kehtiv vastutuskindlustusleping peab ettevõtjal olema tegevusloa või käesoleva seaduse § 24 punktis 1 nimetatud registreeringu kogu kehtivusaja jooksul.

§ 15. Tegevusloa andmine ja andmisest keeldumine

(1) Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab majandus- ja kommunikatsiooniminister 30 päeva jooksul avalduse saamisest arvates.

(2) Tegevusloa andmise otsus vormistatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga ja tegevusluba hakkab kehtima tegevusloa kättetoimetamisest arvates või käskkirjas näidatud hilisemal tähtpäeval. Käskkirja ärakiri ja tegevusluba toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates või väljastatakse taotlejale allkirja vastu vastavalt tegevusloa taotluses tehtud valikule.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister keeldub tegevusloa andmisest järgmistel juhtudel:
1) ettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustele;
2) ettevõtja ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud dokumente;
3) esitatud dokumendid on ebaõiged või mittetäielikud.

(4) Tegevusloa andmisest keeldumine vormistatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga. Käskkirja ärakiri toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.

(5) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on kohustus määrata taotlejale tähtaeg tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Taotlejal on õigus nimetatud tähtaja jooksul esitada täiendavaid dokumente. Kui taotleja ei kõrvalda takistavaid asjaolusid või ei esita täiendavaid dokumente määratud tähtaja jooksul, keeldub majandus- ja kommunikatsiooniminister tegevusloa andmisest.

§ 16. Tegevusloa kehtivuse tingimused

(1) Asutamisel olev äriühing, kellele majandus- ja kommunikatsiooniminister on andnud käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1–5 nimetatud tegevusloa, on kohustatud enne tegevusloas näidatud tegevuse alustamist esitama majandus- ja kommunikatsiooniministrile käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 7 nimetatud dokumendid.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus igal ajal kontrollida ettevõtja vastavust tegevusloa saamise tingimustele. Kui tegevusloa andmise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, teeb ettevõtja selle viivitamata teatavaks majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning esitab vajaduse korral asjaomased dokumendid.

§ 17. Tegevusloa kehtivuse peatamine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevusloa võib tunnistada kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) raudteeinfrastruktuur või -veerem ei vasta ohutusnõuetele või ettevõtja tegevus ei taga ohutusnõuete täitmist ja Raudteeinspektsioon tunnistab ohutustunnistuse kehtetuks või keeldub ohutustunnistuse väljaandmisest või kehtivuse pikendamisest;
2) ettevõtja ei ole kuue kuu jooksul tegevusloa saamisest arvates taotlenud ohutustunnistust või kuue kuu jooksul ohutustunnistuse kehtivuse lõppemisest arvates taotlenud ohutustunnistuse kehtivuse pikendamist;
3) ettevõtja on esitanud ohutustunnistuse saamiseks või kehtivuse pikendamiseks ebaõigete või mittetäielike andmetega dokumendid ning ei ole Raudteeinspektsiooni määratud tähtaja jooksul puudusi esitatud dokumentides kõrvaldanud;
4) ettevõtja ei ole kuue kuu jooksul ohutustunnistuse väljaandmisest arvates tegutsenud tegevusloas ja ohutustunnistuses nimetatud tegevusalal;
5) ettevõtja ei vasta käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustele;
6) ettevõtja rikub rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi ja seetõttu võib tekkida oht inimesele, varale või keskkonnale või see toob kaasa rahvusvahelise raudteeveoteenuse osutamise katkemise.

(2) Majandus- ja kommunikatsiooniminister teeb enne tegevusloa käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4–6 sätestatud alustel kehtetuks tunnistamist ettevõtjale ettekirjutuse, milles määrab mõistliku tähtaja kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõtja selle tähtaja jooksul tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks olevaid puudusi ei kõrvalda, tunnistab majandus- ja kommunikatsiooniminister tegevusloa kehtetuks.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus tegevusloa kehtivus peatada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse alusel puuduste kõrvaldamiseni või tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni, kui ettevõtja temale määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda. Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus tegevusloa kehtivus peatada ka Raudteeinspektsiooni taotlusel, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur või raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele ja seetõttu ei ole tagatud ettevõtja tegevuse ohutus, kuni ettevõtja on puudused Raudteeinspektsiooni ettekirjutuse alusel kõrvaldanud või kuni tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni, kui ettevõtja puudusi ei kõrvalda.

(4) Avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks võib majandus- ja kommunikatsiooniminister anda ajutise tegevusloa raudtee-ettevõtjale, kelle tegevusluba tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatud tingimuste täitmata jätmise tõttu. Ajutine tegevusluba antakse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest arvates kuni kuueks kuuks. Selle aja jooksul on raudtee-ettevõtja kohustatud jätkama tegevust ajutises tegevusloas näidatud tingimustel ja ulatuses.

(5) Tegevusloa kehtivuse peatamine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine vormistatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga ja tegevusloa kehtivuse peatamine või tegevusloa kehtetuks tunnistamine jõustub alates käskkirja ärakirja kättetoimetamisest või vastava teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Käskkirja ärakiri toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.

(6) Tegevusloa kehtivuse peatamise teadaande esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.

§ 18. Tegevusloa kehtivuse lõppemine

(1) Tegevusloa kehtivus lõpeb:
1) ettevõtja lõppemisel, sealhulgas äriühingu ühinemisel ja jagunemisel,
2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel või
3) ettevõtja taotlusel.

(2) Tegevusloa kehtivuse lõppemise teadaande esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.

§ 19. Tegevusloa kehtivuse lõpetamine ettevõtja taotlusel

(1) Raudtee-ettevõtja esitab majandus- ja kommunikatsiooniministrile taotluse tegevusloa kehtivuse lõpetamiseks vähemalt kuus kuud enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva, raudteeveeremi tehnohoolde või remondiga tegelev ettevõtja vähemalt 30 päeva enne tegevusloa kehtivuse lõpetamise taotletavat tähtpäeva.

(2) Tegevusloa kehtivuse lõpetamine ettevõtja taotlusel vormistatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga ja tegevusloa kehtivus lõpeb alates käskkirja ärakirja kättetoimetamisest või käskkirjas näidatud hilisemal tähtpäeval. Käskkirja ärakiri toimetatakse ettevõtjale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates või väljastatakse ettevõtjale allkirja vastu vastavalt taotluses tehtud valikule.

2. jagu
Ohutustunnistus

§ 20. Ohutustunnistuse kohustuslikkus

(1) Avalikku raudteed võib majandada või raudtee reisijateveoteenust või kaubaveoteenust võib osutada juhul, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutustunnistus, mis kinnitab, et tema raudteeinfrastruktuur ja raudteeliikluse korraldus või raudteeveerem ning tema personal vastavad käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele.

(2) Ohutustunnistused jagunevad raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistuseks.

(3) Ohutustunnistuse annab välja Raudteeinspektsioon.

(4) Ohutustunnistus kehtib viis aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb ohutustunnistuse kehtivust pikendada.

§ 21. Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või kehtivuse pikendamise taotlemine

(1) Avaliku raudtee majandamisega tegeleda sooviv ettevõtja peab ohutustunnistuse saamiseks või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamiseks esitama Raudteeinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) avaldus;
2) raudteeohutuse ja raudteeliikluse eest vastutavate töötajate nimekiri, milles esitatakse töötaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaasta ning töötajatele väljaantud kutsetunnistuste koopiad;
3) raudteeinfrastruktuuri rajatiste ja hoonete nimekiri pea-, jaama- ja eriotstarbeliste teede kaupa (tee tähis, piirid ja raudteeliiklusregistri kood, rajatiste ja hoonete asukoht, liik, nimetus ning tähis) koos tehnoseisundi lühiiseloomustusega;
4) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne.

(2) Raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada sooviv ettevõtja peab ohutustunnistuse saamiseks või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamiseks esitama Raudteeinspektsioonile järgmised dokumendid:
1) avaldus;
2) ettevõtja vedurijuhtide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaasta ning andmed vedurijuhile väljaantud vedurijuhiloa kohta – vedurijuhiloa number, veduriliik, mille juhtimisõigus vedurijuhil on, vedurijuhiloa väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev;
3) ettevõtja vedurijuhiabide nimekiri, milles esitatakse vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaasta ning vedurijuhiabile väljaantud kutsetunnistuse koopia;
4) andmed ettevõtja valduses ja Eesti riiklikus raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva raudteeveeremi kohta, millega ettevõtja raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada kavatseb (raudteeveeremi liik, alaliik, raudteeliiklusregistri kood, tootjatehas ja väljalaskeaasta);
5) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruanne.

(3) Välisriigi raudtee-ettevõtjad ja raudtee-ettevõtjate ühendused esitavad ohutustunnistuse saamiseks või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed üksnes nende Eestis toimuva tegevuse kohta.

(4) Kui ohutustunnistuse väljaandmise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja toimunud muutused tingivad käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 sätestatud ohutustunnistuse andmete muutmise, esitab ettevõtja Raudteeinspektsioonile sellekohase avalduse.

(5) Enne avalduse esitamist ohutustunnistuse saamiseks, muutmiseks või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamiseks peab taotleja tasuma riigilõivu. Avalduses peab taotleja märkima riigilõivu tasumise andmed.

§ 22. Ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine ja kehtivuse pikendamine

(1) Enne raudteeinfrastruktuuri majandada soovivale ettevõtjale ohutustunnistuse väljaandmist või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamist on Raudteeinspektsioonil õigus kontrollida raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruandes esitatud andmete õigsust, seejuures on Raudteeinspektsioonil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteerajatise kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt.

(2) Enne raudtee reisijateveoteenust või raudtee kaubaveoteenust osutada soovivale ettevõtjale ohutustunnistuse väljaandmist või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamist on Raudteeinspektsioonil õigus kontrollida raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruandes esitatud andmete õigsust, seejuures on Raudteeinspektsioonil õigus põhjendatud juhtudel nõuda, et ettevõtja telliks raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt.

(3) Raudteeinspektsioon annab ohutustunnistuse välja või pikendab ohutustunnistuse kehtivust 30 päeva jooksul avalduse ja nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates, juhul kui Raudteeinspektsioon otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel kontrollida esitatud andmete õigsust, siis kümne päeva jooksul kontrollimise tulemuste selgumisest arvates. Andmete kontrollimise tähtaeg ei või olla pikem kontrollimise toimingute läbiviimiseks ja kontrollimise tulemuste selgitamiseks vajalikust tähtajast. Raudteeinspektsioon muudab ohutustunnistust kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates pärast avalduses esitatud andmete kontrollimist.

(4) Ohutustunnistuse väljaandmine, muutmine või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamine vormistatakse Raudteeinspektsiooni peadirektori käskkirjaga ja ohutustunnistus või selle muutmine või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamine jõustub käskkirjas nimetatud kuupäeval. Käskkirja ärakiri ja ohutustunnistus toimetatakse taotlejale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates või väljastatakse taotlejale allkirja vastu vastavalt taotluses tehtud valikule. Raudteeinspektsioon teatab ohutustunnistuse väljaandmisest, muutmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest majandus- ja kommunikatsiooniministrile viivitamata.

(5) Ohutustunnistuses esitatakse ettevõtja nimi ja äriregistrikood, tegevusvaldkonna nimetus, milleks ohutustunnistus on antud, ohutustunnistuse väljaandja nimetus ja ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise kuupäev, viide käskkirjale, millega vormistati ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise otsus, ning kehtivusaeg. Ohutustunnistuse väljaandmise, muutmise ja ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise protseduurilise korra ning ohutustunnistuse vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 23. Ohutustunnistuse väljaandmisest ja kehtivuse pikendamisest keeldumine ning ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamine

(1) Raudteeinspektsioon keeldub ohutustunnistuse väljaandmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest, kui ettevõtjal ei ole kehtivat tegevusluba, ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele või ettevõtja poolt esitatud dokumendid ei ole õiged või täielikud.

(2) Raudteeinspektsioon tunnistab ohutustunnistuse kehtetuks, kui ettevõtja raudteeinfrastruktuur, raudteeliikluse korraldus, raudteeveerem või personal ei vasta kehtestatud nõuetele.

(3) Raudteeinspektsioon on kohustatud enne ohutustunnistuse väljaandmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest keeldumise või ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamise otsustamist määrama ettevõtjale mõistliku tähtaja ohutustunnistuse väljaandmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest keeldumise või ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettevõtja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, on Raudteeinspektsioonil õigus ohutustunnistuse väljaandmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest keelduda või ohutustunnistus kehtetuks tunnistada.

(4) Ohutustunnistuse väljaandmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest keeldumine või ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamine vormistatakse Raudteeinspektsiooni peadirektori käskkirjaga. Käskkiri jõustub alates käskkirja ärakirja kättetoimetamisest või vastava teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Käskkirja ärakiri toimetatakse ettevõtjale kätte postiga kolme tööpäeva jooksul käskkirja allakirjutamisest arvates.

(5) Raudteeinspektsioon teatab ohutustunnistuse väljaandmisest või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamisest keeldumisest või ohutustunnistuse kehtetuks tunnistamisest majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning esitab vastava teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamiseks viivitamata.

3. peatükk
RAUDTEE-EHITUS

1. jagu
Raudtee-ehitusega tegelevale ettevõtjale esitatavad nõuded

§ 24. Ettevõtja tegutsemine raudtee-ehituse alal

Ettevõtja võib tegeleda raudtee-ehitusega, kui:
1) ta on kantud äriregistrisse ja tal on riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri (edaspidi register) registreering;
2) tal on vastav leping käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või füüsilisest isikust ettevõtja on ise pädev tegutsema vastutava spetsialistina.

§ 25. Raudtee-ehituse eest vastutav spetsialist

(1) Raudtee-ehituse eest vastutav spetsialist on isik, kes:
1) on pädev vastavat liiki raudteerajatise ehitamist juhtima ja kontrollima;
2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud ehitusseaduses (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) ja käesolevas seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.

(2) Vastutaval spetsialistil peab olema raudtee-ehitusega tegelemiseks:
1) ehitus- või raudteealane kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus käesoleva seaduse § 3 punktis 20 nimetatud vastava raudteerajatise ehituse või käituse alal;
2) vastav kutsekvalifikatsioon kutseseaduse (RT I 2001, 3, 7; 2002, 61, 375; 2003, 13, 68) tähenduses.

§ 26. Registreerimistaotlus

(1) Ettevõtja, kes soovib tegeleda raudtee-ehitusega (edaspidi ettevõtja), esitab registri volitatud töötlejale registreerimistaotluse.

(2) Registreerimistaotluses peab olema:
1) ettevõtja nimi, äriregistri kood, aadress ja muud kontaktandmed;
2) käesoleva seaduse § 3 punktis 20 nimetatud raudteerajatise liik, mille ehitamisega soovitakse tegeleda;
3) andmed ettevõtja vastutava spetsialisti kohta;
4) registreerimistaotlusele allakirjutanud ettevõtja volitatud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vastutava spetsialisti andmed on:
1) nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
2) kontaktandmed;
3) kutsetunnistuse number, kutsetunnistusele kantud eriala, kutsetunnistuse väljaandja, väljaandmise koht ja kuupäev ning kutsetunnistuse kehtivusaeg;
4) andmed hariduse ja erialase töökogemuse kohta.

(4) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab registreerimistaotluse esitaja.

(5) Ettevõtja peab registreerimistaotlusele lisama käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud vastutuskindlustuslepingu koopia.

(6) Enne registreerimistaotluse esitamist peab ettevõtja tasuma riigilõivu ja esitama volitatud töötlejale koos registreerimistaotlusega andmed riigilõivu tasumise kohta.

(7) Registreerimistaotluse ja registreeringuandmete muutmise taotluse vorminõuetele ja esitamise korrale kohaldatakse ehitusseaduse § 42 lõiget 5.

§ 27. Registreeringu tegemine

(1) Registri volitatud töötleja teeb registreeringu või muudab registreeringuandmeid registreerimistaotluses, registreeringuandmete muutmise taotluses või käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse kohta käivas teates esitatud andmete alusel kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse, registreeringuandmete muutmise taotluse või ettekirjutuse kohta käiva teate saamise päevast arvates.

(2) Registreeringuandmed on:
1) registreeringu number;
2) registreeringu tegemise kuupäev;
3) ettevõtja nimi, äriregistri kood, aadress ja muud kontaktandmed;
4) ettevõtja registreerimistaotluses esitatud tegevusala ja raudteerajatise liik, mille ehitamiseks ettevõtja registreeringut taotles;
5) vastutava spetsialisti andmed vastavalt käesoleva seaduse § 26 lõikele 3;
6) käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse kohta käiv teave.

§ 28. Registreeringu tegemisest keeldumine

(1) Registri volitatud töötleja teeb registreeringu tegemisest keeldumise otsuse kahe tööpäeva jooksul registreerimistaotluse saamise päevast või registreerimistaotluses puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtpäevast arvates.

(2) Registreeringu tegemisest keeldutakse, kui:
1) ettevõtja ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele,
2) ettevõtja esitatud registreerimistaotlus ei ole nõuetekohane,
3) ettevõtja ei ole tasunud riigilõivu,
4) ettevõtja kohta käivad registreeringuandmed on registri volitatud töötleja kustutanud eelneva 60 päeva jooksul käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel või
5) ettevõtja on registreerimistaotluses esitanud ebaõigeid andmeid.

(3) Teade registreeringu tegemisest keeldumise kohta edastatakse registreerimistaotluse esitanud isikule kolme tööpäeva jooksul registreeringu tegemisest keeldumise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 29. Registreeringuandmete kustutamine

(1) Registri volitatud töötleja kustutab registreeringuandmed kahe tööpäeva jooksul:
1) registreeringuandmetes nimetatud ettevõtja taotluse alusel taotluse saamise päevast arvates,
2) käesoleva seaduse § 78 lõikes 5 nimetatud Raudteeinspektsiooni otsuse alusel sellise otsuse vaidlustamise tähtaja möödumisel, kui otsust ei vaidlustata. Kui otsus vaidlustatakse, siis vaidlustatavat Raudteeinspektsiooni otsust jõusse jätva kohtuotsuse jõustumise päevast arvates,
3) kui registreeringuandmetes nimetatud ettevõtja on registreerimistaotluses või registreeringuandmete muutmise taotluses esitanud ebaõigeid andmeid, selle avastamise päevast arvates,
4) kohtuotsuse alusel, millega registreeringuandmetes nimetatud ettevõtjalt võetakse registreeritud tegevusalal tegutsemise õigus, sellise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates või
5) registreeringuandmetes nimetatud ettevõtja likvideerimise või füüsilisest isikust ettevõtja surma korral.

(2) Teade registreeringuandmete kustutamise kohta edastatakse registreeringuandmetes märgitud ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul registreeringuandmete kustutamise otsuse tegemise päevast arvates.

§ 30. Andmete muutmisest teavitamine

Registreeringuandmetes nimetatud ettevõtja on kohustatud teavitama registri volitatud töötlejat 14 päeva jooksul:
1) registreeringuandmete muutumisest, välja arvatud käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 3 nimetatud aadress ja muud kontaktandmed ning punktis 6 nimetatud teave, või
2) registreeringuandmetes nimetatud tegevuse lõpetamisest.

2. jagu
Raudtee-ehitusele esitatavad nõuded

§ 31. Raudtee-ehituse ehitusprojekt ning ehitusluba ja kasutusluba

(1) Raudteerajatise ehitusprojekti aluseks olev detailplaneering või projekteerimistingimused kooskõlastatakse Raudteeinspektsiooniga.

(2) Raudtee-ehituse ehitusjärelevalve toiminguid ehitusseaduse § 59 lõike 1 tähenduses teostab Raudteeinspektsioon, sealhulgas annab Raudteeinspektsioon välja raudteerajatise ehitusloa ja kasutusloa, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtudel raudteerajatise lammutamiseks või rekonstrueerimiseks vajaliku kirjaliku nõusoleku (edaspidi kirjalik nõusolek). Raudteeinspektsioon esitab ehitusprojekti ning ehitusloa ja kasutusloa taotluse kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks. Ajutise raudteerajatise ehitamise korral määrab raudteerajatise kasutamise aja ehitusloas ja kasutusloas Raudteeinspektsioon.

(3) Kirjalik nõusolek taotletakse jaamatee, depootee, oote- või laadimisplatvormi lammutamiseks ning raudtee pealisehituse rekonstrueerimiseks. Raudteeinspektsioonil on õigus põhjendatud juhtudel nõuda enne kirjaliku nõusoleku andmist ohutusest lähtuvalt ehitusprojekti.

(4) Raudtee-ehituse ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa taotlemisele ja väljastamisele, samuti muudele raudtee-ehituse ehitusjärelevalve toimingutele kohaldatakse ehitusseaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(5) Raudteeinspektsioon saadab ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi saamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus annab arvamuse kümne päeva jooksul Raudteeinspektsioonilt ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti saamise päevast arvates.

(6) Raudteeinspektsioon saadab kasutusloa taotluse kohalikule omavalitsusele arvamuse saamiseks 20 päeva jooksul kõigi kasutusloa andmiseks vajalike dokumentide saamise päevast arvates. Kohalik omavalitsus annab arvamuse kümne päeva jooksul Raudteeinspektsioonilt kasutusloa taotluse saamisest arvates.

(7) Raudteeinspektsioon annab ehitusloa või kasutusloa või keeldub selle andmisest kümne päeva jooksul kohalikult omavalitsuselt arvamuse saamise päevast arvates. Raudteeinspektsioon annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saamise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti (või selle ekspertiisi) esitamise päevast arvates.

§ 32. Ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa andmisest keeldumise alused

(1) Ehitusloa andmisest keeldutakse, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele,
2) ehitusprojektis ei ole arvestatud raudteerajatisele esitatavaid nõudeid,
3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele ettenähtud nõudeid või ehitusseaduse §-s 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale,
4) raudteerajatise ehitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava raudteerajatise asukoha ehitusuuringute tulemustele,
5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele,
6) ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid,
7) ajutise raudteerajatise ehitamise korral raudteerajatise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis Raudteeinspektsiooni määratud raudteerajatise kasutamise aeg,
8) ei ole tasutud riigilõiv,
9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või
10) raudteerajatise lammutamine ei vasta avalikele huvidele.

(2) Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele,
2) raudteerajatis ei vasta pärast selle rekonstrueerimist raudteerajatisele esitatavatele nõuetele või
3) raudteerajatise lammutamine ei vasta avalikele huvidele.

(3) Kasutusloa andmisest keeldutakse, kui:
1) raudteerajatis ei vasta taotletud kasutusotstarbeks ettenähtud raudteerajatisele kehtestatud nõuetele,
2) raudteerajatise omanik taotleb raudteerajatise kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele,
3) raudteerajatise omanik taotleb raudteerajatisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta raudteerajatise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral,
4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele,
5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele,
6) kasutusloa taotlemisel esitatav raudteerajatise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele,
7) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid,
8) raudteerajatis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele,
9) ajutise raudteerajatise ehitamise korral raudteerajatise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis Raudteeinspektsiooni määratud raudteerajatise kasutamise aeg,
10) ei ole tasutud riigilõiv,
11) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente,
12) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või
13) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav.

(4) Kui ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, peab Raudteeinspektsioon võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul Raudteeinspektsioonilt vastava teate saamise päevast arvates.

§ 33. Raudteerajatise ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine

(1) Raudteeinspektsioon tunnistab raudteerajatise ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kehtetuks, kui:
1) raudteerajatise omanik taotleb ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kehtetuks tunnistamist,
2) ehitatav raudteerajatis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale,
3) raudteerajatise omanik ei täida raudteerajatise või selle ehitamise kohta Raudteeinspektsiooni või teiste riikliku järelevalve teostajate poolt tehtud ettekirjutust,
4) ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid,
5) muutuvad ehitusloale või kirjalikule nõusolekule kantud raudteerajatise olulised tehnilised andmed,
6) ehitamise käigus muudetakse raudteerajatise kasutamise otstarvet või
7) ajutise raudteerajatise ehitamise käigus soovitakse muuta raudteerajatise kasutamise aega.

(2) Raudteerajatise ehitusluba või kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa või kirjaliku nõusoleku väljastamise päevast arvates.

(3) Raudteeinspektsioon tunnistab kasutusloa kehtetuks, kui:
1) raudteerajatise omanik taotleb kasutusloa kehtetuks tunnistamist,
2) raudteerajatis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale,
3) raudteerajatise omanik ei täida raudteerajatise kohta Raudteeinspektsiooni või teiste riikliku järelevalve teostajate poolt tehtud ettekirjutust,
4) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või
5) raudteerajatis on lammutatud.

(4) Raudteeinspektsioon tunnistab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku kehtetuks kümne päeva jooksul raudteerajatise omanikult vastava taotluse saamise päevast või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–7 nimetatud asjaolude Raudteeinspektsioonile teatavaks saamise päevast arvates.

(5) Raudteeinspektsioon tunnistab raudteerajatise kasutusloa kehtetuks kümne päeva jooksul raudteerajatise omanikult vastava taotluse saamise päevast või käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–5 nimetatud asjaolude Raudteeinspektsioonile teatavaks saamise päevast arvates.

4. peatükk
RAUDTEELIIKLUS JA OHUTUS

§ 34. Ohutuse tagamine

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Raudteeveo-ettevõtjad ja teised raudteeveeremi valdajad on kohustatud tagama raudteeveo ohutuse ja nende kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus- ja muudele nõuetele. Nimetatud isikud on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud nõudeid ja eeskirju ning kõiki keskkonna-, tule- ja tööohutus-, töötervishoiu- ning tervisekaitse-eeskirju ja -nõudeid.

(2) Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi tehno- ja käitusnõuded, raudteeliikluse ja raudteekorrashoiu nõuded, samuti raudteevedude nõuded sätestatakse raudtee tehnokasutuseeskirjas, mille kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(3) Raudteeliikluse ohutuse tagamiseks kehtestab kiiruspiirangud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja. Raudteeinspektsioonil on õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee muule omanikule või valdajale ettekirjutusi kiiruspiirangute muutmiseks, kui kehtestatud kiiruspiirangud ei taga ohutut liiklust või on põhjendamatud.

(4) Vedurijuhtide, vedurijuhiabide ja eriveeremi juhtide ning raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavate töötajate – jaamakorraldajate, rongi- ja manöövridispetšerite, raudteekorraldajate, turvangu- ja sideseadmete mehhaanikute ja montööride, pöörmeseadjate, rongikoostajate, vagunijärelevaatajate, teemontööride ja -meistrite, kaubarongisaatjate, vagunipidurdajate ning signalistide (edaspidi koos nimetatud raudteetöötajad) terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Tervisenõuded peavad tagama taseme, mis võimaldab raudteetöötajatel ohutult oma tööülesandeid täita. Raudteetöötajate tervisenõuded ning eelneva ja perioodilise tervisekontrolli korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ning teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks esitama Raudteeinspektsioonile raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Raudteeveo-ettevõtjad ning teised raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluva ja raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremi valdajad on kohustatud iga kalendriaasta kohta hiljemalt järgneva aasta 15. jaanuariks esitama Raudteeinspektsioonile raudteeveeremi kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Raudteeinspektsioonil on õigus nõuda raudtee-ettevõtjalt nõuetele vastavuse aruande esitamist varem kui 15. jaanuariks, määrates raudtee-ettevõtjale selleks mõistliku tähtaja.

(6) Raudteeinspektsioonil on õigus igal ajal kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud aruannetes esitatud andmete õigsust ning raudteeinfrastruktuuri, raudteeliikluse korralduse ja raudteeveeremi vastavust kehtestatud nõuetele ning raudtee-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajad on kohustatud seda igal ajal võimaldama.

(7) Raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse ning raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(8) Raudteeinspektsioonil on õigus teha raudtee-ettevõtjale, samuti teistele raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajatele ettekirjutusi käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud ning muude käesolevast seadusest ja teistest seadustest tulenevate nõuete täitmiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.

(9) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei täida Raudteeinspektsiooni ettekirjutust määratud tähtaja jooksul, on Raudteeinspektsioonil õigus rakendada raudteeinfrastruktuuri remondi- ja hooldustööde osas asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Asendustäitmist on Raudteeinspektsioonil õigus rakendada ettekirjutuseta, kui vahetu oht inimese elule või tervisele või keskkonnale tuleb kõrvaldada viivitamata.

(10) Raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuete rikkumise korral, kui see tekitab raudteeliiklusele otsese ohu, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus kõrvaldada raudteeinfrastruktuurilt raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele mittevastav raudteeveerem või võtta viivitamata tarvitusele kõik abinõud, et tagada raudteeliikluse ohutus.

(11) Kui raudteeliikluses kasutatava raudteeveeremiga ohustatakse inimese elu või tervist või keskkonda või raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem on registreerimata, on Raudteeinspektsiooni selleks volitatud ametnikul õigus teha raudtee-ettevõtjale ja teistele raudteeveeremi valdajatele ettekirjutus raudteeveerem raudteeliiklusest viivitamata kõrvaldada.

(12) Õigusaktides sätestatud nõudeid rikkunud raudteeveo-ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõigete 10 ja 11 kohaldamisest tekkinud kahju ei hüvitata.

§ 35. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevuseeskiri

(1) Avalikku raudteed majandab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma tegevuseeskirja alusel. Tegevuseeskirjas kehtestatakse raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise tingimused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseeskirja ja sinna tehtud muudatuse esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja heakskiitmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Majandus- ja kommunikatsiooniminister otsustab heakskiitmise üle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt vastava avalduse saamise päevast arvates 30 päeva jooksul.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib tegevuseeskirja ja tegevuseeskirja muudatuste heakskiitmisest keelduda ja nõuda nende muutmist või tunnistada need kehtetuks, kui need on vastuolus seaduste või käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseeskirja või selle muudatuse avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja enne jõustumist oma veebilehel või majandus- ja kommunikatsiooniministri heakskiidetud väljaandes.

(5) Tegevuseeskiri või selle muutmine jõustub pärast heakskiitmist majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt, kuid mitte varem kui 45 päeva möödudes tegevuseeskirja või selle muudatuste avalikustamise päevast.

§ 36. Raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad töötajad

Käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 nimetatud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavatel töötajatel peab olema vastav kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavatele töötajatele omistatakse kutsekvalifikatsioon neljaks aastaks.

§ 37. Raudtee kaitsevöönd

(1) Raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halvendada raudtee seisundit ega ohustada liiklust.

(2) Raudtee kaitsevööndis võib maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamistööde tegemine, metsaraie ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, kergestisüttivate ainete ja lõhkematerjali tootmine ja ladustamine toimuda ainult vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul.

(3) Raudtee kaitsevööndis võib hoonete ja rajatiste ehitamine, seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda ainult vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja eelneval kirjalikul nõusolekul.

(4) Raudtee kaitsevööndis raudtee korrashoiuks või liiklusohutuse tagamiseks annab kinnisasja omanikule metsa lageraieks nõusoleku kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus, arvestades võimaluse korral vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdaja kirjalikku põhjendatud seisukohta.

(5) Kui kaitsevööndis kasvav mets takistab raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ja kinnisasja omanik keeldub kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa lageraieks nõusoleku taotlemisest ja lageraie tegemisest, samuti juhul, kui raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282; 2002, 61, 375; 63, 387) tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub selle puittaimestiku lageraie tegemisest, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal või raudtee muul omanikul või valdajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Raudteeinspektsiooni poole. Kui Raudteeinspektsioon hindab metsa või muu puittaimestiku lageraie tegemise raudteeliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Raudteeinspektsioonil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa või muu puittaimestiku lageraieks nõusoleku andmist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudtee muule omanikule või valdajale.

(6) Raudteeliikluse ohutuse tagamiseks raudtee kaitsevööndis metsa või muu puittaimestiku lageraie tegemise korral on raudtee kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt või raudtee muult omanikult või valdajalt nõuda üksnes otsese kahju hüvitamist.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud metsa lageraiele ei kohaldata metsaseadusest tulenevaid lageraie piiranguid.

§ 38. Raudteeületuskohad

(1) Sõidukid, jalakäijad ja aetavad kariloomad võivad raudteed ületada ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raudteeülesõidukohtades ning jalakäijad raudteeülekäigukohtades liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend) alusel sätestatud korras.

(2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, samuti muud raudteeinfrastruktuuri omanikud või valdajad on kohustatud tagama raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse raudteemaal raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras, välja arvatud talihooldustööde osas, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. Raudteeületuskohal talihooldustööde tegija peab talihooldustööde tehnoloogilised üksikasjad kooskõlastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdajaga.

(3) Kui tee ristub samal tasandil mitme raudtee rööbasteedega, mille telgede vaheline kaugus üksteisest on väiksem kui 20 meetrit, loetakse tee ja raudteede ristumise ala üheks raudteeületuskohaks, mille korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteeohutuse raudteemaal on kohustatud tagama avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või juhul, kui raudteeületuskohal ei ole avalikku raudteed, siis kõige intensiivsema liiklusega raudtee omanik või valdaja. Nimetatud isikul on õigus raudteeületuskoha korrashoiu ja liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning raudteemaal raudteeohutuse tagamise eest nõuda teistelt raudtee omanikelt või valdajatelt võrdelist kulude hüvitamist.

§ 39. Raudteeliikluse ajutised piirangud ja sulgemine

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib avalikul raudteel raudteeliiklust oluliselt piirata või ajutiselt sulgeda seadusest tulenevatel juhtudel kuni üheks ööpäevaks. Raudteeliiklust võib avalikul raudteel kauemaks kui üheks ööpäevaks oluliselt piirata või ajutiselt sulgeda Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(2) Raudteeliikluse piiramine või sulgemine peab olema põhjendatud ja vältimatu. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud nii kavandatavast kui ka ettenägematust raudteeliikluse piiramisest või sulgemisest ning selle põhjusest teavitama Raudteeinspektsiooni.

(3) Raudteeliiklust võib piirata või sulgeda, kui see on vajalik:
1) raudteehoiutööde tegemiseks;
2) raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi tehnilise seisundi tõttu inimesele, varale või keskkonnale tekkinud otsese ohu kõrvaldamiseks;
3) avariist, liiklus- või loodusõnnetusest, ilmastikuolude järsust muutumisest või muust asjaolust põhjustatud erakorralise liiklustakistuse kõrvaldamiseks;
4) muudel põhjendatud ja vältimatutel juhtudel.

(4) Kui raudteeliiklusega ohustatakse inimest, vara või keskkonda, on Raudteeinspektsiooni selleks volitatud ametnikul õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ja teistele raudteeinfrastruktuuri valdajatele ettekirjutus raudteeliikluse sulgemiseks või oluliseks piiramiseks.

§ 40. Raudteeliiklusõnnetus ja raudteeintsident

(1) Raudteeliiklusõnnetused jaotatakse esimese ja teise astme raudteeõnnetusteks ning raudteeavariideks, lisaks eristatakse raudteeintsidente ja raudteeveeremi otsasõitu raudteel viibinud inimesele, kes otsasõidu tagajärjel saab kehavigastusi või hukkub (edaspidi otsasõit).

(2) Esimese astme raudteeõnnetus on raudteel toimuv liiklusõnnetus, millega kaasneb vähemalt üks järgmistest tagajärgedest:
1) ulatuslik tulekahju;
2) oluline keskkonnareostus;
3) üks või mitu inimohvrit (välja arvatud juhul, kui tegemist on raudteeveeremi otsasõiduga raudteel viibinud inimesele ja muid tagajärgi ei kaasne);
4) raudteeliikluse katkemine kauemaks kui üheks ööpäevaks.

(3) Teise astme raudteeõnnetus on:
1) reisi- või kaubarongi kokkupõrge teise rongi või muu raudteeveeremiga;
2) reisi- või kaubarongi kokkupõrge teise transpordivahendiga (mootorsõidukiga);
3) reisi- või kaubarongi kokkupõrge raudteel asetseva või raudtee ehitusgabariidis paikneva esemega, mille tagajärjel muutub raudteeveerem kasutuskõlbmatuks;
4) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek rongi koosseisus;
5) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega kaasnes otsene oht kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga.

(4) Raudteeavariiks loetakse järgmisi juhtumeid:
1) raudteeveeremi kokkupõrge manöövritöödel teise raudteeveeremi või raudteel asetseva või raudtee ehitusgabariidi piirides paikneva esemega;
2) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek manöövritöödel, mille tagajärjel muutub raudteeveerem kasutuskõlbmatuks;
3) veeremiosade teelekukkumine, kui sellega tekitati tee- ja signalisatsiooniseadmete vigastusi;
4) raudteeveeremi peatala, automaatsiduri või pöördvankri osa murdumine rongi koosseisus;
5) raudteeveeremi ratta või rattapaari telje murdumine rongi liikumisel;
6) rööpa murd rongi all, millega kaasnes raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
7) pöörmesulgede asendi muutumine rongi all;
8) kahju tekkimine raudteeinfrastruktuuri hulka mittekuuluvatele hoonetele ja rajatistele raudtee tehnokasutuseeskirja nõuete rikkumise tõttu.

(5) Raudteeintsidendid on järgmised juhtumid:
1) raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga signaalist, kui sellega ei kaasnenud otsest ohtu kokkupõrkeks teise rongi või muu raudteeveeremiga, välja arvatud, kui möödasõit on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
2) raudteeveeremi rööbastelt mahaminek manöövritöödel;
3) rongi vastuvõtt hõivatud teele, välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
4) rongi ärasaatmine hõivatud jaamavahele (blokkpiirkonda), välja arvatud, kui see on lubatud raudtee tehnokasutuseeskirjaga;
5) rongi vastuvõtmine või ärasaatmine mööda ettevalmistamata matka;
6) raudteeveeremi iseeneslik liikumine ärasaate- ja vastuvõtumatkale või jaamavahele;
7) tsentraliseeritud pöörangu läbilõikamine;
8) reisirongis automaatsiduri iseeneslik lahtihaakimine;
9) rongi ärasaatmine raudteeveeremi pidurimagistraali vagunivaheliste suletud otsakraanidega;
10) rongiliikluses ohtliku töökoha signaalidega piiramata jätmine, mis nõudis rongi kiirpidurdust;
11) tehnilise rikke tõttu reisivaguni mahajätmine enne sihtjaama jõudmist;
12) signalisatsiooni- või sidevahendite tehniline rike, mis kestis rohkem kui neli tundi;
13) veoste lagunemine teeloleku ajal, kui sellega kaasnes raudteeliikluse katkemine kauemaks kui neljaks tunniks;
14) veduririke rongis, kui selle tõttu vajati abivedurit.

(6) Raudteeavarii, raudteeintsidendi ja otsasõidu korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal ja teistel raudteeinfrastruktuuri valdajatel kohustus likvideerida raudteeavarii, raudteeintsidendi või otsasõidu tagajärjed ja taastada võimalikult kiiresti raudteeliiklus.

(7) Raudteeõnnetuse korral on riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne oma asutuste kaudu osutada õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks ja raudteeliikluse võimalikult kiireks taastamiseks igakülgset abi päästeseaduses (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 116 ja 118; 23, 143) sätestatud korras.

§ 41. Raudteeinspektsiooni teavitamine

(1) Esimese ja teise astme raudteeõnnetusest teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Raudteeinspektsioonile viivitamata. Esmalt edastatakse teade Raudteeinspektsiooni avalikustatud sidevahendi kaudu ning seejärel kirjaliku teatena.

(2) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja esitab Raudteeinspektsioonile kirjaliku ettekande esimese või teise astme raudteeõnnetuse asjaolude kohta kolme päeva jooksul raudteeõnnetuse toimumise päevast arvates.

(3) Raudteeavariist teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Raudteeinspektsioonile pärast raudteeavarii põhjuste ja muude asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul raudteeavarii toimumisest arvates, esitades Raudteeinspektsioonile kirjaliku ettekande.

(4) Kalendrikuu jooksul toimunud raudteeintsidentidest ja otsasõitudest teatab raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri valdaja Raudteeinspektsioonile kokkuvõttena hiljemalt järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.

(5) Raudteeinspektsioon edastab raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude kohta saadud teabe käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 sätestatud alalisele struktuuriüksusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.

(6) Raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri omanik või valdaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik abinõud raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi, vajaduse korral ka otsasõidu põhjuste väljaselgitamiseks.

(7) Raudteeliiklusõnnetuse kohta kirjaliku teate esitamise korra, kirjaliku teate, ettekande ning raudteeintsidentide ja otsasõitude kohta esitatava kokkuvõtte vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 42. Raudteeliiklusõnnetuse ja raudteeintsidendi uurimine

(1) Raudteeliiklusõnnetuste või raudteeintsidentide uurimise korraldamiseks moodustab Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis struktuuriüksuse (edaspidi uurimisüksus), mis on oma uurimisalastes otsustes sõltumatu.

(2) Uurimisüksusel on õigus kaasata uurimisse eksperte ja teha ettepanekuid majandus- ja kommunikatsiooniministrile uurimiskomisjonide moodustamiseks. Uurimisega seotud asutused on oma pädevuse piires kohustatud osutama uurimisüksusele, uurimiskomisjoni liikmetele või eksperdile vajalikku kaasabi.

(3) Raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi uurimise peamine eesmärk on kindlaks teha raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi, vajaduse korral ka otsasõidu põhjused, et edaspidi sellist õnnetust, intsidenti või otsasõitu vältida.

(4) Uurimisüksus on kohustatud uurima esimese ja teise astme raudteeõnnetusi.

(5) Uurimisüksusel on õigus otsustada, kas raudteeavariid, raudteeintsidenti või otsasõitu hakatakse uurima. Otsustamisel peab uurimisüksus võtma arvesse avarii, intsidendi või otsasõidu tõsidust. Uurimisüksus arvestab raudteeavarii, raudteeintsidendi või otsasõidu tõsiduse hindamisel Raudteeinspektsiooni arvamust ja muid asjaolusid.

(6) Uurimisüksusel, uurimiskomisjonil ja eksperdil on õigus juurdepääsuks raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi toimumiskohale, õnnetuse või intsidendiga seotud raudteeveeremile, raudteeinfrastruktuurile ning liikluskontrolli- ja signalisatsiooniseadmetele. Samuti on tal õigus küsitleda kõiki isikuid, kellel on uurimise seisukohalt tähtsat teavet, ning õigus iseseisvalt või koostöös kriminaalasja eeluurimist teostava asutusega juurde pääseda kogu asjasse puutuvale teabele ja dokumentidele.

43. Uurimisaruanded

(1) Uurimistulemuste kohta koostab uurimisüksus või uurimiskomisjoni olemasolul uurimiskomisjon mitte hiljem kui 12 kuu jooksul pärast raudteeliiklusõnnetuse või raudteeintsidendi toimumist kirjaliku uurimisaruande, mis edastatakse kõigile asjasse puutuvatele isikutele ja riigiasutustele. Uurimisaruande lahutamatuks osaks on raudteeliiklusohutuse alased ettepanekud.

(2) Iga aasta 30. septembriks avaldab uurimisüksus aastaaruande, kus esitatakse ülevaade eelneva kalendriaasta jooksul uuritud raudteeliiklusõnnetustest ja raudteeintsidentidest ning raudteeliiklusohutuse alastest ettepanekutest.

5. peatükk
RAUDTEEVEEREMI JUHTIMINE

§ 44. Raudteeveeremi juhtimise õigus

(1) Raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit juhib vedurimeeskond, mis koosneb kahest liikmest – vedurijuhist ja vedurijuhiabist. Vedurijuht võib juhtida raudteeveoks vajalikku raudteeveeremit vedurijuhiabita üksnes juhul, kui raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja on kehtestanud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja ja vedur on varustatud seadmega, mis võimaldab rongi peatada, kui vedurijuht ei ole võimeline vedurit juhtima.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja projekti esitab raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi omanik või valdaja eelnevalt heakskiitmiseks Raudteeinspektsioonile. Raudteeinspektsioon võib vedurijuhiabita raudteeveeremi juhtimise eeskirja heakskiitmisest keelduda, kui eeskiri ei taga vedurijuhiabita juhitava raudteeveeremiga vedamise ohutust. Eeskiri jõustub pärast selle heakskiitmist Raudteeinspektsiooni poolt.

(3) Vedurijuhina võib töötada isik, kellel on Eestis väljaantud vedurijuhiluba. Välisriigis väljaantud vedurijuhiloa alusel võib isik Eestis vedurijuhina töötada juhul, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud vastavalt välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusele (RT I 2000, 29, 168; 2002, 61, 375; 69, õiend; 90, 521; 2003, 21, 124).

(4) Vedurijuhiabidel ja eriveeremi juhtidel peab olema kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses. Vedurijuhiabidele ja eriveeremi juhtidele omistatakse kutsekvalifikatsioon viieks aastaks.

(5) Raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveeremi valdaja ei tohi lubada raudteeveeremit juhtima vedurijuhti või eriveeremi juhti või vedurijuhiabi ülesandeid täitma isikut, kes on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid.

(6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on õigus vedurijuht või eriveeremi juht raudteeveeremi juhtimiselt või vedurijuhiabi tema ülesannete täitmiselt kõrvaldada, kui on alust eeldada, et nimetatud isik on tarvitanud alkoholi, narkootilisi, psühhotroopseid või psühhotoksilisi aineid, teavitades sellest viivitamata raudteeveo-ettevõtjat või muud raudteeveeremi valdajat.

§ 45. Vedurijuhiloa taotlemine ja vedurijuhiloa kehtivuse pikendamine

(1) Vedurijuhiloa annab välja ja selle kehtivust pikendab Raudteeinspektsioon.

(2) Vedurijuhiloa taotlemiseks peab isik sooritama Raudteeinspektsioonis teooriaeksami ja tegema katsesõidu. Katsesõidu kulud tasub loa taotleja või raudteeveo-ettevõtja või muu raudteeveoga tegelev ettevõtja, kes isiku luba taotlema suunas. Katsesõit korraldatakse avalikul raudteel Raudteeinspektsiooni poolt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale esitatud taotluse alusel.

(3) Kui vedurijuhiloa taotleja ei soovi raudteeveeremit juhtima hakata avalikul raudteel, võib katsesõidu korraldada raudteeinfrastruktuuril, mis ei ole avalik raudtee. Sellisel juhul tehakse vedurijuhiloale märge, mille kohaselt vedurijuhiluba ei anna õigust juhtida raudteeveeremit avalikul raudteel.

(4) Vedurijuhiluba kehtib viis aastat. Enne nimetatud tähtaja möödumist tuleb vedurijuhiloa kehtivust pikendada. Vedurijuhiloa kehtivuse pikendamiseks peab vedurijuht Raudteeinspektsioonis edukalt sooritama teooriaeksami.

(5) Enne taotluse esitamist vedurijuhiloa saamiseks või selle kehtivuse pikendamiseks peab isik tasuma riigilõivu.

(6) Raudteeinspektsioon keeldub vedurijuhiloa väljaandmisest või selle kehtivuse pikendamisest järgmistel juhtudel:
1) taotleja ei soorita nõutavate tulemustega teooriaeksamit või katsesõitu;
2) taotleja on esitanud taotluses enda kohta ebaõigeid andmeid;
3) taotleja ei ole tasunud riigilõivu;
4) taotlejalt on raudteeveeremi juhtimise õigus seaduses sätestatud korras ära võetud ja juhtimisõigust ei ole taastatud;
5) taotleja juhtimisõigus on seaduses sätestatud korras peatatud ja juhtimisõigust ei ole taastatud.

(7) Vedurijuhiloa väljaandmise, kehtivuse pikendamise ja duplikaadi väljastamise eeskirja, vedurijuhiloa vormi ning vedurijuhi eksamineerimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 46. Vedurijuhi teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded

(1) Vedurijuht peab tundma:
1) raudtee tehnokasutuseeskirja;
2) tuleohutusnõudeid ja tulekustutusvahendeid;
3) keskkonnakaitsenõudeid ja nõudeid keskkonnareostuse vältimiseks;
4) tööohutuse-, töötervishoiu- ja tervisekaitsenõudeid;
5) esmaabivõtteid;
6) vastava veduriliigi ehitust;
7) automaatpiduri ja -siduri ehitust;
8) veduri side- ja turvaseadmete kasutamist;
9) veduri rikete avastamist ja nende kõrvaldamise võtteid teeloleku ajal;
10) raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi eeskirja.

(2) Vedurijuht peab tundma oma sõidupiirkonna teeprofiili, fooride ja teiste signaalide asukohti, sõidupiirkonna jaamade tehnokorraldusakte ning sõidupiirkonnas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kehtestatud kiiruspiiranguid. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või muu raudtee omanik või valdaja, kelle raudteel vedurijuht sõidab, on kohustatud rakendama abinõusid nimetatud nõuetest kinnipidamise tagamiseks. Vastavad abinõud sätestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma tegevuseeskirja tingimustes, mille alusel raudteeinfrastruktuuri antakse kasutada raudteeveo-ettevõtjatele (vedurijuhi sõidukogemuse nõuded).

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetest kinnipidamiseks on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama mõistliku tasu eest sõiduväljaõpet ja katsesõite nende raudteeveo-ettevõtjate vedurijuhtidele ja vedurimeeskondadele, kellele ta on andnud läbilaskevõimeosa.

§ 47. Raudteeveeremi juhtimiselt ajutine kõrvaldamine

(1) Raudteeinspektsiooni ametnik või politseiametnik kõrvaldab isiku ajutiselt raudteeveeremi juhtimiselt liiklusseaduse §-s 20¹ sätestatud alustel ja korras.

(2) Kui isik ei esita raudteeveeremi juhtimise õigust tõendavat dokumenti kontrollimomendil, teeb järelevalveametnik isikule ettekirjutuse esitada see dokument viie päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates ettekirjutuse teinud järelevalveametnikule.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveametnik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 48. Raudteeveeremi juhtimise õiguse äravõtmine või peatamine

(1) Raudteeveeremi, sealhulgas eriveeremi juhtimise õigus võetakse isikult ära või peatatakse arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele.

(2) Kui isik on rikkunud raudteeliikluse nõudeid, võidakse temalt raudteeveeremi juhtimise õigus ära võtta või juhtimisõigus peatada, sõltuvalt rikkumise iseloomust ja raskusastmest, ainult seaduses sätestatud korras.

(3) Vedurijuht, kelle juhtimisõigus on ära võetud või peatatud, peab viivitamata vedurijuhiloa Raudteeinspektsioonile tagastama.

(4) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamine on isikul raudteeveeremi juhtimise keelamine käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajaks.

(5) Raudteeveeremi juhtimise õigus peatatakse:
1) käesoleva seaduse §-des 88 ja 90–94 sätestatud väärteo menetluse ajaks;
2) isiku suhtes väärteoasjas karistamisotsuse jõustumisel käesoleva seaduse §-des 88 ja 90–94 sätestatud rikkumise eest – kuni 24 kuuks;
3) vedurijuhiloa kehtivuse pikendamiseks ettenähtud teooriaeksami sooritamata jätmisel kuni teooriaeksami või käesoleva seaduse § 49 lõikes 3 sätestatud juhul teooriaeksami ja katsesõidu eduka sooritamiseni;
4) arstliku komisjoni otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele.

(6) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
3) vedurijuhi või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
4) vedurijuhiloa või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsetunnistuse olulised andmed;
5) juhtimisõiguse peatamise alus ja tähtaeg;
6) otsuse edasikaebamise kord;
7) otsuse koostaja allkiri.

(7) Otsus vormistatakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse isikule kohe pärast otsuse allakirjutamist. Isik kirjutab alla otsuse teisele eksemplarile ja märgib sellele otsuse saamise kuupäeva.

(8) Raudteeveeremi juhtimise õigus peatub otsuse tegemisest arvates.

(9) Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise õigus on kohtul ja Raudteeinspektsioonil.

§ 49. Raudteeveeremi juhtimise õiguse taastamine

(1) Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt teooriaeksami.

(2) Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud või isikult on raudteeveeremi juhtimise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt teooriaeksami ja katsesõidu.

(3) Kui raudteeveeremi juhtimise õigus on peatatud käesoleva seaduse § 48 lõike 5 punkti 3 alusel, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt teooriaeksami 12 kuu jooksul vedurijuhiloa kehtivuse pikendamise tähtaja möödumisest arvates. Kui pikendamise tähtajast on möödunud rohkem kui 12 kuud, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt teooriaeksami ja katsesõidu.

(4) Kui isikul on eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus peatatud või isikult on eriveeremi juhtimise või vedurijuhiabina töötamise õigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, saab juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab kutsekvalifikatsiooni omistava organi juures edukalt eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsekvalifikatsiooni tõendava eksami.

6. peatükk
JUURDEPÄÄS AVALIKULE RAUDTEELE JA LÄBILASKEVÕIME JAOTAMINE

§ 50. Juurdepääs avalikule raudteele

(1) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas diskrimineerimata kasutada avalikku raudteed, et osutada raudteeveoteenust.

(2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eraldab läbilaskevõime jaotamisel esimese eelistusena rongiliinid, mis on vajalikud avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks rahvusvahelises otseühenduses. Esimest eelistust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate puhul, kes osutavad avalikku reisijateveoteenust rahvusvahelises otseühenduses rahvusvahelise kokkuleppe alusel ja kes vastavad selles sätestatud tingimustele.

(3) Teise eelistusena eraldatakse läbilaskevõimeosad riigisisese avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjat teavitab riigisisese avaliku reisijateveoteenuse kasutamise vajadusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Riigisisese avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks sõlmitakse raudteeveo-ettevõtjaga avaliku teenindamise leping ühistranspordiseaduses (RT I 2000, 10, 58; 2001, 18, 85; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 654; 2003, 20, 116; 58, 387; 71, 471) sätestatud korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud esimese või teise eelistuse saamiseks peavad raudteeveo-ettevõtjad olema nende taotlusel määratud avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudteeveo-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

(5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide korraldamiseks koostööd teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või käesolevas seaduses sätestatud juhul Raudteeinspektsiooniga. Rahvusvaheliste rongiliinide korraldamiseks teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostööd teiste riikide läbilaskevõime jaotamise organitega.

§ 51. Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimuste avalikustamine

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud igaks liiklusgraafikuperioodiks pärast raudteeveo-ettevõtjate, asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite ja teiste huvitatud isikutega konsulteerimist koostama raudteevõrgustiku teadaande, kus kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tingimused. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb raudteevõrgustiku teadaande huvitatud isikutele kättesaadavaks majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt heakskiidetud aadressil hiljemalt neli kuud enne läbilaskevõime taotluste esitamise tähtaja möödumist. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud hoidma raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja tegema sellesse vajaduse korral parandusi.

(2) Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht on siht- ja saatejaamade vahelisel raudteelõigul läbilastavate rongide suurim võimalik koguarv, mille arvutamisel on arvesse võetud raudteeliikluse tehnoloogilised kitsendused (raudteel kehtestatud kiirused, rongi kiirendusele ja pidurdusele kuluv aeg, tehnoloogilised aknad, raudteeliiklushälbed jms) ning millest lahutatakse kehtivate raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad.

(3) Raudteevõrgustiku teadaandes kajastatakse:
1) raudteeinfrastruktuuri ja sellele juurdepääsu iseloomustavad tehnilised näitajad;
2) raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise üksikasjad nii juurdepääsu tagavate põhiteenuste kui ka lisateenuste osas (vajaduse korral ka abiteenuste osas) vastavalt käesoleva seaduse § 59 lõike 6 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodikale ja kasutustasu eeldatav suurus järgnevaks liiklusgraafikuperioodiks;
3) läbilaskevõime jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid, jaotatava läbilaskevõime üldiseloomustus, läbilaskevõime mahu arvestus ning läbilaskevõime kasutamist takistavad tehnoloogilised kitsendused, sealhulgas kavandatud raudteehoiutööde tähtajad ja kestus, raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad ning sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade taotlemise võimalus;
4) läbilaskevõime taotlemise ja jaotamise menetlus ning menetlemise tähtajad;
5) koordineerimismenetluse põhimõtted;
6) läbilaskevõime jaotamise põhimõtted läbilaskevõime ammendumise korral;
7) muud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu ja läbilaskevõime jaotamise olulised tingimused.

(4) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal on õigus võtta raudteevõrgustiku teadaande väljastamise eest mõistlikku tasu, mis ei või olla suurem selle trükkimise ja kättesaadavaks tegemise kuludest. Raudteeinspektsioonile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile väljastatakse raudteevõrgustiku teadaanne tasuta.

(5) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. Puudulike või valeandmete esinemise korral raudteevõrgustiku teadaandes või kui raudteevõrgustiku teadaanne ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, on majandus- ja kommunikatsiooniministril õigus teha raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused raudteevõrgustiku teadaandesse sisse viima hiljemalt viie päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja jooksul omal kulul edastama tehtud muudatused või täiendused isikutele, kes on selleks ajaks raudteevõrgustiku teadaande välja võtnud.

§ 52. Läbilaskevõime jaotamise ajakava

(1) Läbilaskevõime jaotamise taotlused tuleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale esitada hiljemalt 12 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.

(2) Käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2 ja 3 sätestatud esimest ja teist eelistust omavatele raudteeveo-ettevõtjatele tagatakse läbilaskevõimeosad enne teiste raudteeveo-ettevõtjate taotluste läbivaatamist.

(3) Järgneva perioodi liiklusgraafiku kavand koostatakse nelja kuu jooksul pärast läbilaskevõime jaotamise taotluste esitamise tähtaja möödumist. Nimetatud tähtajast tuleb kinni pidada ka käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud läbilaskevõime ammendumise korral.

(4) Järgneva perioodi liiklusgraafik kinnitatakse hiljemalt neli kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.

§ 53. Läbilaskevõime taotlejad

Läbilaskevõimet võivad taotleda raudteeveo-ettevõtjad, kellel on raudtee reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse tegevusluba ning sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime taotlemise korral ka raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib olla läbilaskevõime taotlejaks käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud juhul.

§ 54. Liiklusgraafik ja liiklusgraafikuperiood

(1) Liiklusgraafik kehtestatakse üks kord aastas. Liiklusgraafiku kohandamist teiste riikide poolt suveaja rakendamise või rakendamata jätmise tõttu muutunud kellaaegadele ei loeta uue liiklusgraafiku kehtestamiseks.

(2) Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist, mis algab maikuu viimasel pühapäeval ja kestab 12 kuud.

(3) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võib läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga lepingu kuni viieks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks, kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks, kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmida lepingu üksnes juhul, kui taotleja on teinud raudteeveoteenuse osutamiseks pikaajalisi investeeringuid ja tõendab nende tegemist või võtab endale kirjaliku kohustuse teha raudteeveoteenuse osutamiseks pikaajalisi investeeringuid ning esitab investeeringute tegemise kirjaliku ajakava.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepingud ei või välistada läbilaskevõime kasutamise võimalust teiste raudteeveo-ettevõtjate poolt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud leping tuleb enne sõlmimist esitada heakskiitmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kes võib keelduda lepingu heakskiitmisest, kui lepingu sõlmimine kümneks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks ei ole vastavalt lõikele 4 põhjendatud või põhjenduseks toodud investeeringud ei ole tõendatud või piisavad või lepingu sõlmimine välistaks läbilaskevõime kasutamise võimaluse teiste raudteeveo-ettevõtjate poolt. Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus lepingu heakskiitmise üle otsustamiseks nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente.

(7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud investeeringute tegemise kirjalikust ajakavast kinnipidamist. Kui investeeringute tegemise kirjalikust ajakavast kinni ei peeta, kuulub läbilaskevõime kasutamiseks sõlmitud leping ennetähtaegsele lõpetamisele.

§ 55. Läbilaskevõime jaotamine ja koordineerimismenetlus

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud rahuldama raudteeveo-ettevõtjate taotlused läbilaskevõimeosa saamiseks võimalikult suures ulatuses, sealhulgas taotlused sellistele rongiliinidele, mis läbivad rohkem kui ühte raudteevõrgustikku. Rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide eraldamine kooskõlastatakse eelnevalt asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite vahel raudteeveo-ettevõtjale võimalikult soodsatel tingimustel.

(2) Raudteeveo-ettevõtjal on õigus pöörduda rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbiva rongiliini taotlemiseks ainult ühe raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poole, kes sellisel juhul on kohustatud tegutsema taotleja nimel, taotledes vajaliku läbilaskevõime teistelt läbilaskevõime jaotamise organitelt.

(3) Pärast taotluste läbivaatamist koostab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja liiklusgraafiku kavandi, mille teeb huvitatud isikutele kättesaadavaks käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud aadressil. Liiklusgraafiku kavandi kohta on huvitatud isikutel õigus liiklusgraafiku kavandi avalikustamise päevast alates 30 päeva jooksul esitada oma arvamus, millega raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja võimaluste piires arvestab.

(4) Kui läbilaskevõime taotluste läbivaatamisel ilmneb, et üht ja sama läbilaskevõimeosa või osaliselt kattuvaid läbilaskevõimeosi soovivad korraga mitu taotlejat, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud korraldama koordineerimismenetluse.

(5) Läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetlus on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tegevus kõigi taotluste sobitamisel liiklusgraafikusse taotlejatega läbirääkimiste ja neile ettepanekute tegemise teel kõigile taotlejatele võimalikult soodsal viisil. Koordineerimismenetluse käigus konsulteerib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejaid ning esitab neile mõistlike piirangutega läbilaskevõime jaotamise ettepaneku. Ettepaneku esitamisel hindab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja selle võimalikku mõju taotleja äritegevusele.

(6) Kui taotlejad kokkulepet ei saavuta, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus teha taotluste rahuldamiseks ja vaidluste lahendamiseks koordineerimisotsus, milles võetakse võimaluste piires arvesse kõigi taotlejate majanduslikke huve. Koordineerimisotsuse ettevalmistamisest teavitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja taotlejaid oma veebilehel. Koordineerimisotsus tehakse kümne tööpäeva jooksul koordineerimisotsuse ettevalmistamise teate avaldamise päevast arvates.

(7) Koordineerimismenetluse korraldamisel ja koordineerimisotsuse tegemisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud järgima raudteevõrgustiku teadaandes kajastatud koordineerimismenetluse protseduure ja põhimõtteid.

(8) Koordineerimismenetlust korraldades arvestatakse, et käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise korral oleks võimalik see kindlaks teha vähemalt kümme kuud enne järgneva liiklusgraafikuperioodi algust.

§ 56. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumine

(1) Kui läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetluses ilmneb, et kõiki raudteevõrgustiku mingi osaga seotud taotlusi ei ole võimalik rahuldada, tunnistab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustiku vastava osa raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks ning teavitab sellest viivitamata majandus- ja kommunikatsiooniministrit.

(2) Läbilaskevõime jaotamisel loetakse selle ammendumise korral ühte kontserni kuuluvad raudteeveo-ettevõtjad või teised konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud raudteeveo-ettevõtjad üheks raudteeveo-ettevõtjaks.

(3) Läbilaskevõime jaotamise kriteeriumid ja menetlus nähakse läbilaskevõime ammendumise juhuks ette raudteevõrgustiku teadaandes, millest raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud kinni pidama.

(4) Läbilaskevõime ammendumise korral peab selle jaotamisel järgima põhimõtet, et läbilaskevõimeosi saaks võimalikult suur osa taotluse esitanud raudteeveo-ettevõtjatest. Raudteevõrgustiku teadaandes nähakse nimetatud põhimõtte järgimise tagamiseks ette turu olukorda arvestav mõistlik piirang, millest rohkem ei või ükski raudteeveo-ettevõtja jaotamisele pandud läbilaskevõimest läbilaskevõime ammendumise korral saada, sõltumata läbilaskevõime jaotamise kriteeriumist.

(5) Läbilaskevõime ammendumise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus jagada läbilaskevõime juurdepääsutasu enampakkumise teel, kus läbilaskevõimeosad saavad kõrgema pakkumise teinud taotlejad. Juurdepääsutasu enampakkumise korraldamisel peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

(6) Läbilaskevõime ammendumise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus põhjendatud juhul kasutada läbilaskevõime jaotamiseks muid kriteeriume, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 5. Valitud kriteerium peab olema eelnevalt kirjeldatud ja põhjendatud raudteevõrgustiku teadaandes ning kooskõlas lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juurdepääsutasusid ning muid võimalikke tasusid, mida raudteeveo-ettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud kasutama üksnes käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt andmeid, selgitusi ja dokumente.

(8) Kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei koosta käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava nõutud tähtajaks või ei ole raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid asunud rakendama ühe aasta jooksul selle majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt heakskiitmisest arvates või ei kasuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juurdepääsutasusid või muid võimalikke tasusid, mida raudteeveo-ettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks, kaotab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja õiguse saada raudteeveo-ettevõtjatelt muid tasusid peale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, välja arvatud juhul, kui raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid ei olnud võimalik rakendada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast sõltumatutel põhjustel.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asjaolude ilmnemise juhuks tuleb raudteevõrgustiku teadaandes ette näha läbilaskevõime jaotamise kriteerium ja menetlus, mis võimaldavad läbilaskevõimet selle ammendumise korral jaotada selliselt, et täiendavaid tasusid raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest peale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu raudteeveo-ettevõtjatelt ei võeta. Nimetatud kriteerium ja menetlus peavad olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.

§ 57. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud kuue kuu jooksul pärast raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamist tegema läbilaskevõime analüüsi. Analüüsi eesmärgiks on selgitada läbilaskevõime ammendumise põhjused ning finants- ja tehnilised abinõud ammendumise kõrvaldamiseks ja täiendava läbilaskevõime saavutamiseks.

(2) Kuue kuu jooksul pärast läbilaskevõime analüüsi tegemist koostab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõime suurendamise kava. Selle koostamisel arvestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeinfrastruktuuri kasutajate ettepanekutega. Läbilaskevõime suurendamise kava esitatakse heakskiitmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministrile.

(3) Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas peavad sisalduma järgmised andmed:
1) läbilaskevõime ammendumise põhjused;
2) raudteeliikluse eeldatav areng läbilaskevõime suurendamise kava teostamise ajal;
3) raudteeinfrastruktuuri arendamist takistavad asjaolud;
4) läbilaskevõime suurendamise võimalused ja kulud, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutustasude eeldatavad muudatused pärast läbilaskevõime suurendamist;
5) läbilaskevõime suurendamiseks rakendatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava.

(4) Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmisest keelduda, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuetele, ning määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutusega tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks tegema mõistlikke jõupingutusi. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja avalikustab oma veebilehel raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava pärast selle heakskiitmist majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt.

§ 58. Juurdepääsu tagavad põhiteenused, lisateenused ja abiteenused

(1) Käesoleva seaduse § 3 punktides 23 ja 24 nimetatud juurdepääsu tagavad põhiteenused ja lisateenused peab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tagama võrdsetel alustel.

(2) Juurdepääsu tagavate lisateenuste pakkumisest võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja loobuda üksnes juhul, kui raudteeveo-ettevõtjal on nende asendamiseks kasutada alternatiivsed võimalused.

(3) Käesoleva seaduse § 3 punktis 25 nimetatud juurdepääsu abiteenuseid osutab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteeveo-ettevõtjale vastava kokkuleppe saavutamisel.

§ 59. Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping ja kasutustasu

(1) Raudteeveo-ettevõtja, kellele on eraldatud läbilaskevõimeosa, ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sõlmivad raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu, milles kajastatakse raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad – kasutamise aeg ja kestus, samuti kasutustasu ja teised tingimused. Nimetatud leping peab olema sõlmitud kirjalikult. Kasutustingimuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse teenuse iseloomu ja kestust, turu olukorda ning raudteeinfrastruktuuri kulumi astet, samuti raudteeveeremi koosseisu, seisundit ja veokiirust.

(2) Kui läbilaskevõime jaotamisel eelistust omav raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei jõua liiklusgraafikuperioodiks või kalendriaastaks raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste osas kokkuleppele, on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kohustatud võimaldama raudteeveo-ettevõtjal raudteeinfrastruktuuri kasutada eelnevaks liiklusgraafikuperioodiks või kalendriaastaks kokkulepitud tingimustel kuni uue kokkuleppe saavutamiseni. Kui raudteeveo-ettevõtja saab eelistuse esmakordselt ega saavuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste osas kokkulepet, määrab raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimused kuni kokkuleppe saavutamiseni Raudteeinspektsiooni peadirektor, arvestades avaliku reisijateveoteenuse osutamisel seni kehtinud raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimusi ja üldisi huve.

(3) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste eest koosneb raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise kuludest ning mõistlikust ärikasumist.

(4) Kui rongiliinil pakub juurdepääsu abiteenuseid ainult üks pakkuja, võib kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest olla seotud üksnes nende osutamise otseste kuludega ning seda arvestatakse üksnes tegelikult tarbitud abiteenuste eest.

(5) Kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutada andmise eest vedurijuhi katsesõiduks, võib olla seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega.

(6) Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste ning kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eest määratakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika alusel.

§ 60. Läbilaskevõimeosa kasutamine

(1) Raudteeveo-ettevõtjal ei ole õigust talle eraldatud läbilaskevõimeosa üle anda ega loovutada. Nimetatud nõude rikkumise korral võetakse läbilaskevõimeosa ära ning nõuet rikkunud raudteeveo-ettevõtja kaotab õiguse edaspidi läbilaskevõimeosa saada.

(2) Läbilaskevõime ammendunuks tunnistamise korral on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus läbilaskevõimeosa ära võtta raudteeveo-ettevõtjalt, kes ei ole talle eraldatud läbilaskevõimeosa kasutanud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras vähemalt ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui läbilaskevõimeosa kasutamist on takistanud asjaolud, mis ei sõltu raudteeveo-ettevõtjast.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel äravõetud läbilaskevõimeosa kohta avaldab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja oma veebilehel teate, milles ta määrab tähtaja äravõetud läbilaskevõimeosale taotluse esitamiseks. Nimetatud tähtaeg peab olema vähemalt kümme tööpäeva. Kui äravõetud läbilaskevõimeosa soovivad korraga mitu taotlejat, kohaldatakse selle jaotamisele käesoleva seaduse § 55 lõigetes 4–7 sätestatut. Äravõetud läbilaskevõimeosa jaotamisele läbilaskevõime ammendumise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 56 lõigetes 2, 3, 5, 6, 8 ja 9 sätestatut.

§ 61. Sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade jaotamine

(1) Raudteeveeremi valdajal on õigus esitada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale taotlus sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa saamiseks.

(2) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbi vaatama ja sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamise kavandama viie tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab nimetatud taotluste rahuldamise vajadusega arvestama iga-aastase liiklusgraafiku koostamisel, selline nõue kehtib ka ammendunud läbilaskevõime korral.

§ 62. Jaotamata läbilaskevõime

Käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluste puudumise tõttu jaotamata jäänud läbilaskevõimeosa kohta avalikustab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teabe oma veebilehel ja raudteevõrgustiku teadaandes. Nimetatud läbilaskevõimele taotluse saamisel on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjal õigus see viivitamata rahuldada.

§ 63. Raudteeinspektsioon läbilaskevõime jaotusorgani ülesannetes

(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingud üle Raudteeinspektsioonile, kui ta kasutab oma raudteeinfrastruktuuri raudteeveoteenuse osutamiseks ka ise või kui ta ei ole läbilaskevõime jaotamise otsustamisel erapooletu ja sõltumatu põhjusel, et läbilaskevõimet taotleb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga ühte kontserni kuuluv raudteeveo-ettevõtja või läbilaskevõimet taotlev raudteeveo-ettevõtja on raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga seotud valitseva mõju kaudu konkurentsiseaduse tähenduses.

(2) Raudteeinspektsiooni peadirektor moodustab läbilaskevõime jaotamise toimingute läbiviimiseks komisjoni, mille liikmetest peavad rohkem kui pooled olema Raudteeinspektsiooni esindajad. Ülejäänud liikmete määramiseks on Raudteeinspektsiooni peadirektoril õigus nõuda kandidaatide esitamist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt. Komisjoni liikmetel peab olema vastav eriharidus või töökogemus, mis võimaldab neil läbilaskevõime jaotamisega seotud ülesandeid täita. Läbilaskevõime jaotamise komisjoni moodustamise korra ja tööreglemendi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(3) Läbilaskevõime jaotamise komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
1) vaatab läbi raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande ja teeb Raudteeinspektsiooni peadirektorile ettepaneku selle kinnitamiseks või kinnitamata jätmiseks;
2) vaatab läbi läbilaskevõime taotlused;
3) korraldab koordineerimismenetluse ja valmistab vajaduse korral ette koordineerimisotsuse;
4) teeb vajaduse korral Raudteeinspektsiooni peadirektorile ettepaneku tunnistada läbilaskevõime ammendunuks;
5) korraldab läbilaskevõime jaotamise läbilaskevõime ammendumise korral ja valmistab ette läbilaskevõime jaotamise otsuse;
6) annab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale juhiseid liiklusgraafiku kavandi koostamiseks;
7) vaatab läbi liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud arvamused ja teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettepanekuid nende arvestamiseks;
8) annab hinnangu liiklusgraafikule ja teeb Raudteeinspektsiooni peadirektorile ettepaneku selle kinnitamiseks või kinnitamata jätmiseks;
9) teeb Raudteeinspektsiooni peadirektorile ettepaneku kehtiva metoodika ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete alusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramiseks.

(4) Raudteeinspektsiooni peadirektor täidab läbilaskevõime jaotamisel järgmisi ülesandeid:
1) otsustab raudteevõrgustiku teadaande kinnitamise või kinnitamata jätmise;
2) teeb koordineerimisotsuse;
3) tunnistab läbilaskevõime ammendunuks;
4) teeb läbilaskevõime jaotamise otsuse läbilaskevõime ammendumise korral;
5) otsustab liiklusgraafiku kinnitamise või kinnitamata jätmise;
6) otsustab kehtiva metoodika ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raamatupidamisandmete alusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise.

(5) Läbilaskevõimeosa eraldamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raudtee-ettevõtjale fikseeritakse eraldatud läbilaskevõimeosa andmed ja käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu üksikasjad Raudteeinspektsiooni peadirektori otsuses.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud otsused vormistatakse Raudteeinspektsiooni peadirektori käskkirjaga. Otsused ja muu läbilaskevõime jaotamise kohta käiv oluline teave edastatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale viivitamata.

(7) Liiklusgraafiku kavandi ning kinnitamiseks esitatava liiklusgraafiku koostab vastavalt laekunud taotlustele, läbilaskevõime jaotamise komisjoni juhistele ja ettepanekutele, komisjoni poolt läbiviidud koordineerimismenetlusele ja Raudteeinspektsiooni peadirektori otsustele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Raudteeinspektsiooni peadirektoril on õigus liiklusgraafik kinnitamata jätta, kui see ei vasta tehtud otsustele või selles esinevad muud puudused, ning määrata raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.

(8) Sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade saamiseks esitatud taotlused, samuti taotlused käesoleva seaduse §-s 62 nimetud läbilaskevõimele vaatab läbi ja teeb vastava otsuse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

§ 64. Kaebuste menetlemine

(1) Kui taotleja leiab, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on teda läbilaskevõime jaotamisel kohelnud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus pöörduda kaebusega Konkurentsiameti või majandus- ja kommunikatsiooniministri poole. Majandus- ja kommunikatsiooniministri poole on isikul õigus pöörduda eriti selliste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja otsuste osas, mis puudutavad:
1) raudteevõrgustiku teadaannet raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tingimuste kohta;
2) raudteevõrgustiku teadaandes sisalduvaid kriteeriume;
3) jaotusmenetlust ja selle tulemusi;
4) kasutustasu määramist;
5) sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade jaotamist.

(2) Kui taotleja leiab, et Raudteeinspektsioon on teda käesoleva seaduse § 63 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingute läbiviimisel kohelnud diskrimineerivalt või muul viisil ebaõiglaselt, on tal õigus pöörduda kaebusega majandus- ja kommunikatsiooniministri poole.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul kogu vajaliku teabe saamisest arvates. Otsusega jätab majandus- ja kommunikatsiooniminister kaebuse rahuldamata või teeb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks, määrates selleks tähtaja.

(4) Kui majandus- ja kommunikatsiooniministril on alust eeldada, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on toime pannud karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) §-des 399–402 sätestatud kuriteo, edastab ta kaebuse koos asjas kogutud materjalidega Konkurentsiametile.

(5) Kui taotleja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei nõustu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsusega, on tal õigus pöörduda kohtusse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul, kui majandus- ja kommunikatsiooniminister otsustab kaebuse edastada Konkurentsiametile.

(6) Kui läbilaskevõime jaotamise otsus on vaidlustatud, kasutatakse läbilaskevõimeosi vastavalt vaidlustatud otsusele kuni vaidluse lahendamiseni.

(7) Käesoleva seaduse § 63 lõikes 4 sätestatud Raudteeinspektsiooni otsuste kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on raudteeveo-ettevõtjal või muul raudteeveeremi valdajal õigus nõuda üksnes otsese varalise kahju hüvitamist.

7. peatükk
RAUDTEEVEONÕUDED

§ 65. Veoeeskiri

(1) Raudteeveo-ettevõtja võib avalikku reisijateveoteenust või teisi raudteeveoteenuseid avalikul raudteel osutada üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveo-ettevõtja veotingimused reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel. Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada:
1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord;
2) tasu muutmisest teatamise kord;
3) reisijateveo- või kaubaveoteenuse kasutaja kaebuse menetlemise kord.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud veoeeskirja või sellesse tehtud muudatuse esitab raudteeveo-ettevõtja heakskiitmiseks majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Veoeeskirja või selle muudatuse heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsustab majandus- ja kommunikatsiooniminister 30 päeva jooksul raudteeveo-ettevõtja vastava avalduse saamise päevast arvates.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib veoeeskirja ja veoeeskirja muudatuste heakskiitmisest keelduda või nõuda nende muutmist või kehtetuks tunnistamist, kui need on vastuolus seaduste, muude õigusaktide või raudteeveo heade tavadega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud veoeeskirja või selle muudatuse avalikustab raudteeveo-ettevõtja enne jõustumist oma veebilehel või majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt heakskiidetud väljaandes.

(5) Veoeeskiri või selle muutmine jõustub pärast heakskiitmist majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt, kuid mitte varem kui 45 päeva möödudes veoeeskirja või selle muudatuste avalikustamise päevast.

§ 66. Ohtlike veoste raudteeveo ohutusnõunik

(1) Ohtlike veoste vedu raudteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352) nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all.

(2) Ohtlike veoste veol lähtutakse 1980. aasta rahvusvaheliste raudteevedude COTIF konventsiooni lisa RID (Regulations Concerning the International Carriage of Dangerous Goods By Rail) ja rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe SMGS nõuetest.

8. peatükk
RAUDTEELIIKLUSREGISTER

§ 67. Raudteeliiklusregister

(1) Riikliku raudteeliiklusregistri (edaspidi raudteeliiklusregister ) põhiülesandeks on arvestuse pidamine raudteede ja raudteeveeremi ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide kohta.

(2) Raudteeveeremi või raudtee registreerimiseks esitab raudteeveeremi või raudtee omanik või valdaja Raudteeinspektsioonile koos registreerimistaotlusega raudteeveeremi või raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruande. Kehtestatud nõuetele mittevastava raudteeveeremi või raudtee registreerimisest on Raudteeinspektsioonil õigus keelduda.

(3) Raudteeveeremi registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab Raudteeinspektsioon raudteeveeremile registreerimismärgi, mis kinnitatakse raudteeveeremile raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud korras. Registreerimismärk väljastatakse kahes eksemplaris.

(4) Raudtee registreerimisel raudteeliiklusregistris väljastab Raudteeinspektsioon raudteele registreerimistunnistuse.

(5) Eestis esimest korda kasutusele võetavad raudteeveeremi tüübid ja mudelid tuleb enne registrisse kandmist kontrollida ja katsetada, et tõestada nende vastavust raudteeveeremile kehtestatud nõuetele. Kui katsetatav raudteeveeremi tüüp või mudel ei vasta kehtestatud nõuetele, on Raudteeinspektsioonil õigus selle registreerimisest keelduda. Katsetamise tingimused, sealhulgas katsetamise piirkonna ja katsetamise teekonna pikkuse määrab Raudteeinspektsioon, arvestades vastava raudteeveeremi tüübi või mudeli kasutusotstarvet.

(6) Enne raudteeveeremi või raudtee registreerimistaotluse esitamist peab raudteeveeremi või raudtee omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise ning registreerimismärgi või registreerimistunnistuse väljastamise eest riigilõivu. Taotluses peab taotleja märkima andmed riigilõivu tasumise kohta.

(7) Raudteeliiklusregistri asutab ja raudteeliiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) sätestatud korras.

(8) Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja on Raudteeinspektsioon.

(9) Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.

§ 68. Raudteeliiklusregistri andmed

(1) Raudteeliiklusregister koosneb:
1) raudteede andmebaasist;
2) raudteeveeremi andmebaasist;
3) vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasist.

(2) Raudteede andmebaasis registreeritakse avalikud raudteed (peateed ja jaamateed) ning kõik raudteed, mis on otse või teiste raudteede kaudu ühenduses avalike raudteede võrgustikega, sealhulgas raudteed, mis on vajalikud sissesõiduks depoosse või tehnohoolduspunkti (depooteed) või neist väljasõiduks või on muul viisil vedu toetava või abistava iseloomuga (sealhulgas haruteed ja muud eriotstarbelised teed). Raudteede andmebaasi kantakse:
1) registrikood;
2) raudtee tähised, tehnilised andmed ja otstarve;
3) raudtee asukoha andmed;
4) raudtee omaniku ja muu valdaja andmed;
5) raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete andmed ja Raudteeinspektsiooni poolt tehnilise järelevalve korras läbiviidud kontrollimiste andmed;
6) Raudteeinspektsiooni tehtud ettekirjutuste andmed.

(3) Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse käesoleva seaduse § 3 punktis 8 nimetatud ja raudteeliikluses kasutatav raudteeveerem. Raudteeveeremi andmebaasi kantakse:
1) registrikood;
2) raudteeveeremi tehnilised andmed, tootjatehas ja väljalaskeaasta;
3) raudteeveeremi omaniku ja muu valdaja andmed;
4) raudteeveeremi nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete andmed ja Raudteeinspektsiooni poolt tehnilise järelevalve korras läbiviidud kontrollimiste andmed;
5) Raudteeinspektsiooni tehtud ettekirjutuste andmed.

(4) Vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasi kantakse:
1) vedurijuhiloa või eriveeremi juhi või vedurijuhiabi kutsetunnistuse andmed;
2) juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja taastamise andmed.

(5) Raudteeliiklusregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel.

§ 69. Raudteeliiklusregistri andmete esitaja

(1) Raudteeliiklusregistrile andmete esitajad on:
1) raudtee omanik või valdaja käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud andmete puhul;
2) raudteeveeremi omanik või valdaja käesoleva seaduse § 68 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud andmete puhul;
3) Raudteeinspektsioon käesoleva seaduse § 68 lõike 2 punktides 5 ja 6, lõike 3 punktides 4 ja 5 ning lõikes 4 sätestatud andmete puhul, välja arvatud eriveeremi juhi või vedurijuhiabi juhtimisõiguse taastamise osas;
4) eriveeremi juhi ja vedurijuhiabi kutsekvalifikatsiooni omistav organ käesoleva seaduse § 68 lõike 4 punktis 2 sätestatud andmete puhul eriveeremi juhi või vedurijuhiabi juhtimisõiguse taastamise osas.

(2) Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.

§ 70. Raudteeliiklusregistris registreerimata raudtee ja raudteeveerem

(1) Raudteevedu on keelatud korraldada raudteeliiklusregistris registreerimata raudteel.

(2) Raudteeliikluses on keelatud kasutada Eesti või muu riigi registris registreerimata raudteeveeremit. Välisriigis registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveoteenuse osutamisel kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele. Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel:
1) Eesti territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama);
2) raudteeveeremi katsetamiseks käesoleva seaduse § 67 lõikes 5 sätestatud juhul Raudteeinspektsiooni järelevalve all.

9. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE

1. jagu
Riikliku järelevalve teostajate pädevus

§ 71. Majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevus

(1) Käesoleva seaduse alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel on:
1) käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud raamatupidamise eraldatuse nõudest kinnipidamise kontrollimine;
2) käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmine või andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine või lõpetamine või tegevuslubade kehtetuks tunnistamine;
3) veoeeskirjade ja tegevuseeskirjade ning nende muudatuste heakskiitmise ja avalikustamise otsustamine;
4) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmise otsustamine;
5) vastavalt käesoleva seaduse § 64 lõigetele 1 ja 2 raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemine;
6) rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja raudteega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ja vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides, samuti avalikuks kasutamiseks määratud raudtee poolt teiste riikide raudteede või raudteeorganisatsioonidega sõlmitud lepingutest kinnipidamise kontrollimine, kui need toovad kaasa õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele;
7) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud ülesande täitmiseks esitab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kelle raudtee on määratud avalikuks kasutamiseks ja kes on sõlminud teiste riikide raudteede või raudteeorganisatsioonidega lepinguid, mis toovad kaasa õigusi või kohustusi kolmandatele isikutele, majandus- ja kommunikatsiooniministrile iga kvartali kohta selliste lepingute täitmise aruande hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri taotletud andmetele.

§ 72. Raudteeinspektsiooni pädevus

(1) Raudteeinspektsiooni pädevus riikliku järelevalve teostamisel ning riikliku sunni kohaldamisel on:
1) ohutustunnistuste väljaandmise ja ohutustunnistuste kehtivuse pikendamise otsustamine;
2) raudteeveeremi ning raudteeinfrastruktuuri ja raudteeliikluse korralduse nõuetele vastavuse kontrollimise aruannete ning raudtee tehnokasutuseeskirjas ja teistes õigusaktides raudteeveeremi ja raudteeinfrastruktuuri valdajatele kehtestatud nõuete täitmise kontrollimine;
3) vedurijuhtide eksamineerimise korraldamine ning vedurijuhilubade väljaandmise ja vedurijuhilubade kehtivuse pikendamise otsustamine;
4) raudteerajatiste ehitusprojekti aluseks oleva detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kooskõlastamine ja raudtee-ehituse üle riikliku järelevalve teostamine;
5) raudtee-ehituse ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa väljaandmise ning ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsustamine;
6) raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise toimingute tegemine käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud juhul;
7) rahvusvahelistest lepingutest tulenevate raudtee-alase tehnilise järelevalvega seonduvate Eesti Vabariigi kohustuste täitmise tagamine ja vajaduse korral Eesti Vabariigi esindamine rahvusvahelistes raudteeorganisatsioonides;
8) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.

(2) Raudteeinspektsiooni peadirektoril või tema volitatud ametnikul on õigus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 sätestatud ülesannete täitmisel teha raudtee-ettevõtjale või muule raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdajale ettekirjutus raudteerajatise või raudteeveeremi kohta tehnilise ekspertiisi tellimiseks vastava pädevusega ekspertiisiasutuselt. Ekspertiisi kulud tasub raudtee-ettevõtja või muu raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi valdaja.

(3) Raudteeinspektsiooni riiklikku järelevalvet teostav ametiisik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(4) Raudteeinspektsiooni riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus oma tööülesannete täitmisel sõita veduril ja reisirongis tasuta.

§ 73. Ettekirjutus ja sunnivahendi rakendamine

(1) Majandus- ja kommunikatsiooniministril ja Raudteeinspektsioonil on õigus teha ettekirjutusi, millega kohustatakse isikut tegema käesolevas seaduses nõutavat tegu või hoiduma käesolevas seaduses keelatud teost.

(2) Ettekirjutusele lisatakse hoiatus, milles määratakse:
1) tähtpäev, milleni on aega ettekirjutus täita;
2) sunnivahend, sealhulgas sunniraha suurus, mida rakendatakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral;
3) ettekirjutuse peale edasikaebamise kord ja tähtajad.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniminister või Raudteeinspektsioon võib asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 500 000 krooni, välja arvatud käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 sätestatud juhul.

(4) Raudteeinspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 34 lõikes 9 sätestatud juhul rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras asendustäitmist.

§ 74. Majandus- ja kommunikatsiooniministri ning Raudteeinspektsiooni õigus teabele ning juurdepääs järelevalveobjektidele

(1) Raudtee-ettevõtja ja tema töötajad, muu raudteeinfrastruktuuri ja raudteeveeremi omanik või valdaja ja tema töötajad, raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja ja tema töötajad, samuti raudtee-ehituse või raudteeveeremi tehnohoolde või remondiga tegelev ettevõtja ja tema töötajad on kohustatud majandus- ja kommunikatsiooniministrile või tema poolt selleks volitatud ametnikule ning Raudteeinspektsioonile nende esimesel nõudmisel andma riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks vajalikku tõest ja täielikku teavet.

(2) Raudteeinspektsioonil on õigus vabalt juurde pääseda järelevalveobjektiks olevale raudteeinfrastruktuurile, raudteeveeremile ja tehnovarustusele, raudteeveo veostele ja järelevalveobjektiga seotud dokumentidele.

(3) Majandus- ja kommunikatsiooniministril või tema poolt selleks volitatud ametnikul on oma ülesannete täitmiseks õigus vabalt juurde pääseda raudtee-ettevõtja ja raudtee-ettevõtjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja raamatupidamisdokumentidele.

§ 75. Äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Raudteeinspektsioon on kohustatud tagama neile riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

2. jagu
Raudtee-ehituse riiklik järelevalve

§ 76. Raudteeinspektsiooni pädevus raudtee-ehituse üle riikliku järelevalve teostamisel

(1) Raudteeinspektsioonil on õigus:
1) kontrollida ehitatavat raudteerajatist takistamatult ja ette teatamata;
2) saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda originaaldokumentidega ja saada nende ärakirju;
3) kontrollida raudteerajatise ja selle ehitusprojekti ning raudtee-ehitusega tegeleva ettevõtja vastavust nõuetele;
4) tellida raudteerajatise või selle ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust ja ekspertiise;
5) kohustada raudteerajatise omanikku tellima raudteerajatise või selle ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiise;
6) korraldada raudteerajatistega toimunud avariide põhjuste uurimist;
7) teha ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele;
8) kohustada raudteerajatise omanikku raudteerajatisega seotud ohtudest avalikkust teavitama või teha seda ise.

(2) Raudteeinspektsioon informeerib riikliku järelevalve tulemustest kohalikku omavalitsust ja raudtee-ehituses nõuetele mittevastava ehitustoote kasutamise avastamise korral viivitamata Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni.

§ 77. Raudteeinspektsiooni ametiisiku pädevus raudtee-ehituse üle riikliku järelevalve teostamisel

Raudteeinspektsiooni ametiisiku pädevuses on:
1) kontrollida ehitusseaduse ja käesoleva seaduse täitmist raudteerajatise nõuetele vastavuse osas nii rajatise ehitamisel kui ka kasutamisel;
2) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, raudteerajatise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, lähtuvalt rajatise ohutusest ja kasutamise otstarbest;
3) tutvuda raudtee-ehitust, raudteerajatise projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või raudteerajatiste ekspertiise ning rajatiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate originaaldokumentide või nende koopiatega ja saada nende ärakirju;
4) kontrollida raudteerajatise ja ehitusprojekti vastavust nõuetele ning rajatise kasutamist, lähtuvalt rajatise ohutusest ja kasutamise otstarbest;
5) nõuda põhjendatud juhtudel raudteerajatise ja selle ehitusprojekti ekspertiise ning korraldada rajatistega toimunud avariide põhjuste uurimist;
6) teha ettekirjutusi või otsuseid vastavalt oma pädevusele;
7) kohustada raudteerajatise omanikku teavitama avalikkust rajatisega seotud ohtudest või rajatise omaniku kulul teavitama ise avalikkust rajatisega seotud ohtudest.

§ 78. Raudteeinspektsiooni ametiisiku ettekirjutus

(1) Raudtee-ehituse üle riiklikku järelevalvet teostav Raudteeinspektsiooni ametiisik teeb raudtee-ehitusega tegelevale ettevõtjale ettekirjutuse, kui ettevõtja:
1) tegutseb vastutava spetsialistita,
2) tegutseb registreeringuta,
3) ei ole ehitanud ehitusprojektile vastavalt või
4) ehitab raudteerajatist, mille ehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba.

(2) Raudtee-ehituse üle riiklikku järelevalvet teostav Raudteeinspektsiooni ametiisik teeb raudteerajatise omanikule ettekirjutuse, kui rajatis:
1) on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või
2) ei vasta sellele rajatisele ettenähtud nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuses raudtee-ehituse üle riiklikku järelevalvet teostav Raudteeinspektsiooni ametiisik:
1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;
2) esitab nõude raudtee-ehituse või raudteerajatise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks;
3) kohustab selleks määratud tähtaja jooksul tegema raudtee-ehituse või raudteerajatise edasise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

(4) Raudteeinspektsioon edastab ehitisregistrile andmed ehitusprojektile mittevastava raudtee-ehituse korral tehtud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates.

(5) Raudteeinspektsiooni peadirektoril ja tema volitatud Raudteeinspektsiooni ametiisikul on õigus ettevõtja poolt ettekirjutuse korduva täitmata jätmise korral teha otsus, milles täitmata jätmine fikseeritakse ning mis on ettevõtja riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registrist kustutamise aluseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise aeg ja koht;
2) otsuse sisu;
3) otsuse alus;
4) otsuse teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
5) märge otsuse vaidlustamise võimaluse tähtaja ja korra kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 500 000 krooni.

10. peatükk
VASTUTUS

§ 79. Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine

Raudteest loomveokitega ülesõitmise või kariloomade üleajamise nõuete rikkumise, samuti raudtee ja raudteerajatiste ning seadeldiste kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 80. Kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmine

(1) Veoste raudteeveeremile pealelaadimisel ja raudteeveeremilt mahalaadimisel, ehitustööde tegemisel ja asjade ladustamisel kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 81. Rongiliikluse takistamine

Rongiliiklust segada võivate esemete asetamise eest raudteele, samuti raudteel selleks mitteettenähtud kohas viibimise või raudteeliikluse muul viisil takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 82. Registreerimata raudteeveeremi juhtimine

Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 83. Registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamine, seda juhtima või raudteeliikluses kasutada lubamine või raudtee või raudteerajatise omavoliline kasutamine

(1) Kehtestatud korras registreerimata raudteeveeremi raudteeliikluses kasutamise, seda juhtima või raudteeliikluses kasutada lubamise või raudtee või raudteerajatise omavolilise kasutamise eest raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 84. Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumine raudteel

(1) Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumise eest raudteel – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 85. Kehtestatud normi ületavate käsipakkide kaasavõtmine ja tasumata pagasi vedu

Kehtestatud normi ületavate käsipakkide reisirongi kaasavõtmise või tasumata pagasi veo eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

§ 86. Raudteetranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine

Liikuvale rongile pealemineku või sellelt mahatuleku, vaguni astmelaual või katusel sõitmise, samuti reisivaguni sisseseade, veduri või vaguni akende rikkumise, rongi vaguniaknast või -uksest prahi või esemete väljaviskamise eest või suitsetamise eest rongis selleks mitteettenähtud kohas – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.

§ 87. Rongi omavoliline peatamine ja kaubarongis omavoliline sõitmine

Rongi omavolilise peatamise või kaubarongis omavolilise sõitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 88. Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumine

(1) Raudteeveeremi juhi poolt raudteeliikluse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või ettevaatamatuse tõttu tervisekahjustus inimesele, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 89. Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

(1) Juhtimisõiguseta isiku poolt raudteeveeremi juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 90. Juhtimisõiguseta isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmine

(1) Raudteeveeremi juhtimise õiguseta isikule raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Raudteeveeremi juhtimise üleandmise eest isikule, kellelt raudteeveeremi juhtimise õigus on ära võetud või kelle juhtimisõigus on peatatud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 91. Raudteeveeremi juhtimine joobeseisundis

Raudteeveeremi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 92. Vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis

Vedurijuhiabi ülesannete täitmise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 93. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest

Ilmsete joobetunnustega raudteeveeremijuhi, vedurijuhiabi ülesandeid täitva isiku, samuti raudteeveeremi juhtimise õigust mitteomava isiku kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 94. Raudteeliiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast raudteeliiklusõnnetust alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine

Alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamise eest raudteeliiklusõnnetuses osalenud raudteeveeremi juhi poolt vahetult pärast raudteeliiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 95. Joobeseisundis isiku lubamine raudteeveeremit juhtima

(1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis oleva raudteeveeremijuhi lubamise eest raudteeveeremit juhtima – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 96. Joobeseisundis isiku lubamine vedurijuhiabi ülesandeid täitma

(1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt joobeseisundis oleva isiku lubamise eest vedurijuhiabi ülesandeid täitma – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 97. Juhtimisõiguseta isiku lubamine raudteeveeremit juhtima

(1) Raudteeveeremi tehnoseisundi või käitamise või raudteeliikluse juhtimise eest vastutava isiku poolt raudteeveeremi juhtimise õiguseta isiku lubamise eest raudteeveeremit juhtima – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 98. Raudteeinfrastruktuuri võõrandamine ja raudteemaa hoonestusõigusega koormamine Raudteeinspektsiooni nõusolekuta

(1) Raudteeinfrastruktuuri võõrandamise või raudteemaa hoonestusõigusega koormamise eest Raudteeinspektsiooni nõusolekuta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 99. Raamatupidamise eraldatuse nõude täitmata jätmine ning tulude ja kulude arvestuste esitamata jätmine

(1) Raudtee-ettevõtja poolt, kes majandab avalikuks kasutamiseks määratud raudteed ja osutab raudteeveoteenust, samuti raudtee-ettevõtja poolt, kes osutab avalikku reisijateveoteenust ja teisi raudteeveoteenuseid, raamatupidamise eraldatuse nõude täitmata jätmise või tulude ja kulude arvestuste esitamata jätmise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 100. Avaliku reisijateveoteenuse osutamise kohustuse täitmata jätmine

(1) Avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudteeveo-ettevõtjaks määratud raudtee-ettevõtja poolt avaliku reisijateveoteenuse osutamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 101. Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee majandamine ohutustunnistuseta

(1) Avalikuks kasutamiseks määratud raudtee majandamise eest ohutustunnistuseta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 102. Raudtee reisijateveoteenuse ja raudtee kaubaveoteenuse osutamine ohutustunnistuseta

(1) Raudteel reisijateveoteenuse või kaubaveoteenuse osutamise eest ohutustunnistuseta – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 103. Raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumine

(1) Raudtee tehnokasutuseeskirja rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 104. Raudteerajatiste kasutamine kasutusloata

(1) Raudteerajatiste kasutamise eest kasutusloata – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 105. Raudteerajatise omavoliline ehitamine

(1) Raudteerajatise omavolilise ehitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 106. Raudteeliikluse ajutise piiramise või sulgemise korra rikkumine

(1) Raudteeliikluse ajutise piiramise või sulgemise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 107. Raudteeliiklusõnnetusest või raudteeintsidendist teatamise korra rikkumine

(1) Raudteeliiklusõnnetusest või raudteeintsidendist teatamise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 108. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise toimingute Raudteeinspektsioonile üleandmata jätmine

(1) Seaduses sätestatud juhul raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise toimingute Raudteeinspektsioonile üleandmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 109. Raudteeveonõuete rikkumine

(1) Raudteeveonõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 110. Riiklikus registris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise lubamine

(1) Riiklikus registris registreerimata raudteel raudteeveo korraldamise lubamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 111. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 79–110 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 79–81, 84–87, 89 ja 91–94 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
1) Raudteeinspektsioon;
2) politseiprefektuur.

(3) Käesoleva seaduse §-des 82, 83, 88, 90, 95–98, 101–107, 109 ja 110 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Raudteeinspektsioon.

(4) Käesoleva seaduse §-des 99, 100 ja 108 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

11. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 112. Raudteede määramine avalikuks kasutamiseks

Raudteed, mida enne käesoleva seaduse jõustumist loeti avalikeks raudteedeks, loetakse avalikeks raudteedeks ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.

§ 113. Raudteemaa kasutamise erisus

Kuni raudteemaa kindlaksmääramiseni õigusaktides sätestatud korras määrab raudteeületuskoha piiri ning paigaldab sinna liikluskorraldusvahendid ja tagab raudteeületuskoha korrashoiu ning liiklusohutuse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja käesolevas seaduses ja raudtee tehnokasutuseeskirjas sätestatud alustel ja korras.

§ 114. Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri lõpetamine

(1) Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri tegevus lõpetatakse 2004. aasta 30. märtsil.

(2) Raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri andmed antakse riiklikule raudteeliiklusregistrile üle hiljemalt 2004. aasta 31. märtsiks raudteede riikliku registri ja raudteeveeremi riikliku registri volitatud töötleja poolt.

§ 115. Seaduse rakendussätted

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse või raudtee kaubaveoteenuse tegevusload, samuti vastavad ohutustunnistused jäävad kehtima ning nende kehtivust pikendatakse käesoleva seaduse 2. peatükis ettenähtud korras.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud raudtee-ehitustegevuse ja raudteeveeremi remondi tegevusload jäävad kehtima kuni 2004. aasta 30. juunini. Raudtee-ehitusega tegelevad ettevõtjad peavad taotlema vastava registreeringu riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris 2004. aasta 1. juuliks. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid raudtee-ehitustegevuse tegevusloa saanud ettevõtjad ei pea riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris raudtee-ehituse registreeringu taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile väljastatud raudtee-ehitustegevuse tegevusluba on registri volitatud töötlejale registreerimistaotluse esitamise kuupäeval kehtiv. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid raudteeveeremi remondi tegevusloa saanud ettevõtjad ei pea käesoleva seaduse alusel raudteeveeremi remondi tegevusloa taotlemisel riigilõivu tasuma, kui neile enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raudteeveeremi remondi tegevusluba on majandus- ja kommunikatsiooniministrile tegevusloa saamiseks avalduse esitamise kuupäeval kehtiv. Raudteeveeremi tehnohooldega tegelevad ettevõtjad peavad taotlema raudteeveeremi tehnohoolde tegevusload 2004. aasta 1. juuliks.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud vedurijuhiload jäävad kehtima ning nende kehtivust pikendatakse käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud korras. Enne käesoleva seaduse jõustumist ja pärast 1999. aasta 1. maid väljaantud raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavate isikute kvalifikatsioonitunnistused jäävad kehtima 2004. aasta 31. detsembrini. Kutsetunnistuse peavad raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutavad isikud taotlema 2005. aasta 1. jaanuariks. Vedurijuhiabi ja eriveeremi juhtimise kutsetunnistus tuleb vastavatel töötajatel taotleda 2005. aasta 1. jaanuariks.

(4) Käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud raudteeseaduse (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170; 93, 565; 2002, 47, 297; 63, 387) § 16 lõike 2 alusel teede- ja sideministri määrusega kinnitatud raudtee tehnokasutuseeskiri jääb kehtima pärast käesoleva seaduse jõustumist seni, kuni see tunnistatakse kehtetuks.

(5) 2005. aastal algava liiklusgraafikuperioodi kohta esitatakse läbilaskevõime jaotamise taotlused hiljemalt seitse kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust ning liiklusgraafik kinnitatakse üks kuu enne liiklusgraafikuperioodi algust.

(6) Raudteeveo-ettevõtjatele, kes ei ole asutatud Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõimeosa anda juhul, kui see on jaotamata jäänud põhjusel, et selle kohta ei ole Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud raudteeveo-ettevõtja käesoleva seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotlust esitanud.

§ 116. Teeseaduse muutmine

Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) § 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Raudteeületuskohal teeb ristumiskoha hoiutöid ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tee omanik ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omanik või valdaja vastavalt nende valduses oleva kinnisasja ulatuses, välja arvatud talihooldustööde osas, mis on raudteeületuskoha terves ulatuses tee omaniku kohustus. Raudteeületuskohal talihooldustööde tegija peab talihooldustööde tehnoloogilised üksikasjad kooskõlastama raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudtee muu omaniku või valdajaga.»

§ 117. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20; 13, 68; 15, 84 ja 85; 20, 118; 21, 128; 23, 146; 25, 153 ja 154; 26, 156 ja 160; 30, õiend; 51, 352; 66, 449; 68, 461; 71, 471) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest võetav riigilõiv laekub valla- või linnaeelarvesse, välja arvatud raudteeseaduse § 3 punktis 20 nimetatud raudteeinfrastruktuuri rajatiste ehituslubade, kasutuslubade ja nende kohta riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest võetav riigilõiv, mis laekub riigieelarvesse.»;

2) paragrahv 189⁶ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 189⁶. Raudteeinfrastruktuuri majandamise, raudtee reisijateveoteenuse, raudtee kaubaveoteenuse, raudteeveeremi remondi ja raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa väljastamine ning raudtee-ehituseks registreeringu tegemine

Tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõiv:
1) raudteeinfrastruktuuri majandamise tegevusloa väljastamise eest 30 000 krooni;
2) raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 30 000 krooni;
3) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa väljastamise eest 60 000 krooni;
4) raudteeveeremi remondi tegevusloa väljastamise eest 5000 krooni;
5) raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa väljastamise eest 5000 krooni;
6) raudtee-ehituseks registreeringu tegemise eest riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris 10 000 krooni.»;

3) paragrahv 189⁷ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 189⁷. Raudtee ja raudteeveeremi registrisse kandmine ja registris muudatuse tegemine

(1) Raudtee kandmise eest riiklikku raudteeliiklusregistrisse tasutakse riigilõivu:
1) avalikuks kasutamiseks määratud raudtee iga tee registrisse kandmisel 300 krooni;
2) muu raudtee registrisse kandmisel 200 krooni.

(2) Raudteeveeremi kandmise eest riiklikku raudteeliiklusregistrisse tasutakse riigilõivu:
1) veduri registrisse kandmisel 1200 krooni;
2) vaguni registrisse kandmisel 650 krooni;
3) muu raudteeveeremi registrisse kandmisel 300 krooni.

(3) Raudtee ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.»;

4) paragrahv 189⁹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 189⁹. Vedurijuhiloa ja selle dublikaadi väljastamine ning vedurijuhiloa kehtivuse pikendamine

(1) Vedurijuhiloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

(2) Vedurijuhiloa dublikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(3) Vedurijuhiloa kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.»;

5) paragrahv 189¹⁰ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 189¹⁰. Ohutustunnistuse väljastamine, muutmine ja ohutustunnistuse kehtivuse pikendamine

(1) Ohutustunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) raudteeinfrastruktuuri majandamise ohutustunnistuse väljastamise eest 30 000 krooni;
2) raudtee reisijateveoteenuse ohutustunnistuse väljastamise eest 10 000 krooni;
3) raudtee kaubaveoteenuse ohutustunnistuse väljastamise eest 10 000 krooni.

(2) Ohutustunnistuse muutmise või ohutustunnistuse kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.»

§ 118. Raudteeseaduse kehtetuks tunnistamine

Raudteeseadus (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170; 93, 565; 2002, 47, 297; 63, 387) tunnistatakse kehtetuks.

§ 119. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 31. märtsil.