1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse telefoni-, püsiliini- või sidumisteenuse turul olulise turujõuga ettevõtjast (edaspidi OTE) üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile kulude omistamise ja kulude arvestamise metoodika.

(2) Metoodika põhineb erinevate tegevusvaldkondade kulude arvestamise lahususe nõudel.

(3) Käesolevas määruses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse «Haldusmenetluse seaduse» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva määruse erisusi.

§ 2. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:

(1) Eriteenuste võrk on operatiivteenistustele teenuse osutamiseks kasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis ei ole üldkasutatav ja millele võivad olla kehtestatud erinõuded, sealhulgas täiendavad turva- ja operatiivsusnõuded.

(2) Tegevusvaldkonnad on ülekande-, juurdepääsu- ja mobiiltelefonivõrguga seotud teenuste osutamine, teenuste osutamine tarbijale ja muud tegevused.

(3) Teenuste osutamine tarbijale (edaspidi jaemüük) on telekommunikatsiooniteenuse osutamine tarbijale. Jaemüügile omistatavad kulud sisaldavad mobiiltelefoni-, ülekande- ja juurdepääsuvõrgu kasutamise transferthindu, samuti tarbijaga seotud müügi- ja arvelduskulusid.

(4) Muud tegevused on kõik teised tegevused, mis ei ole seotud ülekande-, juurdepääsu- või mobiiltelefonivõrguga seotud teenuste osutamisega või jaemüügiga.

(5) Omistatavad kulud on otsekulud, otseselt omistatavad kulud ja kaudselt omistatavad kulud.

(6) Kulukäitur on põhjuslik tegur, mis mõõdab kulukogumi kasutamise või toimimise intensiivsust ja sagedust, mille alusel ühe kulukogumi kulud omistatakse teistele kulukogumitele.

(7) Kulukogum on muude funktsioonidega, seotud funktsioonidega, telekommunikatsioonivõrgu osadega ja teenustega seotud kulude grupp.

(8) Homogeenne kulukogum on kulude grupp, mille käitumise määrab üks ja sama kulukäitur ning millel on sama või sarnane kulukogumi määr.

(9) Kuluarvestus jooksevhindades (current cost accounting – CCA) on kuluarvestuse metoodika, kus varasid hinnatakse ja amortiseeritakse, lähtudes nende hetke asendusväärtusest.

(10) Kapitalikulu on teenusega seotud kapitali kasutusest (capital employed) tekkiv kulu.

(11) Transferthind (transfer price) ehk ülekandmishind on arvestuslik hind teenuse eest selle liikumisel ettevõttesiseselt ühelt tegevusvaldkonnalt teisele.

(12) Majanduslikult kasulik kasutusiga on ajavahemik, mille jooksul saadakse põhivaralt tulu.

(13) Telekommunikatsioonivõrgusõlm on telefonijaam või telefonijaama füüsiliselt eraldiseisev osa, kui see on konkreetses telekommunikatsioonivõrgus olemas.

(14) Telefonivõrgusõlm on telefonijaam või telefonijaama koosseisu kuuluv ja sellega ühendatud füüsiliselt eraldiseisev tarbijamahu väljaviik.

(15) Tarbijaliides on telefonivõrgu seade telefonivõrgu kommutatsioonivälja ja peajaotaja vahel.

(16) Telekommunikatsioonivõrgu lülitusseadmed (kommutatsiooniseadmed) on telekommunikatsioonivõrgu seadmed, mis asuvad telekommunikatsioonivõrgu sõlmedes ja võimaldavad signaalide kommuteerimist telekommunikatsioonivõrgus.

(17) Telekommunikatsioonivõrgu ülekandeliinid on kaablid, raadio-, optilised või muud vahendid, mida kasutatakse telekommunikatsioonivõrgu kindlaksmääratud punktide ühendamiseks.

(18) Telekommunikatsioonivõrgu ülekandesüsteemid on telekommunikatsioonivõrgu seadmed, mis võimaldavad signaalide edastamist telekommunikatsioonivõrgu kindlaksmääratud punktide vahel telekommunikatsioonivõrgu ülekandeliinide kaudu.

(19) Tarbijaliin on juurdepääsuvõrgu osa, mis ühendab lõpp-punkti ja vastavat piirkonda teenindavat telefonivõrgusõlme.

(20) Telefonivõrgu kommutatsiooniväli on telekommunikatsioonivõrgu lülitusseadme osa, mis tagab nõutud tarbijaliideste või telekommunikatsioonivõrgu ülekandeliinide omavahelise kokkuühendamise kõne ajaks.

(21) Telefonivõrgusõlme peajaotaja (Main Distribution Frame – MDF, edaspidi peajaotaja) on telefonivõrgusõlme kahepoolne jaotusseade, mille ühe poole klemmidel on ühendatud juurdepääsuvõrgu tarbijaliinid ning teise poole klemmidel on ühendatud tarbijaliidesed.

(22) Telekommunikatsioonivõrgu haldamine on tegevuste kogum, mis on vajalik telekommunikatsioonivõrgu ressursside juhtimiseks, jaotamiseks, koordineerimiseks ja seireks, sealhulgas liikluse ettemääratud marsruutimine tagamaks koormuse ühtlustamist, krüptovõtmete levitamise volitused, konfiguratsioonide kasutamine, rikkekäitlus, turvalisuse korraldamine jm tegevused.

(23) Tulude jagunemise (distribution of benefits) põhimõte on põhimõte, kus välistegurite mõjust tulenevad kulud jaotatakse sellest tulusaavate poolte vahel. Välistegurite mõju tulemus on kulu/tulu, mida saab osapool B osapoole A otsuse tulemusena, mis ei võta arvesse väliseid efekte osapoolele B. Tulude jagunemise põhimõte lähtub põhimõttest, et need, kes saavad teenusest tulu, peavad katma teenusega seotud kulud.

2. peatükk
KULUDE OMISTAMINE

§ 3. Kulude omistamise põhimõtted

(1) Kulud omistatakse nendele teenustele ja toodetele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Selleks kasutatakse tegevuspõhist kuluarvestust (activity based costing – ABC).

(2) Põhjuslikkuse nõude täitmiseks kulude omistamisel peab OTE kehtestama kohase ja detailse kulude jaotamise metoodika oma kuluarvestussüsteemis. Selleks on nõutav:
1) kõigi võimalike kulu- ja tuluartiklite ning kapitali kasutuse omistamine lähtuvalt põhjuslikust seosest;
2) kulukäituri määratlemine, mis on aluseks kulude omistamisel;
3) määratletud kulukäituri kasutamine kuluartiklite kulude omistamisel;
4) kulude, mida ei ole võimalik põhjuslikust seosest lähtuvalt omistada, koondamine adresseerimatute kulude kogumisse.

(3) OTE peab kulude omistamisel lähtuma ka tulude jagunemise põhimõttest.

(4) OTE kuluarvestussüsteem peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid.

(5) Kulude omistamise aluseks on:
1) selgus: OTE peab Sideametile esitama kehtiva redaktsiooni oma kuluarvestussüsteemi kohta tehtud kulude arvestamise ja omistamise süsteemi kirjeldusest, kui selles tehakse sisulisi muudatusi. OTE teavitab muudatuste tegemisest Sideametit vähemalt 30 kalendripäeva ette;
2) järjepidevus: samu omistamise põhimõtteid tuleb kasutada aastast aastasse. Kui tehakse muudatusi, peab OTE ümber arvestama ka eelneva aasta aruanded uute põhimõtete alusel;
3) olulisus: spetsiaalsete omistamispõhimõtete kasutamine ei ole vajalik, kui nende kasutamisest tulenev mõju väljundile ei ole üle 5%.

(6) Üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab teenuste osutamisel eristama juurdepääsuvõrgu ja ülekandevõrguga seotud tegevusi.

(7) Juurdepääsuvõrguga seotud kulusid arvestatakse alates telefonivõrgu lõpp-punktist tarbijapoolsetelt klemmidelt kuni antud piirkonda teenindava telefonivõrgusõlme tarbijaliidese väljundklemmideni. Ülekandevõrguga seotud kulusid arvestatakse alates signaali algatajale lähima antud piirkonda teenindava telefonivõrgusõlme tarbijaliidese väljundklemmidest kuni sama telefonivõrgu signaali lõpetava telefonivõrgusõlme tarbijaliidese väljundklemmideni või sidumispunktini, või sidumispunktide vahel. Tarbijaliidese kulud arvestatakse juurdepääsuvõrguga seotud kuludesse.

(8) Üldkasutatava mobiiltelefonivõrgu operaator ei pea mobiiltelefonivõrguga seotud teenuste osutamisel eristama juurdepääsuvõrgu ja ülekandevõrguga seotud tegevusi.

(9) OTE poolt enda kuluarvestussüsteemi kohta tehtud kulude arvestamise ja omistamise süsteemi kirjeldus peab olema avalik ja kõigile kättesaadav.

(10) Ettevõtja, kes lisaks telekommunikatsioonialasele majandustegevusele tegeleb ka muu valdkonna majandustegevusega, on kohustatud pidama eraldi kuluarvestust telekommunikatsiooniga seotud tegevuste kohta, et oleks võimalik eristada kõik kuluelemendid ning tulu, mis on saadud seoses telekommunikatsioonialase tegevusega.

§ 4. Kulude liigitamine

Kulud jagunevad mitme toote ja teenuse vahel. Iga kuluartikkel kuulub ühte järgmistest kategooriatest:
1) otsekulud ja otseselt omistatavad kulud (direct and directly attributable costs) on kulud, mida saab otse ja üheselt seostada mingi teenuse või tootega ning mis on kajastatud OTE aruandlussüsteemis mingi toote või teenuse tootmiskuludena;
2) kaudselt omistatavad kulud (indirectly attributable costs, edaspidi kaudkulud), mille hulka kuuluvad ka ühiskulud (joint costs), on kulud, mida saab siduda teenuse või tootega, kasutades vastavat kulukäiturit;
3) adresseerimatud kulud ehk omistamatud kulud (unattributable costs) on kulud, mida ei saa toote või teenusega seostada ei otseselt ega kaudselt, mistõttu neid kulusid ei saa omistada toodetele või teenustele põhjusliku seose alusel. Omistamatud kulud tuleb kuluaruandes selgelt identifitseerida ja esitada sama aruande eraldi kirjetel. Omistamatud kulud jagatakse toodetele ning teenustele omistatavate kulude summa (v.a teistele operaatoritele makstavad püsiliini- ja sidumistasud) teenustele jagunemisega samas proportsioonis.

§ 5. Kulude omistamise protsess

(1) Kulude omistamisel peab lähtuma lisas 1 toodud kulude omistamise etappidest, mida võib vajaduse korral detailiseerida.

(2) Kulude omistamise aluseks olev kuluarvestuslik informatsioon saadakse kulu- ja finantsaruannetes sisalduvate tegevuskulude, finantskulude ja kulumi teisendamisel vastavalt tegevuskuludeks, kapitalikuludeks ja jooksvaks kulumiks.

(3) Kulusid peab omistama järgmiselt:
1) telekommunikatsiooniteenustele omistatakse kulud, mida saab otseselt siduda konkreetse telekommunikatsiooniteenuse osutamisega;
2) telekommunikatsioonivõrgu osadele omistatakse kulud, mis seonduvad mitme teenusega, mis kõik kasutavad antud telekommunikatsioonivõrgu osa ning seetõttu ei saa neid otse konkreetsele teenusele kanda;
3) seotud funktsioonidele omistatakse erinevate funktsioonide täitmiseks sooritatavate tegevuste kulud, mis on vajalikud teenuse osutamiseks;
4) muudele funktsioonidele omistatakse erinevate tegevuste kulud, mis ei ole seotud konkreetse teenuse osutamisega, kuid on olulised ettevõtte edasiseks funktsioneerimiseks.

(4) Kulude omistamise etapid on järgmised:
1) muude funktsioonide täitmisega seotud kulude omistamine seotud funktsioonidele, telekommunikatsioonivõrgu osadele ja teenustele;
2) seotud funktsioonide täitmisega tekkinud kulude omistamine telekommunikatsioonivõrgu osadele ja teenustele;
3) telekommunikatsioonivõrgu osade kulude ja teenuste otsekulude ja otseselt omistatavate kulude omistamine teenustele;
4) erinevate teenuste kulude omistamine viiele tegevusvaldkonnale – ülekandevõrguga, juurdepääsuvõrguga, mobiiltelefonivõrguga seotud tegevusvaldkonnale, jaemüügile ja muudele tegevustele.

(5) Tegevuspõhise kuluarvestuse raames omistatakse kaudkulud eelnevalt kulukogumilt järgnevale kulukogumile järgmiselt:
1) eelneva kulukogumi kuludest luuakse homogeensed kulukogumid;
2) igale homogeensele kulukogumile leitakse vastav kulukogumi määr. Kulukogumi määr leitakse vastava homogeense kulukogumi kulude mahu jagamisel selle kulukogumi kohase sobiva kulukäituri mahuga;
3) eelnevalt kulukogumilt järgnevale kulukogumile jagatav kulu on vastava kulukogumi määr korda kulukäituri maht, mille ulatuses järgnev kulukogum tarbib eelnevat kulukogumit.

§ 6. Tegevuskulude ja kulumi liigitus

Tegevuskulude ja kulumi näitlik liigitus, nende kohustuslikud omistamise meetodid ning valdkonnad, kuhu neid peab omistama, on esitatud lisas 2.

3. peatükk
KAPITALI HIND JA KAPITALI KASUTUSE OMISTAMINE

§ 7. Kapitali hinna arvestamine

(1) Kapitali hinda peab kohaldama vastavalt kapitali kasutusele võrgukomponentides ja muudes seotud varades.

(2) OTE kapitali kaalutud keskmine hind peegeldab võrgukomponentidesse ja muudesse seotud varadesse investeeritud fondide alternatiivkulu järgmiselt:
1) kohustuste kaalutud keskmine hind;
2) omakapitali kaalutud keskmine hind kui omanike nõutav tulunorm investeeringute eest ettevõttesse antud riskitaseme juures;
3) kohustuste ja omakapitali proportsioonid kogukapitalis.

§ 8. Kapitali hinna arvutamine

(1) Kapitali kaalutud keskmise hinna (weighted average cost of capital, edaspidi WACC) arvutamine on kohustuslik kapitalikulu hindamiseks erinevate võrgukomponentide ja muude seotud varade jaoks.

(2) WACC leitakse valemiga:

]]>

kus:

r_e on omakapitali kaalutud keskmine hind;

r_d on kohustuste kaalutud keskmine hind (%);

E on omakapitali maht (EEK);

D on kohustuste maht (EEK).

(3) OTE poolt kasutatav WACC peab olema mõistlik. Sideamet hindab selle mõistlikkust, arvestades Euroopa Liidu telekommunikatsioonisektori keskmist analoogset näitajat ning Eesti eripära. Eesti eripära hinnatakse riigireitingute alusel.

§ 9. Kapitali jaotamine ja kapitalikulu leidmine

(1) Teenuste tasumäära leidmisel peab kasutama kapitali kasutuse aasta kaalutud keskmist näitajat. Lisas 3 kirjeldatakse kapitali kasutuse kohustuslikke omistamise meetodeid, mida OTE võib vastavalt vajadusele all-liigendada.

(2) Kapitalikulu saadakse WACCi rakendamisel kapitalikasutuse mahule. Selliselt arvutatud kapitalikulu sisaldab aktivaomanike tulunormi ja seega sisaldab kapitalikulu mõistlikku kasumit.

(3) Kulu- ja finantsaruannetes sisalduv finantskulu asendatakse kuluarvestuses kapitalikuluga.

4. peatükk
JOOKSEVHINDADES KULUARVESTUS

§ 10. Kulum ja jooksevhindades kuluarvestus

(1) Kulumi hindamine ja omistamine peab sisaldama kolme olulist faktorit:
1) tulutootvate varade maksumust;
2) varade oodatava majanduslikult kasuliku kasutusea kestust;
3) vara prognoositavat jääkväärtust majanduslikult kasuliku kasutusea lõppemisel.

(2) Telefoni-, püsiliini- või sidumisteenuse turul OTEks tunnistatud üldkasutatava telefonivõrgu operaator peab kasutama põhiliste telekommunikatsioonivõrgu osade kulumi hindamisel järgmisi kohustuslikke majanduslikult kasulikke kasutusigasid:
– telekommunikatsioonivõrgu lülitusseadmed 10 aastat;
– telekommunikatsioonivõrgu ülekandeliinid 20 aastat;
– telekommunikatsioonivõrgu ülekandesüsteemid 10 aastat;
– liinirajatised 20 aastat;
– telekommunikatsioonivõrgu haldamise seadmed 6 aastat;
– hooned 25 aastat.

§ 11. Varade väärtuse hindamine

(1) Varade väärtuse hindamisel peab lähtuma järgmistest põhimõtetest:
1) puhas asendusväärtus (net replacement cost – NRC) on kulu, mis tuleb teha vara asendamiseks teise samade omaduste ja vanusega varaga, lähtudes kas vara soetusmaksumuse ümberhindamisest või kaasaegse samaväärse vara (modern equivalent asset – MEA) väärtuse arvestamisest. OTE on esimesel juhul kohustatud kohaldama vara soetusmaksumuse ümberhindamiseks spetsiaalseid hinnaindekseid olemasolevate varade soetusmaksumustele, mis arvestavad spetsiifilisi varade hinnamuutusi ehk varaspetsiifilist inflatsiooni ja muutusi tehnoloogias. Teisel juhul peab OTE kalkuleerima kaasaegse samaväärse vara väärtuse, mille korral asendusvara funktsioonid ei muutu, aga mis võib omada tunduvalt suuremat erinevust hinnas;
2) vara loobumisväärtus (deprival value – DV) väljendab OTE vara taastamisväärtust, milleks on kas vara majanduslik või puhas realiseerimisväärtus (net realisable value – NRV), olenevalt sellest, milline neist on suurem;
3) vara majanduslik väärtus (economic value – EV) väljendab varast saadavate tulevaste rahavoogude nüüdisväärtust arvutatuna vara kasuliku tööea jooksul. Diskonteerimismäärana sellise arvutuse juures kasutatakse kapitali hinda.

(2) Varade väärtuse hindamisel ei ole OTEl lubatud ümber hinnata varasid, mille majanduslikult kasulik kasutusiga on möödunud.

(3) Vara hindamismeetodi reegel on järgmine:
1) kui EV on suurem kui NRV, siis vara ümberhindamine lähtub põhimõttest, et OTE hoiab vara kasutuses edasi;
2) kui NRV on suurem kui EV, siis vara ümberhindamine lähtub põhimõttest, et OTE müüb vara.

(4) Vara jooksevkulu on madalaim puhtast asendusväärtusest või vara loobumisväärtusest.

(5) Varade väärtuste ümberhindamise tulemusena saadakse jooksev kulum. Jooksev kulum leitakse vara jooksevkulust lineaarset kulumiarvestuse meetodit kasutades.

(6) Kulu- ja finantsaruannetes sisalduv kulum asendatakse kuluarvestuses ümberhindluse tulemusena saadud jooksva kulumiga.

§ 12. Kohandused jooksva kuluaruandluse raames

(1) Jooksevhindades kuluaruandlusel on järgmised kontseptsioonid:
1) käibekapitali säilitamine (operating capital maintenance – OCM) lähtub OTE tootliku võimsuse säilitamisest. Eeldatakse OTE tootliku võimsuse sama suurt olemasolu perioodi lõpus, kui oli perioodi alguses. Oluline on põhivarade ümberhindamine jooksevhindadesse. Tänu ümberhindlusele on vajalikud täiendavad kohandused, et ümber arvestada kulumisummad;
2) finantskapitali säilitamine (financial capital maintenance – FCM) arvestab, et OTE aktivaomanike vara on säilitatud jooksevhindade alusel. Eeldatakse kapitali säilitamist nii, et perioodi lõpul on aktivaomanike vara samal tasemel kui perioodi alguses.

(2) OTE peab kasutama tasumäärade tuletamisel OCM kapitali säilitamise kontseptsiooni.

(3) Kasutades OCM metoodikat tasumäärade tuletamisel, kujuneb kulupõhine tasumäär järgmiste komponentide summana (võrguseadmete kasutusmahu alusel): kapitalikulud, tegevuskulud ja jooksev kulum.

5. peatükk
TULUDE OMISTAMINE

§ 13. Tulu telekommunikatsiooniteenustega seotud tegevustest

Kui tulusid ei ole võimalik otse omistada tegevusvaldkondadele, tuleb need omistada põhjusliku seose alusel. Telekommunikatsiooniteenuste osutamisest saadava tulu omistamise põhimõtted OTE põhilistele tegevusvaldkondadele on toodud lisas 4.

§ 14. Muu tulu käsitlemine

Sissetulekut põhivarainvesteeringutelt tuleb omistada samuti nagu investeeringuid, millega seoses nad tekkisid. Sissetulek põhivarainvesteeringutelt tuleb omistada juurdepääsuvõrgule, ülekandevõrgule, mobiiltelefonivõrgule või jaemüügile, kui nendega seotud investeeringuid on sel viisil omistatud.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2000. a määrus nr 411 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» (RTL 2000, 94, 606; 2001, 35, 197) tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Määruse rakendamine

Operaator, kes on tunnistatud telefoni-, püsiliini- või sidumisteenuse turul OTEks, peab viima oma tegevuse vastavusse käesoleva määruse nõuetega kolme kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

¹ 2002/21/EÜ (EÜT L 108, 24.04.2002, 07.03.2002), 2002/19/EÜ (EÜT L 108, 24.04.2002, 07.03.2002), Euroopa Komisjoni soovitused 08.01.1998 (1998/195/EÜ) ja 08.04.1998 (1998/322/EÜ)

Peaminister Juhan PARTS

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN

Riigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003. a määruse nr 312 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 1

KULUDE OMISTAMISE PROTSESSI TÜÜPSKEEM

]]>

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN

Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003. a määruse nr 312 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 2

TEGEVUSKULUDE JA KULUMI OMISTAMINE

Operatiivkulu liik	Kirjeldus	Omistamine	Tegevusvaldkond
Kulum	Kulum	Kulumi omistamine peab järgima põhivarade jaotust vastavalt seotusele mingi põhivaraga (vt ka määruse 3. peatükk)	Kõik
Seadmete hankimine ja installeerimine	Kulud sellega seotud personalile	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik; muul juhul omistada kulud vastavalt installeerimisele kulutatud ajale	Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk, mobiiltelefonivõrk
	Installeerimise, lepingu- ja hoolduskulud (säilituskulud)	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik	Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk, mobiiltelefonivõrk
Hooldus ja remont	Otseselt seostatavad kulud, väikevahendid või väljastpoolt ostetud teenused	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik; muul juhul omistada kulud vastavalt hooldus- ja remonditöödele kulutatud ajale	Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk, mobiiltelefonivõrk
	Muud kulud	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik	Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk, mobiiltelefonivõrk
Võrgu planeerimine ja arendamine	Kulud sellega seotud personalile ja kulud väljastpoolt ostetud planeerimisteenustele	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik	Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk, mobiiltelefonivõrk
Jaemüügi planeerimine ja areng	Kulud sellega seotud personalile ja kulud väljastpoolt ostetud planeerimisteenustele	Otse toodetele/teenustele, kus võimalik	Jaemüük
Telekommunikatsioonivõrgu haldamine	Kulud sellega seotud personalile	Omistada telekommunikatsioonivõrgu osadele vastavalt personali poolt vastava osa haldamisele kulutatud ajale, kus võimalik	Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk, mobiiltelefonivõrk
	Muud kulud	Omistada telekommunikatsioonivõrgu osadele haldamise kuludega samas proportsioonis	Ülekandevõrk, juurdepääsuvõrk, mobiiltelefonivõrk
Turundus ja müük	Kulud sellega seotud personalile ja väljastpoolt ostetud turundus- ja müügiteenustele	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik; muul juhul omistada kulud toodete vahel vastavalt tööajale	Jaemüük
	Seadmete müügikulud	Kulud omistada tarbijaseadmete müügiteenusele «muude tegevuste» raames	Muud tegevused
	Klienditeenindusega seotud allüksuse kulud	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik	Kõik
	Publikatsioonid Reklaam jm müügitoetus Turu-uuringud Levitajate töötasud Muud kulud	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik	Jaemüük
Faktooringu/inkasso kasutamine	Kulud sellega seotud personalile ja väljastpoolt ostetud faktooringu ja inkassoteenustele	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik	Jaemüük (mõned kulud ülekandevõrku, mobiiltelefonivõrku)
	Muud laekumisega seotud kulud (sisaldades ebatõenäoliselt laekuvaid debitoorseid võlgu)	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik; muul juhul omistada kulud toodete ja teenuste vahel kasutuse alusel (nt arvete arvu alusel)	Jaemüük (mõned kulud ülekandevõrku, mobiiltelefonivõrku)
Operaatori teenused	Kulud sellega seotud personalile	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik. Personalikulud, kui personal täidab mitmeid operaatori teenuseid puudutavaid tööülesandeid, tuleb omistada seotud teenustele, võttes aluseks aja, mis kulutati erinevatele tööülesannetele	Jaemüük
Numbriinfo teatmike väljaandmine	Kulud antud teenusega seotud personalile ja väljastpoolt ostetud teenustele, muud kulud	Otse toodetele ja teenustele	Jaemüük
Maksed teistele operaatoritele	Väljamaksed liikluse edastamise eest	Otse toodetele ja teenustele	Jaemüük
	Maksed sidumislepingu eest	Otse toodetele ja teenustele	Jaemüük
Ettevõtte põhitegevuse toetus	Muud kulud personali järelevalve ja varustusega tegelevatele töötajatele	Kulud omistatakse töötajatele, kes tegelevad põhitegevusega seotud personali eest hoolitsemisega. Üldiselt omistatakse samadel alustel kui palgakulu personalile	Kõik
	Halduskulud (nt hankimine, turustus, laomajandus, logistika, transpordi organiseerimine ja hooldamine)	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik	Kõik
	Muud peakontorit toetavad funktsioonid	Kui on seotud spetsiaalselt mingi toote/teenusega, siis omistada kulud vastavalt antud tootele/teenusele	Kõik
	Hoonete kulud ja rent	Kulud tuleb omistada nagu maale ja hoonetele/ehitistele	Kõik
	Arvutuskeskuse/ infotehnoloogia kulud	Kulud omistada vastavalt nendele teenustele ja toodetele, mis vajavad infotehnoloogia ja arvutipargi toetust	Kõik
Süsteemi toetus	Kulud varustamise, installeerimise ja hooldamise toetusfunktsioonidele	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik	Kõik
Üldjuhtimine	Üldjuhtimise ja administreerimise personalikulud	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele või teenustele, kus võimalik	Kõik
Töötajate töölt vabastamine	Töötajate töölt vabastamise kulud (koondamistasud, puhkusehüvitised, jms)	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele või teenustele, kus võimalik	Kõik

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN

Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003. a määruse nr 312 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 3

KAPITALI KASUTUSE OMISTAMINE

Vara ja kohustuse kategooria	Kirjeldus	Omistamine	Tegevusvaldkond
Telekommunikatsioonivõrgu põhivara
Põhiseadmed
Telekommunikatsioonivõrgu lülitusseadmed	Tarbijamahu väljaviik	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik. Muul juhul omistada juurdepääsuvõrguteenustele ja -osadele, võttes aluseks liiklust suunavate võrguosade kulud. Kohalike lülitusseadmete kapitali kasutus omistatakse toodetele ja teenustele kasutatud aja alusel	Ülekandevõrk (mõned kulud juurdepääsuvõrku)
	Telefonijaam (sh mobiiltelefonivõrgu keskjaam ja transiitjaam)	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik, muul juhul omistada vastavalt kasutatud ajale	Ülekandevõrk, mobiiltelefonivõrk
	Lülitusseadmestik eriteenuste võrkudele	Otse ülekandevõrgu seadmetele või spetsiifilistele teenustele, mida osutatakse muude võrkude kaudu	Ülekandevõrk, muud tegevused
	Muu lülitusseadmestik	Otse võrguteenustele, kus võimalik, muul juhul muudele võrgu lülitusseadmetele vastavalt seadmete kasutusajale	Ülekandevõrk, mobiiltelefonivõrk
Telekommunikatsioonivõrgu ülekandeliinid ja -süsteemid	Sidumiseks ja sidumisteenuse pakkumiseks vajalikud ülekandeliinid ja -süsteemid	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik, muul juhul omistada kanalite kasutuse alusel	Ülekandevõrk, mobiiltelefonivõrk
	Juurdepääsuvõrgu või ülekandevõrgu ülekandeliinid	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik, muul juhul omistada telekommunikatsioonivõrgu osadele vastavalt kasutatud kaabli mahule	Juurdepääsuvõrk, ülekandevõrk
	Mobiiltelefonivõrgu ülekandeliinid ja -süsteemid (sh raadiolingid)	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik. Muul juhul omistada vastavalt kasutamise mahule	Mobiiltelefonivõrk
	Muud ülekandevõrgu süsteemid	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik. Muul juhul omistada vastavalt kasutamise mahule	Mobiiltelefonivõrk, ülekandevõrk
	Ülekandeliinid ja -süsteemid eriteenuste võrkude jaoks	Otse spetsiifilisele võrgu poolt toodetud teenustele	Muud tegevused
Mobiiltelefonivõrgu raadiovõrk	Tugijaamade juhtseadmed, tugijaamaseadmed	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik. Muul juhul omistada vastavalt kasutamise mahule	Mobiiltelefonivõrk
Muud primaarsed võrgu varad	Lisaväärtusteenuste seadmed	Otse jaemüügile, kus võimalik. Muul juhul omistada muudele tegevustele seadme kasutusmahu alusel	Jaemüük, muud tegevused
	Ülekandeliinid ja -süsteemid lisaväärtusteenuste jaoks	Otse telekommunikatsioonivõrgu osadele, kus võimalik. Muul juhul omistada vastavalt liinide ja seadmete kasutusmahule
	Üldkasutatavad telefonid (taksofonid) ja seotud seadmed	Otse toodetele ja teenustele	Jaemüük
Toetavad seadmed	Liinirajatised	Omistada telekommunikatsioonivõrgu osadele, mille toetuseks nad on mõeldud	Juurdepääsuvõrk, ülekandevõrk, mobiiltelefonivõrk
	Energiaseadmed (sh toite- ja kliimaseadmed)	Omistada telekommunikatsioonivõrgu osadele vastavalt energiaseadme kasutamise mahule	Juurdepääsuvõrk, ülekandevõrk, mobiiltelefonivõrk
	Võrgu haldamise seadmed	Omistada telekommunikatsioonivõrgu osadele, mida mingi süsteem haldab, vastavalt liini või seadme kasutusmahule	Ülekandevõrk, mobiiltelefonivõrk
Võrguga mitteseotud põhivara	Maa ja hooned	Omistada toodetele ja teenustele ning telekommunikatsioonivõrgu osadele ruumikasutuse alusel (s.t põrandapind), mida on vaja iga toote, teenuse või telekommunikatsioonivõrgu osa toetamiseks	Kõik
	Infotehnoloogia seadmed üldkasutuses	Omistada vastavalt arvutite kasutusmahule, et toetada igat rakendust (tegevusfunktsiooni). Kulud, mis on omistatud funktsioonidele ja tegevustele, saab omistada seejärel toodetele ja teenustele, mida need funktsioonid toetavad	Kõik
	Mootorsõidukid	Omistada toodetele ja teenustele võrgukomponentidele kasutuse alusel	Kõik
	Mööbel ja kontoriseadmed	Omistada toodetele ja teenustele telekommunikatsioonivõrgu osadele kasutuse alusel	Kõik
Immateriaalne põhivara	Immateriaalne põhivara	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik	Kõik
Põhivara investeeringud	Finantsinvesteeringud	Otse «Muudele tegevustele»	Muud tegevused
	Investeeringud mitteseotud tegevustele	Otse «Muudele tegevustele»	Muud tegevused
	Muud investeeringud	Otse toodetele ja teenustele, millega need investeeringud on seotud, muul juhul omistada kasutusmahu alusel	Kõik
Käibevara	Lühiajalised investeeringud (sisaldades raha pangas ja sularaha)	Otse tegevusvaldkondadele, kus võimalik, muul juhul omistada vastavalt iga tegevusvaldkonna ekspluatatsioonivajadustele	Kõik
	Varud, reserv, aktsiad	Otse toodetele ja teenustele	Kõik
	Debitoorne võlg (nõuded ostjate vastu)	Otse toodetele ja teenustele	Kõik
	Muu debitoorne võlg (ostjate vekslid)	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik	Kõik
	Ettemakstud tulevaste perioodide kulud	Otse toodetele ja teenustele, kus võimalik	Kõik
	Pikaajalised reservid	Otse tegevustele, mis põhjustavad pikaajaliste reservide tekkimise	Kõik
	Viitvõlad (dividendid, maksuvõlad)	Omistamist ei nõuta. Selle asemel peab keskmised võlad arvestama kooskõlas vajadusega lühiajalistele käibevahenditele iga tegevusvaldkonna kohta (vt «lühiajalised investeeringud»)	Kõik

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN

Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2003. a määruse nr 312 «Telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt kulude arvestamise ja kulude omistamise metoodika» lisa 4

TULUDE OMISTAMISE PÕHIMÕTTED

Liitumistasud	Tasud uue ühenduse loomise eest telekommunikatsioonivõrgus (muu kui ühendused teistele operaatoritele ja teenuse osutajatele) tuleb kanda jaemüüki.
Kuutasud	Ühenduste renditasud telekommunikatsioonivõrgus (muu kui ühendused teistele operaatoritele ja teenuse osutajatele) tuleb kanda jaemüügi alla.
Tulud püsiliiniteenuse osutamisest teistele operaatoritele ja teenuse osutajatele	Tulud püsiliiniteenuse osutamisest teistele operaatoritele ja teenuse osutajatele tuleb kanda ülekandevõrgu alla.
Tulud tarbijaliinide rentimisest teistele operaatoritele ja teenuse osutajatele	Tarbijaliinide rentimise tulu eraldiseisvatest kohalikest võrkudest, millega varustatakse teisi turul opereerijaid, tuleb kanda juurdepääsuvõrgu alla.
Sidumisteenuse tasud	Sidumisteenuse tasud, sisaldades ühekordseid sidumispunkti kulusid ja mahuga seotud tasusid, tuleb kanda ülekandevõrgule.
Kõnetasud (minutitasu + kõnealustustasu)	Tulu kõnetasudest tuleb omistada sobivale teenusele jaemüügi all.
Seadmete rent ja müük	Tulu seadmete rentimisest ja müümisest tuleb omistada sobivale teenusele «muude tegevuste» all.
Andmesideteenuse tulud	Tulu andmesideteenuse osutamisest tuleb omistada sobivale teenusele jaemüügi all.
Tulud juurdepääsuteenuse osutamisest teistele operaatoritele ja teenuse osutajatele	Tulud juurdepääsuteenuse osutamisest tuleb omistada sobivale teenusele ülekandevõrgu või juurdepääsuvõrgu all.
Raadiosideteenuse tulud	Tulu raadiosideteenuse osutamisest tuleb omistada sobivale teenusele ülekandevõrgu või juurdepääsuvõrgu all.
Muud tulud	Tulud, mida ei ole ülalpool nimetatud, tuleb omistada «muudele tegevustele».

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN