1. Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. a määruses nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2002, 130, 1909) tehakse järgmised muudatused:
1) punkti 1 täiendatakse alapunktidega 1.8 ja 1.9 järgmises sõnastuses:
« 1.8. Väärtpaberikohustuste käivete aruanne (lisa 8);
1.9. Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne (lisa 9);» (käesoleva määruse lisad 1 ja 2);
2) senine alapunkt 1.8 loetakse alapunktiks 1.10 järgmises sõnastuses:
« 1.10. Aruannetes kasutatavad mõisted (lisa 10).»;
3) punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2. Krediidiasutustel esitada määruse punktis 1 nimetatud aruanded elektrooniliselt Finantsinspektsioonile vastavalt määruse lisades 1–9 toodud tähtaegadele. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama aruandeid ka sagedamini. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.»;
4) määruse lisa 1 «Ressursside käivete aruanne», lisa 2 «Ressursside jääkide aruanne», lisa 7 «Väärtpaberite aruanne» ja lisa 8 «Aruannetes kasutatavad mõisted» muudetakse ning sõnastatakse uues redaktsioonis (käesoleva määruse lisad 3–6).
2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. aastal.
| President Vahur KRAFT |
| Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 12 Lisa 8 |
VÄÄRTPABERIKOHUSTUSTE KÄIVETE ARUANNE
1. Aruande valdkond
Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel «Väärtpaberikohustused» (v.a kohustustekirje «Tuletisväärtpaberid»), kreeditkäive aruandeperioodil.
2. Aruande esitamine
Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.
Aruande kood on 247.
3. Aruandeperiood
Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.
4. Aruande esitamise tähtaeg
5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.
5. Aruanderea struktuur
1) väärtpaberikohustuse liik
2) aruande
valuuta kood
3) riigi kood
4) klient
5) rahaloomega tegelev
finantseerimisasutus
6) emitent
7) ISIN-kood
8) noteering
9)
tähtaeg
10) intress
11) kogus
12) nimiväärtus
13) käive.
1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid
| Rahaturuinstrument | 1 |
| Muu võlakiri | 2 |
| Aktsia | 3 |
| Osa | 4 |
| Muu väärtpaber | 6 |
Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liikide 1 «Rahaturuinstrument» ja 2 «Muu võlakiri» all näidatakse muuhulgas ka esmasel turul müüdud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad, v.a allutatud võlakirjad.
2) Aruande valuuta kood
Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaberikohustus tekkis. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtusele. Kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda väärtpaberikohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) võetut.
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega.
3) Riigi kood
Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.
4) Kliendi identifikaatorid
| Keskvalitsus | 1 |
| Kohalik omavalitsus | 2 |
| Riiklik sotsiaalkindlustusfond | 13 |
| Muu eelarveväline fond | 3 |
| Kindlustusandja ja pensionifond | 4 |
| Muu finantseerimisasutus | 5 |
| Krediidiasutus | 6 |
| Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing | 7 |
| Muu äriühing | 8 |
| Mittetulundusühing | 9 |
| Eraisik | 10 |
| Keskpank | 12 |
Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi ostja alusel.
5) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid
| Krediidiasutused | 1 |
| Rahaturufondid | 2 |
| Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused | 3 |
Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and eligible assets», «Monetary Financial Institutions», failid «List of MFIs in the European Union» ja «List of MFIs in the accession countries». Kliendi liik «Keskpank» puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 «Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused».
Ülejäänud kliendi liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).
6) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid
| Keskvalitsus | 1 |
| Kohalik omavalitsus | 2 |
| Riiklik sotsiaalkindlustusfond | 13 |
| Muu eelarveväline fond | 3 |
| Kindlustusandja ja pensionifond | 4 |
| Muu finantseerimisasutus | 5 |
| Krediidiasutus | 6 |
| Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing | 7 |
| Muu äriühing | 8 |
| Mittetulundusühing | 9 |
| Eraisik | 10 |
| Keskpank | 12 |
Siin näidatakse emitent, kelle poolt emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null).
7) ISIN-kood
Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX.
8) Noteering
| Ei ole noteeritud | 0 |
| Noteeritud | 1 |
Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid) on identifikaatoriks 0 (null).
9) Tähtaja identifikaatorid
| Tähtajata | 1 |
| Nõudmiseni | 2 |
| 1 kuni 5 pangapäeva | 27 |
| 5 kuni 10 pangapäeva | 19 |
| 10 pangapäeva kuni 1 kuu | 20 |
| 1 kuni 2 kuud | 12 |
| 2 kuni 3 kuud | 13 |
| 3 kuni 6 kuud | 4 |
| 6 kuni 12 kuud | 5 |
| 1 kuni 2 aastat | 6 |
| 2 kuni 3 aastat | 7 |
| 3 kuni 5 aastat | 8 |
| 5 kuni 10 aastat | 9 |
| Üle 10 aasta | 10 |
Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni tema lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlakirjade lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul nende lepinguline kestus.
Tähtaja muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult väärtpaberikohustuste jääkide aruandes.
10) Aastaintressimäär
Siin näidatakse aruandereal näidatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).
11) Kogus
Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on kajastatud aruanderea kolmeteistkümnendas positsioonis. Kogus näidatakse tükkides.
12) Nimiväärtus
Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta (õ) .
13) Käive
Siin näidatakse aruandeperioodi jooksul toimunud väärtpaberikohustuse kreeditkäive rahavoo toimumisel. Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.
| Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 12 Lisa 9 |
VÄÄRTPABERIKOHUSTUSTE JÄÄKIDE ARUANNE
1. Aruande valdkond
Krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade ja muude väärtpaberites väljenduvate kohustuste aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel «Väärtpaberikohustused».
2. Aruande esitamine
Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberikohustuste aluseks olevate väärtpaberite koguste ja väärtpaberikohustuste jääkide ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku.
Aruande kood on 217.
3. Aruandeperiood
Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.
4. Aruande esitamise tähtaeg
5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.
5. Aruanderea struktuur
1) väärtpaberikohustuse liik
2) aruande
valuuta kood
3) riigi kood
4) klient
5) rahaloomega tegelev
finantseerimisasutus
6) väärtpaberi emitent
7) ISIN-kood
8)
noteering
9) tähtaeg
10) intress
11) kogus
12) nimiväärtus
13)
jääk
14) tekkepõhine intress.
1) Väärtpaberikohustuse liigi identifikaatorid
| Rahaturuinstrument | 1 |
| Muu võlakiri | 2 |
| Aktsia | 3 |
| Osa | 4 |
| Tuletisväärtpaber | 5 |
| Muu väärtpaber | 6 |
Siin näidatakse väärtpaber, milles krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liikide 1 «Rahaturuinstrument» ja 2 «Muu võlakiri» all näidatakse muuhulgas ka esmasel turul müüdud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad, v.a allutatud võlakirjad.
2) Aruande valuuta kood
Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaberikohustus tekkis. Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtusele (v.a tuletisväärtpaber). Kui väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi nimiväärtuse valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda väärtpaberikohustust käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) võetut.
Tuletisväärtpaberi puhul on aruande valuutaks EEK.
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega.
3) Riigi kood
Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse siin tehingu teise poole riigi kood.
Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.
4) Kliendi identifikaatorid
| Keskvalitsus | 1 |
| Kohalik omavalitsus | 2 |
| Riiklik sotsiaalkindlustusfond | 13 |
| Muu eelarveväline fond | 3 |
| Kindlustusandja ja pensionifond | 4 |
| Muu finantseerimisasutus | 5 |
| Krediidiasutus | 6 |
| Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing | 7 |
| Muu äriühing | 8 |
| Mittetulundusühing | 9 |
| Eraisik | 10 |
| Keskpank | 12 |
Siin näidatakse klient, kelle ees krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul määratakse kliendi identifikaator väärtpaberi esmase ostja alusel. Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks 0 (null).
5) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid
| Krediidiasutused | 1 |
| Rahaturufondid | 2 |
| Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused | 3 |
Siin näidatakse kliendi liikide (väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul emitendi liikide) «Muu finantseerimisasutus», «Krediidiasutus» ja «Keskpank» osas nende kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on ära toodud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and eligible assets», «Monetary Financial Institutions», failid «List of MFIs in the European Union» ja «List of MFIs in the accession countries». Kliendi liik «Keskpank» puhul märgitakse RFA identifikaatoriks 3 «Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused».
Ülejäänud kliendi liikide (väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul emitendi liikide) puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).
6) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid
| Keskvalitsus | 1 |
| Kohalik omavalitsus | 2 |
| Riiklik sotsiaalkindlustusfond | 13 |
| Muu eelarveväline fond | 3 |
| Kindlustusandja ja pensionifond | 4 |
| Muu finantseerimisasutus | 5 |
| Krediidiasutus | 6 |
| Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing | 7 |
| Muu äriühing | 8 |
| Mittetulundusühing | 9 |
| Eraisik | 10 |
| Keskpank | 12 |
Siin näidatakse emitent, kelle poolt emiteeritud väärtpaberites krediidiasutusel väärtpaberikohustus tekkis. Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul on emitendiks tehingu teine pool. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul märgitakse emitendi identifikaatoriks 0 (null).
7) ISIN-kood
Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks oleva väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul ISIN-koodiks XX.
8) Noteering
| Ei ole noteeritud | 0 |
| Noteeritud | 1 |
Kui aruandereal näidatud väärtpaberikohustuse aluseks olev väärtpaber (v.a tuletisväärtpaber) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid ja kõik tuletisväärtpaberid) on identifikaatoriks 0 (null).
9) Tähtaja identifikaatorid
| Tähtajata | 1 |
| Nõudmiseni | 2 |
| 1 kuni 5 pangapäeva | 27 |
| 5 kuni 10 pangapäeva | 19 |
| 10 pangapäeva kuni 1 kuu | 20 |
| 1 kuni 2 kuud | 12 |
| 2 kuni 3 kuud | 13 |
| 3 kuni 6 kuud | 4 |
| 6 kuni 12 kuud | 5 |
| 1 kuni 2 aastat | 6 |
| 2 kuni 3 aastat | 7 |
| 3 kuni 5 aastat | 8 |
| 5 kuni 10 aastat | 9 |
| Üle 10 aasta | 10 |
Tähtaja identifikaator määratakse väärtpaberikohustuse lepingulise kestuse alusel. Kestus on ajavahemik lepingu jõustumisest kuni tema lepingulise lõpptähtajani. Aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul võetakse kestuse näitamisel aluseks võlakirjade lepinguline kustutustähtaeg ning teiste väärtpaberikohustuste puhul pöördrepo-tehingute ja nendega sarnaste tehingute nagu väärtpaberite laenamise ja ostu/tagasimüügi tehingud jms lepinguline kestus.
10) Aastaintressimäär
Siin näidatakse aruandereal näidatud aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade diskontomäär aastaprotsentides ja esitatakse formaadis intressimäär jagatud sajaga (i/100). Teiste väärtpaberikohustuste liikide puhul märgitakse identifikaatoriks 0 (null).
11) Kogus
Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on kajastatud aruanderea kolmeteistkümnendas positsioonis. Kogus näidatakse tükkides.
Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse koguseks 0 (null).
12) Nimiväärtus
Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberikohustuse aluseks olevate väärtpaberite nimiväärtus. Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta ümardatuna täisühikuteni.
Väärtpaberikohustuse liik 5 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null).
13) Jääk
Siin näidatakse identifikaatoritele vastava väärtpaberikohustuse jääk aruandeperioodi lõpu seisuga bilansilises väärtuses. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.
14) Tekkepõhine intress
Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjade puhul tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Teiste väärtpaberikohustuste puhul näidatakse tekkepõhise intressina 0 (null).
| Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 12 Lisa 1 |
RESSURSSIDE KÄIVETE ARUANNE
1. Aruande valdkond
Kõikide kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustuste kirjetel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele» (v.a nõudmiseni hoiused; saadud üleööhoiused ja üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid» ja «Allutatud kohustused», kreeditkäive aruandeperioodil.
2. Aruande esitamine
Ühe reana tuleb näidata nende ressursside käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.
Aruande kood on 231.
3. Aruandeperiood
Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.
4. Aruande esitamise tähtaeg
5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.
5. Aruanderea struktuur
1) ressursi liik
2) aruande valuuta
kood
3) riigi kood
4) klient
5) tähtaeg
6) ressursi käive
7)
ressursi aastaintressimäär
8) intressi tüüp
9) lepingujärgse valuuta
kood
10) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused
1) Ressursi liigi identifikaatorid
| Üleööhoius | 8 |
| Tähtajaline hoius | 2 |
| Säästuhoius | 3 |
| Repo-tehing | 9 |
| Muu hoius | 4 |
| Arvelduskrediit | 12 |
| Muu saadud laen | 13 |
| Laenu- ja välisabifondi ressurss | 7 |
| Allutatud laen | 14 |
| Allutatud võlakiri | 15 |
Ressursi liigi «Muu saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, v.a arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi «Arvelduskrediit» all näidatakse ka üleöölaenud.
2) Aruande valuuta kood
Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina.
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.
3) Riigi kood
Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.
4) Kliendi identifikaatorid
| Keskvalitsus | 1 |
| Kohalik omavalitsus | 2 |
| Riiklik sotsiaalkindlustusfond | 13 |
| Muu eelarveväline fond | 3 |
| Kindlustusandja ja pensionifond | 4 |
| Muu finantseerimisasutus | 5 |
| Krediidiasutus | 6 |
| Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing | 7 |
| Muu äriühing | 8 |
| Mittetulundusühing | 9 |
| Eraisik | 10 |
Ressursi liigi «Allutatud võlakiri» puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel.
5) Tähtaja identifikaatorid
| Tähtajata | 1 |
| Nõudmiseni | 2 |
| 1 kuni 5 pangapäeva | 27 |
| 5 kuni 10 pangapäeva | 19 |
| 10 pangapäeva kuni 1 kuu | 20 |
| 1 kuni 2 kuud | 12 |
| 2 kuni 3 kuud | 13 |
| 3 kuni 6 kuud | 4 |
| 6 kuni 12 kuud | 5 |
| 1 kuni 2 aastat | 6 |
| 2 kuni 3 aastat | 7 |
| 3 kuni 5 aastat | 8 |
| 5 kuni 10 aastat | 9 |
| Üle 10 aasta | 10 |
Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult ressursside jääkide aruandes.
6) Ressursi käive
Siin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse).
Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.
7) Ressursi aastaintressimäär
Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär. Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt).
Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär.
8) Intressi tüübi identifikaatorid
| Fikseeritud | 1 |
| Ujuv | 2 |
Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele.
Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega.
9) Lepingujärgse valuuta kood
Siin näidatakse sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.
10) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid
| Krediidiasutused | 1 |
| Rahaturufondid | 2 |
| Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused | 3 |
Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and eligible assets», «Monetary Financial Institutions», failid «List of MFIs in the European Union» ja «List of MFIs in the accession countries»).
Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).
| Lisa 4 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 12 Lisa 2 |
RESSURSSIDE JÄÄKIDE ARUANNE
1. Aruande valdkond
Kõikide kohustuste aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele», «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid» ja «Allutatud kohustused».
2. Aruande esitamine
Ühe reana tuleb näidata nende ressursside jäägid ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku.
Aruande kood on 211.
3. Aruandeperiood
Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.
4. Aruande esitamise tähtaeg
5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.
5. Aruanderea struktuur
1) ressursi liik
2) aruande valuuta
kood
3) riigi kood
4) klient
5) tähtaeg
6) ressursi jääk
7)
tekkepõhine intress
8) ressursi aastaintressimäär
9) intressi tüüp
10)
lepingujärgse valuuta kood
11) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused
1) Ressursi liigi identifikaatorid
| Üleööhoius | 8 |
| Muu nõudmiseni hoius | 1 |
| Tähtajaline hoius | 2 |
| Säästuhoius | 3 |
| Repo-tehing | 9 |
| Muu hoius | 4 |
| Saadud laen | 5 |
| Laenu- ja välisabifondi ressurss | 7 |
| Allutatud laen | 14 |
| Allutatud võlakiri | 15 |
Ressursi liigi «Saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a allutatud laenud.
2) Aruande valuuta kood
Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimakse summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina.
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.
3) Riigi kood
Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.
4) Kliendi identifikaatorid
| Keskvalitsus | 1 |
| Kohalik omavalitsus | 2 |
| Riiklik sotsiaalkindlustusfond | 13 |
| Muu eelarveväline fond | 3 |
| Kindlustusandja ja pensionifond | 4 |
| Muu finantseerimisasutus | 5 |
| Krediidiasutus | 6 |
| Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing | 7 |
| Muu äriühing | 8 |
| Mittetulundusühing | 9 |
| Eraisik | 10 |
Ressursi liigi «Allutatud võlakiri» puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel.
5) Tähtaja identifikaatorid
| Tähtajata | 1 |
| Nõudmiseni | 2 |
| 1 kuni 5 pangapäeva | 27 |
| 5 kuni 10 pangapäeva | 19 |
| 10 pangapäeva kuni 1 kuu | 20 |
| 1 kuni 2 kuud | 12 |
| 2 kuni 3 kuud | 13 |
| 3 kuni 6 kuud | 4 |
| 6 kuni 12 kuud | 5 |
| 1 kuni 2 aastat | 6 |
| 2 kuni 3 aastat | 7 |
| 3 kuni 5 aastat | 8 |
| 5 kuni 10 aastat | 9 |
| Üle 10 aasta | 10 |
Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamisel), arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (st lepingu kestus on pikendamise algusest pikendamise lõpuni). Kui ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni.
6) Ressursi jääk
Jääk on identifikaatoritele vastava ressursi jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.
7) Tekkepõhine intress
Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.
8) Ressursi aastaintressimäär
Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär.
Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt).
Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär.
Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtiv intressimäär.
9) Intressi tüübi identifikaatorid
| Fikseeritud | 1 |
| Ujuv | 2 |
Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele.
Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega.
10) Lepingujärgse valuuta kood
Siin näidatakse kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.
11) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid
| Krediidiasutused | 1 |
| Rahaturufondid | 2 |
| Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused | 3 |
Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and eligible assets», «Monetary Financial Institutions, failid «List of MFIs in the European Union» ja «List of MFIs in the accession countries». Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).
| Lisa 5 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 12 Lisa 7 |
VÄÄRTPABERITE ARUANNE
1. Aruande valdkond
Kõik väärtpaberid (sh ettemaksed väärtpaberite eest), mis on kajastatud bilansis varakirjel «Väärtpaberid».
2. Aruande esitamine
Ühe reana tuleb näidata nende väärtpaberite bilansiline väärtus, nimiväärtus, väärtus turuhinnas, tekkepõhine intress ja kogus, mille identifikaatorid langevad kokku.
Amortiseeritava võlakirja puhul esitatakse võlakiri erinevatel ridadel vastavalt võlakirja erinevate osade erinevatele järelejäänud tähtaegadele. Võlakirja tervikuna iseloomustavad mahulised tunnused (nt kogus ja kogunenud intress) esitatakse koos kõige hilisema tagasimakstava osaga.
Väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul näidatakse aruandereal väärtpaber, mille eest ettemakse tehti.
Aruande kood on 213.
3. Aruandeperiood
Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.
4. Aruande esitamise tähtaeg
5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.
5. Aruanderea struktuur
1) väärtpaberi liik
2) aruande valuuta
kood
3) riigi kood
4) väärtpaberi emitent
5) noteering
6)
lepinguline tähtaeg
7) majandussektor
8) eesmärk
9) kogus
10)
bilansiline väärtus
11) nimiväärtus
12) väärtus turuhinnas
13)
tekkepõhine intress
14) tootlus
15) eritingimus
16) rahaloomega
tegelevad finantseerimisasutused
17) väärtpaberi klass
18) väärtpaberi
tagatis
19) ISIN-kood
20) järelejäänud tähtaeg
21) väärtpaberi
kuuluvus
22) väärtpaberi kupongi tüüp
23) kupong
1) Väärtpaberi liigi identifikaatorid
| Rahaturuinstrument | 8 |
| Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber | 1 |
| Sidusettevõtja aktsia | 3 |
| Tütarettevõtja aktsia | 4 |
| Muu aktsia | 5 |
| Osa | 6 |
| Erastamisväärtpaber | 7 |
| Investeerimisfondi osak | 9 |
| Tuletisväärtpaber | 10 |
| Rahaturufondi osak | 11 |
2) Aruande valuuta kood
Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.
Valuuta kood näidatakse vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas.
Tuletisväärtpaberi puhul on aruande valuutaks EEK.
3) Riigi kood
Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi (tuletisväärtpaberi puhul tehingu teise poole) residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Kui emitendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.
4) Väärtpaberi emitendi identifikaatorid
| Keskvalitsus | 1 |
| Kohalik omavalitsus | 2 |
| Riiklik sotsiaalkindlustusfond | 13 |
| Muu eelarveväline fond | 3 |
| Kindlustusandja ja pensionifond | 4 |
| Muu finantseerimisasutus | 5 |
| Krediidiasutus | 6 |
| Riigi või kohaliku omavalitsuse äriühing | 7 |
| Muu äriühing | 8 |
| Mittetulundusühing | 9 |
Siin näidatakse krediidiasutuse poolt omatava väärtpaberi emitent, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Tuletisväärtpaberi puhul on emitendiks tehingu teine pool.
5) Noteering
| Ei ole noteeritud | 0 |
| Noteeritud | 1 |
Kui aruandereal näidatud väärtpaber (v.a tuletisväärtpaber ja ettemaksed) on noteeritud väärtpaberite reguleeritud turul, on tema identifikaatoriks 1. Ülejäänud väärtpaberite puhul (s.o noteerimata väärtpaberid, kõik tuletisväärtpaberid ja ettemaksed väärtpaberite eest) on identifikaatoriks 0 (null).
6) Lepingulise tähtaja identifikaatorid
| Tähtajata | 1 |
| Nõudmiseni | 2 |
| 1 kuni 5 pangapäeva | 27 |
| 5 kuni 10 pangapäeva | 19 |
| 10 pangapäeva kuni 1 kuu | 20 |
| 1 kuni 2 kuud | 12 |
| 2 kuni 3 kuud | 13 |
| 3 kuni 6 kuud | 4 |
| 6 kuni 12 kuud | 5 |
| 1 kuni 2 aastat | 6 |
| 2 kuni 3 aastat | 7 |
| 3 kuni 5 aastat | 8 |
| 5 kuni 10 aastat | 9 |
| Üle 10 aasta | 10 |
Siin näidatakse väärtpaberi lepinguline kustutustähtaeg. Tähtaega mitte omavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad ja osakud) ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tähtajaks «Tähtajata».
7) Majandussektori identifikaatorid
Väärtpaber klassifitseeritakse väärtpaberi emitendi kuuluvuse järgi majandussektorisse. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)1.
| Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus | A |
| Kalandus | B |
| Mäetööstus | C |
| Töötlev tööstus | D |
| Elektrienergia, gaasi- ja veevarustus | E |
| Ehitus | F |
| Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont |
G |
| Hotellid ja restoranid | H |
| Veondus, laondus ja side | I |
| Finantsvahendus | J |
| Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus | K |
| Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus |
L |
| Haridus | M |
| Tervishoid ja sotsiaalhooldus | N |
| Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus | O |
| Palgatöötajatega kodumajapidamised | P |
| Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused | Q |
Hüpoteegiga tagatud võlakirjade puhul on majandussektoriks K «Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus».
Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse majandussektori identifikaatoriks X.
1 Kättesaadav Statistikaameti koduleheküljel (www.stat.ee)
8) Eesmärgi identifikaatorid
| Kauplemiseks | 1 |
| Muu lühiajaline finantsinvesteering | 2 |
| Pikaajaline finantsinvesteering | 3 |
| Riski kate | 6 |
Siin identifitseeritakse väärtpaberi soetamise eesmärk.
Tehingute riskide maandamiseks soetatud (nt optsiooni katteks) väärtpaberite puhul on identifikaatoriks 6.
Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse eesmärgi identifikaatoriks 0 (null).
9) Kogus
Siin näidatakse, mitu väärtpaberit on aruandereal kajastatud. Kogus näidatakse tükkides. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse koguseks 0 (null). Samuti märgitakse koguseks 0 (null) amortiseeritava võlakirja puhul, kui aruandereal esitatud võlakirja osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga.
10) Bilansiline väärtus
Bilansiline väärtus näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.
11) Nimiväärtus
Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta (õ) . Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse nimiväärtuseks 0 (null).
12) Väärtus turuhinnas
Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberi turuväärtus või õiglane väärtus aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta ümardatuna täisühikuteni. Pangaportfelli kuuluvate noteeritud väärtpaberite turuvääruse leidmisel tuleb lähtuda nende noteeringutest avalikel väärtpaberibörsidel. Noteerimata, sh tütar- ja sidusettevõtete aktsiate puhul tuleb aktsiate õiglase väärtuse leidmisel aluseks võtta vastavate ettevõtete omakapitali ja aktsiate suhe. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse turuhinnaks 0 (null).
13) Tekkepõhine intress
Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga saamata intress (nii diskontost kui kupongist tulenev). Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni. Diskontoga või preemiaga soetatud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul leitakse arvestatud intress jaotades soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahe võlakirja kestuse perioodidele, kasutades selleks kas lineaarse või efektiivse tulumäära meetodit. Teiste väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tekkepõhiseks intressiks 0 (null). Samuti märgitakse tekkepõhiseks intressiks 0 (null) amortiseeritava võlakirja puhul, kui aruandereal esitatud võlakirja osa järelejäänud tähtaeg ei kattu tema kõige hilisema tagasimakstava osa järelejäänud tähtajaga.
14) Tootlus (yield)
Siin näidatakse investeeringutest väärtpaberitesse saadav tulu. Tootlust näidatakse aastaprotsentides ning esitatakse formaadis aastaprotsent jagatud 100-ga (i/100). Väärtpaberite puhul, kus tootlus ei ole fikseeritud väärtpaberi soetamise hetkel (nt aktsia, osa), tuleb näidata krediidiasutuse poolt oletatavat väärtpaberi tootlust. Väärtpaberite liik 7 «Erastamisväärtpaber» (v.a kauplemiseks soetatud), 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tootluseks 0 (null).
15) Eritingimuse identifikaatorid
| Repo | 1 |
| Järelturul mitte müüdavad | 3 |
| Eelisaktsia | 5 |
| Allutatud nõue | 6 |
| Tagatis | 7 |
| Eritingimusteta | 4 |
Eritingimuse «Repo» all näidatakse väärtpaberid, mis on repo-tehinguga või tagasiostu kohustusega müüdud või välja laenatud ja eritingimuse «Tagatis» all need väärtpaberid, mis on aruandva krediidiasutuse või kolmanda isiku kohustuse tagatisena panditud. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse eritingimuse identifikaatoriks 4 «Eritingimusteta».
16) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid
| Krediidiasutused | 1 |
| Rahaturufondid | 2 |
| Muud rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused | 3 |
Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu ja kandidaatriikide RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Liidu Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int (alajaotused «MFIs and eligible assets», «Monetary Financial Institutions data», failid «List of MFIs in the European Union» ja «List of MFIs in the accession countries». Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).
17) Väärtpaberi klassi identifikaatorid
| Korras | 1 |
| Erivaatluse all | 2 |
| Kahtlased | 3 |
| Kardetavad | 4 |
| Lootusetud | 5 |
Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuetele ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale». Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse väärtpaberi klassi identifikaatoriks 0 (null).
18) Väärtpaberi tagatise identifikaatorid
| I järjekoha hüpoteek | 1 |
| Muu hüpoteek | 2 |
|
Registripant | |
| Väärtpaber | 3 |
| Ehitise pant | 4 |
| Sõiduautod (mittetootmisotstarbega) | 11 |
| Kommertssõidukid | 12 |
| Muu vallasasja pant | 5 |
| Kommertspant | 10 |
| Käendus, garantii | 6 |
| Samas krediidiasutuses asuv hoius | 7 |
| Muu | 8 |
| Tagatiseta | 9 |
Siin näidatakse väärtpaberi tagatis, mille väärtpaberi emitent või edasimüüja on krediidiasutuse kasuks seadnud või andnud väärtpaberi müümisel või hiljem. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul märgitakse tagatiseks 0 «null».
19) ISIN-kood
Siin näidatakse aruandereal näidatud väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse ISIN-koodina XX. Samuti märgitakse ISIN-koodiks XX väärtpaberite liik 10 «Tuletisväärtpaber» puhul.
20) Järelejäänud tähtaja identifikaatorid
| Tähtajata | 1 |
| Nõudmiseni | 2 |
| 1 kuni 5 pangapäeva | 27 |
| 5 kuni 10 pangapäeva | 19 |
| 10 pangapäeva kuni 1 kuu | 20 |
| 1 kuni 2 kuud | 12 |
| 2 kuni 3 kuud | 13 |
| 3 kuni 6 kuud | 4 |
| 6 kuni 12 kuud | 5 |
| 1 kuni 2 aastat | 6 |
| 2 kuni 3 aastat | 7 |
| 3 kuni 5 aastat | 8 |
| 5 kuni 10 aastat | 9 |
| Üle 10 aasta | 10 |
Siin näidatakse aruandekuupäevast väärtpaberi tähtpäevani järelejäänud tähtaeg. Tähtaega mitteomavate väärtpaberite (nt aktsiad, osad ja osakud) ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on tähtajaks «Tähtajata».
21) Väärtpaberi kuuluvuse identifikaatorid
| Kauplemisportfell | 1 |
| Pangaportfell | 2 |
Siin näidatakse aruandereal näidatud väärpaberi kuuluvus kas kauplemis- või pangaportfelli vastavalt kapitali adekvaatsuse arvutamise juhendile. Väärtpaberi liik 10 «Tuletisväärtpaber» puhul märgitakse väärtpaberi kuuluvuse identifikaatoriks 0 (null).
22) Väärtpaberi kupongi tüübi identifikaatorid
| Fikseeritud | 1 |
| Ujuv | 2 |
Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kupongi (perioodilise intressimakse) tüüp. Diskonteeritavate võlakirjade puhul märgitakse kupongi tüübiks «Fikseeritud». Muude väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on kupongi tüübi identifikaatoriks 0 (null).
23) Kupong
Siin näidatakse fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kupong. Kupongi suurus leitakse 1-aastasel perioodil makstavate intresside summa suhtena väärtpaberi nimiväärtusesse ja näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis protsendimäär jagatud 100-ga (i/100).
Juhul kui kupongi suurust perioodiliselt korrigeeritakse, näidatakse siin aruandekuupäeval fikseeritud kupongi suurus.
Diskonteeritavate võlakirjade puhul märgitakse kupongi suuruseks 0 (null). Muude väärtpaberite ja väärtpaberite eest tehtud ettemakse puhul on kupongi identifikaatoriks samuti 0 (null).
| Lisa 6 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 12 Lisa 10 |
ARUANNETES KASUTATAVAD MÕISTED
Aruannetes (lisad 1–9) on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses.
1. Klientide ja emitentide grupeerimisel kasutatud mõisted
Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid
institutsioone:
a) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,
õiguskantsler ja Riigikohus;
b) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a
Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa
ning avalik-õiguslikud kutseühendused;
c) Riigikantselei, ministeeriumid ja
maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja
konsulaadid).
Kohaliku omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh kohaliku omavalitsuse poolt hallatavaid munitsipaalasutusi.
Riiklik sotsiaalkindlustusfond. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.
Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse sihtasutusi, mille vähemalt üheks asutajaks on keskvalitsus või kohalik omavalitsus.
Kindlustusandja. Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) §-le 8 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus.
Pensionifond. Pensionifondi all mõistetakse «Kogumispensionide seaduse» (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) §-s 4 nimetatud lepingulist investeerimisfondi.
Muu finantseerimisasutus. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) §-s 5 nimetatud äriühingut (nt investeerimisühingud, hoiu-laenuühistud, fondivalitsejad, liisingteenuseid osutavad ettevõtjad, välissularaha vahetuse teenust osutavad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajad, väärtpaberite registreerimise teenust osutavad ettevõtjad, finantskonsultatsioone osutavad ettevõtjad kindlustusmaaklerid, rahamaaklerid, muid finantsvahendusteenuseid osutavad ettevõtjad jne). Muu finantseerimisasutuse all kajastatakse ka investeerimisfondid ja Tagatisfond.
Krediidiasutus. Krediidiasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikele 1.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) tähenduses, v.a «Väärtpaberituru seaduse» § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Siia alla kuuluvad ka riigitulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus).
Muu äriühing. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mida ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale.
Mittetulundusühing. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1, v.a sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all.
Eraisik. Eraisiku all mõistetakse füüsilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.
Keskpank. Keskpanga all mõistetakse Eesti Panka ja teisi isikuid, kelle ülesandeks on korraldada raharinglust nii oma koduriigis kui ka välisriikidega.
Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) hõlmavad krediidiasutusi ja kõiki teisi finantseerimisasutusi, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustega sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-dest ning oma arvel (vähemalt majanduslikus mõttes) laenude väljastamine ja/või investeerimine väärtpaberitesse.
2. Residentsus
Resident:
1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas
tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused,
põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende
asutused;
2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised
ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad
Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;
3) Eesti Vabariigi
seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;
4)
Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;
5) Eesti
õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad
isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;
6)
Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja
esindused;
7) füüsilised isikud:
a) Eestis elavad Eesti kodanikud;
b)
Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;
c) Eestis elavad
välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;
d)
välisriikides õppivad või ravil viibivad alapunktides a kuni c nimetatud
isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;
e) välisriigis viibivad,
immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid,
sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende
perekonnaliikmed.
Mitteresident:
Kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõiste «resident» all.
3. Laenude grupeerimisel kasutatud mõisted
Laen. Laen on laenuandja vara, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab raha laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
Pöördrepo-tehing. Pöördrepo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus ostab väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa.
Repo-tehing. Repo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus müüb väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta.
Arvelduskrediit. Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) §-s 407 sätestatule.
Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen. Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvelt ning laenu ja ressursi intresside marginaal on piiratud. Siia kuuluvad ka liigilise sihtotstarbelisusega laenud, kui nende intressimarginaal on piiratud. Laenud, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, kajastatakse turuintressimääraga laenudena.
Muu intressimäära piiranguga laen. Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressist madalama intressiga (nt laen krediidiasutusega ühte kontserni kuuluvale äriühingule).
Allutatud nõue. Krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse enne kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.
Muu laen. Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduslaenu või allutatud nõuet.
Allutatud laen/võlakiri. Allutatud laenu/võlakirja all mõistetakse allutatud laenu vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» § 721 lõikele 1.
4. Hoiuste grupeerimisel kasutatud mõisted
Hoius. Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arveldus- või deposiidilepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.
Nõudmiseni hoius. Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud
järgmised tingimused:
1) hoius on ette nähtud arveldusteks;
2) hoius on
tähtajatu;
3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (24-tunnise etteteatamisega)
kasutada ja käsutada;
4) hoiuse negatiivne jääk (arvelduskrediit) on
võimalik;
5) hoiusele võib teha pidevalt juurdemakseid.
Üleööhoius. Üleööhoius on hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks.
Tähtajaline hoius. Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud
järgmised tingimused:
1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
2) hoius
ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3) hoiustamise tähtaeg
on lepinguliselt fikseeritud;
4) hoiustatud summa suurus on lepinguliselt
fikseeritud ja seda ei saa muuta;
5) lepingutingimuste rikkumisel võib
rakendada leppetrahvi (sh madalam intress).
Tagatishoius. Tagatishoius on hoius, mille osas on konto omanik andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust.
Säästuhoius. Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised
tingimused:
1) on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;
2) ei ole
ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3) hoiustamise tähtaeg võib
olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine
arvele);
4) arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud
minimaalse rahasumma hoiustamine;
5) hoiustatud summat võib suurendada;
6)
lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
7) hoiuse
väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.
Muu hoiuse all mõistetakse hoiust, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, tähtajalist või säästuhoiust (nt tagatishoius).
Valitsuse laenufondi ressurss. Valitsuse laenufondi ressursi all mõistetakse valitsuse poolt krediidiasutustele sihtotstarbelisteks laenudeks eraldatud vahendeid. Nt Põllumajanduse ja maaelu arendamise ja krediteerimise fond, Üliõpilaslaenu fond, Eluasemelaenu fond, STF-d (Systemic Transformation Facilities).
Valitsuse välisabifondi ressurss. Valitsuse välisabifondi ressursi all mõistetakse mitmesuguste välisabi programmide raames riiki saabunud kaupade müügist saadud vahendeid Eesti kroonides. Sellised vahendid võivad olla kas tagastatavad või tagastamatud ning nende kasutamine toimub vastavalt välisabi andja ja selle saaja vastastikusele kokkuleppele.
5. Väärtpaberite grupeerimisel kasutatud mõisted
Väärtpaber. Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 1.
Fikseeritud tulumääraga väärtpaber. Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (nt pankadevahelise turu intressimääraga).
Võlakiri. Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele.
Aktsia. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktide ja põhikirjaga ettenähtud õigused.
Eelisaktsia. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus.
Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi jaotamisel ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused.
Rahaturuinstrument. Rahaturuinstrumendi all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaberit.
Investeerimisfondi osak. Investeerimisfondi osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas.
Tuletisväärtpaber. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või -kohustusi.
Hüpoteegiga tagatud võlakiri. Hüpoteegiga tagatud võlakiri (collateralised mortgage obligation) on võlakiri, mille tagatiseks on hüpoteek ning mille põhiosa tagasimaksmine toimub perioodiliselt. Hüpoteegiga tagatud võlakiri koosneb tavaliselt mitmest osast või klassist, mille põhiosa tagasimaksmine võib olla seatud järjekorda nii, et laekumiste arvelt makstakse kõigepealt tagasi esimese klassi põhiosa, siis teise jne.
6. Osaluste kohta kasutatud mõisted
Tütarettevõtja. Tütarettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mida
kontrollitakse teise ettevõtja (emaettevõtja) poolt. Kontrolli olemasolu
eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu
rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik
selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll
eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem
hääleõigusest, kuid emaettevõtja:
1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50%
hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega või
2) kontrollib
ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel
või
3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema
juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest või
4) suudab
määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.
Sidusettevõtja. Sidusettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid,
mille üle teine ettevõtja (investorettevõtja) omab olulist mõju, kuid mis ei
allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe
investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20%
sidusettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada,
et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Olulise mõju olemasolu
iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
1) esindatus
investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis või
2)
osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel või
3)
olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel või
4) investori ja
investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine või
5) tehnilise
informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.
RTL 70, 2. 06. 2004
Lugeda Eesti Panga presidendi 6. mai 2004. a määruses nr 8 «Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. a määruse nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» muutmine» (RTL 2004, 63, 1053) õigeks punkti 1.4 järgmine redaktsioon:
«1.4 lisa 8 «Väärtpaberikohustuste käivete aruanne» alapunkti 12 «Nimiväärtus» viimane lause ja lisa 9 «Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne» alapunkti 12 «Nimiväärtus» eelviimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Nimiväärtus näidatakse aruande valuutas ühe väärtpaberi kohta.».»
]]>