1. Kinnitada:
1) Bilansi ja kasumiaruande koostamise ja esitamise üldpõhimõtted (lisa 1);
2) Krediidiasutuse bilansiskeem (lisa 2);
3) Bilansi koostamise juhend (lisa 3);
4) Aruanne «Krediidiasutuse bilanss» (lisa 4);
5) Krediidiasutuse kasumiaruande skeem (lisa 5);
6) Kasumiaruande koostamise juhend (lisa 6);
7) Aruanne «Krediidiasutuse kasumiaruanne» (lisa 7);
8) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansiskeem (lisa 8);
9) Aruanne «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilanss» (lisa 9);
10) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumiaruande skeem (lisa 10);
11) Aruanne «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi kasumiaruanne» (lisa 11);
12) Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansiväliste kohustuste aruande skeem (lisa 12);
13) Aruanne «Krediidiasutuse konsolideerimisgrupi bilansivälised kohustused» (lisa 13);
14) Lisades 1–13 kasutatud mõistete selgitused (lisa 14);
15) Bilansi lisa «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» kirjekoodid (lisa 15).

2. Krediidiasutustel esitada punkti 1 alapunktides 4, 7, 9, 11 ja 13 nimetatud aruanded Finantsinspektsioonile vastavalt aruannetes toodud tähtaegadele.

3. Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a määruses nr 2 «Krediidiasutuste aruandlus» (RTL 1997, 23, 131; 1999, 6, 65; 106, 1349; 176, 2529; 2001, 2, 13; 139, 2071; 2002, 112, 1623; 125, 1830) tehakse järgmised muudatused:

1) punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1. Kinnitada bilansi lisaaruanne «Immateriaalse ja materiaalse põhivara arvestus» ja selle koostamise juhend vastavalt käesoleva määruse lisale.»;

2) punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2. Krediidiasutustel esitada käesoleva määrusega kinnitatud aruanne Finantsinspektsioonile viiendaks pangapäevaks pärast kvartali lõppu.»;

3) lisa 4 «Kasumiaruanne ja kasumiaruande koostamise juhend» tunnistatakse kehtetuks.

4. Tunnistada kehtetuks:

1) Eesti Panga presidendi 6. märtsi 1998. a määrus nr 9 «Krediidiasutuste konsolideeritud aruandluse koostamine» (RTL 1998, 90/91, 384; 2000, 76, 1147; 2001, 139, 2071);

2) Eesti Panga presidendi 17. novembri 1998. a määrus nr 25 «Krediidiasutuste konsolideeritud aruannete elektrooniline formaat» (RTL 1998, 344/345, 1414; 2001, 139, 2071; 2002, 112, 1623);

3) Eesti Panga presidendi 22. detsembri 2000. a määrus nr 12 «Krediidiasutuste aruandlus» (RTL 2001, 2, 13; 139, 2071).

5. Määruse punktid 1–4 jõustuvad 31. jaanuaril 2004. a.

6. Krediidiasutustel esitada Finantsinspektsioonile täiendavalt määruse punkti 1 alapunktides 4, 7, 9 ja 11 nimetatud aruanded vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud skeemidele ja koostamise juhenditele 31. detsembri 2003. a seisuga hiljemalt 28. veebruariks 2004. a.

President Vahur KRAFT

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 1

BILANSI JA KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JA ESITAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Üldist

Krediidiasutuse bilanss soolo ja konsolideeritud baasil (edaspidi bilanss) ja kasumiaruanne soolo ja konsolideeritud baasil (edaspidi kasumiaruanne) koostatakse rahalises väärtuses ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides. Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused hinnatakse ümber vastavalt kehtivale Eesti Panga päevakursile.

Bilansi näitajad esitatakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kasumiaruande näitajad kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest.

Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse krediidiasutuse varade ja kohustuste alusprintsiipide ja arvestuspõhimõtete osas kas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditest (IFRS) või Eesti heast raamatupidamistavast. Eesti head raamatupidamistava on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetel tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud «Raamatupidamise seadusega» (RT I 2002, 102, 600) ja mida kirjeldatakse Raamatupidamise Toimkonna juhendites.

Krediidiasutuse ja tema klientide varade kajastamine

Krediidiasutuse vara näidatakse bilansis vastavatel kirjetel ka juhul, kui vara on tema enda või teiste kohustuste tagatisena krediidiasutuse poolt panditud.

Kõik nõuded näidatakse bilansis kuni nende bilansist mahakandmiseni ka juhul, kui osa nendest on kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded näidatakse bilansis vastaval varakirjel miinusmärgiga.

Krediidiasutuse bilansis ei näidata krediidiasutuse poolt valitsetavat klientide vara. Krediidiasutuse bilansis ei võeta arvele väärtpabereid, mis soetati kliendi korraldusel ja mida ta haldab oma nimel, kuid teiste isikute arvel ning millele tal puudub omandiõigus. Sellise vara, sh krediidiasutuse enda nimel hoitav klientide vara, samuti selle arvel omandatud vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Krediidiasutuse bilansis ei näidata neid väärtpabereid, mis soetati kliendi korraldusel krediidiasutuse enda arvel. Sellisel viisil ostetud väärtpaberid kajastatakse bilansiväliselt nagu tavaline kliendi arvel tehtud ost ning väärtpaberite soetamisel tekkiv nõue näidatakse bilansis varakirjel nõudena kliendi vastu.

Bilansiväliselt kajastatavad väärtpaberid võetakse krediidiasutuse bilansis arvele juhul, kui nende väärtpaberite soetamisega tekkinud nõue kliendile muutub ebatõenäoliselt laekuvaks ja kliendiga sõlmitud leping võimaldab krediidiasutusele võõrandada võlgnevuste sissenõudmise käigus kliendile kuuluvaid varasid.

Teavitamise kohustusest

Krediidiasutus on kohustatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil informeerima Finantsinspektsiooni alljärgnevatest arvestuspõhimõtetest ja/või nende kavandatavast muutmistest:
1. krediidiasutuse finantsvarade ja -kohustuste grupeerimise põhimõtted ja erinevatesse gruppidesse kuuluvate finantsvarade ostude ja müükide kajastamisel kasutatavad meetodid;
2. krediidiasutuse sidus- ja tütarettevõtjatesse tehtud osaluste kajastamisel kasutatav(ad) arvestusmeetod(id).

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 2

KREDIIDIASUTUSE BILANSISKEEM

(tuhat kr)

AKTIVA (VARAD)			NÕUDED MITTE- RESIDENTIDELE		NÕUDED RESIDENTIDELE		KOKKU
			EEK	V.VAL	EEK	V.VAL
1. Sularaha			×			×
2. Nõuded keskpangale
	2.1 Nõudmiseni hoiused
	2.2 Muud hoiused
	2.3 Keskpanga poolt tagatud ja emiteeritud väärtpaberid
3. Nõuded krediidiasutustele
	3.1 Nõudmiseni hoiused
	3.2 Tähtajalised hoiused
	3.3 Arvelduskrediit
	3.4 Muud nõuded
4. Nõuded klientidele
	4.A sh arvelduskrediit
	4.B sh hüpoteegiga tagatud laenud
	4.1 Laenud valitsusele
		4.1.1 Laenud keskvalitsusele
		4.1.2 Laenud riiklikele sotsiaalkindlustusfondidele
		4.1.3 Laenud muudele eelarvevälistele fondidele
		4.1.4 Laenud kohalikele omavalitsustele
	4.2 Nõuded finantseerimisasutustele
		4.2.1 Hoiused finantseerimisasutustes
		4.2.2 Laenud kindlustusandjatele ja pensionifondidele
		4.2.3 Laenud muudele finantseerimisasutustele
	4.3 Laenud riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele
	4.4 Laenud muudele äriühingutele
	4.5 Laenud mittetulundusühingutele
	4.6 Laenud eraisikutele
5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus)
	5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt
	5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt
	5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded
6. Väärtpaberid
	6.A sh repo
	6.1 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid
	6.2 Aktsiad ja osad
		6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad
		6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad
		6.2.3 Muud aktsiad ja osad
	6.3 Tuletisväärtpaberid
7. Immateriaalne põhivara
8. Materiaalne põhivara
9. Kinnisvarainvesteeringud
10. Muu vara
	10.A sh maksed teel
11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud
	11.A sh intressinõuded
12. AKTIVA (VARAD) KOKKU

PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)				VÕLAD MITTE- RESIDENTIDELE		VÕLAD RESIDENTIDELE		KOKKU
				EEK	V.VAL.	EEK	V.VAL.	EEK
1. Võlgnevused keskpangale
2. Võlgnevused krediidiasutustele
	2.1 Nõudmiseni hoiused
	2.2 Tähtajalised hoiused
	2.3 Arvelduskrediit
	2.4 Muud võlgnevused
3. Võlgnevused klientidele
	3.1 Võlgnevused valitsusele
		3.1.1 Keskvalitsus
			3.1.1.1 Nõudmiseni hoiused
			3.1.1.2 Tähtajalised ja säästuhoiused
			3.1.1.3 Muud võlgnevused
		3.1.2 Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid
			3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused
			3.1.2.2 Tähtajalised ja säästuhoiused
			3.1.2.3 Muud võlgnevused
		3.1.3 Muud eelarvevälised fondid
			3.1.3.1 Nõudmiseni hoiused
			3.1.3.2 Tähtajalised ja säästuhoiused
			3.1.3.3 Muud võlgnevused
		3.1.4 Kohalikud omavalitsused
			3.1.4.1 Nõudmiseni hoiused
			3.1.4.2 Tähtajalised ja säästuhoiused
			3.1.4.3 Muud võlgnevused
	3.2 Võlgnevused finantseerimisasutustele
		3.2.1 Kindlustusandjad ja pensionifondid
			3.2.1.1 Nõudmiseni hoiused
			3.2.1.2 Tähtajalised hoiused
			3.2.1.3 Säästuhoiused
			3.2.1.4 Muud võlgnevused
		3.1.2 Muud finantseerimisasutused
			3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused
			3.1.2.2 Tähtajalised hoiused
			3.1.2.3 Säästuhoiused
			3.1.2.4 Muud võlgnevused
	3.3 Võlgnevused riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele
		3.3.1 Nõudmiseni hoiused
		3.3.2 Tähtajalised hoiused
		3.3.3 Säästuhoiused
		3.3.4 Muud võlgnevused
	3.4 Võlgnevused muudele äriühingutele
		3.4.1 Nõudmiseni hoiused
		3.4.2 Tähtajalised hoiused
		3.4.3 Säästuhoiused
		3.4.4 Muud võlgnevused
	3.5 Võlgnevused mittetulundusühingutele
		3.5.1 Nõudmiseni hoiused
		3.5.2 Tähtajalised hoiused
		3.5.3 Säästuhoiused
		3.5.4 Muud võlgnevused
	3.6 Võlgnevused eraisikutele
		3.6.1 Nõudmiseni hoiused
		3.6.2 Tähtajalised hoiused
		3.6.3 Säästuhoiused
		3.6.4 Muud võlgnevused
4. Valitsuse laenu- ja välisabifondid
5. Väärtpaberikohustused
	5.1 Emiteeritud võlakirjad
	5.2 Tuletisväärtpaberid
	5.3 Muud väärtpaberikohustused
6. Muud kohustused
	6.A sh maksed teel
7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud
	7.A sh intressivõlad
8. Eraldised
	8.1 Lühiajalised eraldised
	8.2 Pikaajalised pensionieraldised
	8.3 Muud eraldised
9. Allutatud kohustused
10. KOHUSTUSED KOKKU
11. Aktsiakapital
12. Ülekurss (aažio)
13. Üldine pangandusreserv
14. Ümberhindluse reserv
15. Muud reservid
16. Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum
17. Majandusaasta kasum/(–)kahjum
18. Oma aktsiad (miinus)
19. OMAKAPITAL KOKKU
20. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 3

BILANSI KOOSTAMISE JUHEND

_________________________ Aktiva (varad) _________________________

1. Sularaha

Siin näidatakse sularaha ja selle ekvivalendid (nt sularahatšekid jms sularahaga sarnased vahendid).

Välisvaluuta hinnatakse bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga päevakursi järgi. Ümberhindluse tulemusena tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutusest näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt».

Siin näidatakse sularaha:
– krediidiasutuse kassas;
– valuutavahetuspunktides;
– teel krediidiasutuse piires (nt peapangast filiaali).

2. Nõuded keskpangale

2.1. Nõudmiseni hoiused

Siin näidatakse arvelduskontod ja muud nõudmiseni hoiused keskpankades, sealhulgas Eesti Pangas hoitav kohustuslik reserv.

2.2. Muud hoiused

Siin näidatakse kõik muud kontod keskpangas, mis ei ole näidatud kirjel 2.1 ega tõendatud kaubeldavate väärtpaberitega.

2.3. Keskpanga poolt tagatud ja emiteeritud väärtpaberid

Siin näidatakse keskpankade, keskvalitsuste ja kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud väärtpaberid ja ka muud väärtpaberid, mida saab kasutada refinantseerimiseks väärtpaberi emiteerija riigi keskpanga kaudu. Siin ei näidata väärtpabereid, mida võib Eesti Panga presidendi poolt kehtestatud korra järgi kasutada kohustusliku reservi nõude täitmiseks.

3. Nõuded krediidiasutustele

Siin näidatakse hoiused teistes krediidiasutustes ja muud nõuded teistele krediidiasutustele.

Kui paigutatud hoiuse (väljaantud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) paigutatut (väljaantut).

3.1. Nõudmiseni hoiused

Siin näidatakse arveldus- ning korrespondentkontod ja üleööhoiused teistes krediidiasutustes.

3.2. Tähtajalised hoiused

3.3. Arvelduskrediit

Siin näidatakse teistele krediidiasutustele antud arvelduskrediit ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise kohustusena.

3.4. Muud nõuded

Siin näidatakse kõik muud nõuded teistele krediidiasutustele, mis ei ole näidatud kirjetel 3.1, 3.2 ja 3.3, sh tagatishoiused, laenud teistele krediidiasutustele, pöördrepo-tehingud (reverse repo agreements) ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud (buy/sellback agreements) ja väärtpaberite laenamise tehingud (securities lending agreements).

Pöördrepo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu andmisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Juhul kui väärtpaberi ostjal on lepingu järgi õigus väärtpaberit veel omakorda edasi müüa ning ta kasutab seda õigust, tekib tal väärtpaberi müüja ees väärtpaberites väljenduv kohustus.

Kui pöördrepo-tehingu puhul on väärtpaberi ostu- ja tagasimüügihinnad erinevad, jaotatakse ostu- ja tagasimüügihinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu» ja bilansi varakirjel 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud».

Tehing, mille puhul ostja ei ole kohustatud, vaid omab õigust ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse laenuandja poolt nagu pöördrepo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et ostja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et ostja oma õigust ei kasuta, muutub selline pöördrepo-tehing väärtpaberi ostutehinguks.

Pöördrepo-tehingutega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud kajastatakse analoogiliselt pöördrepo-tehingutega.

4. Nõuded klientidele

Siin näidatakse nõuded (paigutatud hoiused, antud laenud, pöördrepo-tehingud ja nendega sarnased tehingud nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud jms) klientidele, kes ei ole krediidiasutused. Siin ei kajastata investeeringuid klientide väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni või muude teenuste osutamisest. Need nõuded näidatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 11 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud».

Kui väljaantud laenu (paigutatud hoiuse) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu (hoiust) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) väljaantut (paigutatut).

Sellel kirjel kajastatakse nõuded ja laenud klientidele kuni nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Kuludesse kantud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud näidatakse varakirjel 5 «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded» miinusmärgiga.

4.A. sh arvelduskrediit

Siin näidatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud arvelduskrediit ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise kohustusena.

4.B. sh hüpoteegiga tagatud laenud

Siin näidatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud laenud, mille tagatiseks on hüpoteek.

4.2.1. Hoiused finantseerimisasutustes

Siin näidatakse hoiused finantseerimisasutustes (nt tagatishoiused ja garantiifondid).

5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus)

Siin näidatakse krediidiasutuse antud laenude ja muude nõuete allahindlus. Laenude ja muude nõuete allahindamisel tuleb lähtuda Eesti Panga presidendi 27. juuni 2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuete ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrast».

Ebatõenäoliselt laekuvate laenude ja muude nõuete allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 10 «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus».

5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt

Siin näidatakse varakirjel 3 «Nõuded krediidiasutustele» esitatud laenude ja muude nõuete allahindlus.

5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt

Siin näidatakse varakirjel 4 «Nõuded klientidele» esitatud laenude ja muude nõuete allahindlus.

5.3. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

Siin näidatakse kõikide muude nõuete allahindlus, mis ei ole kajastatud vara kirjetel 5.1 ja 5.2.

6. Väärtpaberid

Siin näidatakse kõik krediidiasutuse väärtpaberid (v.a väärtpaberid, mis on kajastatud varakirjel 2 «Nõuded keskpangale») ja repo-tehingutega (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) müüdud (välja laenatud) väärtpaberid.

Väärtpaberid võetakse arvele vastavalt kas tehingupäeval või väärtuspäeval, olenevalt aruandva krediidiasutuse poolt kasutatavast arvestusmeetodist. Kui aruandev krediidiasutus kasutab väärtpaberite kajastamisel väärtuspäeva meetodit, näidatakse siin ka ettemaksed väärtpaberite eest.

Siin ei näidata pöördrepo-tehingutega (väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingutega, väärtpaberite laenamise tehingutega ja muude sarnaste tehingutega) soetatud väärtpabereid vaatamata sellele, et omandiõigus nendele võib olla aruandval krediidiasutusel. Need väärtpaberid kajastab oma bilansis väärtpaberi müüja (laenaja).

Siin ei näidata ka krediidiasutuse poolt enne lunastustähtaega tagasiostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse kohustustekirje 5.1 «Emiteeritud võlakirjad» vähenemisena.

Kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt».

Pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 11 «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus».

Osalustest tütar- ja sidusettevõtjates tulenev kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum kasumiaruande kirjel 4 «Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt».

Lühiajalistest osalustest sidus- ja tütarettevõtjates, mis on omandatud eesmärgiga need edasi müüa 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, ümberhindlusest tulenev kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt».

6.A. sh repo

Repo-tehingute puhul kajastatakse müüdud väärtpaberid aruandva krediidiasutuse (laenuvõtja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Siin näidatakse ka tagasiostu kohustusega müüdud ja välja laenatud väärtpaberid.

6.1. Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid

Siin näidatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (sh rahaturuinstrumendid, intressi iseloomuga tulu teenivad osakud ja eelisaktsiad) ning muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse eespool nimetatud võlakirju ja väärtpabereid omandada.

6.2. Aktsiad ja osad

6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad

Siin näidatakse osalused tütarettevõtjates, mis ei ole omandatud edasimüügiks, ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada tütarettevõtja aktsiaid ja osasid. Osalused tütarettevõtjates, mis on omandatud eesmärgiga need edasi müüa 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad».

6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad

Siin näidatakse osalused sidusettevõtjates, mis ei ole omandatud edasimüügiks, ning märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse omandada sidusettevõtja aktsiaid ja osasid. Osalused sidusettevõtjates, mis on omandatud eesmärgiga need edasi müüa 12 kuu jooksul alates omandamise kuupäevast, näidatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad».

6.2.3. Muud aktsiad ja osad

Siin näidatakse muud aktsiad ja osad, märkimisõigused ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada, investeerimisfondide osakud (v.a intressi iseloomuga tulu teenivad osakud) ja väärtpaberi hoidmistunnistused, mis ei ole kajastatud varakirjetel 6.1, 6.2.1 ja 6.2.2. Samuti näidatakse sellel kirjel soetatud erastamisväärtpaberid.

6.3. Tuletisväärtpaberid

Siin näidatakse krediidiasutuse poolt soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on positiivne.

7. Immateriaalne põhivara

Siin näidatakse krediidiasutuse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses. Immateriaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus».

Siin näidatakse ka ettemaksed immateriaalse põhivara eest.

8. Materiaalne põhivara

Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse materiaalne põhivara jääkväärtuses. Materiaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus».

Siin näidatakse ka ettemaksed materiaalse põhivara eest.

9. Kinnisvarainvesteeringud

Siin näidatakse krediidiasutuse poolt omatavad või kapitalirendi tingimustel renditavad kinnisvaraobjektid (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida krediidiasutus hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil.

Kui kinnisvarainvesteeringuid hinnatakse õiglase väärtuse meetodil, näidatakse kinnisvarainvesteeringu väärtuse muutusest tulenev kasum/kahjum kasumiaruande kirjetel 12 «Muud tegevustulud» ja 13 «Muud tegevuskulud».

Soetusmaksumuse meetodi kasutamisel näidatakse kinnisvarainvesteeringud jääkmaksumuses. Kinnisvarainvesteeringute kulum ja allahindlus näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus».

10. Muu vara

Sellel kirjel näidatakse muuhulgas:
– maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega);
– materiaalne ja immateriaalne vara müügiks;
– kõik väärismetallid;
– dividendinõuded;
– vallasvara, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet;
– summad selgitamisel.

Väärismetallid näidatakse nõudena mitteresidentidele välisvaluuta veerus. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt bilansipäeva Londoni börsi ennelõunasele USA dollarites väljendatud noteeringule. Ümberhindluse käigus tekkinud realiseerimata kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt».

11. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud

Sellel kirjel näidatakse:
– intressi- ja intressi iseloomuga nõuded;
– laekumata optsiooni preemiad;
– viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest krediidiasutuse poolt;
– viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest;
– muud viitlaekumised;
– maksude ettemaksed;
– muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud.

Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse.

________________ Passiva (kohustused ja omakapital) ________________

1. Võlgnevus keskpangale

Siin näidatakse kõik võlgnevused keskpangale.

2. Võlgnevused krediidiasutustele

Sellel kirjel näidatakse teiste krediidiasutuste hoiused ja muud võlgnevused neile.

Kui kaasatud hoiuse (võetud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut.

2.1. Nõudmiseni hoiused

Siin näidatakse teiste krediidiasutuste arveldus- ning korrespondentkontod ja üleööhoiused.

2.2. Tähtajalised hoiused

2.3. Arvelduskrediit

Siin näidatakse teistelt krediidiasutuselt saadud arvelduskrediidid ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt saadud arvelduskrediidi vahe näidatakse bilansivälise nõudena.

2.4. Muud võlgnevused

Siin näidatakse kõik muud võlgnevused teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 2.1, 2.2 ja 2.3, sh tagatishoiused, teistelt krediidiasutustelt saadud laenud (v.a arveldus- ja üleöölaenud), repo-tehingud (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud ja muud sarnased tehingud) ning muud laenudega sarnased tehingud.

Repo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu saamisele. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte.

Kui repo-tehingu puhul väärtpaberi müügi- ja tagasiostuhinnad erinevad, jaotatakse müügi- ja tagasiostuhinna vahe lepingu kestuse perioodidele ning näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu» ja bilansi kohustustekirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud».

Tehing, mille puhul laenuandja ei ole kohustatud, vaid omab õigust ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse müüja poolt nagu repo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et ostja kasutab oma õigust. Kui on tõenäoline, et ostja oma õigust ei kasuta, muutub selline repo-tehing väärtpaberi müügitehinguks.

Repo-tehingutega sarnased tehingud kajastatakse analoogiliselt repo-tehingutega.

3. Võlgnevus klientidele

Siin näidatakse nende klientide hoiused ja laenud, kes ei ole krediidiasutused.

Kui kaasatud hoiuse (võetud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut.

Kliendigruppide 3.1–3.6 lõikes näidatakse:
1) nõudmiseni hoiused;
2) tähtajalised hoiused;
3) säästuhoiused;
4) muud võlgnevused.

4. Valitsuse laenufondid ja välisabifondid

Siin näidatakse valitsuse laenufondide ja välisabifondide sihtotstarbeline ressurss. Fondide ülejäänud rahalised vahendid näidatakse bilansis kohustustekirje 3 «Võlgnevused klientidele» alamkirjel 3.1 «Võlgnevused valitsusele».

5. Väärtpaberikohustused

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse finantskohustused, mis väljenduvad väärtpaberites. Siin ei näidata neid kohustusi, mis kuuluvad kajastamisele bilansi kohustustekirjel 9 «Allutatud kohustused».

Tuletisväärtpaberite ja muude väärtpaberikohustuste ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt».

5.1. Emiteeritud võlakirjad

Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse poolt emiteeritud võlakirjad ja muud kaubeldavad õigused, mis annavad õiguse neid omandada. Siin näidatakse ka krediidiasutuse vekslid, mida krediidiasutus on emiteerinud enda kohustuste katmiseks.

Enne lunastustähtaega tagasiostetud oma võlakirjad näidatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu».

5.2. Tuletisväärtpaberid

Siin näidatakse krediidiasutuse poolt soetatud tuletisväärtpaberid, mille turuväärtus on negatiivne.

5.3. Muud väärtpaberikohustused

Siin näidatakse muud krediidiasutuse kohustused, mis väljenduvad väärtpaberites, nt kohustus, mis tekib pöördrepo-tehinguga (k.a väärtpaberite ostu/
tagasimüügi tehinguga, väärtpaberite laenamise tehinguga ja muu sarnase tehinguga) soetatud väärtpaberite müümisel.

6. Muud kohustused

Sellel kirjel näidatakse muuhulgas:
– maksed teel (nt nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega);
– dividendikohustused.

7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud

Sellel kirjel näidatakse:
– intressi- ja intressi iseloomuga võlad;
– tasumata optsiooni preemiad;
– võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused;
– võlad hankijatele;
– võlad, mis tulenevad emiteeritud võlakirjadest;
– maksuvõlad ja viivisvõlad;
– muud viitvõlad;
– ettemakstud tulevaste perioodide tulud.

Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse.

8. Eraldised

8.1. Lühiajalised eraldised

Siin näidatakse kohustused, mille realiseerimise aeg ja summa ei ole kindel ja mis realiseeruvad lähema 12 kuu jooksul.

8.2. Pikaajalised pensionieraldised

Siin näidatakse pikaajalised eraldised seoses krediidiasutuse kohustusega maksta oma endistele töötajatele pensioni või muid töösuhtejärgseid hüvitisi.

8.3. Muud eraldised

Siin näidatakse kohustused, mille realiseerimise aeg ja summa ei ole kindel ja mis realiseeruvad tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul.

9. Allutatud kohustused

Siin näidatakse krediidiasutuse kohustused, mis krediidiasutuse lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist.

11. Aktsiakapital

Siin näidatakse emiteeritud aktsiad nimiväärtuses.

Aktsiakapitali kogusumma tuleb vastavalt sellele, kas aktsia omanikuks on resident või mitteresident, näidata eraldi ja korrigeerida vähemalt üks kord kvartalis (s.o kvartali lõpus).

12. Ülekurss (aažio)

Siin näidatakse summad, mis saadakse krediidiasutuse aktsiate emiteerimisel üle nimiväärtuse, omaaktsiate müügil aktsiate soetusmaksumuse ja müügi hinna vahest, oma aktsiate kustutamisel aktsiate soetusmaksumuse ja nimiväärtuse vahest, millest on maha lahutatud aktsiatehingutega seotud otsekulud.

13. Üldine pangandusreserv

Siin näidatakse kuni 1999. a lõpuni kehtinud tulumaksuseaduse alusel moodustatud reserv ja «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 71 lõike 6 alusel moodustatud reserv.

14. Ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv

Siin näidatakse vastava õigusakti kehtestamisel ümberhindluse reserv.

15. Muud reservid

Siin näidatakse vastavalt «Äriseadustikule» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500;1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332, 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387, 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100) loodud iga-aastaste kasumieraldiste teel moodustatud kohustuslik reservkapital ja muud reservid, mille moodustamine kasumi arvel on ette nähtud õigusaktide ja põhikirjaga.

16. Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum

Siin näidatakse eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum.

17. Majandusaasta kasum/(–)kahjum

Siin näidatakse majandusaasta kasum või kahjum.

18. Oma aktsiad (miinus)

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse tagasiostetud oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 4

ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE BILANSS»

1. Aruande esitamine

Aruande kood on 21.

2. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on dekaad. Aruanne esitatakse iga kuu 10., 20. kuupäeva ja kuulõpu seisuga.

3. Aruande esitamise tähtaeg

Aruannetel 10. ja 20. kuupäeva seisuga 2. (teine) pangapäev ja kuulõpu seisuga 5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

4. Aruanderea struktuur
1) kirje identifikaator;
2) väärtus_1;
3) väärtus_2;
4) väärtus_3;
5) väärtus_4;
6) väärtus_5.

5. Aruanderea struktuuri seletus
1) Kirje identifikaatorid

KIRJE NIMETUS	IDENTIFIKAATOR
Sularaha	7
Nõuded keskpangale	6
Nõudmiseni hoiused	8
Muud hoiused	9
Keskpanga poolt tagatud ja emiteeritud väärtpaberid	11
Nõuded krediidiasutustele	18
Nõudmiseni hoiused	20
Tähtajalised hoiused	21
Arvelduskrediit	19
Muud nõuded	22
Nõuded klientidele	23
sh arvelduskrediit	441
sh hüpoteegiga tagatud laenud	25
Laenud valitsusele	12
Laenud keskvalitsusele	14
Laenud riiklikele sotsiaalkindlustusfondidele	1430
Laenud muudele eelarvevälistele fondidele	16
Laenud kohalikele omavalitsustele	27
Nõuded finantseerimisasutustele	26
Hoiused finantseerimisasutustes	1401
Laenud kindlustusandjatele ja pensionifondidele	1402
Laenud muudele finantseerimisasutustele	1403
Laenud riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele	28
Laenud muudele äriühingutele	29
Laenud mittetulundusühingutele	1404
Laenud eraisikutele	30
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus)	442
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt	443
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt	444
Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded	1405
Väärtpaberid	1406
sh repo	1407
Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid	31
Aktsiad ja osad	1409
Tütarettevõtjate aktsiad ja osad	446
Sidusettevõtjate aktsiad ja osad	445
Muud aktsiad ja osad	38
Tuletisväärtpaberid	1443
Immateriaalne põhivara	44
Materiaalne põhivara	45
Kinnisvarainvesteeringud	1444
Muu vara	51
sh maksed teel	52
Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud	53
sh intressinõuded	55
Aktiva (varad) kokku	122
Võlgnevused keskpangale	57
Võlgnevused krediidiasutustele	70
Nõudmiseni hoiused	72
Tähtajalised hoiused	73
Arvelduskrediit	71
Muud võlgnevused	74
Võlgnevused klientidele	75
Võlgnevused valitsusele	69
Keskvalitsus	60
Nõudmiseni hoiused	61
Tähtajalised ja säästuhoiused	62
Muud võlgnevused	63
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid	1431
Nõudmiseni hoiused	1432
Tähtajalised ja säästuhoiused	1433
Muud võlgnevused	1434
Muud eelarvevälised fondid	64
Nõudmiseni hoiused	65
Tähtajalised ja säästuhoiused	66
Muud võlgnevused	67
Kohalikud omavalitsused	81
Nõudmisteni hoiused	82
Tähtajalised ja säästuhoiused	83
Muud võlgnevused	85
Võlgnevused finantseerimisasutustele	76
Kindlustusandjad ja pensionifondid	1411
Nõudmiseni hoiused	1412
Tähtajalised hoiused	1413
Säästuhoiused	1414
Muud võlgnevused	1415
Muud finantseerimisasutused	1416
Nõudmiseni hoiused	1417
Tähtajalised hoiused	1418
Säästuhoiused	1419
Muud võlgnevused	1420
Võlgnevused riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele	86
Nõudmiseni hoiused	87
Tähtajalised hoiused	88
Säästuhoiused	89
Muud võlgnevused	90
Võlgnevused muudele äriühingutele	91
Nõudmiseni hoiused	92
Tähtajalised hoiused	93
Säästuhoiused	94
Muud võlgnevused	95
Võlgnevused mittetulundusühingutele	1421
Nõudmiseni hoiused	1422
Tähtajalised hoiused	1423
Säästuhoiused	1424
Muud võlgnevused	1425
Võlgnevused eraisikutele	96
Nõudmiseni hoiused	97
Tähtajalised hoiused	98
Säästuhoiused	99
Muud võlgnevused	100
Valitsuse laenufondid ja välisabifondid	68
Väärtpaberikohustused	1445
Emiteeritud võlakirjad	101
Tuletisväärtpaberid	1446
Muud väärtpaberikohustused	1447
Muud kohustused	104
sh maksed teel	447
Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud	105
sh intressivõlad	106
Eraldised	107
Lühiajalised eraldised	1426
Pikaajalised pensionieraldised	1448
Muud eraldised	1449
Allutatud kohustused	448
Kohustused kokku	1450
Aktsiakapital	112
Ülekurss (aažio)	449
Üldine pangandusreserv	111
Ümberhindluse reserv	114
Muud reservid	113
Eelmiste aastate jaotamata kasum/(–)kahjum	115
Majandusaasta kasum/(–)kahjum	116
Oma aktsiad (miinus)	452
Omakapital kokku	1435
Passiva (kohustused ja omakapital) kokku	123

2) Väärtus_1

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse Eesti kroonides väljendatud nõuded või võlad mitteresidentidele, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

3) Väärtus_2

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse välisvaluutas väljendatud nõuded või võlad mitteresidentidele, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

4) Väärtus_3

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse Eesti kroonides väljendatud nõuded või võlad residentidele, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

5) Väärtus_4

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse välisvaluutas väljendatud nõuded või võlad residentidele, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

6) Väärtus_5

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse nõuded või võlad kokku, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 5

KREDIIDIASUTUSE KASUMIARUANDE SKEEM

(tuhat kr)

KIRJE NIMETUS			MITTE- RESIDENDID	RESIDENDID	KOKKU
1. Intressitulu
	1.1 Laenudelt
	1.2 Hoiustelt
	1.3 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt
	1.4 Tuletisväärtpaberitelt
	1.5 Muud intressitulud
2. Intressikulu
	2.1 Laenudelt
	2.2 Nõudmiseni hoiustelt
	2.3 Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt
	2.4 Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt
	2.5 Kapitali iseloomuga kirjetelt
	2.6 Tuletisväärtpaberitelt
	2.7 Muud intressikulud
3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–)
4. Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–)
	4.1 Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–)
		4.1.1 Dividenditulu
		4.1.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu
		4.1.3 Kapitaliosalusel arvestatud kulu
		4.1.4 Muud (+/–)
	4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–)
		4.2.1 Dividenditulu
		4.2.2 Kapitaliosalusel arvestatud tulu
		4.2.3 Kapitaliosalusel arvestatud kulu
		4.2.4 Muud (+/–)
	4.3 Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–)
		4.3.1 Dividenditulu
		4.3.2 Muud (+/–)
5. Teenustasutulu
6. Teenustasukulu
7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–)
	7.1 Kasum/tulu
	7.2 Kahjum/kulu
8. Administratiivkulud
	8.1 Palgakulu
	8.2 Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse
	8.3 Pensionikulu (mitteriiklik)
	8.4 Muud halduskulud
9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–)
	9.1 Kasum/Tulu
	9.2 Kahjum/Kulu
10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–)
	10.1 Kasum/tulu
	10.2 Kahjum/kulu
		sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse  muutusest
11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–)
	11.1 Tulu
	11.2 Kulu
12. Muud tegevustulud
13. Muud tegevuskulud
14. Erakorralised tulud
15. Erakorralised kulud
16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–)
17. Tulumaksukulu
18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–)

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 6

KASUMIARUANDE KOOSTAMISE JUHEND

1. Intressitulu

Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga tulud. Intressi iseloomuga on need tulud, mis on seotud vara lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega vara (nt antud laenu) suurusesse ning need periodiseeritakse vastavalt nõude kestusele.

1.1. Laenudelt

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud:
a) intressitulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenud), millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded;
b) periodiseeritud intressitulu pöördrepo-tehingutelt ja nendega sarnastelt tehingutelt nagu väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud;
c) laenudega seotud intressi iseloomuga tulu.

1.2. Hoiustelt

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi ja intressi iseloomuga tulu hoiustelt, millest on maha arvatud aruandeperioodil arvestatud, kuid ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud intressinõuded.

1.3. Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud:
a) intressitulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt (v.a eelisaktsiad);
b) periodiseeritud tulu alla nimiväärtuse soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite (v.a eelisaktsiad) puhul;
c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga tulu.

1.4. Tuletisväärtpaberitelt

Siin näidatakse:
a) intressitulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest;
b) saadud ja makstud intresside positiivne vahe nõude riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuutavahetustehingute puhul;
c) nõude riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe, mis langeb aruandeperioodile.

1.5. Muud intressitulud

Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud:
a) intressitulu muudelt nõuetelt;
b) intressitulu kapitalirendilt;
c) intressi iseloomuga teenustasutulu;
d) intressi iseloomuga tegevustulud.

2. Intressikulu

Siin näidatakse kõik intressi- ja intressi iseloomuga kulud. Intressi iseloomuga on need kulud, mille suurus on seotud kohustuse lepingulise/lunastustähtajaga või suhtega kohustuse (nt saadud laenu) summasse ning need periodiseeritakse vastavalt kohustuse kestusele.

2.1. Laenudelt

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud:
a) intressikulu laenudelt (k.a väärtpaberilaenud);
b) periodiseeritud intressikulu repo-tehingutelt ja nendega sarnastelt tehingutelt nagu väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud;
c) laenudega seotud intressi iseloomuga kulu.

2.2. Nõudmiseni hoiustelt

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu nõudmiseni hoiustelt.

2.3. Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud intressi- ja intressi iseloomuga kulu tähtajalistelt ja säästuhoiustelt.

2.4. Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud:
a) intressikulu võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt;
b) periodiseeritud kulu üle nimiväärtuse soetatud võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul;
c) võlakirjade ja muude fikseeritud tulumääraga väärtpaberitega seotud intressi iseloomuga kulu.

2.5. Kapitali iseloomuga kirjetelt

Siin näidatakse intressi- ja intressi iseloomuga kulu omavahendite koosseisu kuuluvatelt vahenditelt (nt allutatud kohustustelt ja eelisaktsiatelt). Kulu allutatud kohustustelt järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta kajastatakse kasumiaruandes kirjete all, mis vastavad instrumentidele, milles konkreetsed allutatud kohustused vormistati (nt intressikulu hoiustelt, laenudelt, võlakirjadelt).

2.6. Tuletisväärtpaberitelt

Siin näidatakse:
a) intressikulu, mis tuleneb kaetud forward-lepingutest;
b) saadud ja makstud intresside negatiivne vahe kohustuse riski maandamiseks sõlmitud intressi- ja valuutavahetustehingute puhul;
c) kohustuse riski maandamiseks sõlmitud välisvaluuta forward-tehingu puhul tehingu hinna ja lepingu sõlmimise päeva kursi vahe, mis langeb aruandeperioodile.

2.7. Muud intressikulud

Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil arvestatud:
a) intressikulu muudelt võlgnevustelt;
b) intressi iseloomuga teenustasukulu;
c) intressi iseloomuga tegevustulud.

3. Neto intressi kasum/kahjum (+/–)

Siin näidatakse kasumiaruande kirjete 1 «Intressitulud» ja 2 «Intressikulud» vahe.

4. Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–)

Siin näidatakse kasum/(–)kahjum, mis tuleneb krediidiasutuse poolt omanikutulu saamise eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiatest ja osadest. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina.

4.1. Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–)

4.1.1. Dividenditulu

Siin näidatakse dividenditulu tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt.

4.1.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu

Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu tütarettevõtjatelt.

4.1.3. Kapitaliosalusel arvestatud kulu

Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kulu tütarettevõtjatelt.

4.1.4. Muud (+/–)

Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum/(–)kahjum tütarettevõtjate aktsiate ja osade müügist, v.a aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansis varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad».

4.2 Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–)

4.2.1. Dividenditulu

Siin näidatakse dividenditulu sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt.

4.2.2. Kapitaliosalusel arvestatud tulu

Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata tulu sidusettevõtjatelt.

4.2.3. Kapitaliosalusel arvestatud kulu

Siin näidatakse kapitaliosaluse meetodil arvestatud realiseerimata kulu sidusettevõtjatelt.

4.2.4. Muud

Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum/(–)kahjum sidusettevõtjate aktsiate ja osade müügist, v.a aktsiad ja osad, mis kajastatakse bilansis varakirjel 6.2 3 «Muud aktsiad ja osad».

4.3. Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–)

4.3.1. Dividenditulu

Siin näidatakse dividenditulu muudelt aktsiatelt ja osadelt.

4.3.2. Muud

Siin näidatakse muuhulgas realiseerimiskasum/(–)kahjum muude omanikutulu eesmärgil pikaajaliseks hoidmiseks soetatud aktsiate ja osade müügist.

5. Teenustasutulu

Siin näidatakse aruandeperioodil tekkinud teenustasutulu, sh kontode avamise tasu, ülekannete teostamise tasu, hooldustasu, väärtpaberitehingutasu jne. Intressi iseloomuga teenustasu näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu».

6. Teenustasukulu

Siin näidatakse teenustasukulu, v.a intressi iseloomuga teenustasu, mis näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu».

7. Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–)

Siin näidatakse kasum/(–)kahjum, mis tuleneb kauplemiseks või edasimüügiks vahendamise, kauplemise likviidsuse juhtimise jms eesmärgil soetatud väärtpaberitelt (aktsiatelt, osadelt, võlakirjadelt), kohustustekirjetel 5.2 «Tuletisväärtpaberid» ja 5.3 «Muud väärtpaberikohustused» kajastatud väärtpaberikohustustelt ning mitmesugustest valuutatehingutest.

Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina.

7.1. Kasum/tulu

Siin näidatakse muuhulgas:
a) realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest;
b) realiseerimata kasum ja realiseerimiskasum väärtpaberikohustuste ümberhindlusest;
c) dividenditulu kauplemiseks või edasimüümiseks soetatud väärtpaberitelt;
d) kasum krediidiasutuse poolt emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt;
e) realiseerimata kasum ja kasum valuutakursside ja varakirjel 10 «Muu vara» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest (v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»).

7.2. Kahjum/kulu

Siin näidatakse muuhulgas:
a) realiseerimata kahjum ja realiseerimiskahjum kauplemiseks või edasimüügiks soetatud väärtpaberite ümberhindlusest;
b) realiseerimata kahjum ja realiseerimiskahjum väärtpaberikohustuste ümberhindlusest;
c) kahjum krediidiasutuse poolt emiteeritud, kuid enne lunastustähtpäeva tagasiostetud võlakirjadelt;
d) realiseerimata kahjum ja kahjum valuutakursside ja varakirjel 10 «Muu vara» kajastatavate väärismetallide hindade muutustest (v.a kaetud forward-lepingutelt, mida näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu»).

8. Administratiivkulud

8.1. Palgakulu

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud palk, preemiad, toetused, lisatasud, honorarid, aruandeperioodil väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasu ja muud töötajatega seotud kulud, mida käsitletakse võrdselt palgakuluga, sh loonustasud ja muud mitterahalised soodustused töötajatele.

8.2. Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse

Siin näidatakse aruandeperioodil arvestatud sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse.

8.3. Pensionikulu (mitteriiklik)

Siin näidatakse mitteriiklik pensionikohustuse kulu, mis tekib vastava õigusakti kehtestamisel või aruandva krediidiasutuse poolt sõlmitud kokkuleppe alusel.

8.4. Muud halduskulud

Siin näidatakse muud krediidiasutuse tegutsemisega seotud kulud, sh üürikulud, reklaamikulud, kantseleikulud, audiitorkontrolli teenuskulud, aruandeperioodi kindlustuskulud, muud halduskulud. Muude halduskulude hulka arvatakse ka soetatud väheväärtuslike objektide kulu.

9. Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–)

Siin näidatakse kinnisvarainvesteeringute (kui hindamisel kasutatakse soetusmaksumuse meetodit), materiaalse ja immateriaaalse põhivara väärtuse muutus. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina.

9.1. Kasum/tulu

Siin näidatakse muuhulgas eelmistel aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindluse korrigeerimine.

9.2. Kahjum/kulu

Siin näidatakse muuhulgas:
a) kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara kulum;
b) aruandeperioodidel toimunud kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara allahindlus.

10. Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–)

Siin näidatakse bilansiliste nõuete ja bilansiväliste kohustuste hindamisest tulenev kasum/(–) kahjum. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina.

10.1. Kasum/tulu

Siin näidatakse varasematel aruandeperioodidel bilansist maha kantud laenude laekumine.

10.2. Kahjum/kulu

sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest

Siin näidatakse muuhulgas aruandeperioodil ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete allahindlus, mis tuleneb varakirjete hindamisest konservatiivsuse printsiibi alusel, ja kahjum, mis tuleneb bilansiväliste kohustuste hindamisest.

11. Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–)

Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlus. Tulu- ja kulukirjed (kasumi ja kahjumi kirjed), mille üle peetakse arvestust neto-baasil, summeeritakse ja näidatakse neto-tulemina.

11.1. Tulu

Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlusest tekkinud tulu.

11.2. Kulu

Siin näidatakse lunastustähtajani hoitavate ja pikaajaliseks hoidmiseks soetatud finantsinvesteeringute ümberhindlusest tekkinud kulu.

12. Muud tegevustulud

Siin näidatakse kasutusrenditulu, realiseerimata kasum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskasum kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, üüritulu, saadud trahvid, viivised, hüvitised ja muu tegevustulu, mida ei ole eespool näidatud. Intressi iseloomuga tegevustulud näidatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu».

13. Muud tegevuskulud

Siin näidatakse realiseerimata kahjum kinnisvarainvesteeringute ümberhindlusest (kui hindamisel kasutatakse õiglase väärtuse meetodit), realiseerimiskahjum kinnisvarainvesteeringute ning materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist, makstud trahvid, viivised, hüvitised ja vastavuse printsiipi järgides kõik kulud, mis on seotud kasumiaruande kirjel 12 «Muud tegevustulud» näidatud tuludega. Intressi iseloomuga tegevuskulud näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». Siin näidatakse ka Tagatisfondi osamaksed ja Finantsinspektsiooni järelevalvetasud.

14. Erakorralised tulud

Siin näidatakse need tulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundvõõrandamise) tagajärjel.

15. Erakorralised kulud

Siin näidatakse need kulud, mis on tekkinud «force majeure» (nt loodusõnnetuse, tulekahju, sundvõõrandamise) tagajärjel.

16. Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–)

17. Tulumaksukulu

Siin näidatakse dividendide tulumaks (kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel).

18. Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–)

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 7

ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE KASUMIARUANNE»

1. Aruande esitamine

Aruande kood on 22.

2. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga.

3. Aruande esitamise tähtaeg

10. (kümnes) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

4. Aruanderea struktuur
1) kirje identifikaator;
2) väärtus_1;
3) väärtus_2;
4) väärtus_3.

5. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirje identifikaatorid

KIRJE NIMETUS	IDENTIFIKAATOR
Intressitulu	400
Laenudelt	401
Hoiustelt	402
Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt	403
Tuletisväärtpaberitelt	404
Muud intressitulud	405
Intressikulu	406
Laenudelt	407
Nõudmiseni hoiustelt	408
Tähtajalistelt ja säästuhoiustelt	409
Võlakirjadelt ja muudelt fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt	410
Kapitali iseloomuga kirjetelt	1481
Tuletisväärtpaberitelt	1482
Muud intressikulud	411
Neto intressi kasum/kahjum (+/–)	412
Neto kasum/kahjum finantsinvesteeringutelt (+/–)	413
Tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–)	1470
Dividenditulu	1471
Kapitaliosalusel arvestatud tulu	1493
Kapitaliosalusel arvestatud kulu	1494
Muud (+/–)	1473
Sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt (+/–)	1474
Dividenditulu	1475
Kapitaliosalusel arvestatud tulu	1495
Kapitaliosalusel arvestatud kulu	1496
Muud (+/–)	1477
Muudelt aktsiatelt ja osadelt (+/–)	1478
Dividenditulu	1479
Muud (+/–)	1480
Teenustasutulu	418
Teenustasukulu	419
Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–)	420
Kasum/tulu	1483
Kahjum/kulu	1484
Administratiivkulud	421
Palgakulu	422
Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse	423
Pensionikulu (mitteriiklik)	424
Muud halduskulud	425
Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–)	426
Kasum/Tulu	1485
Kahjum/Kulu	1486
Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–)	427
Kasum/tulu	1487
Kahjum/kulu	1488
sh kahjum/kulu bilansiväliste kohustuste väärtuse muutusest	1497
Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–)	428
Tulu	1489
Kulu	1490
Muud tegevustulud	429
Muud tegevuskulud	430
Erakorralised tulud	1491
Erakorralised kulud	1492
Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–)	432
Tulumaksukulu	433
Aruandeperioodi kasum/kahjum (+/–)	434

2) Väärtus_1

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse mitteresidentidega seotud tulud (kasumid) või kulud (kahjumid), mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

3) Väärtus_2

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse residentidega seotud tulud (kasumid) või kulud (kahjumid), mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

4) Väärtus_3

Siin näidatakse aruandva krediidiasutuse tulud (kasumid) või kulud (kahjumid) kokku, mis vastavad aruanderea kirje identifikaatorile. Kirje väärtus esitatakse aruandeperioodi lõpu seisuga tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 8

KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSISKEEM

(tuhat kr)

I.	AKTIVA (VARAD)	KOKKU
1.	Sularaha
2.	Nõuded
2.1	Nõuded keskpangale
2.2	Nõuded krediidiasutustele
2.3	Nõuded krediidiasutuse klientidele
2.4	Nõuded liisingettevõtjate klientidele
2.5	Nõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest
2.6	Muud nõuded
2.7.	Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja laenud (miinus)
3.	Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid
4.	Aktsiad ja muud väärtpaberid
4.1	Sidusettevõtjate aktsiad ja osad
4.2	Muud aktsiad ja osad
4.3	Tuletisväärtpaberid
5.	Immateriaalne põhivara
5.1	Konsolideeritud firmaväärtus
5.2	Muu immateriaalne põhivara
6.	Materiaalne põhivara
7.	Kinnisvarainvesteeringud
8.	Arveldused aktsionäridega
9.	Muu vara
10.	Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud
11.	AKTIVA (VARAD) KOKKU
II.	PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL)
1.	Võlgnevus
1.1	Võlgnevus keskpangale
1.2	Võlgnevus krediidiasutustele
1.3	Võlgnevus krediidiasutuse klientidele
1.4	Võlgnevus otsesest ja edasikindlustustegevusest
1.5	Muud võlad
2.	Väärtpaberikohustused
2.1	Emiteeritud võlakirjad
2.2	Tuletisväärtpaberid
2.3	Muud väärtpaberikohustused
3.	Muud kohustused
4.	Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud
5.	Eraldised
5.1	Kindlustustegevuse tehnilised eraldised
5.2	Pikaajalised pensionieraldised
5.3	Muud eraldised
6.	Allutatud kohustused
7.	Vähemusosalus
8.	KOHUSTUSED KOKKU
9.	Aktsiakapital
10.	Ülekurss (aažio)
11.	Üldine pangandusreserv
12.	Reservkapital
13.	Muud reservid
14.	Realiseerimata kursivahed
15.	Jaotamata kasum/(–)kahjum
16*.	Aruandeaasta kasum/(–)kahjum
16**.	Aruandeperioodi kasum/(–)kahjum
17.	Oma aktsiad (miinus)
18.	OMAKAPITAL KOKKU
19.	PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU

* Märkus. Aastaaruandes kasutatakse kirjet «Aruandeaasta kasum/(–)kahjum».
** Märkus. Vahearuandes (interim-aruandes) kasutatakse juurdelisatud kirjet «Aruandeperioodi kasum/(–)kahjum». Seda kirjet ei kasutata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 9

ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSS»

1. Aruande esitamine

Aruande kood on 321.

2. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga.

3. Aruande esitamise tähtaeg

Hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

4. Aruanderea struktuur
1) kirje identifikaator
2) väärtus

5. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirje identifikaatorid

KIRJE NIMETUS	IDENTIFIKAATOR
Sularaha	1200
Nõuded	1201
Nõuded keskpangale	1202
Nõuded krediidiasutustele	1203
Nõuded krediidiasutuse klientidele	1204
Nõuded liisingettevõtjate klientidele	1205
Nõuded otsesest ja edasikindlustustegevusest	1206
Muud nõuded	1207
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (miinus)	1208
Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid	1209
Sidusettevõtjate aktsiad ja osad	1211
Muud aktsiad ja osad	1210
Tuletisväärtpaberid	1247
Immateriaalne põhivara	1212
Konsolideeritud firmaväärtus	1213
Muu immateriaalne põhivara	1214
Materiaalne põhivara	1215
Kinnisvarainvesteeringud	1248
Arveldused aktsionäridega	1216
Muu vara	1217
Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud	1218
AKTIVA (VARAD) KOKKU	1219
Võlgnevus	1220
Võlgnevus keskpangale	1221
Võlgnevus krediidiasutustele	1222
Võlgnevus krediidiasutuse klientidele	1223
Võlgnevus otsesest ja edasikindlustustegevusest	1224
Muud võlad	1225
Emiteeritud võlakirjad	1226
Tuletisväärtpaberid	1249
Muud väärtpaberikohustused	1250
Muud kohustused	1227
Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud	1228
Eraldised	1229
Kindlustustegevuse tehnilised eraldised	1230
Pikaajalised pensionieraldised	1232
Muud eraldised	1251
Allutatud kohustused	1233
Vähemusosalus	1234
KOHUSTUSED KOKKU	1235
Aktsiakapital	1236
Ülekurss (aažio)	1237
Üldine pangandusreserv	1238
Reservkapital	1239
Muud reservid	1240
Realiseerimata kursivahed	1241
Jaotamata kasum/(–)kahjum	1242
Aruandeaasta kasum/(–)kahjum / Aruandeperioodi kasum/(–)kahjum	1243
Oma aktsiad (miinus)	1244
OMAKAPITAL KOKKU	1245
PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU	1246

2) Väärtus

Siin näidatakse kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 10

KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI KASUMIARUANDE SKEEM

(tuhat kr)

1.	Intressitulu
1.1	Intressitulu krediidiasutuse tegevusest
1.2	Intressitulu liisingtegevusest
1.3	Muu intressitulu
2.	Intressikulu
2.1	Intressikulu krediidiasutuse tegevusest
2.2	Intressikulu liisingtegevusest
2.3	Muu intressikulu
3.	Neto intressi kasum/kahjum (+/–)
4.	Tulud ja kulud kindlustustegevusest (+/–)
4.1	Kindlustuspreemiad (neto)
4.2	Kindlustushüvitised ja eraldiste muutus (neto)
5.	Tulu väärtpaberitest
5.1	Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/–)
5.2	Kasum/kahjum pikaajalise finantsinvesteeringu müügist (+/–)
5.3	Dividendid pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt
6.	Neto teenustasutulu
6.1	Teenustasutulu
6.2	Teenustasukulu
7.	Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–)
7.1	Kasum/tulu
7.2	Kahjum/kulu
8.	Administratiivkulud
8.1	Palgakulu
8.2	Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse
8.3	Pensionikulu (mitteriiklik)
8.4	Muud halduskulud
9.	Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–)
9.1	Kasum/tulu
9.2	Kahjum/kulu
10.	Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–)
10.1	Kasum/tulu
10.2	Kahjum/kulu
11.	Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–)
11.1	Tulu
11.2	Kulu
12.	Muud tegevustulud ja -kulud (+/–)
12.1	Muud tegevustulud
12.2	Muud tegevuskulud
13.	Erakorralised tulud/kulud (+/–)
13.1	Erakorralised tulud
13.2	Erakorralised kulud
14.	Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–)
15.	Tulumaksukulu
15.1	Aruandeperioodi tulumaks
15.2	Potentsiaalse tulumaksukohustuse muutus
16.	Vähemusosaluse kasumi osa
17*.	Aruandeaasta puhaskasum/kahjum (+/–)
17**.	Aruandeperioodi puhaskasum/kahjum (+/–)

* Märkus. Aastaaruandes kasutatakse kirjet «Aruandeaasta puhaskasum/kahjum (+/–)».
** Märkus. Vahearuandes (interim-aruandes) kasutatakse juurdelisatud kirjet «Aruandeperioodi puhaskasum/kahjum(+/–)». Seda kirjet ei kasutata konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 11

ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI KASUMIARUANNE»

1. Aruande esitamine

Aruande kood on 333.

2. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga.

3. Aruande esitamise tähtaeg

Hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

4. Aruanderea struktuur
1) kirje identifikaator
2) väärtus

5. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirje identifikaatorid

KIRJE NIMETUS	IDENTIFIKAATOR
Intressitulu	1260
Intressitulu krediidiasutuse tegevusest	1261
Intressitulu liisingtegevusest	1262
Muu intressitulu	1263
Intressikulu	1264
Intressikulu krediidiasutuse tegevusest	1265
Intressikulu liisingtegevusest	1266
Muu intressikulu	1267
Neto intressi kasum/kahjum (+/–)	1268
Tulud ja kulud kindlustustegevusest (+/–)	1269
Kindlustuspreemiad (neto)	1270
Kindlustushüvitised ja eraldiste muutus (neto)	1271
Tulu väärtpaberitest	1296
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (+/–)	1273
Kasum/kahjum pikaajalise finantsinvesteeringu müügist (+/–)	1297
Dividendid pikaajaliseks hoidmiseks soetatud väärtpaberitelt	1298
Neto teenustasutulu	1274
Teenustasutulu	1275
Teenustasukulu	1276
Neto kasum/kahjum finantstehingutelt (+/–)	1277
Kasum/tulu	1299
Kahjum/kulu	1300
Administratiivkulud	1278
Palgakulu	1279
Sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse	1280
Pensionikulu (mitteriiklik)	1281
Muud halduskulud	1282
Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuse muutus (+/–)	1283
Kasum/tulu	1301
Kahjum/kulu	1302
Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuse muutus (+/–)	1284
Kasum/tulu	1303
Kahjum/kulu	1304
Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus (+/–)	1285
Tulu	1305
Kulu	1306
Muud tegevustulud ja -kulud	1286
Muud tegevustulud	1287
Muud tegevuskulud	1288
Erakorralised tulud/kulud (+/–)	1289
Erakorralised tulud	1307
Erakorralised kulud	1308
Kasum/kahjum enne maksustamist (+/–)	1290
Tulumaksukulu	1291
Aruandeperioodi tulumaks	1292
Potentsiaalse tulumaksukohustuse muutus	1293
Vähemusosaluse kasumi osa	1294
Aruandeaasta puhaskasum/kahjum (+/–)/Aruandeperioodi puhaskasum/kahjum (+/–)	1295

2) Väärtus

Siin näidatakse kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 12

KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSIVÄLISTE KOHUSTUSTE ARUANDE SKEEM

(tuhat kr)

BILANSIVÄLISED TINGIMUSLIKUD JA TÜHISTAMATUD KOHUSTUSED		KOKKU
1.	Garantiid ja muud sarnased tingimuslikud ja tühistamatud kohustused
2.	Kontserni kohustuste katteks panditud ja kasutusvaldusega koormatud vara
3.	Muu koormatud vara
4.	Muud tingimuslikud kohustused
5.	Vara, mis on müüdud tagasiostu kohustusega
6.	Laenuks antud väärtpaberid
7.	Valmisolekulaenud ja krediidiliinide kasutamata osa
8.	Intressimäärade ja välisvaluutakurssidega seotud tuletisväärtpaberid
9.	Muud tühistamatud kohustused

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 13

ARUANNE «KREDIIDIASUTUSE KONSOLIDEERIMISGRUPI BILANSIVÄLISED KOHUSTUSED»

1. Aruande esitamine

Aruande kood on 322.

2. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga.

3. Aruande esitamise tähtaeg

Hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

4. Aruanderea struktuur
1) kirje identifikaator
2) väärtus

5. Aruanderea struktuuri seletus

1) Kirje identifikaatorid

KIRJE NIMETUS	IDENTIFIKAATOR
Garantiid ja muud sarnased tingimuslikud ja tühistamatud kohustused	730
Kontserni kohustuste katteks panditud ja kasutusvaldusega koormatud vara	731
Muu koormatud vara	732
Muud tingimuslikud kohustused	735
Vara, mis on müüdud tagasiostu kohustusega	736
Laenuks antud väärtpaberid	733
Valmisolekulaenud ja krediidiliinide kasutamata osa	737
Intressimäärade ja välisvaluutakurssidega seotud tuletisväärtpaberid	738
Muud tühistamatud kohustused	739

2) Väärtus

Siin näidatakse kirje väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga ja esitatakse tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 14

LISADES 1–13 KASUTATUD MÕISTETE SELGITUSED

Lisades 1–13 on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses.

1. Klientide grupeerimisel kasutatud mõisted

Keskvalitsus. Keskvalitsuse all mõistetakse alljärgnevaid institutsioone:
a) Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler ja Riigikohus;
b) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, v.a Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ning avalik-õiguslikud kutseühendused;
c) Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (siia kuuluvad ka saatkonnad ja konsulaadid).

Kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse all mõistetakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sh nende poolt hallatavaid munitsipaalasutusi.

Riiklik sotsiaalkindlustusfond. Riikliku sotsiaalkindlustusfondi all mõistetakse riiklikku tervisekindlustuse ja töötuskindlustuse süsteemi kuuluvat isikut. Siia kuuluvad Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

Muud eelarvevälised fondid. Muude eelarveväliste fondide all mõistetakse mitmesuguseid keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste poolt asutatud sihtasutusi.

Kindlustusandja. Kindlustusandja all mõistetakse äriühingut, mille kindlustustegevuse põhiliik on vastavalt «Kindlustustegevuse seaduse» (RT I 2000, 53, 343; 2001, 43, 238; 48, 268; 59, 359; 87, 529; 93, 565; 2002, 35, 215; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95) § 8 lõikele 2 kahjukindlustus, elukindlustus või edasikindlustus.

Pensionifond. Pensionifondi all mõistetakse investeerimisfondi vastavalt «Kogumispensionide seaduse» (RT I 2001, 79, 480; 2002, 23, 131; 44, 284; 102, 600; 105, 612; 111, 662) § 4 lõikele 1.

Muu finantseerimisasutus. Muu finantseerimisasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) §-le 5, v.a kindlustusandjad ja pensionifondid. Finantseerimisasutuste all kuuluvad kajastamisele ka hoiu-laenuühistud, investeerimisfondid, liisingteenuseid ja välissularaha vahetusteenust pakkuvad ettevõtjad, reguleeritud väärtpaberituru korraldajad, Tagatisfond, maaklerid (sh kindlustusmaaklerid), finantskonsultatsioone pakkuvad ettevõtjad jne.

Krediidiasutus. Krediidiasutuse all mõistetakse äriühingut vastavalt «Krediidiasutuste seaduse» § 3 lõikele 1.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingu all mõistetakse äriühingut, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik isik omab valitsevat mõju (kontrolli). Kontroll selliste juriidiliste isikute üle võib olla saavutatud kas otseselt osaluse kaudu (riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub 100% aktsiatest või osadest või enamotsustusõigus) või kaudselt, mis annab riigile või kohalikule omavalitsusele õiguse määrata äriühingu tegevuspoliitikat või nimetada selle juhtivaid töötajaid. Siia kuulub ka Riigimetsa Majandamise Keskus. Siia ei kuulu keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse valitseva mõju (kontrolli) alla kuuluvad «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid.

Muu äriühing. Muu äriühingu all mõistetakse äriühingut, mis ei ole eelnevate klienditüüpide all käsitletud. Siia kuuluvad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kui nad on tööandjaks ühele või enamale töötajale.

Mittetulundusühing. Mittetulundusühingu all mõistetakse isikute vabatahtlikku ühendust ja muud eraõiguslikku juriidilist isikut vastavalt «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1 ja «Sihtasutuste seaduse» (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) §-le 1, v.a sihtasutused, mis kuuluvad kajastamisele kohalike omavalitsuste ja muude eelarveväliste fondide all.

Eraisik. Eraisiku all mõistetakse füüsilist isikut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole tööandjaks mitte ühelegi töötajale. Siin kajastatakse ka füüsilistest isikutest ettevõtjad, kui palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.

2. Residentsus

Resident:
1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;
2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;
3) Eesti Vabariigi seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;
4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;
5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;
6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;
7) füüsilised isikud:
a) Eestis elavad Eesti kodanikud;
b) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;
c) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;
d) välisriikides õppivad või ravil viibivad alapunktides a kuni c nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestvusest;
e) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed.

Mitteresident.

Kõik ülejäänud isikud, kes pole hõlmatud mõiste «resident» all.

3. Laenude grupeerimisel kasutatud mõisted

Laen. Laen on laenuandja vara, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab raha laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha tagastama kindlaksmääratud tingimustel.

Pöördrepo-tehing. Pöördrepo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus ostab väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüa.

Repo-tehing. Repo-tehing on tehing, mille käigus krediidiasutus müüb väärtpabereid kohustusega need või nendega sarnased väärtpaberid fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi osta.

Arvelduskrediit. Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt «Võlaõigusseaduse» (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) §-s 407 sätestatule.

4. Hoiuste grupeerimisel kasutatud mõisted

Hoius. Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arveldus- või deposiidilepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

Nõudmiseni hoius. Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) hoius on ette nähtud arveldusteks;
2) hoius on tähtajatu;
3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada;
4) hoiuse negatiivne jääk (arvelduskrediit) on võimalik;
5) hoiusele võib teha pidevalt juurdemakseid.

Arvelduskonto. Arvelduskonto on konto omanikule kontopidaja juures avatud konto, mida konto omanik kasutab maksete sooritamiseks, sularaha väljamakseteks ja mille kaudu on kontopidaja kohustatud vastu võtma konto omanikule tehtavaid sissemakseid.

Üleööhoius. Üleööhoius on hoius, mida võib tema paigutamisele järgneval pangapäeval kasutada ning mis ei ole mõeldud arveldamiseks.

Tähtajaline hoius. Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
4) hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;
5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sh madalam intress).

Tagatishoius. Tagatishoius on hoius, mille osas on konto omanik andnud kontopidajale korralduse koormata lepingus sätestatud isiku kasuks ja ulatuses konto kasutus- ja käsutusõigust.

Säästuhoius. Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;
2) ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, kindla rahasumma kogunemine arvele);
4) arve avamiseks on vajalik krediidiasutuse poolt fikseeritud minimaalse rahasumma hoiustamine;
5) hoiustatud summat võib suurendada;
6) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
7) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.

Muu hoiuse all mõistetakse hoiust, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, tähtajalist või säästuhoiust (nt tagatishoius).

Valitsuse laenufondi ressurss. Valitsuse laenufondi ressursi all mõistetakse valitsuse poolt krediidiasutustele sihtotstarbelisteks laenudeks eraldatud vahendeid. Nt Põllumajanduse ja maaelu arendamise ja krediteerimise fond, Üliõpilaslaenu fond, Eluasemelaenu fond, STF-d (Systemic Transformation Facilities).

Valitsuse välisabifondi ressurss. Valitsuse välisabifondi ressursi all mõistetakse mitmesuguste välisabi programmide raames riiki saabunud kaupade müügist saadud vahendeid Eesti kroonides. Sellised vahendid võivad olla kas tagastatavad või tagastamatud ning nende kasutamine toimub vastavalt välisabi andja ja selle saaja vastastikusele kokkuleppele.

5. Väärtpaberite grupeerimisel kasutatud mõisted

Väärtpaber. Väärtpaberi all mõistetakse väärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 1.

Fikseeritud tulumääraga väärtpaber. Fikseeritud tulumääraga on sellised väärtpaberid, mille tulumäär (intressimäär) on kas otseselt fikseeritud või vahetult seotud kindla faktoriga (nt pankadevahelise turu intressimääraga).

Võlakiri. Võlakiri on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressid ning laenuandja nõudeõigust sellele.

Aktsia. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul, kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktide ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

Eelisaktsia. Eelisaktsia on privilegeeritud aktsia (kindlustatud dividendidega eeliskorras), millel puudub hääleõigus.

Osa. Osa näitab selle omaniku (osaniku) osaluse suurust osaühingu kapitalis. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises, kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel ning muud õigusaktides ja põhikirjas ettenähtud õigused.

Rahaturuinstrument. Rahaturuinstrumendi all mõistetakse «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaberit.

Investeerimisfondi osak. Investeerimisfondi osaku all mõistetakse väärtpaberit, mis väljendab osakuomaniku osalust lepingulise fondi varas.

Tuletisväärtpaber. Tuletisväärtpaberi all mõistetakse tuletisväärtpaberit vastavalt «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõikele 2 ja muid nendega sarnaseid omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigusi või -kohustusi.

Lühiajaline finantsinvesteering. Lühiajaline finantsinvesteering on finantsinvesteering, mida hoitakse kauplemiseks või edasimüügi eesmärgil, ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast.

Pikaajaline finantsinvesteering. Pikaajaline finantsinvesteering on finantsinvesteering, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul, ja kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva.

6. Osaluste kohta kasutatud mõisted

Tütarettevõtja. Tütarettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mida kontrollitakse teise ettevõtja (emaettevõtja) poolt. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja:
1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega või
2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel või
3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest või
4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosolekute otsuseid.

Sidusettevõtja. Sidusettevõtja all mõistetakse kõiki ettevõtjaid, mille üle teine ettevõtja (investorettevõtja) omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, v.a erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis või
2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel või
3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel või
4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine või
5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

Kinnitatud Eesti Panga presidendi 3. detsembri 2003. a määrusega nr 13 Lisa 15

BILANSI LISA «IMMATERIAALSE JA MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS» KIRJEKOODID

Kirje nimetus	Kirjekood
Immateriaalne põhivara	700
Asutamiskulud	701
Firmaväärtus	702
Uuringu- ja arenduskulud	703
Ettemaksed immateriaalse põhivara eest	713
Muud immateriaalsed	704
Materiaalne põhivara	705
sh põhivara välismaal	714
Maa ja ehitised	706
sh maa ja ehitised oma vajaduseks	707
Arvutid	709
Autod	710
Ettemaksed materiaalse põhivara eest	711
Muud materiaalsed	712