§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib Eesti sadamatesse saabuvate ja neist väljuvate rahvusvahelisi regulaarreise sooritavate või väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda siseriiklikke regulaarreise sooritavate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade kohustusliku lisaülevaatuse korraldamist.

(2) Käesoleva määruse nõudeid ei kohaldata kohaliku rannasõidu piirkonnas ja sisevetel sõitvatele ro-ro-reisiparvlaevadele ja kiirreisilaevadele.

(3) Käesoleva määruse tähenduses on:
1) r egulaarreis – avalikustatud reisigraafiku alusel kahe või enama sadama vahel korraldatud ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva rahvusvaheline merereis või siseriiklik merereis väljaspool kohaliku rannasõidu piirkonda;
2) külastusriik – riik, mille sadamasse regulaarreise korraldav ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev saabub või mille sadamast selline laev väljub;
3) rahvusvaheline merereis – merereis, mis saab alguse ühe riigi sadamast ja lõpeb sellest riigist väljaspool asuvas sadamas, või vastupidi;
4) siseriiklik merereis – merereis, mis saab alguse Eesti sadamast ning lõpeb Eesti sadamas;
5) lisaülevaatus – külastusriigi järelevalvet teostava ametiasutuse poolt § 2 kohaselt läbi viidud ülevaatus;
6) kvalifitseeritud inspektor – järelevalvet teostava ametiasutuse (edaspidi mereadministratsioon ) järelevalveametnik, kes on volitatud korraldama laevale tunnistuste väljastamisega seotud ülevaatusi ja kontrollima välisriigi lippu kandvaid laevu ning kes vastab välisriigi lippu kandvaid laevu kontrollivale järelevalveametnikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele;
7) puudus – laeva seisukord, mis ei vasta käesoleva määruse, rahvusvaheliste konventsioonide või 1974. aasta «Rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel» (RT II 2001, 22, 117) ja selle konventsiooni kehtivate protokollide ning muudatuste (edaspidi SOLAS konventsioon) alusel kehtestatud «Rahvusvahelise kiirlaevade ohutuse koodeksi» (HSC Code) nõuetele.

§ 2. Lisaülevaatuse läbiviimine

(1) Veeteede Amet koostöös külastusriigi mereadministratsiooniga viib lisaülevaatuse läbi enne ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva regulaarreiside alustamist või 12 kuu möödumisel viimasest lisaülevaatusest, kui laev juba sooritab regulaarreise.

(2) Esimene lisaülevaatus viiakse läbi pärast kavandatavate regulaarreiside alustamise kohta teabe saamist hiljemalt ühe kuu jooksul.

(3) Veeteede Amet koostöös külastusriigi mereadministratsiooniga laeva ohutuses veendumiseks:
1) teostab ro-ro-reisiparvlaeval või kiirreisilaeval § 3 kohase ülevaatuse ja kontrollib, kas on tagatud laevaõnnetuse korral külastusriigile või muule asjassepuutuvale riigile juurdepääs laevaõnnetusega seotud informatsioonile, sealhulgas reisiinfo salvesti (VDR) informatsioonile;
2) kontrollib Euroopa Liidu mitteliikmesriigi lippu kandva ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva vastavust ro-ro-reisiparvlaevale või kiirreisilaevale esitatavatele nõuetele.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodule kontrollib Veeteede Amet koostöös külastusriigi mereadministratsiooniga lisaülevaatuse käigus, kas ro-ro-reisiparvlaev ja kiirreisilaev:
1) omab rahvusvaheliste konventsioonide ja siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutud kehtivaid tunnistusi, mis on välja antud laeva lipuriigi mereadministratsiooni või volitatud klassifikatsiooniühingu poolt;
2) on tunnistuste saamiseks läbinud nõuetekohase ülevaatuse;
3) vastab volitatud klassifikatsiooniühingu reeglitele või laeva lipuriigi poolt kehtestatud nõuetele konstruktsiooni, kere tehnilise seisukorra, mehhanismide ning elektri- ja teiste seadmete osas;
4) omab nõuetekohast reisiinfo salvestit (VDR), mille informatsiooni saab kasutada võimaliku laevaõnnetuse juurdlusel;
5) vastab rahvusvaheliste kokkulepetega kehtestatud piirkondlikele püstuvusnõuetele.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 5 kohaldatakse ro-ro-reisiparvlaevale ja kiirreisilaevale vaid siis, kui see on kohaldatav.

(6) Veeteede Amet peab tagama ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva lisaülevaatuse läbiviimise kvalifitseeritud inspektorite poolt, kes vastavad «Meresõiduohutuse seaduse» § 76 lõike 6 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

§ 3. Lisaülevaatuste protseduurid

(1) Lisaülevaatusega tehakse kindlaks, kas laev vastab kohustuslikele nõuetele eeskätt konstruktsiooni, vaheruumideks jaotamise, püstuvuse, masinate, elektriseadmete, lastimise, tuleohutuse, reisijate maksimaalse lubatud arvu, päästevahendite, ohtlike kaupade veo, raadioside ja navigatsiooni osas. Lisaülevaatus peab võimalusel sisaldama vähemalt järgmisi tegevusi:
1) avariigeneraatori käivitamine;
2) avariivalgustuse kontroll;
3) raadioseadmete avariielektrienergiaallika ülevaatus;
4) valjuhääldiside kontroll;
5) tuletõrjeõppus, kaasa arvatud tuletõrjuja varustuse kasutamise demonstreerimine;
6) tuletõrjepumpade kasutamine, kui kaks voolikut on ühendatud tuletõrjemagistraaliga;
7) katelde, pea- ja abimehhanismide kütusevarustuse hädaseiskamise ning ventilaatorite kaugjuhtimise teel sulgemise testimine;
8) tulesiibrite kaug- ja lähijuhtimise teel sulgemise testimine;
9) tule avastamise ja signalisatsioonisüsteemi testimine;
10) tulekindlate uste korrektse sulgumise testimine;
11) pilsipumpade käitlemine;
12) vaheseintes asuvate veekindlate uste sulgemine nii kaug- kui ka käsijuhtimise teel;
13) laevavigastuste kontrolliplaani kohase laevapere liikmete, kellele on pandud ohutusalased kohustused, tegutsemise oskuste demonstreerimine;
14) vähemalt ühe valvepaadi ja ühe päästepaadi veeskamine, mootori käivitamine, mootori ja rooliseadme testimine ning nende ülestõstmine ja paigaldamine oma kohale laeva pardal;
15) kõikide päästepaatide ja valvepaatide varustuse vastavuse kontrollimine inventarinimistule;
16) rooliseadme ja abirooliseadme testimine.

(2) Lisaülevaatus peab hõlmama laeva planeeritud hooldussüsteemi kontrollimist.

(3) Lisaülevaatuse käigus kontrollitakse laevapere liikmete oskusi tegutseda laeva ohutuse tagamisel, hädaolukorras, laevahooldusel, laevatöödel, reisijate ohutuse tagamisel, silla töökorralduses ning lasti ja sõidukite käitlemisel. Kontrollitakse meremehe võimet mõista ning vajaduse korral anda käske ja juhiseid ning teha ettekandeid laeva logiraamatu kandega määratud laeva töökeeles. Kontrollitakse laevapere liikmete erialase väljaõppe läbimise tunnistusi eeskätt järgmiste õppekursuste osas:
1) rahvahulkade juhtimise alane väljaõpe;
2) ohutusalane tutvustav õpe laeval;
3) reisijateruumides reisijate ohutusalase abistamisega ning eeskätt vanurite ja puuetega inimeste hädaolukorras abistamisega seotud personali ohutusväljaõpe;
4) kriisijuhtimise ja inimkäitumise alane väljaõpe.

(4) Lisaülevaatuse käigus tuleb hinnata, kas laevapere liikmete ja eeskätt vahipersonali töögraafikute järgne töötamine põhjustab ülemäärast väsimust.

(5) Lisaülevaatuse käigus kontrollitakse laevapere liikmete meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste vastavust «Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni, 1978» (RT II 1995, 28, 126) ja selle kehtivate muudatuste nõuetele.

(6) Lisaülevaatuse käigus kontrollitakse, kas ro-ro-reisiparvlaeval ja kiirreisilaeval:
1) informeeritakse enne regulaarreiside alustamist kaptenit laevaliikluse korraldamise süsteemist (VTS) ning muudest reisi ohutuks läbiviimiseks vajalikest navigatsiooni juhtimissüsteemidest ning kasutatakse Eestis ja teistes rannikuriikides kasutatavaid laevaliikluse korraldamise- ja informatsioonisüsteeme;
2) kohaldatakse uuendatud reisijate ohutusjuhiseid käsitleva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) mereohutuse komitee (MSC) ringkirja nr 699 §-de 2–6 sätteid;
3) pannakse kergesti ligipääsetavasse kohta laeva töökorralduse kohta käiva teabega teadetetahvel, mis sisaldab merel ja sadamas viibiva laeva töögraafikuid ning vahipersonali maksimaalset töötundide arvu või minimaalset nõutavat puhketundide arvu;
4) ei takistata kaptenit vastu võtmast ükskõik millist otsust, mis tema professionaalse arvamuse kohaselt on vajalik ohutuks meresõiduks ja tööks, ning seda eriti rasketes ilmastikuoludes;
5) kapten kannab logiraamatusse ohutu meresõidu seisukohast olulised navigatsioonilised tegevused ja juhtumid;
6) teavitatakse kohe nii lipuriigi kui külastusriigi mereadministratsiooni ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva merekindlust mõjutada võivatest mis tahes vigastustest ning pardauste ja nendega seotud kereplaadistuse kahjustustest ning mis tahes vajakajäämistest nende uste sulgemisel ja viiakse kohe läbi nimetatud riikide nõudmistele vastavad remonditööd;
7) on enne sadamast väljumist kasutuses korrigeeritud reisiplaan (voyage plan), mille koostamisel on arvesse võetud IMO assamblee resolutsiooniga nr A.893(21) kehtestatud reisi planeerimise juhendis esitatud juhiseid;
8) on muuhulgas ka nägemispuudega inimestele sobivas vormis esitatud üldine informatsioon pardal olevatele vanuritele ja puuetega reisijatele mõeldud teenuste ja abi kohta.

§ 4. Lisaülevaatuse erisused

(1) Kui ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev, mis teostas eelnevalt regulaarreise teiste Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahel ja kavatseb alustada tegevust regulaarliinil, mis hõlmab Eesti sadamat, peab Veeteede Amet üle vaatama selle ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva eelnevate regulaarreiside kestel läbi viidud kontrollide ja ülevaatuste tulemused. Kui Veeteede Amet on eelnevate kontrollide ja ülevaatuste alusel veendunud, et laev vastab nõuetele, ei viida ro-ro-reisiparvlaeval või kiirreisilaeval läbi § 2 kohast lisaülevaatust enne regulaarreiside alustamist.

(2) Reeder võib taotleda § 2 kohaselt nõutud lisaülevaatuse läbiviimisest vabastust, kui ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev, mis vastab sellisele laevale esitatavatele nõuetele ning juba korraldab käesoleva määruse kohaseid regulaarreise, soovib alustada regulaarreise teisel liinil, mille marsruudi tingimused on sarnased.

(3) Juhul kui ootamatult tuleb ro-ro-reisiparvlaev või kiirreisilaev välja vahetada, et tagada teenuse pakkumise jätkumine ning käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei ole kohaldatavad, võib Veeteede Amet lubada ro-ro-reisiparvlaeval või kiirreisilaeval regulaarreise alustada eeldusel, et:
1) lühiülevaatuse ja dokumentide kontrolli käigus ei ole tekkinud kahtlusi ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva ohutusnõuetele mittevastavuse kohta;
2) Veeteede Amet viib § 2 kohase lisaülevaatuse läbi ühe kuu jooksul arvates laeva väljavahetamisest.

(4) Veeteede Amet viib § 2 kohase lisaülevaatuse läbi iga kord, kui ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva on suures ulatuses moderniseeritud või ümberehitatud või kui on vahetunud reeder või laeva lipp või kui laev on viidud teise klassifikatsiooniühingu järelevalve alla. Kui vahetub reeder või laeva lipp või kui muutub klassifikatsiooniühing, võib Veeteede Amet pärast ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva eelnevalt läbiviidud kontrollimiste ja ülevaatuste dokumentide läbivaatamist ning eeldusel, et see vahetus või muutus ei mõjuta ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva ohutust, vabastada ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva § 2 kohaselt nõutud lisaülevaatusest.

§ 5. Teavitamine

Veeteede Amet teavitab reederit kohe kirjalikult § 2 kohaselt läbiviidud lisaülevaatuste tulemustest.

§ 6. Esimese ja regulaarse lisaülevaatuse protseduurireeglid

(1) Ro-ro-reisiparvlaev ja kiirreisilaev, mis on läbinud lisaülevaatuse Veeteede Ametit ja külastusriigi mereadministratsiooni rahuldavalt, vabastatakse laiendatud laevakontrollist.

(2) Veeteede Amet teeb koostööd nende külastusriikide mereadministratsioonidega, kes on seotud ühe ja sama regulaarreise sooritava ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva lisaülevaatusega. Lisaülevaatus viiakse läbi Veeteede Ameti ja teiste külastusriikide kvalifitseeritud inspektoritest moodustatud töörühma poolt. Kui on vaja klassifikatsiooniühingu reeglite täitmise kvalitatiivset hinnangut, tagab vastavate klassifikatsiooniühingu ekspertide kuulumise töörühma Veeteede Amet või teise külastusriigi mereadministratsioon. Veeteede Amet edastab informatsiooni laeva puuduste kohta lipuriigile, kui viimane pole lisaülevaatusega seotud külastusriik.

(3) Veeteede Amet viib läbi lisaülevaatuse välisriigi lippu kandval laeval, mis sooritab regulaarreise Eesti sadamasse, kui teine külastusriik seda soovib.

(4) Kui reeder seda soovib ja kui laeva lipuriik ei ole külastusriik, kutsub Veeteede Amet laeva lipuriigi mereadministratsiooni osa võtma lisaülevaatusest.

(5) Veeteede Amet arvestab § 2 kohast lisaülevaatust kavandades ro-ro-reisiparvlaeva või kiirreisilaeva töö- ja hooldusgraafikut.

(6) Lisaülevaatuse tulemuste kohta vormistatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 76 lõike 6 alusel kehtestatud vormile vastav akt.

(7) Kui Veeteede Ametil on lahkarvamused teise külastusriigi mereadministratsiooniga laeva nõuetele vastavuse osas, tuleb Veeteede Ametil koostöös lisaülevaatusega seotud külastusriigi mereadministratsiooniga kohe kirjalikult teavitada Euroopa Komisjoni lahkarvamuste põhjustest.

§ 7. Lisaülevaatusega seonduvad meetmed

(1) Kui Veeteede Amet on väljastanud regulaarreise sooritavale ro-ro-reisiparvlaevale või kiirreisilaevale SOLAS konventsiooni reegli I B/12(a)(vi) alusel konventsiooni nõuete täitmisest vabastamise tunnistuse, kooskõlastab ta selle külastusriigi mereadministratsiooniga. Veeteede Ametil on õigus nõuda lipuriigi mereadministratsioonilt selgitusi välisriigi lippu kandvale ro-ro-reisiparvlaevale või kiirreisilaevale lipuriigi poolt väljastatud vabastamise tunnistuse kohta.

(2) Veeteede Amet esitab igakordselt pärast lisaülevaatuse läbimist Euroopa Komisjonile § 6 lõikes 6 nimetatud lisaülevaatuse akti koopia ja laeva IMO tunnusnumbri, kui nimetatud dokumente ei esita vastavalt kokkuleppele külastusriik.

(3) Veeteede Amet peab jälgima, et kõik kohalikest tingimustest tulenevad tegevuspiirangud, mis on vajalikud elus- ja loodusressursside ning ranniku kaitseks, on kehtestatud ning nende piirangute rakendamine on tagatud.

(4) Veeteede Amet peab informeerima kolmandate riikide mereadministratsioone, kui nende riikide lippu kandvad ro-ro-reisiparvlaevad ja kiirreisilaevad soovivad teostada regulaarreise Eesti sadamatesse, käesoleva määruse nõuetest.

§ 8. Jõustumine

Käesoleva määruse § 6 lõige 7 ja § 7 lõige 2 jõustuvad Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga.
¹ Määruses on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu 29. aprilli 1999. a direktiivi 1999/35/EÜ (EÜT L 138, 01.06.1999, lk 1–19) ja seda muutva Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 5. novembri 2002. a direktiivi 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53–58) nõudeid.