§1. Üldsätted

(1) Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord (edaspidi kord ) reguleerib ajutisele pankrotihaldurile ja pankrotihaldurile tasu maksmist ning nende poolt pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamist.

(2) Tasu ja kulutuste suuruse määrab ajutise pankrotihalduri või pankrotihalduri taotluse alusel kindlaks kohus.

(3) Taotluse oma ülesannete täitmise eest tasu saamiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks esitab ajutine pankrotihaldur koos «Pankrotiseaduse» (edaspidi PankrS) § 22 lõikest 5 tuleneva kirjaliku aruande ja pankrotihaldur koos lõpparuande esitamisega kohtule.

(4) Kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud ja selgitama välja asjaolud, millel on tähtsust pankrotihalduri tasu ja kulutuste määramisel, ja vajadusel korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

(5) Tasu ja hüvitatavate kulutuste arvestust peetakse eraldi.

§2. Ajutise pankrotihalduri tasu arvestamise alused

(1) Ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus.

(2) Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

(3) Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed koos käesoleva korra § 1 lõikes 3 nimetatud aruandega.

(4) Kohus selgitab välja, kas ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmiseks kulunud aega.

(5) Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust.

(6) Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 800 (kaheksasada) krooni.

(7) Ajutise pankrotihalduri tasu ei tohi olla väiksem kui üks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär.

§3. Pankrotihalduri tasu arvestamise alused

(1) Pankrotihalduri tasu arvestamisel lähtub kohus pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast.

(2) Raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud pankrotihalduri tegevusest sõltumata, ei ole pankrotihalduri tasu arvestamise aluseks.

(3) Kohus määrab pankrotihalduri tasu, olles ära kuulanud pankrotihalduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

(4) Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskuseid. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuse hindamisel lähtub kohus:
1) pankrotivara suurusest ja iseloomust;
2) võlgniku tegevusalast;
3) võlausaldajate arvust;
4) pankrotimenetluse ulatusest;
5) pankrotihalduri kutseoskusest, mis on vajalik pankrotivara valitsemiseks, ja pankrotivara valitsemise sihipärasusest ja tulemuslikkusest;
6) pankrotimenetluses vajalikust pankrotihalduri erialasest kutseoskusest (õigusnõustajana, audiitorina jms);
7) muudest asjaoludest.

(5) Andmed käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatu kohta esitab kohtule pankrotihaldur.

(6) Pankrotihalduril on õigus esitada kohtule taotlus esialgse tasu määramiseks. Kohus määrab pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist pankrotihaldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel pankrotihaldurile määratud tasuga. Kohus määrab esialgse tasu maksmiseks kindla ajavahemiku.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ajavahemik on lõppenud, võib kohus pankrotihalduri taotlusel määrata kindlaks uue aja esialgse tasu maksmiseks.

(8) Esialgne tasu määratakse kohtu poolt arvestusega, et selle suurus ei ületaks pankrotimenetluse lõppemisel pankrotihaldurile määratava tasu suurust.

§4. Pankrotihalduri tasu piirmäärad

(1) Pankrotihalduri tasu arvestatakse käesoleva korra §-st 3 lähtudes.

(2) Pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni on 20% pankrotivarast. Üle 100 000-krooniselt pankrotivaralt makstava tasu alammäärad on järgmised:

(3) Pankrotihaldurile kuni 100 000 krooni suuruselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäär on 35% pankrotivarast. Üle 100 000-krooniselt pankrotivaralt makstava tasu ülemmäärad on järgmised:

Pankrotihalduri tasu ülemmäär pankrotivaralt, mille suurus ületab 10 000 001 krooni, on kuni 5% pankrotivarast.

(4) Reeglipäraselt makstakse pankrotihaldurile tasu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu määramine peab olema põhjendatud.

(5) Alammäärast väiksema tasu määramine on õigustatud, kui tasu suurus ei vasta pankrotihalduri poolt tehtud töö mahule ja vastutusele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülemmäära kohaldatakse pankrotihaldurile tasu määramisel alljärgnevatel juhtudel:
1) pankrotivara väärtus oli suur ja tasu ei ole regresseeruva alammäära tõttu õiglane, arvestades pankrotihalduri olulist töökoormust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel;
2) pankrotihalduri tegevuses moodustas olulise osa tegelemine võlgniku töötajatega (töölepingute lõpetamine, töötajate huvide kaitsmine, hüvitisnõuete esitamine Töötukassale);
3) pankrotihaldur esindab võlgnikku kohtuvaidluses ega kasuta täiendavalt õigusabi;
4) olulise osa pankrotihalduri tegevusest moodustasid pankrotivara valitsemisel tehingute sõlmimine, muutmine või lõpetamine, pankrotihalduri teabeandmise kohustuse täitmine, pankrotiõiguslikud toimingud (võlausaldajate üldkoosolekute läbiviimine, pankrotitoimkonna koosolekud jms), võlausaldajate nõuete kaitsmise ja tunnustamisega ning vara välistamisega seotud toimingud, samuti pankrotivarasse tagasivõitmisega seotud toimingud;
5) muudel juhtudel, kui kohus peab seda põhjendatuks.

(7) Kui pankrotimenetlust viib läbi enam kui üks pankrotihaldur, jaotatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud tasu nende vahel.

(8) Tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning pankrotihalduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.

(9) Pankrotihalduri tasu ei tohi olla suurem, kui on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 3.

§5. Erisused tasu arvestamisel

(1) Käesolevas paragrahvis nimetatud erisuste puhul ei kohaldata käesoleva korra §-s 4 sätestatut. Pankrotihalduri tasu määrab kohus, arvestades pankrotihalduri ülesannete mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskusi, olles ära kuulanud pankrotitoimkonna ja võlgniku arvamuse.

(2) Kui pankrotihaldur jätkab võlgniku majandustegevust, lähtub kohus pankrotihalduri tasu määramisel kasumist, pankrotihalduri tegevusest majandustegevuse jätkamisel, mille võrra vara väärtus ei vähenenud, või vara müügiväärtusest. Tasu arvestamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas pankrotihalduril oli majandustegevuse jätkamisel võimalik kasutada olemasolevat tööjõudu või tuli teha tal pingutusi uute töötajate leidmiseks. Kui majandustegevuse jätkamisel ettevõte kasumit ei tooda, siis võib kohus pankrotihalduri tasu määramisel lähtuda ettevõtte käibest.

(3) Kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus pankrotihalduri tasu käesoleva paragrahvi lõikest 1 lähtudes.

(4) Kompromissi täitmise järelevalve teostamise eest makstakse pankrotihaldurile tasu, mille suurus määratakse kompromissis.

(5) Kui toimub lõpetamismenetlus PankrS §-s 159 või 160 sätestatud erijuhul, lähtub kohus tasu määramisel pankrotivara hinnangulisest väärtusest menetluse lõpetamise ajal.

§6. Maksustamine

(1) Pankrotihaldur on «Tulumaksuseaduse» (edaspidi TuMS ) (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387) § 9 lõike 2 kohaselt juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liige. Pankrotihalduri tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks TuMS-s ettenähtud ulatuses.

(2) «Sotsiaalmaksuseaduse» (edaspidi SMS) (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662) § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani TuMS § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul ning § 9 lõike 1 punkti 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud elu- või tegevuskohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks.

(3) Juhul kui pankrotihaldur on kantud äriregistrisse või registreeritud elu- või tegevuskohajärgses Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on tema ettevõtlustuluks ning ta on käibemaksukohustuslane «Käibemaksuseaduse» (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104; 48, 344) tähenduses, on ta kohustatud esitama kohtule seda kinnitava tõendi ning sellisel juhul lisatakse pankrotihalduri tasule käibemaks.

§7. Hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamine

(1) Taotlus pankrotimenetluse ajal tehtud kulutuste hüvitamiseks esitakse kohtule ajutise pankrotihalduri poolt koos kirjaliku aruandega ja pankrotihalduri poolt koos lõpparuandega.

(2) Pankrotimenetluse kulude aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) liik;
2) suurus;
3) tekkimise põhjus või alus;
4) tekkimise aeg.

(3) Taotluses näidatakse, millised teenuse osutamise lepingud (õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud.

(4) Kui pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel kasutanud selle büroo teenuseid, mille kaudu ta tegutseb, ei käsitata seda toimingupiiranguna «Korruptsioonivastase seaduse» (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357; 2002, 53, 336; 63, 387; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 18, 108; 51, 349) § 21 lõike 3 mõttes ning nimetatud kulutuste tõendamiseks esitatakse arve koos kulutuste arvestusega.

(5) Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suurust.

(6) Kulutuste suuruse arvestamisel lähtutakse heast raamatupidamistavast ja säästlikkuse põhimõttest.

§8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.