1. peatükk
PANKROTIHALDURINA TEGUTSEMISE ÕIGUSE ANDMINE JA ÄRAVÕTMINE

§ 1. Pankrotihaldurina tegutsemise õigust omavad isikud

Pankrotihaldurina (edaspidi haldur) võib tegutseda vandeadvokaat ja vandeadvokaadi vanemabi ning pankrotihalduri eksamikomisjoni väljastatud pankrotihalduritunnistust omav füüsiline isik.

§ 2. Haldurina tegutsemise õiguse andmise eeldused

(1) Haldurina tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes on sooritanud pankrotihaldurieksami käesolevas määruses sätestatud korras, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline.

(2) Haldurina tegutsemise õigust ei anta isikule:
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on viimase 10 aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituri ametist või advokatuurist välja heidetud;
3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
4) kes on pankrotivõlgnik;
5) kelle suhtes kehtib ärikeeld;
6) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla haldur või ettevõtja.

(3) Keeld tegutseda haldurina võib tuleneda ka muust seaduses sätestatud alusest.

§ 3. Haldurina tegutsemise õiguse andmine

(1) Haldurina tegutsemise õiguse annab pankrotihaldurieksami komisjon, väljastades pankrotihalduritunnistuse.

(2) Vandeadvokaadile ja vandeadvokaadi vanemabile pankrotihalduritunnistust ei väljastata. Õigust tegutseda pankrotihaldurina tõendab advokatuuri juhatuse poolt väljastatud advokatuuri liikme tunnistus ja advokaaditunnistus.

(3) Pankrotihaldurieksami komisjon annab Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäitetalitusele andmed isiku kohta, kellele on antud õigus tegutseda pankrotihaldurina. Andmed kantakse pankrotihaldurite registrisse.

§ 4. Haldurina tegutsemise õiguse äravõtmise eeldused

Haldur kaotab haldurina tegutsemise õiguse, kui ilmneb §-s 2 nimetatud asjaolu või seadusest tulenev muu asjaolu, mis välistab haldurina tegutsemise.

§ 5. Haldurina tegutsemise õiguse äravõtmine

(1) Haldurina tegutsemise õiguse äravõtmise otsustab pankrotihaldurieksami komisjon, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

(2) Eksamikomisjoni esimees teavitab komisjoni liikmeid kohe, kui ilmneb haldurina tegutsemist välistav asjaolu.

(3) Komisjon võib teha otsuse elektrooniliselt. Vajadusel koguneb komisjon otsuse tegemiseks koosolekule.

(4) Komisjoni esimees teeb haldurilt tegutsemisõiguse äravõtmise otsuse teatavaks maa- ja linnakohtutele ning pankrotihaldurite registri pidajale ja otsus avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Kui justiitsminister halduri tegevuse järele valvates tuvastab, et haldur on kohustusi rikkunud oluliselt või korduvalt, võib ta halduri tegutsemisõiguse ära võtta kuni viieks aastaks.

(6) Justiitsministri käskkiri edastatakse pankrotihaldurieksami komisjonile, pankrotihaldurite registri pidajale ning maa- ja linnakohtule. Tegutsemisõiguse äravõtmise teade avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 6. Eksamikomisjoni otsuse vaidlustamine

Eksamikomisjoni otsuse võib vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) sätestatud korras.

2. peatükk
PANKROTIHALDURIEKSAM

§ 7. Pankrotihaldurieksam

(1) Pankrotihaldurieksam on pankrotihaldurina tegutseda sooviva isiku erialateadmiste ja isikuomaduste kontroll.

(2) Eksam koosneb suulisest ja kirjalikust osast ning essee kirjutamisest.

(3) Eksami kirjalik osa seisneb õigus- ja majandusküsimustele, sealhulgas raamatupidamisküsimustele vastamises ja kaasusülesannete lahendamises. Eksamiküsimused ja kaasusülesanded koostab eksamikomisjon, lähtudes pankrotiseadusest ja pankrotimenetlusega seonduvatest teistest õigusaktidest. Komisjon kontrollib ka majandus-, raamatupidamis- ja juhtimisteadmisi, lähtudes nende valdkondade üldtunnustatud teooriatest ja põhimõtetest ning pankrotimenetluses nende teadmiste kasutamise vajadusest.

(4) Vestlusena korraldatud suulisel eksamil selgitatakse pankrotihaldurikandidaadi isikuomadused, et hinnata tema sobivust tegutseda pankrotihaldurina. Vajaduse korral esitab eksamikomisjon kandidaadile lisaküsimusi kirjaliku eksami kohta ja juhuvaliku alusel küsimusi tema teooriateadmiste kontrollimiseks.

(5) Kandidaadi isikuomaduste sobivust hinnatakse ka eksamikomisjoni määratud teemal kirjutatud essee ja selle põhjal toimuva vestluse alusel. Komisjon võib isikuomaduste selgitamiseks kasutada psühholoogilisi teste. Eksamikomisjon arvestab ka muid andmeid, mis on olulised pankrotihalduri sobivuse hindamiseks.

§ 8. Eksamikomisjon

(1) Pankrotihaldurieksami korraldab justiitsministri moodustatud kaheksaliikmeline eksamikomisjon.

(2) Komisjoni kuuluvad kaks kohtunikku, advokaat, pankrotihaldurite esindaja, audiitor ja kolm Justiitsministeeriumi esindajat. Komisjoni esimees on Justiitsministeeriumi ametnik, kelle määrab justiitsminister.

(3) Komisjoni teenindab Justiitsministeeriumi kohtute osakonna tsiviiltäitetalitus. Komisjonile määratud andmed ja dokumendid edastatakse Justiitsministeeriumi postiaadressil.

(4) Justiitsministeerium rahastab eksamikomisjoni oma eelarvest.

§ 9. Komisjoni pädevus

(1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid:
1) kinnitab eksamikava;
2) eksamineerib pankrotihaldurikandidaati;
3) annab isikule õiguse tegutseda haldurina;
4) määruses ja seaduses nimetatud juhtudel võtab isikult õiguse tegutseda haldurina;
5) edastab vajalikke andmeid pankrotihaldurite registri pidajale.

(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt viis komisjoni liiget.

§ 10. Komisjoni töökord

(1) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on kinnine. Teiste isikute osalemise otsustab komisjon.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab komisjoni esimees. Kui komisjoni esimees puudub, asendab teda komisjoni vanim liige.

(3) Komisjoni koosolekud toimuvad vajaduse järgi, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul. Komisjon kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab vähemalt kaks komisjoni liiget.

(4) Komisjoni esimees teatab koosolekust vähemalt viis tööpäeva ette. Komisjoni koosoleku teates märgitakse koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord.

(5) Komisjon võtab otsuseid vastu häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on määrav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsuse tegemisel osaleb komisjoni liige isiklikult.

(6) Komisjoni liige ei või hääletamisest osa võtta, kui on tegemist huvide konfliktiga. Huvide konfliktist teatab komisjoni liige koosoleku juhatajale enne asjakohase päevakorrapunkti arutamist.

(7) Komisjoni koosoleku otsuse protokollib esimehe määratud isik. Komisjoni liikme sõnavõtt protokollitakse, kui seda taotleb vähemalt kaks komisjoni liiget. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokollija ning eriarvamuse korral ka eriarvamusele jäänud komisjoniliige.

(8) Komisjoni koosoleku protokollis esitatakse järgmised andmed:
1) koosoleku toimumise aeg ja koht;
2) koosolekul osalevate komisjoniliikmete ja koosolekust osa võtvate teiste isikute nimed;
3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed;
4) koosoleku päevakord;
5) koosolekul tehtud otsused;
6) komisjoni liikme eriarvamuse sisu, kui otsuse kohta eriarvamuse esitanud komisjoniliige seda taotleb;
7) muud olulised andmed.

(9) Koosoleku protokolle ning komisjoni tööga seotud dokumente ja muud materjali säilitatakse Justiitsministeeriumis.

(10) Komisjonile saadetud kirjadele ja pöördumistele vastab komisjoni esimees. Vajaduse korral küsib esimees komisjoni liikmete arvamust.

§ 11. Pankrotihaldurieksami väljakuulutamine

(1) Pankrotihaldurieksami kuulutab välja Justiitsministeerium. Kuulutus avaldatakse kahes üleriigilise levikuga päevalehes ja Justiitsministeeriumi kodulehel.

(2) Kuulutuses märgitakse eksami toimumise aeg ja koht, eksamil osalemiseks avalduse esitamise tähtaeg ning nõutavate dokumentide loetelu.

§ 12. Pankrotihaldurieksamil osalemine

(1) Eksamil osalemiseks esitab pankrotihaldurikandidaat komisjonile avalduse, milles märgib oma sideandmed ja kinnituse selle kohta, et ta vastab pankrotiseaduse §-s 57 nimetatud nõuetele. Avaldusele lisatakse:
1) isikut tõendava dokumendi koopia;
2) elu- ja töökäigu kirjeldus;
3) töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi koopia;
4) haridust tõendava dokumendi koopia;
5) mõõdus 4x5 foto;
6) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

(2) Kandidaat võib omal äranägemisel esitada komisjonile teda iseloomustavaid dokumente, nagu iseloomustus, tunnistus või soovitus.

(3) Avalduse ja selle lisade esitamise tähtaeg peab olema vähemalt kaks nädalat eksami väljakuulutamise päevast arvates.

§ 13. Pankrotihaldurieksami ettevalmistamine ja vastuvõtmine

(1) Komisjon tutvub avalduste ja dokumentidega ning otsustab eksamile lubamise. Komisjon kinnitab eksamiküsimused vahetult enne eksamit.

(2) Komisjon ei luba pankrotihaldurikandidaati eksamile, kui kandidaat ei vasta seaduses kehtestatud nõuetele, kui ta ei ole esitanud kõiki ettenähtud andmeid või dokumente või kui ta on esitanud valeandmeid.

(3) Komisjon võib andmete õigsuse kontrollimiseks taotleda infot teistelt isikutelt ja ametiasutustelt.

(4) Komisjon teeb eksamile lubamise või sellest keeldumise pankrotihaldurikandidaadile viivitamata teatavaks. Keeldumist tuleb asjakohases otsuses põhjendada.

(5) Komisjon teeb eksamile lubamise kohta uue otsuse, kui kandidaat esitab lisaandmeid või -dokumente, või kui esitatud andmeid on asjakohaselt muudetud. Kui komisjon ei jõua lisaandmeid või -dokumente enne eksamit läbi vaadata ja eksamile lubamisest keeldumise muud põhjused on ära langenud, lubatakse kandidaat järgmisele eksamile.

(6) Kirjaliku eksami ajal ja esse kirjutamise ajal peab kohal olema komisjoni esindaja. Vestluse ajal peab kohal olema vähemalt viis komisjoni liiget.

(7) Suuline eksam toimub pärast seda, kui komisjoni liikmed on kirjaliku eksami tööd ja esseed läbi lugenud ja need hinnanud.

(8) Eksami osade pikkuse ja eksami kestuse määrab komisjon. Kirjalik eksam ja suuline eksam võivad toimuda eri päevadel.

§ 14. Pankrotihaldurieksami hindamine

(1) Eksamitööd hinnatakse kuue palli süsteemis (0–6 palli). Kirjaliku eksami töö puhul hinnatakse eraldi iga küsimuse vastust, kaasuse lahendust ja esseed.

(2) Kandidaadi kirjalikku eksamitööd ja esseed peab hindama vähemalt kaks komisjoni liiget.

(3) Vestlust käsitatakse arvestusena. Vestlust hindavad kõik kohal viibivad komisjoni liikmed.

(4) Eksami lõplik hinne otsustatakse komisjoni koosolekul.

(5) Kirjaliku eksamitöö hinne ja essee hinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine, mis arvutatakse sajandiku täpsusega.

(6) Kui kirjaliku töö või essee hinded erinevad üksteisest kahe palli võrra, vaatab komisjon eksamitöö või essee läbi koosolekul.

(7) Eksam on sooritatud, kui kirjaliku eksamitöö hinne ja essee hinne on vähemalt kolm palli ning vestlust on arvestatud.

(8) Komisjon teeb eksamitulemuse kohta tehtud otsuse kandidaadile viivitamata teatavaks.

(9) Komisjoni otsuse võib vaidlustada «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras.

§ 15. Korduseksam

(1) Kui kandidaat ei soorita eksamit, võib ta selle uuesti teha sooritamata jäämisest arvates kuue kuu pärast.

(2) Vähemalt kolmandat korda võib eksami teha viimasest sooritamata jäämisest arvates ühe aasta pärast.

§ 16. Tunnistuse väljastamine

(1) Pankrotihaldurieksami sooritanud isikule väljastatakse pankrotihalduritunnistus.

(2) Pankrotihalduritunnistus on halduri fotoga plastkaart, millele märgitakse pankrotihalduri ees- ja perekonnanimi, isikukood, tunnistuse väljaandja ja väljaandmise aeg, tunnistuse number ja muud olulised andmed.

§ 17. Rakendussätted

(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.

(2) Kui pankrotihalduritunnistus kehtib 2003. aasta 31. detsembrini, väljastatakse haldurile tähtajatu tunnistus 1. märtsiks 2004. a.