Riigikoguseadusalgtekst-terviktekstSTS2004_2006struktuuritoetusavaldamineavaldatud2003-12-10+02:00Vabariigi President2003-12-19+02:00496RT I2003-12-22+02:0082552http://www.riigiteataja.ee/akt/6885752004-01-01+02:002005-06-30+03:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd68857522014-03-17Martin Parik157021Struktuuritoetuse seadus1ÜLDSÄTTED1Seaduse reguleerimisala1Käesolev seadus sätestab struktuuritoetuse andmise ettevalmistamise ja taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve korra.2Struktuuritoetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.2Struktuuritoetus1Struktuuritoetus (edaspidi toetus) käesoleva seaduse mõistes on riigi poolt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest, sealhulgas Euroopa Ühenduse algatuste  Interreg ja Equal raames, ja Ühtekuuluvusfondist.2Struktuuritoetuse kasutamise tingimused kooskõlastab Vabariigi Valitsus Euroopa Komisjoniga ning kehtestab need järgmiste õigusaktidega:1Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006 (edaspidi  arengukava);2Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite kasutamise programm;3Euroopa Ühenduse algatuse Interreg vahendite kasutamise programm;4Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava keskkonnasektoris aastateks 2004–2006;5Ühtekuuluvusfondi kasutamise kava transpordisektoris aastateks 2004–2006.3Prioriteet, meede ja projekt1Prioriteet käesoleva seaduse tähenduses on arengukava kohaselt eelistatud valdkond.2Meede käesoleva seaduse tähenduses on arengukavas nimetatud prioriteedi eesmärkide saavutamise abinõu. Vajadusel jagatakse meede osadeks.3Projekt käesoleva seaduse tähenduses on toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse.4Toetuse taotleja ja saaja1Toetuse taotleja on isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks. Toetuse saaja on isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud.2Toetuse saaja on kohustatud:1tagama ettenähtud omafinantseeringu;2kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;3esitama käesoleva seaduse alusel nõutava teabe ja aruanded tähtaegselt;4viivitamata kirjalikult teavitama taotluse rahuldamise otsuse teinud asutust või isikut asjaoludest, mille tõttu toetuse taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged;5taotlema eelnevat nõusolekut projekti muutmiseks;6võimaldama auditi, kontrolli või riikliku järelevalve teostamist ning osutama selleks igakülgset abi;7andma audiitori, kontrollija või järelevalveametniku kasutusse andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude saamisest;8esitama andmed toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks;9tagasi maksma toetuse, mis jääb üle projekti teostamise korral planeeritust väiksemate kuludega;10pidama eraldi arvestust toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta;11säilitama projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt viis aastat pärast toetusest viimase makse tegemist, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.5Komisjonid1Toetuse kasutamise seirekomisjon (edaspidi seirekomisjon) jälgib, kas arengukava rakendamine on tulemuslik, mõjus ja kvaliteetne.2Prioriteedi juhtkomisjon jälgib prioriteedi eesmärkide saavutamist.3Meetme juhtkomisjon jälgib meetme eesmärkide saavutamist.4Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud komisjonide liikmetest 2/3 moodustavad spetsialistid ja 1/3 sotsiaalsete partnerite esindajad. Komisjoni liikmetele komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta.5Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud komisjonide moodustamise eest vastutav minister kehtestab komisjoni töökorra.6Auditid1Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse tulenevalt üksikasjalikust riskide hinnangust toetuse andmise ja kasutamisega seotud subjektide juhtimis- ja kontrollisüsteeme.2Kuludokumentide auditi käigus hinnatakse ja analüüsitakse toetusest rahastatud kulutusi, mis enne toetuse lõpetamise deklaratsiooni väljastamist katavad struktuurifondide puhul vähemalt viis protsenti ja Ühtekuuluvusfondi puhul vähemalt 15 protsenti kõigist tegelikest väljamakstud abikõlblikest kogukulutustest.7Seire ja hindamine1Toetuse seire on pidev tegevus, millega tagatakse arengukava, prioriteedi, meetme, programmi või projekti tulemuslik rakendamine.2Toetuse kasutamise hindamise käigus analüüsitakse toetuse kasutamist ja antakse soovitusi toetuse kasutamise tulemuslikkuse ja mõjususe saavutamiseks.8Toetuse lõpetamise deklaratsioonToetuse lõpetamise deklaratsioon on auditeeriva asutuse poolt Euroopa Komisjonile esitatav toetuse kasutamist kinnitav dokument, mis koostatakse toetuste andmise lõppemisel, tuginedes teostatud auditeerimiste ning vajadusel läbiviidud täiendavate audititoimingute tulemustele.9Struktuuritoetuse register1Struktuuritoetuse register (edaspidi register) on riiklik register andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158) mõistes.2Registrisse kantakse andmed toetuse andmise, seire ja hindamise korraldamiseks ning Euroopa Komisjoniga vajaliku andmevahetuse tagamiseks.3Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.2TOETUSE ANDMIST KORRALDAVAD ASUTUSED10Korraldusasutus1Korraldusasutuse ülesandeks on tagada arengukava eesmärkide saavutamine ning õigusaktide järgimine ja ühtsete põhimõtete rakendamine toetuse andmisel, kasutamisel ja järelevalve teostamisel. Korraldusasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.2Rahandusminister:1moodustab seirekomisjoni;2kehtestab toetuse seire ja hindamise üldise korra;3esitab Vabariigi Valitsusele struktuuritoetuse registri asutamise ettepaneku.3Korraldusasutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks anda käskkirju.11Makseasutus1Makseasutus taotleb Euroopa Komisjonilt toetuse kaasrahastamise vahendeid, teeb toetuse väljamakseid ning kinnitab tehtud kulud. Makseasutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.2Rahandusminister kehtestab:1toetuse kasutamise finantsaruannete esitamise korra;2toetuse väljamaksmise korra.3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks on rahandusministri volitatud isikutel õigus kontrollida rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate esitatud finantsaruannete aluseks olevaid dokumente.12Auditeeriv asutus1Auditeeriv asutus auditeerib korraldus- ja makseasutuste, rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tegevust. Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.2Auditeeriv asutus korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditeerimise, toetuse kuludokumentide auditeerimise koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega ning esitab Euroopa Komisjonile toetuse lõpetamise deklaratsiooni.3Rahandusminister kehtestab:1toetuse auditeerimise ja toetuse lõpetamise deklaratsiooni esitamise korra;2toetuse auditeerimise strateegilise plaani ja iga-aastase auditeerimise tööplaani koostöös rakendusasutuste ja -üksuste siseaudiitoritega.4Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on rahandusministri volitatud isikutel õigus auditeerida toetuse eraldamist ja kasutamist korraldus- ja makseasutuste, rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate poolt.13Rakendusasutused1Prioriteedi eest vastutav rakendusasutus (edaspidi prioriteedi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, mis täidab prioriteedi eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldusasutuse ülesandeid.2Meetme eest vastutav rakendusasutus (edaspidi meetme rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse määratud ministeerium, mis täidab meetme eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldus- või makseasutuse ülesandeid.3Meetme rakendusasutus osaleb meetme raames toetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel vastavalt käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatule.4Minister prioriteedi rakendusasutuse juhina moodustab prioriteedi juhtkomisjoni.5Minister meetme rakendusasutuse juhina:1moodustab vajadusel meetme juhtkomisjoni;2kehtestab toetuse seire läbiviimise eeskirja kooskõlas käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korras sätestatuga;3volitab ametnikke või töötajaid läbi viima kuludokumentide auditit rakendusasutuse ja -üksuse ning toetuse saajate tasandil vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 2 nimetatud plaanidele ning kooskõlas käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatuga;4korraldab toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vajalike andmete esitamise rakendusasutuste ja -üksuste poolt vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatule.14Rakendusüksus1Rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab meetme eesmärkide saavutamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korraldus-, makse- või rakendusasutuse ülesandeid.2Eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmib minister rakendusasutuse juhina rakendusüksuse ülesannete täitmiseks halduslepingu (edaspidi  leping) halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117) sätestatud korras. Lepingu projekt kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab lepingu projekti 10 tööpäeva jooksul.3Kui rakendusüksus ei täida talle pandud ülesandeid, teavitab meetme rakendusasutus sellest viivitamata rakendusüksust ja Rahandusministeeriumi.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse ülesandeid täitva asutuse volituste lõpetamise rakendusüksusena ning korraldab rakendusüksuse ülesannete edasise täitmise.15Rakendusüksuse ülesanded1Rakendusüksuse ülesanded on:1toetuse taotluste menetlemine;2taotluse rahuldamise otsuse alusel toetuse maksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine;3toetuse seire teostamine käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korra ning § 13 lõike 5 punktis 2 nimetatud eeskirja alusel;4andmete esitamine toetuse aruandluse jaoks vastavalt käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud korras sätestatule;5kuludokumentide auditi läbiviimine rakendusüksuse ning toetuse saajate tasandil vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 2 viidatud plaanidele ning kooskõlas § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatuga;6andmete esitamine toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõike 3 punktis 1 nimetatud korras sätestatule;7muud õigusaktides või käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingus sätestatud ülesanded.2Minister rakendusasutuse juhina võib meetme tingimustes volitada rakendusüksust:1tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust;2tegema toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsust.3TOETUSE TAOTLUSE MENETLEMINE16Meetme tingimused1Minister meetme rakendusasutuse juhina kehtestab toetuse andmise tingimused meetme või selle osade kaupa (edaspidi meetme tingimused).2Meetme tingimused peab eelnevalt kooskõlastama prioriteedi juhtkomisjoni ning Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab või annab arvamuse meetme tingimuste eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul. Rahandusministeeriumi nõusolekuta meetme tingimusi ei kehtestata.3Meetme tingimustes sätestatakse:1toetuse andmise alused – toetuse eesmärk ja toetatavad tegevused;2toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded;3toetuse taotlusele (edaspidi taotlus) esitatavad nõuded;4taotluse esitamise tähtaeg ja asutus või isik, kellele taotlus esitatakse;5taotluse läbivaatamise tähtaeg;6taotleja vastavaks tunnistamise alused ja kord;7taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord;8taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord;9toetuse väljamaksete teostamise tingimused.4Taotleja ja taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusasutuse või rakendusüksuse juht või juhtorgan.5Meetme tingimustes sätestatud menetlustähtaegu ei ennistata.17Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute kasutamise kava1Riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu, millele kohaldatakse käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi, kinnitab Vabariigi Valitsus.2Meetme rakendusasutus koostab arengukava perioodiks riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kava (edaspidi kava). Kava koosneb projektide loetelust. Kava kinnitab Vabariigi Valitsus.3Minister meetme rakendusasutuse juhina kehtestab kava koostamise korra. Kava koostamise kord kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeerium kooskõlastab või annab arvamuse kava koostamise korra eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul. Rahandusministeeriumi nõusolekuta kava koostamise korda ei kehtestata.18Taotlejale esitatavad nõuded ja taotleja vastavaks tunnistamine1Taotlejale võib muu hulgas esitada järgmisi nõudeid:1piisava maksevõime tõendamine;2taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes likvideerimismenetluse või pankrotiotsuse puudumine;3toetuse kaasrahastamiseks vajalike vahendite olemasolu;4maksuvõla puudumine taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul;5varem struktuuritoetuse vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluva summa tähtaegse tasumise tõendamine;6projekti teostamiseks vajalike vahendite tõendamine;7projekti teostamiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja tegevusloa tõendamine;8projekti raames teostatavateks töödeks piisava kogemuse tõendamine;9viimase majandusaasta aruande kohta audiitori märkusteta järeldusotsuse esitamine.2Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetelevastavust. Taotleja vastavaks tunnistamise korral tehakse taotleja vastavaks tunnistamise otsus. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata.19Taotluse vastavaks tunnistamine1Taotlus sisaldub kirjalikus avalduses ja sellele lisatud dokumentides.2Taotleja peab vastama kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja võimaldama teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli.3Kui taotluse kontrollimisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, kuid mitte rohkem, kui on jäänud taotluste esitamise tähtajani.4Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik meetme tingimustes sätestatud taotlusele esitatud nõuded.5Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:1taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil otsuse tegemist (edaspidi  valeandmed);2taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;3meetme tingimustes sätestatud taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.6Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.7Taotluse menetlemist ei algatata ning taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks kõiki käesoleva seaduse alusel nõutavaid dokumente või ei esitanud taotlust tähtaegselt.20Taotluse hindamine1Vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Taotluste hindamise tulemusena otsustatakse taotluse rahuldamine või mitterahuldamine.2Meetme tingimustes toodud hindamiskriteeriumides sätestatakse, kas rahuldamisele kuulub:1parim taotlus või2parimad taotlused, mille rahastamise summa ei ületa vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet või3kõik vastavaks tunnistatud taotlused, kui nende rahastamise summa ei ületa vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet. Kui vastavaks tunnistatud taotluste rahastamise summa ületab vastava meetme taotluste rahastamise eelarvet, eelistatakse taotluse rahuldamise otsustamisel võrdsete näitajatega taotluste korral ajaliselt varem esitatud taotlusi.3Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui hindamiskriteeriumide kohaldamisel selgub, et taotlus kuulub rahuldamisele. Ülejäänud taotluste kohta tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.4Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.5Taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise kohta vormistatakse eraldi haldusaktid. Kui taotlus kuulub rahuldamisele käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud korras, otsustatakse taotluse rahuldamine ja vastavaks tunnistamine samas haldusaktis.6Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja kohustused, kui see on ette nähtud meetme tingimustes.21Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine1Toetuse andmisega seotud asutused ja isikud ei avalda menetluse käigus taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente.2Toetuse andmist korraldavad asutused ja isikud võivad töödelda menetluse käigus saadud isikuandmeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks isikuandmete kaitse seaduses (RT I 2003, 26, 158) sätestatud korras.4VAIDE ESITAMINE JA LÄBIVAATAMINE22Vaidemenetluse algatamise õigus1Kui toetuse taotleja õigusi on rikutud, võib ta esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.2Vaide võib esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.3Vaide rakendusüksuse ülesandeid täitva eraõigusliku juriidilise isiku tegevuse peale võib esitada rakendusasutusele, kes on sõlminud rakendusüksusega käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingu.4Riigiasutus toetuse taotlejana võib rakendusüksuse ülesandeid täitva riigiasutuse tegevuse peale esitada vaide Rahandusministeeriumile.5RIIKLIK JÄRELEVALVE23Riiklik järelevalve1Riikliku järelevalve eesmärk on tagada eraldatud toetuse kasutamise eesmärgipärasus ja õigusaktidele vastavus.2Riikliku järelevalve subjektiks on toetuse saaja.24Riikliku järelevalve teostajad1Riikliku järelevalve asutuseks on rakendusüksus, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab riigiasutus.2Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, on riikliku järelevalve asutuseks meetme rakendusasutus.3Kui toetuse saajaks on rakendusüksuse ülesandeid täitev riigiasutus, siis on riikliku järelevalve asutuseks meetme rakendusasutus.4Euroopa Ühenduse algatuse Equal puhul on riikliku järelevalve asutuseks vastava programmi rakendusüksus.5Riiklikku järelevalvet teostatakse rakendusüksuse ülesandeid täitva riigiasutuse juhi või meetme rakendusasutuse juhi poolt volitatud järelevalveametniku kaudu (edaspidi järelevalveametnik).6Meetme rakendusasutuse kui riikliku järelevalve asutuse juht võib järelevalve toimingute teostamisele kaasata rakendusüksuse ametniku või töötaja.7Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 nimetatud järelevalveasutustele võivad riiklikku järelevalvet teostada ka muud järelevalveasutused teistes riiklikku järelevalvet reguleerivates seadustes sätestatud korras.25Järelevalveametniku pädevus1Järelevalveametnikul on õigus:1kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;2tutvuda toetuse abil loodud objektidega;3saada kirjalikke ja suulisi seletusi;4siseneda toetuse saaja nõusolekul järelevalve teostamiseks toetuse saaja või tema poolt kasutatavatesse ruumidesse või territooriumile, mis on rajatud toetuse abil või mis on seotud toetuse kasutamisega;5teha ettekirjutus toetuse ebaõige kasutamise rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.2Kui järelevalveametnik avastab järelevalve käigus käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolu või rikkumise, teatab ta sellest viivitamatult järelevalveasutuse juhile või taotluse rahuldamise otsuse teinud isikule.6TOETUSE TAGASINÕUDMINE JA TAGASIMAKSMINE26Toetuse tagasinõudmine1Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik nõuab toetuse tagasi, kui:1ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;2toetust on kasutatud mitte-eesmärgipäraselt;3käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 5 sätestatud ettekirjutus on jäetud tähtajaks täitmata.2Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib toetuse tagasi nõuda, kui:1toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või tehtud pankroti otsus;2ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti või selle vahe-etappide tähtaegu ei järgita;3toetuse saaja ei ole täitnud oma käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 ja meetme tingimustes sätestatud kohustusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul.3Toetus nõutakse tagasi toetuse saajalt.4Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra kehtestab rahandusminister.27Toetuse tagasinõudmise otsus1Käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul teeb taotluse rahuldamise otsuse teinud isik toetuse tagasinõudmise otsuse (edaspidi  otsus).2Kui toetust ei tagastata ettenähtud tähtajaks, edastab otsuse teinud isik otsuse ja sellega seotud materjalid Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium esindab riiki toetuse tagasinõudmisel.3Otsuse võib teha viie aasta jooksul pärast toetuse saajale viimase makse tegemist.28Intress ja viivis1Toetuse tagasinõudmise korral nõutakse käesoleva seaduse § 26 lõike 1 või 2 alusel tagastatava toetuse summalt intressi vastavalt toetuse väljamaksmise valuutale kas eurodes või Eesti kroonides. Intressimäär tagastatava toetuse summalt eurodes on kuue kuu Euribor + 5% aastas või toetuse summalt Eesti kroonides kuue kuu Talibor + 5% aastas. Intressi arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast kuni toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud toetuse tagastamise tähtpäevani. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus.2Kui toetust ei tagastata toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtajaks, võib nõuda toetuse saajalt viivist kuni 0,1% päevas iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.7ÜHTEKUULUVUSFONDI NING EUROOPA ÜHENDUSE ALGATUSTE  EQUAL JA INTERREG VAHENDITE ERALDAMINE29Ühtekuuluvusfondi vahendite eraldamine1Ühtekuuluvusfondi vahendite eraldamise suhtes kohaldatakse ainult käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4, § 5 lõikes 1, §-des 6–12, 14 ja 22–28 sätestatut.2Ühtekuuluvusfondi korraldusasutuse, makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.3Ühtekuuluvusfondi rakendusasutuste ja -üksuste ülesandeid täidavad Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud.4Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.30Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite eraldamine1Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite eraldamise suhtes kohaldatakse ainult käesoleva seaduse §-des 1, 2 ja 4; § 5 lõikes 1; §-des 6–9, 11 ja 12 ning 21–28 sätestatut.2Euroopa Ühenduse algatuse Equal korraldusasutuse ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium.3Euroopa Ühenduse algatuse Equal makseasutuse ja auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium.4Sotsiaalministeerium moodustab Euroopa Ühenduse algatuse  Equal seirekomisjoni.5Euroopa Ühenduse algatuse Equal rakendusasutuste ja -üksuste ülesandeid täidavad Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud.6Euroopa Ühenduse algatuse Equal vahendite taotlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.31Euroopa Ühenduse algatuse Interreg vahendite eraldamine1Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide väljatöötamise, elluviimise ja seirega seotud ülesandeid täidab Siseministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ülesannete täitmiseks peab Siseministeerium läbirääkimisi vastavate Euroopa Liidu liikmesriikide ning programmide korraldus- ja makseasutustega ning sõlmib Eesti riigi nimel kokkuleppeid.3Euroopa Ühenduse algatuse Interreg programmide elluviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.8RAKENDUSSÄTTED32Halduskoostöö seaduse muutmineHalduskoostöö seaduse (RT I 2003, 20, 117) § 13 täiendatakse lõikega 1 ¹ järgmises sõnastuses:« (1¹) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud halduslepingute suhtes.»33Seaduse jõustumineKäesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Ene ERGMA ]]>