I. Riigieelarve seaduses (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 8:
1) lõiked 2 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kindlaksmääratud kuluna määratud kulusummat ei ole lubatud ületada, kuid sellest summast võib kuni 3 protsenti käsitada ülekantava kuluna.»
« (4) Ülekantavat kulu võib üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada. Ülekantav kulu on kulu, mis kuulub väljamaksmisele välisabilepingu alusel, mis on ülekantav käesoleva seaduse alusel või mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves.»;
2) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4 alusel järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusummasid võib kasutada samaks otstarbeks ja üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Nende summade ülekandmine toimub rahandusministri kehtestatud korras.»
§ 2. Paragrahvi 9:
1) lõige 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on riigi ees täitmata rahalisi kohustusi, on Vabariigi Valitsusel õigus jätta talle eelarvete tasandusfondist selle summa ulatuses väljamakse tegemata. Riik loobub välja maksmata jääva summa ulatuses nõudest kohaliku omavalitsusüksuse vastu.»;
2) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
« (6) Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks riigieelarves eelarvete tasandusfondi määratud vahendite kohaliku omavalitsuse üksustele ülekandmise jaotuse kvartalite või kuude lõikes.
(7) Rahandusministri nõusolekul võib kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasandusfondi eraldisi üle kanda ka avansiliselt eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel.»
§ 3. Paragrahvi 10:
1) lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti lähtealused on eelarvestrateegia, strateegilised arengukavad, ministeeriumi ja tema valitsemisala riigiasutuste puhul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tegevuskavad ning investeeringute kavad. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostab vastav ministeerium.
(2) Strateegiline arengukava on arenguvisioone, eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi ning hinnangulisi ressursse kajastav dokument. Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise ja selle hindamise ning aruandluse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Ministeerium esitab koos eelarveprojektiga enda ja oma valitsemisala riigiasutuste tegevuskavad järgmise eelarveaasta kohta, lähtudes eelarvestrateegiast ning strateegilistest arengukavadest. Strateegiliste arengukavade elluviimine toimub iga-aastaste tegevuskavade alusel.»;
2) lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise tingimused ja projekti vormid, investeeringute kava koostamise korra ja selle vormid, tegevuskava vormid ning eelarve projekti esitamise tähtaja kehtestab iga eelarveaasta kohta rahandusminister.»
§ 4. Paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Eelarve projekti, selle kulude põhjendatuse ja otstarbekuse üle peetakse Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni esindajate vahel läbirääkimisi.»
§ 5. Paragrahvi 16 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri.»
§ 6. Paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kulude rahastamisel lähtub Rahandusministeerium tulude eeldatavast laekumisest kuude lõikes ning riigieelarve kassareservi seisust.»
§ 7. Paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Riigieelarve tulude, mille laekumise kord ei ole seadusega või selle alusel reguleeritud, riigieelarvesse kandmise korra kehtestab rahandusminister.»
§ 8. Paragrahvid 27 ja 28 tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Paragrahvi 29 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Riigiasutusel on õigus eelarves ettenähtud assigneeringuid kasutada ainult sama eelarveaasta jooksul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud ülekantavad kulud.
(3) Riigiasutusel on keelatud võtta laenu, kasutada kapitalirenti ning võtta muid selliseid kohustusi. Samuti on keelatud anda tagatisi ja laene, teha annetusi, osta aktsiaid, osasid ja muid osalusi ning omandada muud finantsvara, kui käesolevas seaduses või riigieelarves ei ole ette nähtud teisiti.»
§ 10. Paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldised on sihtotstarbelised. Sihtotstarbeliselt kasutamata jäänud summad tagastatakse viivitamatult reservi. Arvestust Vabariigi Valitsuse reservi kasutamise kohta peab Rahandusministeerium.»
§ 11. Paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 31. Lepingute sõlmimine järgmiste aastate eelarvete arvel
(1) Riigiasutus võib sõlmida lepinguid esemete ostmiseks või teenuste, sealhulgas ehitustööde tellimiseks eelseisvate eelarveaastate arvel tingimusel, et ühelgi eesseisval eelarveaastal täitmisele kuuluvate lepingujärgsete maksete maht kokku ei ületa 50 protsenti temale jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastava kuluartikli summast.
(2) Lepingute sõlmimise esemete ostmiseks või teenuste, sealhulgas ehitustööde tellimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra ületamisel annab loa rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kui riigieelarves ei ole ette nähtud teisiti.»
§ 12. Paragrahvi 32 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Riigieelarve kassalist teenindamist ja riigi rahavoogude juhtimist teostab Rahandusministeerium.
(3) Rahandusministeeriumil on õigus kontrollida väljamakse aluseks oleva dokumendi vastavust õigusaktidele ning mittevastavuse korral keelduda väljamakse tegemisest. Riigieelarve täitmise käigus tulude kavandatust väiksema laekumise korral on rahandusministril õigus ajutiselt piirata riigieelarves ettenähtud kulude tegemist, teatades sellest Vabariigi Valitsusele.
(4) Rahandusministeerium paigutab riigi raha ja teeb sellega ning selle arvel soetatud väärtpaberite ning muu finantsvaraga tehinguid ja juhib selle tegevusega seonduvaid finantsriske. Rahandusministeeriumile ei kohaldata riigieelarve kassalisel teenindamisel käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud piiranguid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsus kehtestab riigi raha, väärtpaberite ning muu finantsvara paigutamise ning sellega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud. Rahandusministril on õigus kehtestada täiendavaid piiranguid ning riskide hindamise põhimõtteid.»
§ 13. Seaduse 5. peatüki pealkirjast jäetakse välja sõnad «kassatagavara ja».
§ 14. Paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 36. Riigieelarve kassareserv
(1) Riigieelarve kassareserv (edaspidi kassareserv) on riigieelarve vahenditest moodustatav likviidreserv. Kassareservi suurus määratakse iga-aastase riigieelarvega, arvestades riigieelarve häireteta kassalise teenindamise ja rahavoo juhtimise tagamise vajadust, potentsiaalsete kohustuste täitmise tõenäosust ning välisabi sildfinantseerimise vajadust. Lisaks kassareservi suurusele määrab Riigikogu riigieelarvega eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäära.
(2) Kassareservi võib kasutada:
1) finantseerimistehingute
tegemiseks ning välisabi sildfinantseerimiseks;
2)
eelarveaastasiseselt riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude
finantseerimiseks;
3) potentsiaalsetest kohustustest, sealhulgas
riigigarantiidest ja muudest riigi poolt antud tagatistest tekkinud
kohustuste täitmiseks ning kohtuotsuste ja -määruste täitmiseks;
4) riigi kohustuste ja potentsiaalsete kohustustega seotud riskide, sealhulgas
finantsriskide maandamiseks.
(3) Rahandusministeeriumil on õigus kasutada kassareservi käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 märgitud otstarbel. Kassareservist väljamaksete tegemise käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud otstarbel otsustab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister.»
§ 15. Paragrahv 361 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 361. Välisabi sildfinantseerimine
(1) Rahandusministeerium võib Vabariigi Valitsuse otsusel teostada väljamakseid välisabi andja poolt antava välisabi väljamaksmiseks välisabi projekti raames enne välisabi summade laekumist (välisabi sildfinantseerimine) ja tasuda välisabi andjale tema poolt tagasinõutava välisabi ning välisabi intressi või viivise. Välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht määratakse riigieelarvega.
(2) Välisabi andjale tagastatud välisabi, tasutud intressi ja viivise peab välisabi saaja hüvitama riigile viivitamatult vastava nõude esitamisel.
(3) Kui välisabi saajaks, kelle eest riik on välisabi tagastanud või tasunud intressi või viivise, on täidesaatva riigivõimu asutus, võidakse Vabariigi Valitsuse korraldusel hüvitamisele kuuluvad summad kinni pidada vastava väljamakse tegemise eest vastutava täidesaatva riigivõimu asutuse eelarvelistest vahenditest.»
§ 16. Paragrahvi 371:
1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületav tulude summa, mille sihtotstarve ei ole järgmise aasta riigieelarvega või muu seadusega määratud ning millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 8 lõigete 2 ja 4 alusel järgmisesse eelarveaastasse ülekantavad kulud;»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud summa kantakse stabiliseerimisreservi rahandusministri käskkirja alusel hiljemalt Riigikogu poolt riigi majandusaasta koondaruande kinnitamise otsuse jõustumisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.»
§ 17. Paragrahvi 372 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Vabariigi Valitsus kehtestab valuuta-, krediidi-, likviidsusriskide ja vajaduse korral muude stabiliseerimisreservi haldamisega seonduvate finantsriskide juhtimise põhimõtted ja üldised piirangud. Rahandusministril on õigus kehtestada täiendavaid piiranguid ning riskide hindamise põhimõtteid.»
§ 18. Paragrahvi 3711 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
§ 19. Seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
«LAENUD JA GARANTIID».
§ 20. Paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riigieelarvelised laenud on riigieelarve kulude ja finantseerimistehingute rahastamiseks võetav eelarvelaen ja kassalaen.»
§ 21. Paragrahvi 39 lõiked 1 ja 5 tunnistatakse kehtetuks ning lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Eelarvelaenu suurim lubatud jääk määratakse riigieelarvega.
(3) Eelarvelaenu vajaduse ja võtmise tingimused otsustab rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirmäärast ning olemasolevate laenude refinantseerimis- ja restruktureerimisvajadusest. Laenulepingu, samuti võlakirjade emiteerimisega seotud lepingud sõlmib ja nende lepingute täitmist korraldab rahandusminister.»
§ 22. Paragrahvi 40 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kassalaenu suurim lubatud jääk määratakse riigieelarvega.»
§ 23. Paragrahvi 401:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Vabariigi Valitsus võib anda laenu avalike ülesannete täitmiseks. Nimetatud laenude suurim lubatud jääk määratakse riigieelarvega. Laenu võib anda krediidilepingu või laenulepingu (edaspidi laenuleping) sõlmimise teel. Laenulepingu sõlmimist ja täitmist korraldab Rahandusministeerium.»;
2) täiendatakse lõigetega 11 ja 3 järgmises sõnastuses:
« (11) Laenusaaja on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel laenu tagama pangagarantii või hüpoteegiga. Tagatise nõudmisel lähtutakse tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Isikuga, kellel seadusest tulenevalt puudub õigus oma kohustusi tagada, sõlmib Rahandusministeerium notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mille kohaselt võlgnik on pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele. Lepingu sõlmimise ja tagatise seadmisega seotud kulud tasub laenusaaja.»
« (3) Kui laenusaaja rikub laenulepingu tingimusi või ei kasuta laenu sihipäraselt, ütleb rahandusminister lepingu eeltoodud põhjustel üles ning nõuab laenusaajalt sisse kogu laenusumma koos kogunenud intressi ja muude lepingust tulenevate summadega.»
§ 24. Seadust täiendatakse §-ga 402 järgmises sõnastuses:
« § 402. Riigigarantii
(1) Riigigarantii on riigi poolt käesoleva või muu tagatiste andmist reguleeriva seaduse alusel antav garantii või muu tagatis.
(2) Riigigarantiile kohaldatakse võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) käenduse kohta sätestatut, arvestades käesolevas või muus riigi poolt tagatiste andmist reguleerivas seaduses sätestatud erisusi.
(3) Riigigarantiid võib taotleda kohaliku omavalitsuse üksuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku, äriühingu, mille kõik või enamus aktsiaid või ainus osa kuuluvad riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, ning riigi asutatud sihtasutuse kohustusele, kui riigigarantii taotleja on piisavalt maksevõimeline ja kohustuse võtmine tuleneb otseselt avalike ülesannete täitmisest või kui riigigarantii nõue tuleneb seadusest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 märgitud isik esitab taotluse riigigarantii saamiseks Rahandusministeeriumile, kes vaatab taotluse läbi ja esitab selle Vabariigi Valitsusele koos oma arvamusega garantii andmise võimaluse või sellest keeldumise põhjuste kohta.
(5) Riigigarantii antakse, peatatakse ja lõpetatakse Riigikogu otsusega.
Riigikogu otsus riigigarantii andmise kohta peab sisaldama vähemalt
alljärgnevaid riigigarantii andmise olulisi tingimusi:
1)
riigigarantii summa ja valuuta;
2) riigigarantii saaja;
3)
riigigarantii kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev;
4)
riigigarantii preemia.
(6) Riigigarantii andmise kohta sõlmitakse pärast Riigikogu otsuse jõustumist Vabariigi Valitsuselt vastava volituse saanud isiku poolt garantiileping või väljastatakse garantiikiri.
(7) Riigigarantii andmisel võib Riigikogu anda Vabariigi Valitsusele volituse peatada garantii väljamaksmata summade osas juhul, kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 9 toodud asjaolud ning Vabariigi Valitsus algatab garantii lõpetamise.
(8) Rahandusministeeriumil on õigus nõuda riigigarantii saajalt riigigarantiiga seotud riskide analüüsimiseks vajalikku informatsiooni.
(9) Kui riigigarantii saaja ei suuda täita endale laenulepinguga võetud kohustusi, on Vabariigi Valitsusel õigus esitada Riigikogule taotlus lugeda garantiikohustus väljamaksmata summade osas lõpetatuks. Riigikogu otsusest tuleb koheselt informeerida riigigarantii saajat, kusjuures riigigarantii loetakse lõppenuks alates Riigikogu otsuse jõustumise hetkest.»
§ 25. Seadust täiendatakse §-ga 403 järgmises sõnastuses:
« § 403. Erandid piirangutele
Käesolevas peatükis sätestatud riigieelarveliste laenude võtmise, laenu andmise ning riigigarantiide andmise piiranguid ei kohaldata sõjaseisukorra ajal.»
§ 26. Seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
«RIIGI MAJANDUSAASTA ARUANDLUS».
§ 27. Paragrahvid 45–48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 45. Riigi majandusaasta aruanded ja nende auditeerimine
(1) Riigi majandusaasta aruanded on riigiraamatupidamiskohustuslaste majandusaasta aruanded ja riigi majandusaasta koondaruanne, mille koostab Rahandusministeerium. Aruanded koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele (RT I 2002, 102, 600).
(2) Riigieelarve täitmise aruanne on vastavalt raamatupidamise seaduse § 38 lõikes 1 sätestatule riigi majandusaasta koondaruandesse kuuluva riigi raamatupidamise aastaaruande osa.
(3) Riigi majandusaasta aruande auditi ja põhiseaduslike institutsioonide majandusaasta aruannete auditi viib läbi Riigikontroll. Ministeeriumi ja maavalitsuse majandusaasta aruande auditi viib läbi vastava riigiraamatupidamiskohustuslase siseauditi eest vastutav isik, kes annab hinnangu riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Riigikontroll võib riigi majandusaasta aruande auditi käigus toetuda riigiraamatupidamiskohustuslase siseauditi eest vastutava isiku hinnangule riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta.
(4) Riigikontrolli majandusaasta aruande audiitorkontrolli viib läbi Riigikogu poolt vastavalt riigikontrolli seadusele (RT I 2002, 21, 117; 57, 356; 2003, 21, 121) määratud audiitor.
§ 46. Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne
(1) Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne koosneb vastavalt raamatupidamise seaduse § 14 lõikele 1 riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
(2) Riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne sisaldab vastavalt raamatupidamise seaduse § 38 lõikele 2 täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet vastava valitsemisala ulatuses.
(3) Riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusaruanne sisaldab lisaks
raamatupidamise seaduse §-des 24 ja 31 sätestatule:
1)
ülevaadet käesoleva seaduse alusel koostatud tegevuskavade täitmise
aruandest, milles esitatakse selgitused kavandatud tulemuste saavutamise
kohta või nende saavutamata jäämise korral selle põhjuste kohta, samuti
informatsioon nimetatud tegevuste seostest strateegiliste eesmärkide
saavutamisega ning pakutavate avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks
ja organisatsiooni arendamiseks aruandeaastal rakendatud meetmete ning
nende tulemuslikkuse kohta;
2) asutuse juhi hinnangut
sisekontrollisüsteemi kohta ja ülevaadet riigiraamatupidamiskohustuslase
tegevusest siseauditi korraldamisel;
3) ülevaadet
riigiraamatupidamiskohustuslase valitsemisalas või valitseva mõju all
olevate äriühingute, avalik-õiguslike juriidiliste isikute,
sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude isikute juhtimisest, neisse
investeeritud ressurssidest ja nende tegevuse tulemuslikkusest.
(4) Riigiraamatupidamiskohustuslase aruandele lisatav tegevjuhtkonna deklaratsioon ei pea sisaldama raamatupidamise seaduse § 23 lõike 1 punktis 3 ettenähtud kinnitust.
(5) Riigiraamatupidamiskohustuslasele ei kohaldata raamatupidamise seaduse § 31 lõike 2 punkides 4–7 toodud nõudeid.
§ 47. Riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande esitamine, audiitorkontroll ja kinnitamine
(1) Riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud põhiseaduslik institutsioon, koostab majandusaasta aruande projekti ja esitab selle Rahandusministeeriumile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 15. märtsiks. Põhiseaduslik institutsioon koostab majandusaasta aruande projekti ja esitab selle Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumile esitatud aruande projekt avalikustatakse riigiraamatupidamiskohustuslase veebilehel.
(2) Riigikontroll koostab põhiseadusliku institutsiooni majandusaasta aruande kohta oma kontrolliaruande, mille sisuks on hinnang aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta (edaspidi hinnang ) hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks. Auditi käigus võib riigiraamatupidamiskohustuslane teha aruandesse parandusi ja täiendusi. Riigiraamatupidamiskohustuslase (välja arvatud põhiseaduslik institutsioon) siseauditi eest vastutav isik annab hinnangu aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta (edaspidi hinnang ) hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks.
(3) Auditeeritud majandusaasta aruande koos selle kohta koostatud Riigikontrolli kontrolliaruandega põhiseaduslike institutsioonide puhul ja riigiraamatupidamiskohustuslase siseauditi eest vastutava isiku hinnanguga ülejäänud riigiraamatupidamiskohustuslaste puhul esitab riigiraamatupidamiskohustuslane seitsme tööpäeva jooksul, arvates Riigikontrolli kontrolliaruande või riigiraamatupidamiskohustuslase siseauditi eest vastutava isiku hinnangu saamisest, Rahandusministeeriumile ja avalikustab need oma veebilehel. Minister ja riigisekretär esitavad nimetatud aruande koos riigiraamatupidamiskohustuslase siseauditi eest vastutava isiku hinnanguga samaaegselt ka Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Maavanem esitab nimetatud dokumendid Vabariigi Valitsusele rahandusministri kaudu.
(4) Vabariigi Valitsus otsustab ministeeriumi, Riigikantselei ja maavalitsuse majandusaasta aruande kinnitamise hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 31. juuliks. Majandusaasta aruande põhjal nende tegevuses puuduste ilmnemisel otsustab Vabariigi Valitsus asjakohaste meetmete rakendamise.
§ 48. Riigi majandusaasta koondaruande audiitorkontroll ja esitamine
(1) Rahandusministeerium koostab riigiraamatupidamiskohustuslaste
majandusaasta aruannete ja nende audiitorkontrolli tulemuste, samuti
riigi valitseva mõju all olevatelt raamatupidamiskohustuslastelt laekuva
ning muu aruandluse alusel riigi majandusaasta koondaruande projekti,
mis koosneb:
1) riigi konsolideerimata raamatupidamise aruandest;
2) riigi konsolideeritud raamatupidamise aruandest;
3) täiendavast
informatsioonist kohalike omavalitsuste kohta ning riigi ja kohalike
omavalitsuste kohta konsolideerituna.
(2) Riigikontrolli märkuste, samuti audiitorkontrolli käigus avastatud rikkumiste korral või muude asjaolude ilmnemisel, mis takistavad või piiravad riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande kasutatavust koondaruande koostamisel, korrigeerib Rahandusministeerium vastavalt riigi majandusaasta koondaruandes esitatavaid andmeid. Rahandusministeerium informeerib vastavat raamatupidamiskohustuslast ja Vabariigi Valitsust nimetatud asjaoludest, näidates ära korrigeerimise sisu, ning teeb vajadusel ettepanekud soovitavate meetmete rakendamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud ja korrigeerimise sisu esitab Rahandusministeerium riigi majandusaasta koondaruande lisas.
(4) Rahandusministeerium esitab majandusaasta koondaruande projekti Riigikontrollile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Riigikontrollile esitatud aruande projekt avalikustatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.
(5) Riigikontroll koostab riigi majandusaasta koondaruande kohta oma kontrolliaruande, mille sisuks on hinnang koondaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta, hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. augustiks. Auditi käigus võib Rahandusministeerium teha aruandesse parandusi ja täiendusi.
(6) Riigi auditeeritud majandusaasta koondaruande koos selle kohta koostatud Riigikontrolli kontrolliaruandega esitab Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks seitsme tööpäeva jooksul, arvates Riigikontrolli kontrolliaruande saamisest, ja avalikustab need oma veebilehel. Vabariigi Valitsus esitab heakskiidetud majandusaasta koondaruande Riigikogule kinnitamiseks. Aruandele lisatakse Riigikontrolli kontrolliaruanne.»
II. Raamatupidamise seaduses (RT I 2002, 102, 600) tehakse järgmised muudatused:
§ 28. Paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Raamatupidamiskohustuslane, kes koostab oma raamatupidamise aastaaruandeid vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale, peab oma raamatupidamise aastaaruandes jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Bilansi ja kasumiaruande skeemide kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada nendele uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust.»
§ 29. Paragrahvi 35 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
« (2) Rahandusministril on õigus üldeeskirjas kehtestada arvestuspõhimõtted, aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslastele, kohaliku omavalitsuse üksustele, muudele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja teistele raamatupidamiskohustuslastele, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju.
(3) Rahandusministril on õigus üldeeskirjas kehtestada aruannete vormid ja nende esitamise kord riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja teiste raamatupidamiskohustuslaste otsese või kaudse või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu olulise mõju all olevatele raamatupidamiskohustuslastele.»
§ 30. Paragrahvi 36 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 31. Paragrahvi 37:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab majandusaasta aruande ja Rahandusministeerium riigi majandusaasta koondaruande riigi konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandena vastavalt käesoleva seaduse nõuetele.»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Riigi majandusaasta koondaruande ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta hinnangu andmisel kohaldatakse riigieelarve seaduses (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148) sätestatut.»
§ 32. Paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riigi raamatupidamise aastaaruanne sisaldab täiendava aruandena riigieelarve täitmise aruannet, mis koostatakse vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud eelarveklassifikaatori artiklite lõikes riigieelarves toodud ulatuses.»
§ 33. Paragrahvid 39 ja 40 tunnistatakse kehtetuks.
§ 34. Paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse järgmise tekstiga:
«Riik, riigiraamatupidamiskohustuslane, kohaliku omavalitsuse üksus ja riigi valitseva mõju all olev avalik-õiguslik juriidiline isik viivad 2003. aasta majandusaasta aruande koostamisel bilansikirjete saldod vastavusse alates 2004. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavate arvestuspõhimõtetega. Seoses üleminekuga konsolideeritud aruannete koostamisele on riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi valitseva mõju all oleva avalik-õigusliku juriidilise isiku 2003. ja 2004. aasta majandusaasta aruannetes lubatud konsolideerimisest tulenevad hälbed, mille kohta tuleb raamatupidamise aastaaruandes esitada vastav selgitus.»
III. Riigikontrolli seaduses (RT I 2002, 21, 117; 57, 356; 2003, 21, 121) tehakse järgmised muudatused:
§ 35. Paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Riigiasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kohustatud kahe nädala jooksul pärast oma majandusaasta aruande kinnitamist, kuid mitte hiljem kui aruandeaastale järgneva aasta 15. märtsiks, saatma selle koopia Riigikontrollile.»
§ 36. Paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta üheaegselt riigi majandusaasta koondaruande arutamisega Riigikogus. Ülevaade avaldatakse Riigi Teataja Lisas.
(2) Riigikontroll esitab Riigikogule oma tegevuse kohta majandusaasta aruande hiljemalt kuu aja jooksul pärast audiitori järeldusotsuse saamist. Aruanne peab sisaldama Riigikogu nimetatud audiitori järeldusotsust. Riigikontrolli majandusaasta aruanne avalikustatakse.»
§ 37. Paragrahvi 15 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras;».
§ 38. Paragrahvi 46 lõikes 2 asendatakse sõna «rahanduskomisjoni» sõnaga «erikomisjoni».
§ 39. Paragrahvi 52 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Riigikontrolör esitab kontrollitulemused Riigikogu vastavale erikomisjonile.
(2) Kontrollitulemuste arutamisel erikomisjonis kutsutakse arutelu juurde Riigikontrolli ja kontrollitava esindaja või muu asjassepuutuv isik.
(3) Erikomisjonil on kontrollitulemuste arutamisega seoses õigus:
1) kutsuda välja ameti- ja eraisikuid ning saada neilt suulisi ja kirjalikke
selgitusi;
2) nõuda asjassepuutuvaid dokumente kõigilt riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt
isikutelt.
(4) Kontrollitulemuste arutamiseks korraldatud erikomisjoni istungid on avalikud. Istungi või selle osa võib komisjoni otsusega kuulutada kinniseks kaitstavate isikuandmete, panga-, äri- või riigisaladuse kaitseks.
(5) Erikomisjon võib kontrollitulemuste arutelu tulemusena esitada järelepärimise Vabariigi Valitsusele. Järelepärimisele peab valitsus vastama ühe kuu jooksul.»
IV. Valla- ja linnaeelarve seaduses (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393) tehakse järgmised muudatused:
§ 40. Paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avaldatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.»
§ 41. Paragrahvi 8:
1) lõike 1 preambul ja punktid 1 ning 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Vald ja linn võivad võtta laenu, kasutada kapitalirenti,
emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi
võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel:
1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud
võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu,
kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste
kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud
eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad
sihtotstarbelised eraldised;
2) tagasimakstavate laenusummade ja
laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside,
võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1
käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi
eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või
võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest,
millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised
eraldised.»;
2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata välisabi sildfinantseerimiseks võetavatele laenudele. Välisabi sildfinantseerimine on vastavalt riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003, 13, 69; 24, 148) §-le 361 välisabi andja poolt antava välisabi väljamaksmine välisabi saajale enne välisabi laekumist või väljamaksmise tingimuste täitmist.
(12) Laenu võtmisel välisabi sildfinantseerimiseks on vald või linn kohustatud taotlema luba rahandusministrilt, välja arvatud riigilt laenu võtmise korral.»;
3) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Valla- ja linnavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast. Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muude kohustuse võtmisel (välja arvatud võlakirjade emiteerimine) nõuda valla- ja linnavalitsuselt sõlmitud lepingu ärakirja esitamist viie tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude esitamisest.»
§ 42. Seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
«MAJANDUSAASTA ARUANNE».
§ 43. Paragrahvid 26, 261 ja 28 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« § 26. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine
(1) Majandusaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks volikogu kehtestatud korras.
(2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses (RT I 2002, 102, 600) sätestatud põhimõtetest.
(3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad:
1) raamatupidamise
aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;
2) tegevusaruanne
vastavalt raamatupidamise seadusele;
3) reservfondi kasutamise
aruanne;
4) audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on
raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik;
5) muud volikogu poolt
ettenähtud andmed.
(4) Volikogule esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla või linna enamusosalusega äriühingute ning valla või linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest.
(5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse.
§ 261. Jooksev aruandlus
Rahandusministril on õigus kehtestada kohaliku omavalitsuse üksustele jooksva aruandluse kord.»
« § 28. Majandusaasta aruande esitamine riigiasutustele
(1) Majandusaasta kinnitatud aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab volikogu asukohajärgsele maavalitsusele aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul.
(2) Kui valla- või linnavolikogu pole kinnitanud majandusaasta aruannet käesoleva seaduse § 26 lõikes 5 nimetatud tähtpäevaks, võib Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul peatada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemise kuni aruande esitamiseni.»
V. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) tehakse järgmised muudatused:
§ 44. Paragrahvi 22 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) valla- või linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;».
§ 45. Paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning majandusaasta aruanne avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.»
§ 46. Paragrahvi 391:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 391. Majandusaasta aruande kinnitamine»;
2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras.»
VI. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses (RT I 1996, 26, 529; 1997, 13, 210; 28, 424; 1998, 97, 1521; 1999, 23, 352 ja 356; 54, 583; 95, 841; 2000, 92, 600; 2002, 64, 393) tehakse järgmised muudatused:
§ 47. Paragrahvi 7:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkti 2 ja § 6 punkti 2 kohaselt eraldatud rahast moodustab Vabariigi Valitsus omandireformi reservfondi (edaspidi käesolevas paragrahvis reservfond), kuhu laekunud raha kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Reservfondi haldamisest saadud tulu laekub riigieelarvesse. Reservfondi laekunud raha kasutamise täpsemad sihtotstarbed määrab Vabariigi Valitsus.»;
2) lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:
«Reservfondist eraldatud vahendid on ülekantavad järgmisesse eelarveaastasse.»
§ 48. Paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tehtud eraldiste, samuti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele erastamisest laekunud raha kasutamise üle teostab järelevalvet rahandusminister.»
§ 49. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
« (7) Alates 2004. aasta 1. jaanuarist kantakse riigivara erastamise eriarvel olev raha ja riigivara erastamisest laekuv raha, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud võlad ja kulud, Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi.»
VII. Rakendussätted
§ 50. Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seadus (RT I 1995, 31, 387; 1997, 40, 619; 2002, 27, 152; 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69) tunnistatakse kehtetuks.
§ 51. (1) Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse alusel Riigikogu poolt ratifitseeritud välislaenulepingute alusel Eesti Vabariigi poolt võetud laenud on eelarvelaenud.
(2) Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse alusel moodustunud välislaenude teenindamise reservi vahendid ning tagatisreservi vahendid kantakse riigieelarve vahenditesse, mille arvel suurendatakse kassareservi. Eesti Vabariigile välislaenude võtmise ja välislaenulepingutele riigigarantiide andmise seaduse alusel antud laenude kasutajatelt laekuvad summad, samuti tagatisreservist saadud vahendite hüvitamise korral tagastatud vahendid kantakse riigieelarvesse.
§ 52. (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkti 1, millega muudetakse riigieelarve seaduse § 8 lõiget 2, kohaldatakse ka 2003. aasta riigieelarvele.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |