§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus reguleerib ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete pakkumismenetluste ettevalmistamist ja pakkumismenetluse läbiviimiseks vajalike dokumentide suhtes esitatavaid nõudeid.

§ 2. Ehitustöö riigihange

(1) Ehitustöö on mis tahes viisil tehtav töö, mis on seotud ehitise ehitamisega, sealhulgas ehitise või selle osa püstitamise, laiendamise, rekonstrueerimise, restaureerimise, remondi ja lammutamisega, tehnosüsteemide paigaldamise ja nende muutmisega, või eespool nimetatud töö koos sama ehitise projekteerimisega või muu ehitamisega seotud töö, mille tulem vastab ostja poolt kindlaks määratud nõuetele ja täidab majanduslikku või tehnilist funktsiooni.

(2) Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine, ehitise projekteerimine, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine ning ehitusjuhtimine loetakse teenuseks.

§ 3. Ehitise projekteerimine

(1) Ehitise projekteerimine hõlmab nii hoone kui ka rajatise projekteerimist.

(2) Projekteerimine on:
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.

(3) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt.

§ 4. Maksumuse arvutus

(1) Ostja koostab enne riigihanke pakkumismenetluse algust riigihanke eeldatava maksumuse arvutuse, mille eesmärk on:
1) määrata riigihanke kulud, sealhulgas hankelepinguga seotud kulud ja ostja poolt pakkujale ehitustööde teostamiseks üleantavate asjade maksumus;
2) võimaluse korral arvutada riigihanke tasuvus ehitise kasutuskulusid arvestades;
3) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine;
4) määrata riigihanke pakkumise tagatise suurus.

(2) Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel lähtutakse maksumuse arvutamise aja keskmistest turuhindadest.

(3) Lisaks riigihanke eeldatava maksumuse koostamisele koostab ostja lähtuvalt riigihanke objekti olemusest riigihanke objekti toimimiseks vajalike kulude loetelu.

§ 5. Pakkujate või pakkumismenetluses osalemise taotlejate kvalifitseerimisel esitatavad nõuded

(1) Ostja peab pakkujatele või pakkumismenetluses osalemise taotlejatele esitatavate nõuete kindlaksmääramisel võtma arvesse, et ehituse hea tava kohaselt ei osale sama objekti ehitustööde teostamisel ehitise projekteerimise või ehitusjuhtimise teenuse osutaja.

(2) Ostja võib pakkujalt või pakkumismenetluses osalemise taotlejalt nõuda, et pakkumises oleks välja toodud, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatsetakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega, kusjuures allhange ei vähenda pakkuja enda vastutust.

§ 6. Pakkumise kutse dokumentide koostamine

(1) Pakkumise kutse dokumendid peavad olema esitatud selliselt, et nad oleksid üheselt mõistetavad kõikidele pakkujatele.

(2) Pakkumise kutse dokumentides esitatakse lähtuvalt riigihanke objekti olemusest §-des 7–19 nimetatu.

(3) Pakkumise kutse dokumentide õigsuse eest vastutab ostja.

§ 7. Tagatis

(1) Ostja võib nõuda pakkujalt tagatist. Pakkumise tagatis määratakse ostja hinnangul eeldatava maksumuse alusel konkreetse rahasummana ja see ei või ületada 1% eeldatavast riigihanke maksumusest ostja hinnangul.

(2) Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga või rahasumma deponeerimisega ostja arvelduskontole.

(3) Rahvusvahelisest piirmäärast madalama maksumusega ehitustööde ehitusaegne tagatis peab olema 10% ja garantiiaegne tagatis 2% pakkumise maksumusest. Selliste ehitustööde garantiiaegse tagatise kehtivusaeg peab olema sama mis ehitustööde garantii kestus.

§ 8. Hindamiskriteeriumid

(1) Hindamiskriteeriumidena võib ostja lisaks hinnakriteeriumile kasutada riigihanke objekti omapärast ja hankelepingu täitmise kestusest tingitud kriteeriume, kusjuures ehituse hea tava kohaselt ei kasutata hindamiskriteeriumina ehitustööde garantii kestust.

(2) Ajakriteerium esitatakse pakkumise kutse dokumentides hindamiskriteeriumina juhul, kui ostja jaoks on oluline lühike hankelepingu täitmise kestus. Ajakriteeriumi kasutamisel tuuakse pakkumise kutse dokumentides ära igale konkreetsele ajaühikule vastav osakaal.

(3) Ehitise kvaliteedinõuetel põhinevat kvaliteedikriteeriumi kasutatakse juhul, kui riigihanke objektiks olevale ehitisele on võimalik rakendada erinevaid kvaliteedinõudeid. Ehitise kvaliteedikriteeriumi kasutamisel esitatakse pakkumise kutse dokumentides konkreetsele kvaliteedinõudele vastav osakaal.

(4) Kvaliteedi tagamise kriteeriumiks on hankelepingu täitmise käigus riigihanke objekti kvaliteedinõuete tagamiseks pakkuja poolt kasutatavad konkreetsed meetmed. Pakkumise kutse dokumentides tuuakse ära kvaliteedi tagamise erinevatele meetmetele vastav osakaal.

(5) Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal protsentides või väärtuspunktides esitatakse pakkumise kutse dokumentides. Kõik hindamiskriteeriumid peavad võimaldama pakkumisi objektiivselt hinnata ja võrrelda.

§ 9. Tehniline kirjeldus

(1) Tehniline kirjeldus on ehitiste projekteerimise riigihanke korral hankelepingut täita võimaldavas ulatuses ja mahus esitatud ehitada kavandatavat ehitist käsitlevad joonised, seletused, nõuded, sealhulgas kvaliteedinõuded, ja muud vajalikku informatsiooni sisaldavad dokumendid, nagu näiteks ehitise ruumiprogramm.

(2) Tehniline kirjeldus on ehitustöö riigihanke korral hankelepingut täita võimaldavas ulatuses ja mahus esitatud ehitada kavandatavat ehitist käsitlev ehitusprojekt, ehitisele esitatavad nõuded, sealhulgas kvaliteedinõuded, ja muud vajalikku informatsiooni sisaldavad dokumendid.

(3) Tehniline kirjeldus peab sisaldama:
1) riigihanke objektile esitatud nõudeid, sealhulgas kvaliteedinõudeid;
2) hankelepingu maksumuse määramise viisi;
3) töövõtu korralduse meetodit;
4) riigihanke teostamiseks pakkujale üleantavate asjade ja osutatavate teenuste loetelu, mida ostja oskab momendil esitada.

(4) Lisaks lõikes 3 märgitule peab ehitustöö riigihanke, välja arvatud projekteerimis-ehitustöövõtu meetodil korraldatav riigihange, tehniline kirjeldus sisaldama:
1) ehituskulude liigitust;
2) ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, kui vastavalt õigusaktidele peab ehitusluba või kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek olemas olema;
3) vajadusel ehitustöö riigihanke eeldatava maksumuse arvutuse koostamise aluseks olevaid töömahtusid.

(5) Projekteerimis-ehitustöövõtu meetodil korraldatava riigihanke korral peab tehniline kirjeldus sisaldama viidet, et hankeleping sõlmitakse ühe pakkujaga, kes teostab nii ehitise projekteerimise kui ka ehitustöö.

§ 10. Hankelepingu maksumuse määramine

(1) Hankelepingu maksumus määratakse lähtuvalt riigihanke objektist:
1) fikseeritud kogusummahinnana;
2) fikseeritud kogusummahinnana, millele lisandub pakkuja poolt fikseeritud üksushinnal ja tegelikel töömahtudel põhinev hind;
3) pakkuja poolt fikseeritud üksushinnetega ja orienteeruvate töömahtudega.

(2) Kui töömahtusid on võimalik enne hankelepingu täitmist täpselt fikseerida, määratakse hankelepingu maksumus fikseeritud kogusummahinnana.

(3) Kui töömahtusid ei ole võimalik enne hankelepingu täitmist täpselt fikseerida, võib hankelepingu maksumuse määramisel kasutada:
1) orienteeruvaid töömahtusid ja pakkuja poolt fikseeritud üksushindeid, kusjuures lõplikud töömahud määratakse ehitustöö tulemi ülesmõõtmise teel ning hankelepingu lõpliku maksumuse määramisel kasutatakse pakkuja poolt pakkumise maksumuse arvutustes kasutatud orienteerivate töömahtude üksushindeid;
2) orienteeruvaid töömahtusid ning pakkuja poolt fikseeritud kogusummahinda ja pakkuja poolt fikseeritud üksushindeid, kusjuures lõplikud töömahud määratakse ehitustöö tulemi ülesmõõtmise teel ning hankelepingu lõpliku maksumuse määramisel lisatakse kogusummahinnale pakkuja poolt pakkumise maksumuse arvutustes kasutatud orienteerivate töömahtude üksushinnetel ja tegelikel töömahtudel põhinev hind.

(4) Kui see on tehnilises kirjelduses ette nähtud, sisaldab hankelepingu maksumuse määramise viis ka ehitushinnaindeksi arvestamise võimalust.

§ 11. Ehitusprojekt

(1) Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks ehitisele ettenähtud nõuetele.

(2) Ehitusprojektis esitatakse need ehitise tehnilised andmed, mis on asjakohased ning mida on otstarbekas ja võimalik määrata.

(3) Ostja määrab riigihanke objekti omadustest lähtuvalt ehitusprojekti ulatuse ja mahu, võttes arvesse käesolevas paragrahvis nimetatut.

(4) Ehitusprojektis sisalduvad:
1) arhitektuuriosa;
2) ehituskonstruktsiooniosa;
3) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusosa;
4) veevarustus- ja kanalisatsiooniosa;
5) elektripaigaldiste osa;
6) ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslikud nõuded ning nende nõuete täitmist tagavate meetmete kirjeldus, sealhulgas kasutatud standardite loetelud;
7) krundi ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimustööde andmed.

(5) Ehitise rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde korral sisaldab ehitusprojekt võimalusel lisaks lõikes 4 nimetatule:
1) olemasoleva ehitise mõõdistusprojekti;
2) olemasoleva ehitise geodeetilise mõõdistamise andmeid, sealhulgas vajumisvaatluste andmeid;
3) olemasoleva ehitise tehnilise ekspertiisi andmeid;
4) olemasoleva ehitise varasemat ehitusprojekti ja ümberehituste tööjooniseid.

§ 12. Ehitusprojekti arhitektuuriosa

Ehitusprojekti arhitektuuriosas sisalduvad vähemalt:
1) ehitise arhitektuurijoonised, sealhulgas plaanid, vaated, lõiked mõõtkavas kuni 1:200;
2) ehitise jaotus tuletõkkesektsioonideks;
3) liiklusskeemid, evakuatsiooniskeemid;
4) asendiplaani joonised mõõtkavas kuni 1:2000;
5) vertikaalplaneerimise skeem;
6) kasutatava tehnoloogia kirjeldus;
7) arhitektuuriosa seletuskiri.

§ 13. Ehitusprojekti ehituskonstruktsiooniosa

Ehitusprojekti ehituskonstruktsiooniosas sisalduvad vähemalt:
1) ehitise kavandatav kestvus ehk nn ehitise tööiga;
2) koormused, põhimaterjalid, konstruktsioonisammud, silded;
3) piirdetarindite nõutavad soojapidavused ja mürapidavused;
4) vundeerimismooduse kirjeldus;
5) erinevate ehituskonstruktsioonide analüüsitud variantide kirjeldus ja valiku põhjendus;
6) konstruktsiooni põhielementide paiknemise üldjoonised ja montaažiskeemid mõõtkavas kuni 1:200;
7) konstruktsiooni põhilised detailid mõõtkavas kuni 1:50.

§ 14. Ehitusprojekti kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusosa

(1) Ehitusprojekti kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusosas sisalduvad vähemalt:
1) küttesüsteemi põhimõte ja küttekehade paiknemine;
2) ühendus soojusallikaga, nagu näiteks kohaliku katlamaja ja kaugküttevõrguga;
3) ehitise energiavajadus, milleks on soojusvajadus, külmavajadus ja elektrivajadus;
4) ventilatsiooni põhimõte, süsteemide hulk ja võimsus, süsteemide teeninduspiirkonnad, õhu töötlemine;
5) süsteemide ja põhiliste seadmete tehnilised parameetrid;
6) torustike paiknemine, sealhulgas torušahtide ja ripplagede vajadus;
7) tehnoruumid, paiknemine ja suurus;
8) välistorustike plaanid geodeetilisel plaanil.

(2) Ehitusprojekti kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide paiknemise skeemid esitatakse vajadusel mõõtkavas kuni 1:200.

§ 15. Ehitusprojekti veevarustus- ja kanalisatsiooniosa

Ehitusprojekti veevarustus- ja kanalisatsiooniosas sisalduvad vähemalt:
1) veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniline kirjeldus, millest selgub torustike ja veetarbijate paiknemine, süsteemide hulk ja vooluhulgad, veevajadus, tuleohutuse nõuded veevarustusel, sealhulgas kustutusvee vajadus, ühendused välistorustikega, tehnoruumid, paiknemine ja suurus, erijuhtudel süsteemide põhimõtteskeemid kogu ehitise kohta või paiknemisskeemid mõõtkavas kuni 1:100;
2) tööstushoone korral tehnoloogilised plaanid ja lõiked koos põhiseadmete näitamisega, tehnoloogilised äravoolud, ligikaudsed andmed tehnoloogilise veevajaduse ja heitvee puhastamise vajaduse kohta, tehnoloogilised äravoolud;
3) välistorustike plaanid märgituna geodeetilisel plaanil.

§ 16. Ehitusprojekti elektripaigaldiste osa

(1) Ehitusprojekti elektripaigaldiste osas sisalduvad vähemalt tugevvoolupaigaldis ja nõrkvoolupaigaldis.

(2) Tugevvoolupaigaldis võib koosneda järgmistest osadest:
1) elektrivarustusosa;
2) elektrijaotussüsteemid;
3) elektrivalgustussüsteemid;
4) elekterküttesüsteemid;
5) erisüsteemid.

(3) Nõrkvoolupaigaldis võib koosneda järgmistest osadest:
1) automaatika, sealhulgas ehitise automaatika ja tehnoloogiline automaatika;
2) infoedastus- ja turvasüsteemid, sealhulgas telefonside, andmeside, antennisüsteem, helindus, audio-videosüsteemid, tulekahjusignalisatsioon, valvesignalisatsioon, videovalve, läbipääsusüsteem, erisüsteemid.

(4) Elektrivarustusosas sisalduvad:
1) seletuskiri tehniliste üldandmete, süsteemide kirjelduse ja võimsuse vajaduse andmetega;
2) koormuste arvutuste tabel;
3) asendiplaan olemasolevate, teisaldatavate ja uute elektrivõrkudega;
4) elektrivarustuse skeem;
5) elektri jaotusvõrgu skeem;
6) tehnoruumide, nagu näiteks alajaam, peajaotla ja diiselgeneraatori ruum, ligikaudne planeering koos seadmete paigutusega;
7) põhiliste kaabliteede ja kilbiruumide plaanid;
8) tüüpruumide plaanid;
9) süsteemide skeemid.

(5) Automaatikaosas sisalduvad:
1) seletuskiri tehniliste üldandmete ja süsteemide kirjeldusega;
2) süsteemide üldskeemid ja vajadusel plaanid.

(6) Infoedastus- ja turvasüsteemide osas sisalduvad:
1) seletuskiri tehniliste üldandmete ja süsteemide kirjeldusega;
2) asendiplaan koos välisvõrkudega;
3) tehnoruumide, nagu näiteks valveruum, valveseadmete ruum, serveriruum ja jaotlad, plaanid;
4) süsteemide põhimõtteskeemid ja vajadusel plaanid.

§ 17. Ehitustöö dokumenteerimise nõuded

(1) Ehitustöö riigihanke pakkumismenetluse ajal tagab ostja pakkujale ehitise kohta käiva dokumentatsiooni kättesaadavuse selle olemasolu korral.

(2) Ehitustöö riigihanke korral tagab hankelepingu täitja ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise.

§ 18. Nõuded pakkumisele

(1) Pakkumises esitatavad töömahud tuleb anda pakkumise kutse dokumentides esitatud tehnilise kirjelduse kohaselt.

(2) Pakkuja esitatud pakkumise maksumus peab sisaldama kõiki pakkumises esitatud töömahtusid. Hinnatud töömahtude loetelu on pakkumise osa.

(3) Hankelepingu täitja tagab § 17 lõikes 2 nimetatud dokumentide üleandmise ostjale hiljemalt hankelepingu lõppemisel, kusjuures üle antakse vähemalt:
1) ehitusprojekt ja selle muudatused;
2) ehitustööde päevik;
3) kaetud tööde aktid;
4) töökoosolekute protokollid;
5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid.

§ 19. Hankeleping

Hankelepingus peavad olema määratud kõik riigihanke rahalised, tähtajalised ja mahulised kohustused, sealhulgas maksetingimused, riigihanke objekti kindlustusega seonduv ja ostja poolt pakkujale ehitustööde teostamiseks üleantavate asjade või osutatavate teenuste loetelu.

§ 20. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a.