1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise üldised nõuded.

§ 2. Mõisted

(1) Telekommunikatsioonivõrk on ülekandesüsteem koos selle juurde kuuluvate lülitusseadmete ning muude abisüsteemide ja -rajatistega, mis võimaldab telekommunikatsioonivõrgu kindlaksmääratud lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel elektriliste või elektromagnetiliste signaalide edastamist kaabli kaudu, raadio-, optiliste või muude vahenditega.

(2) Telekommunikatsioonivõrgu opereerimine on telekommunikatsioonivõrgu loomise, arendamise või kasutamise korraldamine.

(3) Telekommunikatsioonivõrgu rikkeks loetakse telekommunikatsiooniteenuse kasutamisvõimaluse täielikku või osalist puudumist.

(4) Telekommunikatsiooniteenus seisneb signaalide edastamises või suunamises telekommunikatsioonivõrgus või -võrkudes ning ühenduste loomises telekommunikatsioonivõrgu või -võrkude lõpp-punktide vahel.

(5) Telekommunikatsiooniteenuse osutamine on tegevus, mis hõlmab telekommunikatsiooniteenuse loomise, arendamise ja pakkumise või nende korraldamisega seotud toimingud. Telekommunikatsiooniteenuse osutamine või mitteosutamine ei sõltu selle teenuse eest tasu võtmisest või mittevõtmisest.

(6) Telefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktidega üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab edastada kõnet statsionaarsete lõpp-punktide ja sidumispunktide vahel ning vastab telefonivõrgule kehtestatud nõuetele.

(7) Mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele.

(8) Raadiovõrk on teatud kindlaksmääratud raadiosageduskanalil või -kanalitel ja territooriumil ühtses süsteemis töötavate raadioseadmete kogum.

(9) Püsiliin on telekommunikatsioonivõrgu kahe punkti vahel signaalide mittekommuteeritavat edastamist võimaldav ühendus, mille juurde võivad kuuluda tehniliste parameetrite ja marsruudi juhtimisvõimaluse efektiivseks kasutamiseks vajalikud abisüsteemid.

(10) Püsiliinivõrk käesoleva määruse tähenduses on mittekommuteeritav telekommunikatsioonivõrk, mis koosneb omavahel ühendatud püsiliinidest.

(11) Pakettkommutatsioon käesoleva määruse tähenduses on sõnumi edastamine kindlaksmääratud või kindlaks määramata pikkusega pakettidena, kus iga üksiku paketi liikumise tee võib olla erinev sõltuvalt vaba ressursi jaotusest võrgus ja kus pakett sisaldab informatsiooni adressaadi kohta.

(12) Lülitatav lairibavõrk käesoleva määruse tähenduses on pakettkommutatsiooni kasutav andmesidevõrk.

(13) Telefoniteenus on telekommunikatsiooniteenus, mis võimaldab tarbijale ühenduse telefonivõrguga või sidumise kaudu teiste telekommunikatsioonivõrkudega ja kõne edastamist lõpp-punktide vahel.

(14) Taksofoniteenus on telefoniteenus üldkasutatava telefoni (taksofoni) vahendusel.

(15) Mobiiltelefoniteenus on telekommunikatsiooniteenus, mille osutamine seisneb osalise või täieliku raadioside loomises kõne edastamiseks liikuvale tarbijale ning mis hõlmab osaliselt või täielikult mobiiltelefonivõrku.

(16) Püsiliiniteenus käesoleva määruse tähenduses on telekommunikatsiooniteenus, mis seisneb lepingu alusel püsiliini kasutusse andmises signaalide mittekommuteeritavaks edastamiseks omavahel püsiliiniga ühendatud kahe punkti vahel.

(17) Andmesideteenus käesoleva määruse tähenduses on telekommunikatsiooniteenus, mis võimaldab tarbijale ühenduse telekommunikatsioonivõrguga või sidumise kaudu teiste telekommunikatsioonivõrkudega ja sõnumi edastamise lõpp-punktide vahel.

(18) Raadiosideteenus käesoleva määruse tähenduses on telekommunikatsiooniteenus, mille osutamine seisneb ühenduse loomises ja signaalide edastamises telekommunikatsioonivõrgu abil, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet.

(19) Juurdepääsuteenus ja spetsiaalne juurdepääsuteenus käesoleva määruse tähenduses on telekommunikatsiooniteenus, mille osutamine seisneb telekommunikatsioonivõrgu kasutada andmises või ühiskasutamises teenuste osutamiseks tarbijale või teisele telekommunikatsiooniteenuse osutajale.

(20) Operaatorteenus käesoleva määruse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu operaatori või telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt tarbija mitteautomaatne kommuteerimine.

(21) Telekommunikatsioonivõrkude vastastikune sidumine (interconnection) (edaspidi sidumine) on kahe telekommunikatsioonivõrgu tehniline ja loogiline ühendamine viisil, mis võimaldab osutada telekommunikatsiooniteenuseid kasutajale, kellel on juurdepääs ühendatud telekommunikatsioonivõrkudele.

(22) Sidumisteenus on telekommunikatsiooniteenus, mis seisneb kahe telekommunikatsioonivõrgu vastastikuses sidumises ja nende võrkude vahel signaalide suunamises, kommuteerimises või edastamises.

(23) Sidumispunkt käesoleva määruse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu füüsiline punkt, mille kaudu toimub sidumine ning tagatakse telekommunikatsioonivõrkude ja osutatavate telekommunikatsiooniteenuste koostalitusvõime.

(24) Telekommunikatsioonivõrkude sidumise leping (edaspidi sidumisleping) on telekommunikatsioonivõrkude operaatorite vahel sõlmitud kirjalik leping, millega reguleeritakse nende telekommunikatsioonivõrkude sidumise tehnilised, ärilised ja muud küsimused.

(25) Sidumisliin käesoleva määruse tähenduses on sidumiseks kasutatav püsiliin, mis läbib sidumispunkti.

(26) Põhiliin käesoleva määruse tähenduses on juurdepääsuvõrgu osa, mis ühendab lõpp-punkti ja vastavat piirkonda teenindavat telefonijaama.

(27) Helistaja tuvastamine (calling line identification - CLI) käesoleva määruse tähenduses on kõnet alustava tarbija telefoninumbri näidu edastamine kõnet vastuvõtvale tarbijale.

(28) Kohalik kõne käesoleva määruse tähenduses on kõne, mille kõnet alustav ja kõnet vastuvõttev tarbija asuvad samas geograafilise piirkonna suunanumbri regioonis kehtiva Eesti numeratsiooniplaani tähenduses.

(29) Riigisisene kõne käesoleva määruse tähenduses on riigipiire mitteületav kõne, mille kõnet alustav ja kõnet vastuvõttev lõppseade asuvad erinevas geograafilise piirkonna suunanumbri regioonis kehtiva Eesti numeratsiooniplaani tähenduses.

(30) Rahvusvaheline kõne käesoleva määruse tähenduses on kõne, mille kõnet alustav ja kõnet vastuvõttev lõppseade asuvad eri riikides.

(31) Telekommunikatsioonivõrgu sisene kõne käesoleva määruse tähenduses on kõne, mille kõnet alustav ja kõnet vastuvõttev lõppseade asuvad samas telekommunikatsioonivõrgus.

(32) Telekommunikatsioonivõrkude vaheline kõne käesoleva määruse tähenduses on kõne, mille kõnet alustav ja kõnet vastuvõttev lõppseade asuvad erinevates telekommunikatsioonivõrkudes.

(33) Internet käesoleva määruse tähenduses on telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel.

(34) Internetiteenus käesoleva määruse tähenduses on andmesideteenuse liik, mis seisneb internetile juurdepääsu võimaldamises internetiserveri kaudu.

2. peatükk
ÜLDKASUTATAV TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUS

§ 3. Telekommunikatsiooniteenuste liigid

Telekommunikatsiooniteenused jagunevad:
1) telefoniteenus;
2) mobiiltelefoniteenus;
3) püsiliiniteenus;
4) andmesideteenus;
5) sidumisteenus;
6) juurdepääsuteenus;
7) raadiosideteenus.

§ 4. Telekommunikatsiooniteenuste alaliigid

Järgnevad telekommunikatsiooniteenused jagunevad alaliikideks vastavalt järgmistele loeteludele.

(1) Telefoniteenuse hulka kuuluvad kõne edastamise viisid, mille puhul tarbija lõppseadmeks on üldkasutatava kommuteeritava telefonivõrgu tarbija liidesega ühendatav seade. Telefoniteenus jaguneb:
1) telefonivõrgusisene kõne;
2) telefonivõrkude vaheline kõne;
3) telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu vaheline kõne;
4) kohalik kõne;
5) riigisisene kõne;
6) rahvusvaheline kõne;
7) taksofoniteenus.

(2) Mobiiltelefoniteenus jaguneb:
1) maapealne võrgusisene kõne;
2) maapealsete võrkude vaheline kõne;
3) kõne kosmosesidevõrgus;
4) kõne maapealse ja kosmosesidevõrgu vahel;
5) kõne lennukitel paiknevate terminalidega mobiiltelefonivõrgus;
6) kõne laevadel paiknevate terminalidega mobiiltelefonivõrgus.

(3) Andmesideteenus jaguneb:
1) internetiteenus;
2) muu andmesideteenus.

(4) Sidumisteenus jaguneb:
1) sidumine samas riigis paikneva telekommunikatsioonivõrguga;
2) sidumine teise riigi territooriumil paikneva telekommunikatsioonivõrguga;
3) sidumine kosmoses paikneva telekommunikatsioonivõrguga.

(5) Juurdepääsuteenus jaguneb:
1) juurdepääs telekommunikatsioonivõrgule;
2) spetsiaalne juurdepääs telekommunikatsioonivõrgule;
3) operaatorteenus.

3. peatükk
NÕUDED ÜLDKASUTATAVA TELEKOMMUNIKATSIOONIVÕRGU OPEREERIMISELE VÕI ÜLDKASUTATAVA TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSE OSUTAMISELE

§ 5. Üldised nõuded

(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel on lubatud kasutada üksnes teede- ja sideministri 31. märtsi määrusega nr 19 kinnitatud «Eesti raadiosageduste plaanis» (RTL 2000, 45, 671; 90, 1389) primaarseks kasutuseks ettenähtud raadiosagedusi ja raadiosagedusala, mille kasutusviisiks ei ole sätestatud üldkasutatav.

(2) Telekommunikatsioonivõrgu operaator ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud jälgima Vabariigi Valitsuse poolt «Telekommunikatsiooniseaduse» § 37 lõike 3 alusel kehtestatud telekommunikatsioonivõrgu opereerimise või telekommunikatsiooniteenuse osutamise tehnilisi nõudeid, kui see on vajalik riigi julgeoleku seisukohalt või jälitusametkonnale jälituse erandtoimingute läbiviimise võimaldamiseks.

(3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud võimaldama Sideameti järelevalvet teostavale ametnikule juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgule ja telekommunikatsioonivõrgu dokumentidele järelevalve toimingute teostamiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(4) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator on kohustatud edastama kõnet alustava tarbija telefoninumbri kohaliku ja riigisisese kõne korral kõnet vastuvõtvale tarbijale (calling line identitification, edaspidi CLI), kui see on tehniliselt võimalik. Helistaja tuvastamine (CLI) on lubatud vaid juhul, kui kõne alustaja ei ole seda keelanud ja teistel seaduses ettenähtud juhtudel. Rahvusvahelise kõne korral lähtutakse eri riikides asuvate telekommunikatsioonivõrkude operaatorite omavahelistest kokkulepetest.

§ 6. Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise tingimused

(1) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud koostama ja tegema avalikult kättesaadavaks ja järgima osutatava telekommunikatsiooniteenuse kirjeldust.

(2) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud esitama osutatava üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse kirjelduse Sideametile teenuse registreerimisel.

(3) Telekommunikatsiooniteenuse kasutaja telefoninumbrit võib ühepoolselt muuta ainult õigusaktidest tulenevatel või tehnilistel põhjustel, teatades sellest tarbijale vähemalt kaks kuud ette.

(4) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse kasutamiseks liitumisavalduse esitanud isikul on õigus sõlmida liitumisleping 45 päeva jooksul, arvates telekommunikatsiooniteenuse võimaldamise teate kättesaamisest.

(5) Kui üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse kasutamiseks liitumisavalduse esitanud isik ei ole 45 päeva jooksul pärast teate kättesaamist liitumislepingu sõlmimiseks telekommunikatsiooniteenuse osutaja poole pöördunud, loetakse avaldus tagasivõetuks.

§ 7. Arved

(1) Telekommunikatsiooniteenuse osutamisel peab esitama tarbijale arve mitte harvem kui üks kord kuus, sõltumata telekommunikatsiooniteenuse osutamise mahust. Tarbija ja telekommunikatsiooniteenuse osutaja võivad liitumislepingus sätestada kuust erineva perioodi. Nõue ei kehti telekommunikatsiooniteenuse osutamisel vastava maksekaardi vahendusel.

(2) Telekommunikatsiooniteenuse osutamisel peab esitama tarbijale arve eelmisel perioodil tarbitud teenuste eest hiljemalt järgmise perioodi esimese seitsme päeva jooksul.

(3) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamisel peab tarbijale võimaldama telekommunikatsiooniteenuse eest tasumist sularahas, maksekorraldusega või maksekaardiga.

(4) Telekommunikatsiooniteenuse osutamisel esitatakse arve kas paber- või elektroonilisel kandjal või mõnel muul viisil. Arve esitamise viis peab olema fikseeritud liitumislepingus.

(5) Arve maksetähtaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat, alates arve väljastamise kuupäevast.

(6) Tarbija nõudmisel on telekommunikatsiooniteenuse osutaja kohustatud esitama teenuse kasutuse eristuse, tasu arvestamise ühikute ja tasumääradega arve lisa, mille alusel on tarbijal võimalik kontrollida telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt esitatud arve õigsust.

(7) Eristatud teenuse, tasu arvestamise ühikute ja tasumääradega arve koostamise tasu peab olema kulupõhine.

(8) Kui tarbija vaidlustab telekommunikatsiooniteenuse tasu suuruse, siis telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud tagama arve algandmete säilitamise vaidlustamise aja jooksul, alates telekommunikatsiooniteenuse osutamisest, kui liitumislepingus ei ole sätestatud pikemat tähtaega. Andmete mittesäilimise korral lahendatakse vaidlus tarbija kasuks, sõltumata andmete mittesäilimise põhjusest.

(9) Telekommunikatsiooniteenuse tasu suurust võib vaidlustada kuni ühe aasta jooksul, alates telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest arve esitamisest.

§ 8. Politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse

(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimisel ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamisel peab võimaldama tasuta ühendust politsei, kiirabi ja päästeteenistuse lühinumbritega, sellise kõne teostaja telefoninumbri ja andmete (tarbija nimi või aadress või helistaja asukoht) kindlaksmääramist, et teavitada politseid, kiirabi või päästeteenistust, kui selliste andmete kindlaksmääramine on tehniliselt ning telekommunikatsioonivõrgu ja terminaliseadme tööpõhimõtte kohaselt võimalik. Nimetatud kohustus laieneb ka tarbijate kohta:
1) kes on piiranud oma andmete avaldamist;
2) kelle telefoninumbri näitamine on keelatud.

(3) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamisel peab politseid, kiirabi ja päästeteenistust informeerima kohustusest järgida käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud piiranguid teabe avaldamise kohta ja solidaarsest vastutusest telekommunikatsiooniteenuse osutajaga teabe salastatuse säilimise eest.

§ 9. Puudega inimesele telekommunikatsiooniteenuse osutamine

(1) Puudega inimesele osutatav telefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on telefoniteenus, mis võimaldab eriterminali vahendusel sõnumi edastamist lõpp-punktide vahel.

(2) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud eriterminaliga teenust osutama mitte kallimalt kui samaväärset telefoniteenust.

(3) Eriterminaliga telefoniteenuse osutamisele laienevad kõik käesolevas määruses ja muudes õigusaktides telefoniteenusele kehtestatud kvaliteedi- ja tehnilised nõuded.

§ 10. Hoonete ja rajatiste ühiskasutus

(1) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab sidumis- või spetsiaalse juurdepääsu teenuse osutamiseks võimaldama teisel üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatoril või telekommunikatsiooniteenuse pakkujal:
1) kasutada seadmete ja aparaatide paigaldamiseks hoone või rajatise hõivamata mahtu või mahtu, mille hõivamist ei ole ette nähtud lähema kolme aasta jooksul või lubama hoonet või rajatist vajaliku mahuni laiendada, kusjuures ta ei tohi varjata teavet hoone või rajatise ja selle kasutamise võimaluste kohta;
2) hoone või rajatise hõivamata mahu või mahu, mille hõivamist ei ole ette nähtud lähema kolme aasta jooksul, puudumise korral või võimatuse korral rajatist vajaliku mahuni laiendada peab hoone või rajatise omanik pakkuma alternatiivse telekommunikatsiooniteenuse osutamist võimaldava majanduslikult efektiivse kulupõhise lahenduse;
3) võimaldama sidumis- või spetsiaalse juurdepääsuteenuse taotleja ligipääsu nimetatud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks paigaldatud seadmete ja aparaatide kontrollimise ja remondi eesmärgil.

(2) Hoonet või rajatist omav olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab kohtlema kõiki hoone või rajatise kasutajaid võrdselt ja tagama, et hoone või rajatise kasutamise samade eelduste korral rakendatakse samaseid tingimusi. Hoone või rajatise kasutamise eest võetav tasu peab võrdeliselt vastama hoonet või rajatist omava olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori hoone või rajatise rajamise ja hooldamise kuludele.

(3) Hoone või rajatise kasutamist taotlev või hoone või rajatise kasutamise lepingu sõlminud või vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2 alternatiivse pakkumise saanud isik, kes leiab, et hoonet või rajatist ei anta tema kasutusse taotletavas mahus või hoone või rajatise kasutamise eest nõutakse ebaõiglast tasu või esitatakse muid diskrimineerivaid nõudeid, võib esitada olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori tegevuse peale kaebuse Sideametile. Sideamet lahendab kaebuse «Telekommunikatsiooniseaduse» §-s 92 sätestatud korras ja tähtaegadel.

(4) Hoone või rajatise kasutamine või laiendamine fikseeritakse lepingus.

4. peatükk
NÕUDED ÜLDKASUTATAVA TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSE KVALITEEDILE

§ 11. Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise kvaliteedinäitajad

(1) Ühenduse loomise aeg on ajavahemik viimase numbri valimisest kuni vastussignaali või ühenduse loomise võimatusest informeeriva signaali või sõnalise teate saamiseni.

(2) Telekommunikatsioonivõrguga liitumise aeg on ajavahemik alates taotluse esitamise päevast telekommunikatsioonivõrguga liitumiseks kuni selle taotluse rahuldamiseni, juhul kui taotluse esitamise ajal oli taotluse rahuldamise võimalus olemas.

(3) Ebaõnnestunud ühenduseks loetakse olukorda, kui kõne algataja ei saa kindlaksmääratud aja jooksul signaali või teavet, mis näitab, et tema kõne on ühendatud, et valitav number on kinni või mingil muul viisil teavitab kõne algatajat ühenduse loomise võimatusest kõnet lõpetava telekommunikatsioonivõrgu poolt. Ajad erinevate telekommunikatsiooniteenuste jaoks määratakse vastavalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute, edaspidi ETSI) standardis ETR 138 ed.2 (1997-12) (ETSI Technical Report) toodud metoodikale.

§ 12. Rikete arv

(1) Rikete arv telefonivõrgus võib olla mitte rohkem kui 0,2 põhiliini kohta ühe kalendriaasta jooksul ning püsiliini kohta kuni 0,5 ühe kalendriaasta jooksul.

(2) Rikete arv mobiiltelefonivõrgus baasjaama kohta kalendriaasta jooksul võib olla kuni 0,2 kalendriaasta jooksul.

§ 13. Rikketeadete vastuvõtmine

(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud kehtestama ööpäevaringse rikketeadete vastuvõtmise korra ja avalikustama rikketeenistuse telefoninumbri, elektronposti aadressi või muu telekommunikatsiooniteenuse tarbijale vastuvõetava teatamise meetodi.

(2) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja rikete kõrvaldamise aeg ja rikketeadete vastuvõtmise kord peab olema fikseeritud liitumislepingus.

(3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja rikketeadete vastuvõtmise telefoninumbrile helistamise tasumäär ei või olla kõrgem kui kohaliku kõne tasumäär.

(4) Üldkasutatava mobiiltelefonivõrgu operaatori ja üldkasutatava mobiiltelefoniteenuse osutaja rikketeadete vastuvõtmise telefoninumbrile helistamise tasumäär ei või olla kõrgem kui võrgusisese kõne tasumäär.

(5) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator on kohustatud kohe teatama telekommunikatsioonivõrgu rikkest üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutajale, kelle poolt osutatava telekommunikatsiooniteenuse toimimine on selle rikke tagajärjel häiritud.

(6) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud kohe teatama telekommunikatsioonivõrgu rikkest üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatorile.

(7) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja vastutab telekommunikatsioonivõrgu korrasoleku eest telekommunikatsiooniteenuse kasutaja ees.

(8) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud suuremate rikete korral kasutajaid teavitama avalike meediakanalite kaudu.

§ 14. Ühenduse loomise aeg

Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud tagama ühenduse loomise aja:
1) telefonivõrgus kohaliku kõne korral mitte üle 10 sekundi;
2) telefonivõrgus riigisisese kõne korral mitte üle 10 sekundi;
3) telefonivõrkude vahel mitte üle 20 sekundi;
4) telefonivõrgust mobiiltelefonivõrku mitte üle 20 sekundi;
5) mobiiltelefonivõrgu sisese kõne korral mitte üle 15 sekundi;
6) mobiiltelefonivõrkude vahel mitte üle 25 sekundi;
7) mobiiltelefonivõrgust telefonivõrku mitte üle 25 sekundi.

§ 15. Ühenduse loomise tõenäosus

Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peavad tagama, et ühenduse loomise tõenäosus kõikidesse telekommunikatsioonivõrkudesse oleks vähemalt 95%.

§ 16. Kvaliteedinäitajate jälgimine

(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator või üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud jälgima ja mõõtma käesolevas määruses toodud telekommunikatsiooniteenuste kvaliteedinäitajaid ning esitama saadud andmete alusel koostatud aasta kokkuvõtte kuude lõikes Sideametile hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks. Kvaliteedinäitajaid jälgitakse ja mõõdetakse vastavalt ETSI standardis ETR 138 ed.2 toodud metoodikale. Võib kasutada ka teisi metoodikaid, mis peavad olema täielikult dokumenteeritud.

(2) Telekommunikatsiooniteenuse jälgimine käesoleva määruse tähenduses on monitooring telekommunikatsiooniteenuse kvaliteedi hindamiseks, mis sisaldab muu hulgas järgmisi meetodeid:
1) manuaalne jälgimine – telekommunikatsiooniteenuse monitooring vaatleja abil, ühtegi automaatset andmesalvestusseadet kasutamata;
2) automaatne jälgimine – telekommunikatsiooniteenuse monitooring automaatse andmesalvestusseadme abil;
3) poolautomaatne jälgimine – telekommunikatsiooniteenuse monitooring, kasutades seadmeid, mis salvestavad teatud andmed automaatselt.

(3) Manuaalset, automaatset ja poolautomaatset jälgimist võib kasutada üheaegselt.

§ 17. Andmete kogumine ja avaldamine

(1) Andmete kogumisel ettevõtte oma tarbeks mõeldud andmekogusse peab üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja arvestama «Andmekogude seaduses» (RT I 1997, 28, 423), «Isikuandmete kaitse seaduses» (RT I 1996, 48, 944), «Riigisaladuse seaduses» (RT I 1994, 45, 720), muudes seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud piiranguid ja seaduses ettenähtud juhul saama andmete kogumiseks loa andmekaitse järelevalveasutuselt.

(2) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud säilitama teavet kõigi tarbija telekommunikatsiooniteenuste kasutamisega seotud toimingute kohta minimaalselt ühe aasta jooksul, arvates toimingu toimumisest, kui seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teist tähtaega.

(3) Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud pidama oma telekommunikatsiooniteenuse tarbijate nimede, aadresside ja neile määratud telefoninumbrite andmekogu, välja arvatud juhul, kui on tegemist telekommunikatsiooniteenuse osutamisega vastava maksekaardi vahendusel.

(4) Üldkasutatava telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja peab tagama, et üldkasutatavatele numbriinfoteenistustele ja teatmike jaoks andmete kogumiseks numbriinfo teenistuste poolt volitatud teenistustele (väljaandjatele) esitatav andmekogu:
1) sisaldab kõige värskemaid saadaolevaid andmeid;
2) on kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega»;
3) on kooskõlas tarbijaga liitumislepingus kokkulepitud tingimustega.

(5) Tarbija kohta käivate andmete avaldamine või mitteavaldamine ning edastamine ja töötlemine peab olema fikseeritud liitumislepingus.

(6) Tarbijaga sõlmitud liitumislepingus peab olema eraldi märgitud, kas helistaja tuvastamine (CLI) on keelatud, lubatud või juhitav.

§ 18. Mobiiltelefonide identifitseerimise registrid

(1) Üldkasutatava GSM-mobiiltelefonivõrgu operaator ja üldkasutatava GSM-mobiiltelefoniteenuse osutaja peavad tagama mobiiltelefonide identifitseerimist võimaldavate andmete registreerimise GSM-mobiiltelefonide identifitseerimise registris (Equipment Identity Register, edaspidi EIR). Mobiiltelefonivõrgu operaator või mobiiltelefoniteenuse osutaja peab tarbija kirjaliku avalduse või politsei õiendi alusel suletud või varastatud mobiiltelefonide andmed, sealhulgas nende seerianumbrid (IMEI), kandma EIR keelatud aparaatide registrisse.

(2) Keelatud aparaatide registrisse kantud, mobiiltelefonivõrgu operaatori poolt kasutada keelatud ja varastatud GSM-mobiiltelefonide kohta peavad üldkasutatava GSM-mobiiltelefonivõrgu operaator ja üldkasutatava GSM-mobiiltelefoniteenuse osutaja edastama informatsiooni teistele GSM-mobiiltelefonivõrgu operaatoritele ja üldkasutatava GSM-mobiiltelefoniteenuse osutajatele, võimaluse korral kasutades selleks keskset GSM-mobiiltelefonide identifitseerimise registrit (Central Equipment Identity Register, CEIR). Registris olevatele mobiiltelefonidele telekommunikatsiooniteenuse osutamine on keelatud kõigis mobiiltelefonivõrkudes.

(3) Teistele standarditele vastavates üldkasutatavates mobiiltelefonivõrkudes on käesolevas paragrahvis sätestatud registri kasutamine kohustuslik, kui see on tehniliselt võimalik.

5. peatükk
TAKSOFONITEENUSE OSUTAMISE NÕUDED

§ 19. Taksofoniteenuse osutamise üldised nõuded

(1) Taksofoniteenuse osutaja on kohustatud tagama:
1) kõigile kasutajatele tasu eest telefonikaartide kättesaadavuse;
2) telefonikaartide tehnoloogia kättesaadavuse uuele taksofoniteenuse osutajale tagamaks telefonikaartide sobivuse igasse taksofoni;
3) ööpäevaringse tasuta ühenduse politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutse lühinumbritega;
4) taksofoniteenuse kasutusjuhendi, mis asub taksofoni juures;
5) võimaluse igas taksofonis kõnet vastu võtta;
6) taksofoni hea akustilise katte;
7) märguande pärast kõne lõppu;
8) taksofonikabiinile ratastooliga ligipääsu.

(2) Taksofoniteenuse osutaja on kohustatud pidama oma taksofonide asukohtade ja taksofonide numbrite andmekogu.

(3) Taksofoniteenuse osutaja on kohustatud koguma andmeid igalt taksofonilt teostatud kõne kohta ja säilitama neid andmeid § 16 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 20. Töökorras taksofonide arv

Taksofoniteenuse osutaja peab tagama, et vähemalt 95% tema halduses olevatest taksofonidest on töökorras.

§ 21. Taksofoniteenuse juhendi üldised nõuded

(1) Taksofoniteenuse kasutamise juhend peab olema taksofoniteenuse kasutajale nähtavas kohas.

(2) Taksofoniteenuse juhend peab vastama järgmistele nõuetele:
1) juhend tuleb esitada võimalikult lihtsas vormis;
2) protseduurietapid peavad olema esitatud loogilises järjekorras;
3) juhend peab olema piisavalt valgustatud;
4) kirja suurus juhendis peab olema vähemalt 12 punkti;
5) kirja tüüp peab olema kergesti loetav;
6) kirja suurus peab muutuma proportsionaalselt (kujundite juures);
7) tekst peab olema lühike ja selge;
8) tehnilisi väljendeid peab vältima;
9) viisakusväljendeid on soovitatav vältida;
10) ühesuguse eseme või tegevuse näitamiseks peab kasutama ühesuguseid termineid;
11) juhendi esitamine eesti keeles on kohustuslik, muid keeli kasutatakse vastavalt «Keeleseadusele» (RT I 1995, 23, 334).

§ 22. Taksofoniteenuse püsijuhendi nõuded

(1) Püsijuhend peab asetsema taksofoni juures taksofoniteenuse kasutajale nähtavas kohas.

(2) Püsijuhendis peab sisalduma:
1) tasumisviis(id);
2) tavalise kõne valimiskord;
3) hädaabikõne valimiskord (näidata ainult nimetus või pilt, telefoninumber ja maksuvaba tunnusmärk);
4) rahvusvahelise kõne valimiskord ja näide (rahvusvaheline kood, riigi kood, piirkonna kood ja telefoninumber);
5) suunakoodide ja tasumäärade info kättesaadavus;
6) kohaliku kõne tasumäär;
7) märge helitugevuse reguleerimise kohta;
8) operaatori valimise numbrid.

(3) Lisateave võib olla vastavalt vajadusele.

§ 23. Taksofoniteenuse muutuva juhendi nõuded

(1) Muutuv juhend on tekst taksofonil, mis peab olema taksofoniteenuse kasutajale nähtavas kohas.

(2) Nõuded muutuvale juhendile:
1) kasutajat peab terminali kasutamisest juhendama kiirete visuaalset tagasisidet andvate teadetega;
2) erinevad tagasiside teated peavad näitama teenuse staatust ja teenuse muutumise staatust;
3) teate liikumatu esituse nõue (soovituslik);
4) teksti kontrast ja värvid ning tagapõhi peavad tagama teksti loetavuse ka nägemispuudega kasutajatele, olenemata valgustustingimustest;
5) ekraani suurus peab olema piisav, et mahutada kogu teate pikkus;
6) lühendeid ei kasutata;
7) informatsioon tasu kohta peab olema ekraanil näha.

6. peatükk
NÕUDED SIDUMISTEENUSELE

§ 24. Sidumisteenuse osutamise mõisted

(1) Signaalide algatamine (call origination) seisneb signaalide edastamises telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktist sidumispunktini.

(2) Signaalide lõpetamine (call termination) seisneb signaali edastamises sidumispunktist telekommunikatsioonivõrgu lõpp-punktini.

(3) Signaalide transiit seisneb signaalide edastamises telekommunikatsioonivõrkude vahel läbi sidumispunkti.

§ 25. Telekommunikatsioonivõrkude vastastikune sidumine ja sidumise tasandid

(1) Sidumine kohalikul tasandil (local level interconnection) käesoleva määruse tähenduses seisneb telekommunikatsioonivõrkude sidumises sidumispunktis, mis on ühendatud sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud telekommunikatsioonivõrgu operaatori telefonijaamaga, mille kaudu on juurdepääs kas ühe «Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega» (RT I 1995, 29, 356) või muu kehtiva õigusaktiga määratud maakonna telekommunikatsiooniteenuse kasutajatele (signaali algatamise või signaali lõpetamise korral) või millega on ühendatud sidumispunkt kolmanda ettevõtja telekommunikatsioonivõrguga sidumiseks (signaalide transiitedastuse korral).

(2) Sidumine ühekordse transiidi tasandil (single transit interconnection, regional level) käesoleva määruse tähenduses seisneb telekommunikatsioonivõrkude sidumises sidumispunktis, mis on ühendatud sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud telekommunikatsioonivõrgu operaatori telefonijaamaga, mille kaudu on juurdepääs vähemalt kahe «Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega» või muu kehtiva õigusaktiga määratud maakondade telekommunikatsiooniteenuse kasutajatele.

(3) Sidumine läbi kahekordse transiidi (double transit interconnection või national level) käesoleva määruse tähenduses seisneb telekommunikatsioonivõrkude sidumises sidumispunktis, mis on ühendatud sidumist pakkuva või sidumiseks kohustatud telekommunikatsioonivõrgu operaatori telefonijaamaga, mille kaudu on juurdepääs kõikidele selle telekommunikatsioonivõrgu operaatori telekommunikatsiooniteenuste kasutajatele (signaali algatamise või lõpetamise korral) ja tema telekommunikatsioonivõrguga seotud kolmandate ettevõtjate telekommunikatsioonivõrkudele (signaali transiitedastuse korral).

(4) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaatori sidumistasandid võivad erineda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud sidumistasanditest, kuid olulise turujõuga ettevõtja on kohustatud sidumislepingu sõlmimisel võimaldama oma telekommunikatsioonivõrgu sidumist teise operaatori telekommunikatsioonivõrguga kohaliku, ühekordse ja kahekordse transiidi tasandite hindadega.

(5) Juhul kui olulise turujõuga telekommunikatsioonivõrgu operaator leiab, et taotleva telekommunikatsioonivõrgu operaatori sidumiskoha või -taseme taotlus on põhjendamatu, võib ta keelduda sidumisteenuse osutamisest üksnes Sideameti nõusolekul.

(6) Telekommunikatsioonivõrkude sidumisel peavad telefonivõrkude ja mobiiltelefonivõrkude operaatorid kasutama SS No 7 signaali võrguprotokolli (Signalling System No 7). Signaali võrguprotokoll SS No 7 peab vastama ITU-T Q.703, Q.704 standarditele. Kasutajaosa taseme signaali võrguprotokolli (User Part) liides peab vastama ISUP1 või ISUP2 (ISDN User Part) protokollile. Vastava protokolli kohta kasutatakse ETS 300 121, ETS 300 356 või ITU-T Q.767 standardeid.

§ 26. Sidumispunkt

(1) Olulise turujõuga ettevõtjast telefonivõrgu operaator peab välja ehitama vähemalt ühe sidumispunkti igasse «Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega» või muu kehtiva õigusaktiga määratud maakonda, kus olulise turujõuga ettevõtja omab vastavalt tegevusloale telekommunikatsioonivõrgu opereerimise õigust ja kus on vähemalt üks sidumist nimetatud maakonnas taotlev telekommunikatsioonivõrgu operaator.

(2) Telekommunikatsioonivõrkude operaatorid seovad telekommunikatsioonivõrgud selleks sidumispoolte vahel kokkulepitud asukohaga sidumispunktides.

(3) Telekommunikatsioonivõrkude vastastikusel sidumisel saab ühel sidumisliinil asuda ainult üks sidumispunkt.

§ 27. Sidumisliin

(1) Kui sidumist taotlev telekommunikatsioonivõrgu operaator taotleb olulise turujõuga ettevõtjast telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt sidumist olemasolevast asukohast erinevas asukohas, siis on olulise turujõuga ettevõtja kohustatud rajama sidumisliini sidumist taotleva telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt määratud asukohani ning paigaldama vajalikud seadmed.

(2) Sidumisliini minimaalne ülekandekiirus võib olla 2048 kbit/s.

(3) Sidumisliini väljaehitamise kulud olulise turujõuga ettevõtjaga sidumisel tasuvad seotavad telekommunikatsioonivõrgud võrdeliselt sidumisliini läbiva liikluse mahuga kolme aasta jooksul, arvates telekommunikatsioonivõrkude tegelikust sidumisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(4) Olulise turujõuga ettevõtja poolt sidumisliini rajamiseks ja sidumispunkti väljaehitamiseks tehtavad kulud peavad olema arvestatud kulupõhiselt ega tohi sisaldada sidumisliini rajamise suhtes mittevajalikke kulusid.

(5) Olulise turujõuga ettevõtja on kohustatud rajama sidumisliini sidumispunktini seda kõige väiksemate kuludega teha võimaldavast, nõutud tasemega sidumisteenust pakkuda võimaldavast olemasolevast sidumispunktist või telefonijaamast.

(6) Sidumisliini opereerimise kulud kaetakse osapoolte vahel võrdeliselt liiklusele sidumisliinis.

(7) Sidumisliini väljaehitamisega seotud kaebused lahendatakse vastavalt «Telekommunikatsiooniseaduse» §-s 43 kehtestatud korrale.

§ 28. Sidumisteenus

Olulise turujõuga ettevõtjast sidumisteenuse osutaja on kohustatud sidumisteenuse koosseisus pakkuma vähemalt järgmisi teenuseid:
1) signaalide algatamine;
2) signaalide lõpetamine;
3) signaalide transiit.

§ 29. Sidumisleping

(1) Telekommunikatsioonivõrkude operaatorid on kohustatud telekommunikatsioonivõrkude vastastikuseks sidumiseks sõlmima kirjaliku sidumislepingu.

(2) Sidumislepingus kajastatakse eraldi telekommunikatsioonivõrkude sidumine ja telekommunikatsioonivõrkude vahelise sidumisteenuse osutamine.

(3) Telekommunikatsioonivõrkude sidumisel lepitakse kokku sidumislepingus ettenähtud tingimused iga sidumispunkti kohta eraldi.

(4) Telekommunikatsioonivõrke võib siduda mitmes sidumispunktis ja erinevatel sidumistasanditel.

(5) Olulise turujõuga telekommunikatsioonivõrgu operaator on sidumislepingut sõlmides kohustatud võimaldama tema telekommunikatsioonivõrguga seotud telekommunikatsioonivõrkude operaatoritele kõigi oma telekommunikatsioonivõrgus osutatavate telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavust võrdväärsetel tingimustel, kvaliteediga ja tasu määraga.

§ 30. Seotud telekommunikatsioonivõrkude koostalitusvõime

(1) Vastastikku seotud telekommunikatsioonivõrkude operaatorid peavad korraldama ööpäevaringse operatiivjuhtimise tagamise ning olema valmis lahendama võrkudevahelise liiklusega seotud küsimusi, tehnilisi probleeme ja avariiolukordi.

(2) Vastastikku seotud telekommunikatsioonivõrkude operaatorid on kohustatud kohe teavitama telekommunikatsioonivõrkude koostalitusvõimega seotud probleemidest teist poolt ning informeerima üksteist tekkinud vigade kõrvaldamise tegevuskavast ning ligikaudsest ajagraafikust.

(3) Erijuhtudel, kui telekommunikatsioonivõrkude vahelises liikluses ilmnenud probleem ohustab telekommunikatsioonivõrkude vahelist liiklust või telekommunikatsioonivõrku, on telekommunikatsioonivõrgu operaatorid kohustatud kasutama kõiki õigustatud meetodeid probleemi kõrvaldamiseks ja liikluse juhtimiseks.

(4) Vastastikku seotud telekommunikatsioonivõrkude operaatorid on kohustatud ilmnenud probleemide ning kasutatud liikluse juhtimise meetodeid dokumenteerima.

(5) Vastastikku seotud telekommunikatsioonivõrkude operaatorid on kohustatud informeerima üksteist plaanilistest sidekatkestustest oma telekommunikatsioonivõrgus sidumislepinguga kokkulepitud aja jooksul.

(6) Vastastikku seotud telekommunikatsioonivõrkude opereerimine ja telekommunikatsiooniteenuste osutamine peab olema võimalik mõlema telekommunikatsioonivõrgu operaatori poolt ja telekommunikatsiooniteenuse kvaliteet telekommunikatsioonivõrkudes peab vastama telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuetele.

(7) Telekommunikatsioonivõrkude operaatorid on kohustatud tagama seotud telekommunikatsioonivõrkude koostalitusvõime ning planeerima testimise sellise mahu ja perioodilisusega, et oleks tagatud võrkudes osutatavate telekommunikatsiooniteenuste kvaliteet.

(8) Vastastikku seotud telekommunikatsioonivõrkude operaatorid on kohustatud edastama telekommunikatsioonivõrgu vahel kõnet alustava tarbija telefoninumbri näidu teise poole telekommunikatsioonivõrgu operaatorile, kui see on tehniliselt võimalik, samuti juhul, kui kõne alustaja on helistaja tuvastamise (CLI) keelanud.

(9) Uute telefonijaamade paigaldamisel peab arvestama kõnet alustava tarbija telefoninumbri näidu kohustusega.

§ 31. Sidumistasud

(1) Olulise turujõuga ettevõtjast üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator on kohustatud kõigile seotavatele telekommunikatsioonivõrkudele pakkuma sidumisteenust ühesuguse arveldusperioodiga, tasumääraga ja tasumise ajaga.

(2) Juhul kui olulise turujõuga telekommunikatsioonivõrgu operaatoril ei ole sidumist taotleva operaatori telekommunikatsioonivõrku võimalik siduda näidissidumislepingus toodud või käesolevas määruses sätestatud kohas või tasemel, on olulise turujõuga ettevõtjast telekommunikatsioonivõrgu operaatoril kohustus omal kulul siduda oma telekommunikatsioonivõrk sidumist taotleva telekommunikatsioonivõrgu operaatoriga kõrgemal tasandil või teises kohas, kuid säilitades soovitud kohas ja tasemel kehtivad sidumisteenuse tasud.

(3) Sidumisteenuse tasu ei tohi sõltuda sidumispunkti läbiva sõnumi sisust.

7. peatükk
NÕUDED JUURDEPÄÄSUTEENUSE JA SPETSIAALSE JUURDEPÄÄSUTEENUSE OSUTAMISELE

§ 32. Mõisted

(1) Põhiliini ühiskasutus käesoleva määruse tähenduses on põhiliini kasutus, mille kaudu olulise turujõuga ettevõtjast telekommunikatsioonivõrgu operaator osutab telefoniteenust ja põhiliinile tehniliste vahendite lisamisel telekommunikatsiooniteenuse osutaja kasutab telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks tarbijatele.

(2) Juurdepääsuteenus sisaldab endas juurdepääsu telefonivõrgule lõpp-punkti kaudu, juurdepääsuvõrgu vaskpaari kasutada andmist, juurdepääsuvõrgu vaskpaari ühiskasutamist sagedus-, ajalise tihendamise või terminalseadme abil, juurdepääsu mobiiltelefonivõrgule ja juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgu tarkvarale.

(3) Spetsiaalse juurdepääsu teenus sisaldab endas juurdepääsu juurdepääsuvõrgule või telefonivõrgule lõpp-punktist erineva spetsiaalse punkti kaudu või juurdepääsuvõrgu vaskpaari kasutada andmist, juurdepääsuvõrgu vaskpaari ühiskasutamist sageduse või ajalise tihendamise abil, juurdepääsu mobiiltelefonivõrgule ja juurdepääsu telekommunikatsioonivõrgu tarkvarale.

§ 33. Telekommunikatsioonivõrgu operaatori kohustused juurdepääsuteenuse ja spetsiaalse juurdepääsuteenuse pakkumisel

Juurdepääsuteenuse või spetsiaalse juurdepääsuteenuse osutaja ja kasutaja on kohustatud tagama, et nende poolt paigaldatud seadmed ei tekita häireid juurdepääsuteenust või spetsiaalset juurdepääsuteenust pakkuva telekommunikatsioonivõrgu operaatori telekommunikatsioonivõrgus ning on tagatud koostalitlusvõime.

§ 34. Teave juurdepääsulepingu või spetsiaalse juurdepääsulepingu sõlmimiseks

(1) Teave telekommunikatsioonivõrgu seadmete ja rajatiste ühiskasutuse ja teenuse osutamise tingimuste kohta:
1) rajatiste ühiskasutuse võimalused;
2) spetsiaalse juurdepääsuteenuse ja juurdepääsuteenuse osutamise tasumäärad;
3) arveldamise kord ning tingimused;
4) spetsiaalse juurdepääsuteenuse ja juurdepääsuteenuse pakkumise tähtajad;
5) seadmete tehnilised standardid;
6) rajatistesse paigaldatavate seadmete piirangud;
7) telekommunikatsioonivõrgule juurdepääsu asukoha turvalisuse nõuete kohta;
8) tehnilise personali seadmetele juurdepääsu tingimuste ja liinirajatistele juurdepääsu tingimuste kohta;
9) ohutusnõuete kohta;
10) ühiskasutuses olevate ruumide kasutusreeglite kohta;
11) telekommunikatsiooniteenuse osutaja õiguste kohta rajatiste inspekteerimisel, kus on võimaldatud ruumi ühiskasutus.

(2) Teave täiendavate tingimuste kohta:
1) opereerimist toetavatele süsteemide ühiskasutuse tingimused;
2) informatsioonisüsteemide või andmebaaside kasutamise tingimused;
3) riketest teatamise ja rikete kõrvaldamise kord.

(3) Pärast taotluse esitamist juurdepääsuteenuse või spetsiaalse juurdepääsuteenuse lepingu tingimuste kohta peab vastus sisaldama:
1) juurdepääsu või spetsiaalse juurdepääsuteenuse taotluse esitanud telekommunikatsiooniteenuse osutajale juurdepääsuteenuse osutamise võimalusest ja tähtaegadest teatamise aja;
2) juurdepääsuteenuse või spetsiaalse juurdepääsuteenuse kvaliteedinäitajad;
3) tasud või tasude arvutamise metoodika iga juurdepääsuteenuse või spetsiaalse juurdepääsuteenuse elemendi kohta eraldi.

(4) Juurdepääsuteenuse ja spetsiaalse juurdepääsuteenuse tingimuste vaidlustamine toimub samadel alustel nagu sidumisteenuse vaidlustamine.

(5) Teavet käesolevas paragrahvis nimetatud tingimuste kohta peab saama olulise turujõuga ettevõtjalt hiljemalt kaks nädalat pärast tema tunnistamist olulise turujõuga ettevõtjaks.

8. peatükk
MÄÄRUSE RAKENDAMINE

§ 35. Telekommunikatsiooniteenuste kvaliteedi tagamise rakendamine

(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab tagama, et alates 1. jaanuarist 2002. a ei oleks tema poolt opereeritavas telekommunikatsioonivõrgus rikete arv suurem käesolevas määruses kehtestatud rikete arvust.

(2) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator peab tagama käesolevas määruses kehtestatud ühenduse loomise aja ja ühenduse loomise tõenäosuse alates 1. augustist 2002. a.

(3) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu operaator, kelle võrgus kasutatakse üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks sekundaarseks kasutuseks mõeldud raadiosagedusi või nende sagedusalade kasutusviisiks on Eesti raadiosageduste plaanis sätestatud üldkasutatav, peab üle minema primaarseks kasutuseks mõeldud sagedustele hiljemalt 1. jaanuaril 2003. a.

(4) Taksofoniteenuse pakkuja peab tagama telefonikabiinile ratastooliga juurdepääsu alates 1. jaanuarist 2002. a.

§ 36. Andmete säilitamise rakendamine

Üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja on kohustatud tagama käesolevas määruses kehtestatud andmete säilimise tagamise alates 1. märtsist 2001. a.

§ 37. Mobiiltelefonide identifitseerimise registri kohustuse rakendamine

Üldkasutatava mobiiltelefonivõrgu operaator ja üldkasutatava mobiiltelefoniteenuse osutaja peavad tagama käesoleva määrusega kehtestatud mobiiltelefonide identifitseerimise registriga liitumise alates 1. märtsist 2001. a.

§ 38. Tarbija telefoninumbri muutmise õiguse rakendamine

Käesoleva määrusega lubatud tarbija telefoninumbri muutmine tehnilistel põhjustel on lubatud kuni 1. jaanuarini 2004. a.

9. peatükk
DOKUMENTIDE KÄTTESAADAVUS

§ 39. Määruses nimetatud dokumentide kättesaadavus

Käesolevas määruses nimetatud ingliskeelsed dokumendid on kättesaadavad Sideametis ja nende algallikatele viitavad lingid on Sideameti koduleheküljel internetis. Vajadusel annab Sideamet eestikeelseid selgitusi dokumentide sisu kohta.

Peaminister Mart LAAR

Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON

Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2000. a määruse nr 398 «Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded» lisa 1

1. Signaali lõpetamine (call termination)

]]>

Signaal algatatakse B-võrgus, antakse üle sidumispunktis A-võrgu operaatorile, kes lõpetab signaali edastamise. A-võrgu operaator pakub B-võrgu operaatorile kõne lõpetamise teenust (termination).

A-võrk on olulise turujõuga ettevõtjast telekommunikatsioonivõrgu operaatori võrk.

B-võrk on sidumist taotleva telekommunikatsioonivõrgu operaatori võrk

2. Signaali algatamine

]]>

A-võrgu operaator algatab B-võrgu kasutaja signaali edastamise ja annab signaali üle sidumispunktis B-võrgu operaatorile, kes lõpetab signaali edastamise kasutajale. A-võrgu operaator pakub B-võrgu operaatorile kõne algatamise teenust (origination).

A-võrk on olulise turujõuga ettevõtjast telekommunikatsioonivõrgu operaatori võrk.

B-võrk on sidumist taotleva telekommunikatsioonivõrgu operaatori võrk.

3. Signaalide transiitedastus

]]>

Kõne algatamine ja kõne lõpetamine võrkude vahel, kui helistava ja helistatava poole võrgud ei ole otse seotud. B-võrk ja C-võrk on seotud A-võrguga erinevates sidumispunktides. A-võrgu operaator pakub signaali transiitedastuse teenust B-võrgu operaatorile ja C-võrgu operaatorile.

4. Sidumine kahes sidumispunktis

]]>

A-võrk ja B-võrk on seotud kahes sidumispunktis. Signaal algatatakse A-võrgus, antakse üle sidumispunktis B-võrgu operaatorile ja teises sidumispunktis antakse üle A-võrgu operaatorile signaali lõpetamiseks. A-võrgu operaator pakub B-võrgu operaatorile kõne algatamise teenust ja kõne lõpetamise teenust.

Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2000. a määruse nr 398 «Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu opereerimise ja üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise nõuded» lisa 2

1. Juurdepääs üldkasutatavale telekommunikatsioonivõrgule

]]>

Telekommunikatsioonivõrgu operaator (A) võimaldab telekommunikatsiooniteenuse osutajale (B) juurdepääsu oma telekommunikatsioonivõrgule lõpp-punkti kaudu.

2. Spetsiaalne juurdepääs üldkasutatavale telefonivõrgule

]]>

Üldkasutatava telefonivõrgu operaator (A) võimaldab telekommunikatsiooniteenuse osutajale (B) juurdepääsu oma telefonivõrgule kasutatavast lõpp-punktist erineva ühenduspunkti kaudu.

Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON

]]>SIDSIDSIDSIDSIDSID