1. peatükk
VARALISE KAHJU HÜVITAMISE TINGIMUSED

§1. Vastavalt «Politseiteenistuse seaduse» § 22 lõikele 1 hüvitab teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või tema perekonnaliikmele (edaspidi kannatanu) tekitatud otsese varalise kahju riik.

§2. Varalise kahju hüvitamise aluseks on avaldus ja teenistusjuurdluse kokkuvõte.

§3. Varaline kahju hüvitatakse kannatanu kirjaliku motiveeritud avalduse alusel, milles peab olema:
1) kannatanu ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elu- ja töökoht. Juhul kui kannatanuks on politseiametniku perekonnaliige, esitatakse ka andmed tema kuulumise kohta politseiametniku perekonda;
2) hävinud, kadunud või rikutud vara nimetus, liik, soetusaasta, soetushind ning selle arvatav harilik väärtus vara hävimise, kaotsimineku või rikkumise päeval. Vara rikkumise korral märgitakse selle jääkväärtus;
3) põhjuslik seos varalise kahju tekkimise ja politseiametniku teenistusülesande täitmise vahel;
4) avalduse esitamise kuupäev ja avalduse esitaja allkiri.

§4. Avaldusele lisatakse varalise kahju tekitamist ja vara väärtust tõendavad dokumendid. Kui sama kahju on osaliselt või täielikult hüvitatud muudest allikatest, peab kannatanu avaldusele lisama muudest allikatest saadud või saadavat hüvitist tõendavad dokumendid.

§5. Avaldus esitatakse asutusele, mille koosseisu kuulus politseiametnik temale või tema perekonnaliikmele varalise kahju tekitamise ajal (edaspidi asutus).

§6. Kui avaldus ei vasta nõuetele või selle juurde pole lisatud nõutavaid dokumente, teatab asutus sellest kannatanule ühe nädala jooksul ning määrab puuduvate andmete või dokumendi esitamise tähtaja. Kui nimetatud puudused ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud, jäetakse avaldus ilma käiguta asutuse juhi motiveeritud otsusel. Asutuse juhi otsusest teavitatakse kannatanut kirjalikult ühe nädala jooksul avalduse rahuldamata jätmise otsuse tegemise päevast arvates.

§7. Avalduses märgitud asjaolude kontrollimiseks viiakse läbi teenistusjuurdlus, mille käigus kontrollitakse avalduses nimetatud asjaolusid ning vajaduse korral määratakse ekspertiis kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks.

§8. Teenistusjuurdluse määrab asutuse juht, kes ühtlasi määrab ka juurdlust teostava ametiisiku. Teenistusjuurdlus peab olema läbi viidud ühe kuu jooksul avalduse saamisele järgnevast päevast arvates. Teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitab asutuse juht.

§9. Teenistusjuurdluse kokkuvõttes võetakse seisukoht avalduse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta ning esitatakse arvestused hüvitamisele kuuluva varalise kahju summa osas. Teenistusjuurdluse kokkuvõte peab olema motiveeritud ning sisaldama viidet vastavale õiguslikule alusele.

2. peatükk
HÜVITISE SUURUSE MÄÄRAMINE

§10. Varalise kahju hüvitise (edaspidi hüvitis ) suuruse määramisel võetakse aluseks kahjustatud vara harilik väärtus «Asjaõigusseaduse» (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185) § 29 lõike 2 tähenduses.

§11. Kahjustatud vara esialgset harilikku väärtust hindab kannatanu ise ja märgib selle avaldusse.

§12. Hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust arvatakse maha kõik summad, mis kannatanu on sama kahju hüvitamiseks saanud või on õigustatud saama muudest allikatest.

§13. Kui kannatanu pärast hüvitise kättesaamist käesoleva määruse alusel saab ka muudest allikatest hüvitist, mida ei ole arvatud hüvitise suuruse määramise aluseks olevast kahjust maha vastavalt käesoleva määruse §-le 12, peab ta sellest teatama asutuse juhile ühe nädala jooksul hüvitise saamise päevast arvates ning maksma hüvitisest tagasi summa, mis maksti talle välja muudest allikatest.

§14. Kui varaline kahju on väiksem kui «Politseiteenistuse seaduse» § 19 lõikes 4 märgitud politseiametniku miinimumpalk, hüvitatakse varaline kahju asutuse juhi käskkirja alusel ühe kuu jooksul, arvates teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitamisest asutuse juhi poolt.

§15. Kui varaline kahju on suurem kui politseiametniku miinimumpalk, taotletakse hüvitist kahju tegelikus suuruses, kuid mitte üle politseiametniku 25-kordse miinimumpalga, Vabariigi Valitsuse reservist järgmiselt:
1) asutuse juht esitab Siseministeeriumile alluvuse korras kannatanu avalduse ja teenistusjuurdluse kokkuvõtte hiljemalt viie päeva jooksul teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitamise päevast arvates;
2) Siseministeerium vaatab avalduse ja teenistusjuurdluse kokkuvõtte läbi ning esitab pärast seda ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsusele taotluse Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks ning muud dokumendid vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1999. a määrusega nr 346 «Vabariigi Valituse reservist raha eraldamise ja selle kasutamise kord» (RT I 1999, 86, 787) kehtestatud korrale.

§16. Juhul kui kannatanu avaldus osutus põhjendamatuks, teatab asutuse juht kannatanule oma otsusest avalduse rahuldamata jätmise kohta, viidates ka vastavale õiguslikule alusele, ning lisab teatele teenistusjuurdluse kokkuvõtte kinnitatud koopia.

3. peatükk
LÕPPSÄTE

§17. Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 1999. a määrus nr 41 «Politseiametniku teenistusülesande täitmise käigus politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitamise tingimuste ja korra kinnitamine» (RT I 1999, 9, 141) tunnistatakse kehtetuks.