| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 10. detsembri 2001. a otsusega nr 50 |
I. Kaitstavate loodusobjektide seaduses (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 50, 286; 56, 337) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 5. Loodusobjekti kaitse alla võtmine
(1) Rahvuspark ja I kategooria kaitsealune liik määratakse käesoleva seadusega.
(2) Looduskaitseala, maastikukaitseala, programmiala ning II kategooria kaitsealuse liigi ja kivistise võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus.
(3) Looduse üksikobjekti, mineraali ning III kategooria kaitsealuse liigi ja kivistise võtab kaitse alla keskkonnaminister.
(4) Kaitseala jagunemise eri osadeks (vöönditeks) ning neis käesoleva seaduse §-de 11–13 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirja kujul Vabariigi Valitsus.
(5) Kaitstaval looduse üksikobjektil käesoleva seaduse § 19 alusel rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab keskkonnaminister kas üksikute loodusobjektide või nende rühmade kaupa.
(6) Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusega määratakse loodusobjekti kaitse eesmärk.
(7) Loodusobjekti kaitse alla võtmise korraldab keskkonnaminister oma algatusel või Keskkonnaministeeriumile esitatud taotluse alusel, kui taotlusest ilmneb loodusobjekti vastavus käesoleva seaduse §-le 3.
(8) Loodusobjekti kaitse alla võtmise taotlus peab sisaldama:
1) loodusobjekti asukoha ja/või välispiiri kirjeldust;
2) ettepanekut loodusobjekti kaitse tüübi kohta vastavalt käesoleva seaduse
§-le 2;
3) ettepanekut loodusobjektil rakendatavate piirangute ja loodusobjekti vöönditeks
jaotamise kohta;
4) loodusobjekti asukoha kinnisasja omaniku, kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse
arvamusi;
5) ettepanekut loodusobjekti valitseja määramise kohta vastavalt käesoleva
seaduse § 6 lõikele 1;
6) põhjendust loodusobjekti vastavuse kohta käesoleva seaduse §-s 3 sätestatuga.
(9) Taime-, seene- või loomaliigi, kivistise või mineraali kaitse alla võtmise taotlus peab sisaldama ettepanekut kaitsekategooria kohta.
(10) Keskkonnaministeerium korraldab eksperdiarvamuse koostamise loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta.
(11) Teate loodusobjekti kaitse alla võtmise taotluse kohta avaldab kahe kuu jooksul pärast selle saamist Keskkonnaministeerium ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(12) Looduse üksikobjekti, mineraali, III kategooria kaitsealuse liigi ja kivistise kaitse alla võtmise kohta teeb keskkonnaminister otsuse kuue kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
(13) Kaitse alla võtmisest keeldutakse, kui taotluses nimetatud loodusobjektil puuduvad käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused.
(14) Keskkonnaministril on õigus määrusega rakendada maa-alal, mille kaitse alla võtmiseks on taotlus esitatud, kuni üheks aastaks osaliselt või täielikult käesoleva seaduse § 13 lõike 2 kohaseid piiranguid majandustegevusele eesmärgiga tagada ala säilitamine kuni kaitse-eeskirja jõustumiseni. Ala suhtes rakendatakse käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 sätestatut.»
§ 2. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 7. Kaitsekohustuse teatis
(1) Kaitsekohustuse teatis on kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja
omanikule, kinnistusraamatusse kantud valdajale või riigivara valitseja
volitatud isikule või asutusele (edaspidi valdaja) väljastatav informatiivdokument,
mis sisaldab:
1) andmeid kaitseala, kaitstava looduse üksikobjekti või kaitsealuse liigi
kasvukoha või püsielupaiga, selle kaitse alla võtja ja kaitse alla võtmise
aja kohta;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärki;
3) andmeid kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kohta;
4) käesolevas seaduses või selle alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud
kitsenduste ja kohustuste loetelu.
(2) Kaitsekohustuse teatise väljastab:
1) kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja kaitseala või kaitstava
looduse üksikobjekti piiresse jääva kinnisasja valdajale;
2) keskkonnaminister väljaspool kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti
piiranguvööndit asuvat I kategooria kaitsealuse liigi kasvukohta või püsielupaika
sisaldava ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 14 nimetatud ala piiresse jääva
kinnisasja valdajale;
3) maakonna keskkonnateenistus väljaspool kaitseala asuvat metsise püsielupaika
sisaldava kinnisasja valdajale.
(3) Kaitsekohustuse teatis antakse üle allkirja vastu või saadetakse posti teel koos väljastamisteatega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja valdaja muutumisel väljastatakse kaitsekohustuse teatis uuele valdajale.
(5) Kaitsekorra muutumisel väljastatakse kinnisasja valdajale uus kaitsekohustuse teatis.»
§ 3. Paragrahvi 8:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 8. Omandiõiguse kitsendused ja omaniku kohustused»;
2) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kinnisasja omaniku kaitse-eeskirja alusel Kinnistusametile esitatud avaldus seadusjärgsete kitsenduste ja kohustuste lõpetamise või muutmise kandmiseks kinnistusraamatusse on riigilõivuvaba.
(3) Kinnisasja või selle osa võõrandamisel, samuti koormamisel asjaõigusega peab leping sisaldama täielikku teavet kaitsekorrast tulenevatest kitsendustest ja kohustustest.»
§ 4. Paragrahvi 9 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
« § 91. Riigi ostueesõigus
(1) Kaitseala piires oleva kinnisasja või selle osa ning kaitstavat looduse üksikobjekti või I kategooria kaitsealuse liigi elupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel on riigil ostueesõigus, seda ka omavalitsuse ees, välja arvatud juhul, kui kinnisasi võõrandatakse kinnisasja omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, vanematele, õdedele ja vendadele ning nende alanejatele sugulastele või kui kinnisasi asub programmiala üldvööndis.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud riigi ostueesõigust on volitatud teostama keskkonnaminister edasivolitamise õigusega.
(3) Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul esitama võõrandaja kulul tehingudokumendi tõestatud ärakirja Keskkonnaministeeriumile.
(4) I kategooria kaitsealuse liigi isendi elupaiga asukoha keskkonnateenistuse või kaitseala valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et kinnistu on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ostueesõigusega. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale paragrahvile ja õigusaktile, millega kinnistu määrati kaitseala piires asuvaks. Kaitsealuse liigi isendi elupaiga korral tuleb avaldusele lisada vastav väljavõte riiklikust registrist.»
§ 6. Paragrahvi 12:
1) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga liiklemine;»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Sihtkaitsevööndis on majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti.»;
3) lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) metsakoosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;»;
4) lõike 4 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« 6) tee, liinirajatise ja tootmisega mitteseotud ehitise rajamist kaitsealal
paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja nende hooldustöid;
7) tegevust poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks
ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.»;
5) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 7. Paragrahvi 13:
1) lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, ja uuendusraie pargis, arboreetumis ja botaanikaaias;»;
2) lõike 2 punktid 8 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 8) teede ja liinirajatiste rajamine;
9) ehitiste, kaasa arvatud ajutised ehitised, püstitamine ning rahvusparkides
ehitiste väliskonstruktsioonide muutmine;»;
3) lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 11) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga liiklemine selleks mitteettenähtud ja tähistamata teel;»;
4) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 8. Seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
« § 131. Kohustuslik tegevus kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis
(1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kohustuslik kaitsekorrast tulenev tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses.
(2) Kaitse-eeskirjas sätestatud kohustuslike tööde tegemiseks võib kaitseala valitseja anda kaitsealal asuva kinnisasja omaniku tasuta kasutusse nende tööde läbiviimiseks vajalikku riigile kuuluvat vallasvara.
(3) Kaitsealal kohustuslike tööde tegemiseks riigile kuuluva vallasvara tasuta
kasutusse andmisel ei kohaldata riigivaraseaduses riigivara kasutusse andmise
kohta sätestatut. Kasutusse andmiseks sõlmitakse kaitseala valitseja ja
vallasvara kasutaja vahel leping, milles sätestatakse vähemalt:
1) kasutusse antava vara nimetus ja arv vara nimetuste kaupa;
2) kasutaja nimi, tema elu- või asukoht;
3) lepingu tähtaeg;
4) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord;
5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus;
6) kasutusse antava vara korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus;
7) lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused;
8) kaitsekorrast tuleneva kohustusliku tegevuse tingimused, töö kirjeldus
ja tehnilised nõuded;
9) kasutusse antava vara kasutusotstarve.
(4) Kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevat tegevust ei loeta ettevõtluseks.»
§ 9. Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga tohib lubada käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 loetletud tegevusi.»
§ 10. Paragrahvi 21:
1) lõike 1 loetelu täiendatakse pärast sõnu – «odajas astelsõnajalg – Polystichum lonchitis» sõnadega «Brauni astelsõnajalg – Polystichum braunii» ning pärast sõnu «kalakotkas – Pandion haliaetus» sõnadega «suur-konnakotkas – Aquila clanga» ja «väike-konnakotkas – Aquila pomarina»;
2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
4) täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:
« (7) Käesolevas lõikes nimetatud kaitsealuste liikide isendite pesapuude, kui
need asuvad väljaspool kaitseala, ümber olevate kaitsetsoonide ulatus on:
1) lendorava pesapuu ümber ring raadiusega 25 meetrit;
2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuu ümber ring raadiusega 200 meetrit;
3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ümber ring raadiusega 250 meetrit;
4) väike-konnakotka pesapuu ümber ring raadiusega 100 meetrit;
5) kaljukotka pesapuu ümber ring raadiusega 500 meetrit.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kaitsetsoonis kehtib käesoleva seaduse §-s 12 kirjeldatud kaitsekord, kusjuures inimeste liikumine ja jahipidamine on lubatud kalju- ja merikotka pesapuu kaitsetsoonis 1. augustist 14. veebruarini, madu- ja kalakotka pesapuu kaitsetsoonis 1. oktoobrist 15. märtsini, suur- ja väike-konnakotka pesapuu kaitsetsoonis 1. oktoobrist 29. veebruarini, must-toonekure pesapuu kaitsetsoonis 1. septembrist 14. märtsini ning lendorava pesapuu kaitsetsoonis aastaringselt.
(9) Kaitsetsoonis ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud omandikitsendusi tulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja elamumaa, põllumajandusmaa ja õuemaa kõlvikutel ning kõlvikute üleviimine seal ühest kõlvikuliigist teise toimub üksnes keskkonnaministri loal.»
§ 11. Paragrahvi 22:
1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjamine on keelatud. Keelatud on ka nende kasvukohtade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kohas.
(3) II kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, tapmine, ohustav häirimine ja jälitamine on keelatud. Keelatud on ka nende sigimis- ja muude püsielupaikade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist nimetatud aladel.
(4) II kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine, looduslikust asukohast eemaldamine ja leiukohtade hävitamine või kahjustamine on keelatud.»;
3) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 12. Paragrahvi 23:
1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Keelatud on III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kasvukohtade kahjustamine ning taimede ja seente loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kasvukohas.
(3) Keelatud on III kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, tapmine, ohustav häirimine või jälitamine.
(4) Keelatud on III kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine.»;
3) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Paragrahvi 24:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (edaspidi CITES) (RT II 1993, 27/28, 83) lisadesse kantud taimede ja loomade ning nende osade ja nendest valmistatud toodete riiki toimetamine ja riigist väljavedu võib toimuda keskkonnaministri kehtestatud korras ja keskkonnaministri või tema volitatud isiku antud loa alusel.»;
2) täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
« (3) I kategooria kaitsealuste liikide ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni lisasse I kantud liikide isendite kasutamine mis tahes ärilisel eesmärgil on keelatud.
(4) Tehingud kaitsealuste liikide isenditega ja CITESi lisadesse kantud liikide isendite valdamine ning tehingud nendega on lubatud üksnes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel registreeritud isendite puhul.
(5) Kaitsealuste liikide isendite ja CITESi lisadesse kantud liikide isendite valdamine ning tehingud nendega registreeritakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras. Isend käesoleva seaduse tähenduses on kogutud ja säilitatud mis tahes arengujärgus elus või surnud loom, taim või seen või tema osa või temast valmistatud toode.
(6) Kaitsealuste liikide või mineraalide ja kivististe uurimine ning teaduslikul või õppe- ja kasvatuslikul otstarbel kasutamine, kaitsealuste liikide isendite püüdmine märgistamiseks või raadiosaatjaga varustamiseks, nende eemaldamine loodusest, paljundamine, tehistingimustes kasvatamine ja pidamine, nende elutingimuste parandamine, sigimis- ja pesitsuspaikade pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine toimub loa alusel, mis antakse keskkonnaministri määrusega kehtestatud korras.»
§ 14. Seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
« § 271. Kaitsekorrast tuleneva tegevuse toetamine
(1) Kaitsekorrast tuleneva tegevuse toetamiseks makstakse loodushoiutoetust.
(2) Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise korra ning nõuded toetuse maksmiseks kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(3) Loodushoiutoetust kasutab kinnisasja valdaja õigusaktide nõuete ning tema ja keskkonnaministri või viimase poolt volitatud isiku vahel sõlmitud lepingu alusel.»
§ 15. Paragrahvi 28 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 16. Paragrahvi 29 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Kaitstava loodusobjekti kahjustamisega tekitatud keskkonnakahju arvestamise määrad kehtestab Vabariigi Valitsus.»
§ 17. Seadust täiendatakse §-dega 291–294 järgmises sõnastuses:
« § 291. Juriidilise isiku haldusvastutus kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise eest
(1) Kaitstava loodusobjekti kaitse nõudeid rikkuva tegevuse korraldamise eest juriidilise isiku poolt – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.
(2) Sama teo eest, kui kaitstavat loodusobjekti on kahjustatud oluliselt, kuid taastamist võimaldaval määral – karistatakse kuni 50 000-kroonise rahatrahviga.
(3) Kaitsealal paikneva kinnisasja võõrandamisel sellest võõrandaja poolt riigi ostueesõiguse teostamiseks pädevale isikule teatamata jätmise eest – karistatakse kuni 30 000-kroonise rahatrahviga.
§ 292. Juriidilisele isikule haldusõiguserikkumise protokolli koostamine
(1) Käesolevas seaduses nimetatud haldusõiguserikkumiste kohta protokolli koostamise õigus on keskkonnakaitseinspektoril või politseiametnikul.
(2) Haldusõiguserikkumise protokollis näidatakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht ning selle järelevalveasutuse nimetus
ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
2) protokolli koostanud ametiisiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;
3) haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress ning tema
esindaja ametikoht, ees- ja perekonnanimi;
4) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus ning rikkumisega põhjustatud
kahju ulatus;
5) viide seadusesättele, mida rikuti;
6) haldusõiguserikkumist tõendavad materjalid, nagu tunnistajate seletused,
ekspertiisi või analüüsi tulemused või teised asja lahendamiseks vajalikud
materjalid;
7) haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja märkus, et talle on selgitatud
tema õigusi.
(3) Protokollile kirjutavad alla protokolli koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja.
(4) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast või seletust andmast, teeb protokolli koostaja protokollile sellekohase märkuse. Haldusõiguserikkuja esindaja nõudmisel lisatakse protokollile tema märkused protokolli kohta.
§ 293. Juriidilise isiku karistamine
Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas on asja arutamise ja karistuse määramise õigus maa- või linnakohtul.
§ 294. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetlemine
(1) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 2001, 74, 453; 87, 524 ja 526) sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Halduskaristust tohib juriidilisele isikule määrata kuue kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates, aga mitte hiljem kui üks aasta haldusõiguserikkumise päevast.
(3) Kui füüsiline isik pani toime käesolevas seaduses nimetatud haldusõiguserikkumise, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, võib selles haldusõiguserikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt.»
§ 18. Paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 8–12 järgmises sõnastuses:
« (8) Käesoleva seaduse § 5 nõuded loodusobjekti kaitse alla võtmise, § 7 nõuded kaitsekohustuse teatise ning § 24 nõuded kaitsealuste liikide isendite ja nendega tehtavate tehingute registreerimise kohta jõustuvad 2002. aasta 1. juulil.
(9) isiku valduses olevad registreerimata CITESi lisadesse kantud liikide isendid tuleb registreerida enne tehingu sõlmimist, kuid mitte hiljem kui 2003. aasta 31. detsembril.
(10) Kui kaitsekohustuse teatis on väljastatud enne käesoleva sätte jõustumist, väljastatakse pärast kaitsekorra muutumist või omandi võõrandamist uus, käesoleva seaduse § 7 nõuete kohane kaitsekohustuse teatis.
(11) Enne 2001. aasta 15. maid alustatud kaitseala piires asuva kinnisasja ja maareformi õigustatud subjekti nõudeõiguse vahetamise eeltoimingud kehtivad ulatuses, milles need on kooskõlas käesoleva seadusega, välja arvatud nõuded vahetamise objekti õigusliku seisundi kohta.
(12) Vabariigi Valitsus korraldab kaitstavate loodusobjektide seaduse tervikteksti avaldamise Riigi Teatajas.»
II. Loomastiku kaitse ja kasutamise seaduses (RT I 1998, 107, 1763; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 3, 4) tehakse järgmised muudatused:
§ 19. Paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Medaliväärseid jahitrofeesid sisaldavad loomakogud ning tehingud nendega registreeritakse keskkonnaministri kehtestatud korras.»
§ 20. Paragrahvi 8 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
§ 21. Paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Loomi tohib püüda nende märgistamise ja raadiosaatjaga varustamise eesmärgil keskkonnaministri kehtestatud korras.»
§ 22. Paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.
§ 23. Paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Erilise väärtusega püsielupaikade kaitse peab tagama looduses vabalt elavate loomade püsimise ja arengu Eestis.»
§ 24. Paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 25. Paragrahvi 19 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 26. Paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 25. Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine
Kaitsealuse looma ja rändel viibivate lindude tekitatud kahju ning kaitsealuste loomade kaitseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduses sätestatud alustel. Kahju ja tehtud kulutuste hindamise metoodika ja korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.»
§ 27. Paragrahvi 28 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesoleva seaduse paragrahvides 5, 9, 19 ja 23 nimetatud lubade andmiseks võib loa andja nõuda eksperdihinnangut.»
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |