§ 1. Allmaatööd

(1) Allmaatöödel maavarade kaevandamisel ja kaevanduste rajamisel töötavatele töötajatele antakse lisapuhkust ja selle kestus on järgmine:
1) töötajatele, kes töötavad täistööpäevaga allmaatöödel – 14 kalendripäeva;
2) töötajatele, kes töötavad allmaatöödel 50% ja enam tööajast aastas (arvestusperioodil) – 14 kalendripäeva;
3) töötajatele (allmaa tervishoiupunktide, side- ja teised töötajad), kes täistööpäeva jooksul teenindavad maa all töötajaid – 14 kalendripäeva.

(2) Allmaatöödel kaeveõõnte, allmaakanalite, tunnelite ja teiste allmaarajatiste ehitamisel, rekonstrueerimisel, ümberseadistamisel ja kapitaalremondi tegemisel töötavatele töötajatele antakse lisapuhkust 14 kalendripäeva.

(3) Mäepäästeüksuste töötajatele antakse lisapuhkust 14 kalendripäeva.

§ 2. Tervistkahjustavad tööd

(1) Tervistkahjustavatel töödel, kus töötaja töötab talle ettenähtud täistööpäeva, antakse lisapuhkust järgmises ulatuses:
1) töödel, kus töökeskkonnas esinevad ohtlikud ained, mis on klassifitseeritud mürgiseks (tähistus T) ja väga mürgiseks (tähistus T+) – 7 kalendripäeva;
2) töödel, kus töökeskkonnas esinevad müra, vibratsioon, elektromagnetväljad – 7 kalendripäeva;
3) töödel, kus töökeskkonnas esineb ioniseeriv kiirgus ja mitteioniseeriv kiirgus, sealhulgas ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus – 7 kalendripäeva;
4) töödel, kus töökeskkonnas esineb sissehingatav mineraalse või orgaanilise päritoluga tolm, paberitolm, metallitolm, puidutolm, tahm – 7 kalendripäeva;
5) töödel kõrge või madala õhurõhuga töökeskkonnas – 7 kalendripäeva;
6) töödel siseruumides, kus õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus ja õhu liikumiskiirus on töökeskkonnas lubatust kõrgem või madalam – 5 kalendripäeva;
7) töödel, mis on seotud raskuste pideva käsitsi teisaldamisega – 5 kalendripäeva;
8) töödel, kus töökeskkonnas esinevad 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid – 7 kalendripäeva.

(2) Tervistkahjustavatel töödel antakse töötajale lisapuhkust juhul, kui lõikes 1 nimetatud töödega kaasneb terviserisk, mida ei ole võimalik vältida või piisavalt vähendada.

(3) Lisapuhkust võimaldatakse ühe teguri järgi.

§ 3. Eriiseloomuga tööd

(1) Mere-, jõe- ja sadamalaevastiku töötajatele antakse lisapuhkust järgmises ulatuses:
1) ujuvkoosseisu töötajatele – 7 kalendripäeva;
2) päästeteenistuse töötajatele – 7 kalendripäeva;
3) sadama- ja merelootsidele – 7 kalendripäeva;
4) tuukritele – 14 kalendripäeva.

(2) Tsiviillennunduse töötajatele antakse lisapuhkust järgmises ulatuses:
1) õhusõidukite meeskonnaliikmetele – 7 kalendripäeva;
2) langevarjuritele (dessant-tuletõrjujad, instruktorid, pääste- ja otsingulangevarjurid, katsetajad, allüksuste juhid, kes sooritavad langevarjuhüppeid või laskumisi spetsiaalsete seadmete abil kopterilt) – 7 kalendripäeva;
3) insener-tehnilise teenistuse töötajatele, kes võtavad osa katselendudest (uuringutest) ning kellel on lennundusluba ja katselendudel osalemise luba – 7 kalendripäeva.

(3) Raudteetranspordi töötajatele antakse lisapuhkust järgmises ulatuses:
1) diisel-, auru- ja elektriveduri ning mootorrongi (diisel- ja elektrirong) juhile ja juhiabile – 7 kalendripäeva;
2) vedurijuht-instruktorile – 5 kalendripäeva;
3) rongidispetšerile ja manöövridispetšerile – 5 kalendripäeva;
4) jaamakorraldajale – 3 kalendripäeva.

(4) Tuletõrje- ja päästeteenistuse töötajatele, kes otseselt osalevad tulekustutus- ja päästetööde juhtimisel ja läbiviimisel, antakse lisapuhkust sõltuvalt tööstaažist järgmises ulatuses:
1) kuni 5-aastase tööstaaži korral – 7 kalendripäeva;
2) 6–10-aastase tööstaaži korral – 10 kalendripäeva;
3) 11–15-aastase tööstaaži korral – 12 kalendripäeva;
4) üle 15-aastase tööstaaži korral – 14 kalendripäeva.

(5) Mäetöödel töötajatele antakse lisapuhkust järgmises ulatuses:
1) maavarade ja mineraalide karjäärikaevandamisel, maa rekultiveerimisel ja maavara ning aheraine puistangutel tehtavatel töödel, puur- ja lõhketöödega seotud töödel töötamisel – 7 kalendripäeva;
2) punktis 1 nimetatud tööde järelevalvet teostava isikuna või lõhkematerjali käitlemise ja käibe eest vastutava isikuna töötamisel – 7 kalendripäeva.

§ 4. Rakendussätted

(1) Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 1993. a määrusega nr 28 «Eesti Vabariigi puhkuseseaduse rakendamise otsuse täitmise kohta» kinnitatud «Allmaatööde ja -kutsealade loetelu, mis annavad õiguse saada lisapuhkust», «Tervistkahjustavate näidustuste (tegurite) loetelu, mille esinemine töökohal üle kehtestatud piirnormide annab töötajale õiguse saada lisapuhkust» ja «Eriiseloomuga tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu, kus töötamine annab õiguse saada lisapuhkust» (RT 1993, 3, 50; RT I 1993, 27, 469; 1996, 41, 798; 1997, 8, 53; 1998, 7, 83) tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

Peaminister Mart LAAR

Sotsiaalminister Eiki NESTOR

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

]]>