§1. Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1999. a määrusega nr 20kinnitatud «Eesti kaupade nomenklatuuri» (RT I 1999, 13, 211; 34, 447; 56, 593; 2000, 9, 54; 2001, 6, 15; 30, 163; 38, 219; 53, 323) muudetakse ja see kehtestatakse uues sõnastuses (juurde lisatud).

§2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.

EESTI KAUPADE NOMENKLATUUR

I osa. ÜLDOSA

1. KAUPADE KLASSIFITSEERIMISE ÜLDREEGLID

Kaupade klassifitseerimine toimub järgmiste reeglite kohaselt:

Reegel 1

Jaotiste, gruppide ja alamgruppide nimetused on antud suunaval eesmärgil; ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest reeglitest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei sätesta muud.

Selgitused reegli 1 juurde

1) Käesolevas nomenklatuuris on süstematiseeritult loetletud eksport- jaimportkaupu. Kaubad on rühmitatud jaotistesse, gruppidesse ja alamgruppidesse, mille nimetused näitavad kaupade kategooriat või tüüpi, mida nadhõlmavad. Paljudel juhtudel on jaotistes ja gruppides klassifitseeritud kaupade mitmekesisus ja arv selline, et neid kõiki ei ole võimalik konkreetselt hõlmata või nimetustes loetleda.

2) Reegel 1 alustab sellest, et nimetused on vaid teabeks, mistõttu nad ei ole klassifitseerimise tunnusteks.

3) Käesoleva reegli teine osa näeb ette, et klassifitseerimisel tuleblähtuda:
a) rubriikide kirjeldustest ning märkustest jaotiste ja gruppide kohta;
b) reeglitest 2, 3, 4 ja 5, tingimusel, et rubriigid ja märkused ei sätesta muud.

4) Paljud kaubad klassifitseeritakse nomenklatuuris ilma edaspidise viitamiseta käesolevatele reeglitele (näiteks elushobused (rubriik 0101), farmaatsiatooted, mida täpsustatakse grupi 30 märkuses 3 (rubriik 3006)).

5) Väljend «tingimusel, et rubriigid ja märkused ei sätestamuud» tähendab, et rubriikide kirjeldused ja märkused jaotiste ja gruppide kohta on prioriteetsed, s.t neid vaadeldakse klassifitseerimisel esmajärjekorras. Näiteks grupi 31 märkused määravad, et mõned rubriigid hõlmavad ainult teatud kaupu.Järelikult ei ole neid rubriike võimalik laiendada selliselt, et nad hõlmaksid kaupu, mis võiksid kuuluda sinna reegli 2.b kohaselt.

Reegel 2

a) Iga viidet rubriigis mingile kaubale tuleb vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel, et sellisel kujul on tal komplektse või valmistoote põhilised omadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (võikäesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta.

b) Iga viidet rubriigis mingile materjalile või ainele tuleb vaadelda kehtivana ka selle materjali või aine segu või ühendi kohta teiste materjalide või ainetega. Iga viidet mingist materjalist või ainest kaubale tuleb vaadelda viitena kaupadele, mis täielikult või osaliselt koosnevad sellest materjalist või ainest. Rohkem kui ühest materjalist või ainest koosnevaid kaupuklassifitseeritakse reegli 3 kohaselt.

Selgitused reegli 2 juurde

Reegel 2.a (Mittekomplektsed või lõpetamatatooted)

1) Reegli 2.a esimene osa laiendab igat sellist rubriiki, mis vaatleb teatud toodet nii, et see hõlmab toote mitte ainult komplektsel, vaid ka mittekomplektsel või lõpetamata kujul, tingimusel, et nimetatud kujul see toode säilitab komplektse või valmistoote põhilised omadused.

2) Selle reegli põhisätted laienevad ka toorikutele, kui neid ei ole eraldi kirjeldatud üheski rubriigis. Termin «toorik» tähistab toodet, mis pole valmis vahetuks kasutamiseks, millel on valmistoote või -osa ligikaudne kuju ja piirjooned ning mida võib kasutada (v.a erijuhud) ainult viimistlemiseks, et saada vastav valmistoode või -osa (näiteks plastpudeli eelvorm, mis kujutab endast ühest otsast suletud ja teises otsas korgi jaoks keermega varustatud torukujulist vaheprodukti, mille keerme ja suletud otsa vaheline osa on ette nähtud laiendamiseks vajaliku mahu ja kujuni).

Pooltooteid, millel pole lõpetatud toote iseloomulikku kuju (näiteks torud, talad, kettad jmt), ei vaadelda toorikutena.

3) Võttes arvesse I–VI jaotiste rubriikide sisu, ei ole reegli see osa nende jaotiste kaupadele tavaliselt rakendatav.

4) Mitmetele selle reegliga reguleeritud juhtumitele on viidatud «üldistes seletustes jaotiste ja gruppide kohta» (näiteks XVI jaotis ja grupid 61, 62, 86, 87 ja 90).

Reegel 2.a (Lahtivõetult või kokkupanemataesitatud tooted)

5) Reegli 2.a teine osa näeb ette, et komplektsed või valmistooted,mida esitatakse lahtivõetud või kokkupanemata kujul, klassifitseeritakse samasse rubriiki kui kokkupandud valmistooted. Tooteid esitatakse tavaliselt sellisel kujul siis, kui seda tingivad pakkimise, käsitlemise või transportimise nõuded või mugavus.

6) Käesolev reegel kehtib ka kokkupanemata või lahtivõetud kujulesitatud mittekomplektsete või lõpetamata toodete kohta, tingimusel et neid käsitatakse kui komplektseid või valmistooteid käesoleva reegli esimese osa kohaselt.

7) Käesolevas reeglis mõeldakse «lahtivõetult võikokkupanemata esitatud toodete» all tooteid, mida koostatakse komponentidest kinnitusmaterjalidega (kruvid, mutrid, poldid jt) või näiteks neetimise või keevituse teel, eeldusel et vajatakse vaid koostamisoperatsioone. Koostamisoperatsiooni keerukust arvesse ei võeta.

Valmistoote saamiseks ei või komponente mitte mingil viisil hiljem töödelda.

Toote komponendid, mille kogus ületab toote monteerimiseks vajaliku, klassifitseeritakse eraldi.

8) Selle reegliga reguleeritud juhtumitele on viidatud «üldistes seletustes jaotiste ja gruppide kohta» (näiteks XVI jaotis ja grupid 44, 86, 87 ja 89).

9) Võttes arvesse I–VI jaotiste rubriikide sisu, ei ole reegli see osa tavaliselt rakendatav nende jaotiste kaupade suhtes.

Reegel 2.b (Materjalide ja ainete segud jaühendid)

10) Reegel 2.b käsitleb materjalide ja ainete segusid ja ühendeid ningkaupu, mis koosnevad kahest või enamast materjalist või ainest. See reegel kehtib nende rubriikide kohta, milles on viide materjalile või ainele (näiteks rubriik 0503 – hobusejõhv), ja rubriikide kohta, milles on viide teatud materjalist või ainest valmistatud kaubale (näiteks rubriik 4503 – looduslikust korgist tooted). Tuleb märkida, et käesolev reegel on rakendatav vaid neil juhtudel, kui rubriigid või märkused jaotiste ja gruppide kohta ei nõua teisiti (näiteks rubriik 1503 – oleosteariin (segamata)).

Segud, mis on kaupadena kirjeldatud mingis jaotise või grupi märkuses või rubriigi tekstis, tuleb klassifitseerida reegli 1 sätete kohaselt.

11) Selle reegli eesmärgiks on laiendada igat rubriiki, mis viitab materjalile või ainele, arvates sinna ka vastava materjali või aine segusid või ühendeid teiste materjalide või ainetega. Selle reegli eesmärgiks on samuti laiendada ka igat rubriiki, mis viitab teatud materjalist või ainest valmistatud kaupadele, arvates sinna kaupu, mis koosnevad osaliselt sellest materjalist või ainest.

12) Kuid see reegel ei laienda rubriiki sedavõrd, et sinna võiks arvatakaupu, mida vastavalt reeglile 1 ei saa käsitada kui rubriigi kirjeldusele vastavaid; see juhtub, kui teise materjali või aine lisamine muudab kauba iseloomu nii, et see läheb vastuollu rubriigi määratlustega.

13) Sellest reeglist tulenevalt tuleb materjalide segusid ja ühendeid ning kaupu, mis koosnevad enam kui ühest materjalist või ainest ning mida esmapilgul saaks klassifitseerida mitmesse rubriiki, klassifitseerida, lähtudes reegli 3 põhimõtetest.

Reegel 3

Kui reegli 2.b rakendamisel või mõnel muul põhjusel kaup osutubesmapilgul klassifitseeritavaks kahes või enamas rubriigis, toimub klassifitseerimine järgmiselt:
a) kaupa täpsemalt kirjeldav rubriik on eelistatud üldisemat kirjeldust sisaldavate rubriikide ees. Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest või materjalidest, mis sisalduvad segatud või kombineeritud tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, siis vaadeldakse neid rubriike nende kaupade suhtes kui võrdselt sobivatena, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupa täielikumalt või täpsemalt;
b) segud, erinevatest materjalidest või komponentidest koosnevad kaubad ja jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida reegli 3.a järgi, tuleb klassifitseerida materjali või komponendi järgi, mis määrab tema põhiiseloomu, kui selline kriteerium on rakendatav;
c) kaubad, mis ei ole klassifitseeritavad reeglite 3.a või 3.b järgi, klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.

Selgitused reegli 3 juurde

1) Käesolev reegel annab kolm meetodit nende kaupade klassifitseerimiseks, mida esmapilgul võiks paigutada kahte või enamasse rubriiki kas vastavalt reegli 2.b tingimustele või mingil muul põhjusel. Neid meetodeid kasutatakse selles järjekorras, kuidas nad on käesolevas reeglis esitatud. Nii kasutatakse reeglit 3.b vaid juhul, kui reegel 3.a ei sobi kauba klassifitseerimiseks; kui aga kumbki reeglitest 3.a ja 3.b ei sobi klassifitseerimiseks, kasutatakse reeglit 3.c. Seega on prioriteetide järjestus järgmine:a) – täpsem kirjeldus; b) – põhiiseloomustus; c) – viimane võimalikestrubriikidest.

2) Käesolevat reeglit kasutatakse ainult juhtudel, kui rubriikide kirjeldustes või seletavates märkustes jaotiste ja gruppide kohta ei ole muid reegleid.
Näiteks grupi 97 märkus 4.b nõuab, et kaubad, mis kirjeldusejärgi sobivad ühte rubriikidest 9701–9705 ja ka rubriiki 9706, tuleb arvata ühte nendest eelnevatest rubriikidest. Selliseid kaupu tuleb klassifitseerida grupis 97 vastavalt märkusele 4.b, mitte aga vastavalt käesolevale reeglile.

Reegel 3.a

3) Esimest meetodit käsitletakse reeglis 3.a, mille kohaselt rubriik, miskirjeldab kaupa täpsemalt, on eelistatud üldisemat kirjeldust andva rubriigiga võrreldes.

4) Ei ole kindlaid reegleid, mille alusel määrata, mille poolest üksrubriik kirjeldab kaupa täpsemalt kui teine, kuid üldiselt võib öelda, et:
a) nime järgi kirjeldamine on täpsem kui klassi järgi kirjeldamine (näiteks elektripardlid ja elektrimootoriga juukselõikusmasinad on arvatud rubriiki 8510, mitte aga rubriiki 8505 kui elektromehaanilised käsiinstrumendid või rubriiki 8509 kui elektrimootoriga elektromehaanilised olmeseadmed);
b) kui kaup vastab kirjeldusele, mis teda täpsemalt identifitseerib, siis on see kirjeldus konkreetsem kui see, kus kirjeldus on vähem täielik.

Näiteid viimasest punktist:
1) Autosalongi tekstiilkiust vaibad tuleb arvata mitte rubriiki 8708 kui auto lisandid, vaid rubriiki 5703, kus neid kirjeldatakse täpsemini vaipadena.
2) Lennukites kasutamiseks mõeldud raamimata löögikindlat klaasi, mis koosneb tugevdatud või lamineeritud vormitud klaasist, ei tule arvata rubriiki 8803 kui rubriigi 8801 või 8802 kaupade osa, vaid rubriiki 7007, kus ta on täpsemalt kirjeldatud kui löögikindel klaas.

5) Kui aga kaks või enam rubriiki kirjeldavad vaid osa ainetest võimaterjalidest, mis sisalduvad segatult või kombineeritult tootes, või ainult osa jaekaubanduse jaoks mõeldud komplekti kuuluvatest üksikesemetest, vaadeldakse neid rubriike kui võrdselt sobivaid nende kaupade suhtes, isegi kui üks rubriikidest kirjeldab kaupu täielikumalt või täpsemalt. Sellistel juhtudel toimub kaupade klassifitseerimine reegli 3.b või 3.c alusel.

Reegel 3.b

6) See meetod kehtib ainult järgmiste kaupade kohta:
1) segud;
2) kombineeritud kaubad, mis koosnevad erinevatest materjalidest;
3) kombineeritud kaubad, mis koosnevad erinevatest komponentidest;
4) kaubad, mida tarnitakse jaekaubanduse komplektidena.

7) Kõigil neil juhtudel tuleb kaupu klassifitseerida nii, nagu nad koosneksid materjalist või komponendist, mis määrab nende põhiiseloomu, kui selline kriteerium on rakendatav.

8) Põhiiseloomu määrav tegur võib varieeruda sõltuvaltkauba liigist. Seda võib määrata näiteks materjal või komponendi olemus, maht, kogus,mass või väärtus ehk lähtuda koostismaterjali osast kauba kasutamisel.

9) Käesolevas reeglis loetakse erinevatest komponentidest valmistatudkombineeritud kaupade hulka vaid need, milles komponendid on ühendatud üksteisega nii, et nad moodustavad lahutamatu terviku, samuti eraldatavatest komponentidest kaubad, tingimusel et need komponendid on sobitatud üksteisega ja täiendavad üksteist ning moodustavad koos terviku, mida on võimatu panna müügiksüksikute osadena.

Näiteid viimasest punktist:
1) põrandal seisvad tuhatoosid, mis koosnevad alusest ja juurdekuuluvast eraldatavast kausikesest;
2) maitseainete komplekt, mis koosneb spetsiaalselt konstrueeritud liuast ning vastavast arvust tühjadest sobiva kuju ja mõõduga toosidest.

Tavaliselt on taoliste kombineeritud kaupade komponendid pakendatud ühte pakendisse.

10) Käesolevas reeglis tähistatakse väljendiga «jaekaubandusejaoks mõeldud komplektid» kaupu, mis:
a) koosnevad vähemalt kahest erinevast tootest, mida esmapilgul klassifitseeritakse erinevates rubriikides. Järelikult, kuut fondüükahvlit ei saa käesoleva reegli alusel vaadelda kui komplekti;
b) koosnevad kokkupandud toodetest või artiklitest, mille eesmärgiks on rahuldada teatud vajadust või sooritada mingit tegevust; ja
c) on pakendatud viisil, mis võimaldab neid müüa otse tarbijatele ilmaümberpakkimiseta (näiteks pakitud ühte karpi, ühte kasti jmt).

Järelikult hõlmab see mõiste komplekte, mis koosnevad näitekserinevatest toiduainetest, mis on mõeldud koos tarbimiseks valmistoidu või -roa valmistamisel.

Näiteid komplektidest, mida võib klassifitseerida reegli 3.balusel:
1) komplektid, mille komponendid on mõeldud koos kasutamiseks spageti valmistamiseks ja kuhu kuuluvad toorspageti pakike (rubriik 1902), kotike riivjuustuga (rubriik 0406) ja purgike tomatikastmega (rubriik 2103), mis kõik on pakitud ühte karpi.
Klassifitseeritakse rubriiki 1902.
See reegel ei ole aga rakendatav assortiidena kaubastatavatele toiduainete komplektidele, mis koosnevad näiteks:
–karbist krabidest (rubriik 1605), juustukarbist (rubriik 0402), tükeldatud peekoni karbist (rubriik 1602), viinerite karbist (rubriik 1601); või
–pudel piiritusjooke rubriigist 2208 ja pudel veini rubriigist 2204;
2) juuksurikomplekt, mis koosneb elektrilisest juukselõikusmasinast (rubriik 8510), kammist (rubriik 9615), kääridest (rubriik 8213), harjast (rubriik 9703) ja riidest käterätikust (rubriik 6302) ning on asetatud nahast etüisse (rubriik 4202).
Klassifitseeritakse rubriiki 8510;
3) joonestuskomplektid, mis koosnevad joonlauast (rubriik 9017), arvutuslükatist (rubriik 9017), sirklist (rubriik 9017), pliiatsist (rubriik 9609) ja pliiatsiteritajast (rubriik 8214) ja on pakendatud plastmasskarpi (rubriik 4202).
Klassifitseeritakse rubriiki 9017.

Ülalnimetatud komplektide puhul toimus klassifitseerimine ühe komponendi või komponentide järgi, mida koos võetuna võib käsitada komplektilespetsiifilist iseloomu andvatena.

11) Käesolev reegel ei ole rakendatav kaupadele, mis koosnevad kooskaubastatavatest teatud proportsioonides eraldi pakitud koostisosadest kas ühises pakendis või mitte ja mis on mõeldud kasutamiseks tööstuslikuks tootmiseks,näiteks jookide tootmiseks.

Reegel 3.c

12) Kaubad, mis ei ole klassifitseeritavad reeglite 3.a või 3.b järgi,klassifitseeritakse rubriiki, mis on neid võrdsel määral kirjeldavate rubriikide numbrilises järjestuses kõige viimane.

Reegel 4

Kaubad, mida pole võimalik klassifitseerida vastavalt ülalnimetatud reeglitele, klassifitseeritakse rubriiki, milles on kirjeldatud nendega kõige sarnasemad kaubad.

Selgitused reegli 4 juurde

1) Käesolev reegel laieneb kaupadele, mida pole võimalik klassifitseerida reeglite 1, 2 ja 3 järgi. Reegel näeb ette, et selliseid kaupu tuleb klassifitseerida rubriiki, milles on kirjeldatud nendega kõige sarnasemad kaubad.

2) Klassifitseerimisel reegli 4 alusel peab nimetatud kaupu võrdlemaanaloogsete kaupadega selleks, et määratleda kaubad, mis on nimetatutega kõige sarnasemad. Nimetatud kaubad klassifitseeritakse samasse rubriiki kui nendega kõige sarnasemad kaubad.

3) Sarnasus võib sõltuda paljudest teguritest, nagu kirjeldus, olemus,otstarve.

Reegel 5

Ülalnimetatud sätetele lisaks kasutatakse järgmisi reegleid järgmistekaupade suhtes:
a) fotoaparaatide, muusikariistade, relvade, joonestusvahendite vutlarid, juveeltoodete etüid ja analoogsed pakendid, mis on spetsiaalselt ette nähtud teatud toote või komplekti paigutamiseks, on sobivad pikaajaliseks kasutamiseks ning tarnitakse koos tootega, mille jaoks nad on ette nähtud, klassifitseeritakse koos nende toodetega nagu tavaliselt koos müüdavad artiklid. See reegel ei hõlma pakendeid, mis annavad kaubale kui tervikule tema põhiiseloomu;
b) arvestades reegli 5.a sätetega, klassifitseeritakse kaupu sisaldavad pakendid koos kaupadega, kui nad on teostatud kujul, nagu neid tavaliselt kasutatakse seda tüüpi kaupade puhul. See säte pole rakendatav pakenditele, mis on ilmselt sobivad mitmekordseks kasutamiseks.

Selgitused reegli 5 juurde

Reegel 5.a (Toosid, karbid ja muud mahutid)

1) Käesolev reegel laieneb ainult mahutitele, mis:
a) omavad kuju või on sobitatud selliselt, et neis paikneksid teatud tooteliigid või komplektid, s.o nad on projekteeritud spetsiaalselt mingi toote jaoks. Mõned mahutid kordavad selle toote vormi, mida nad sisaldavad;
b) on sobivad pikaajaliseks kasutamiseks, s.o nende kasutamisaeg on võrreldav nende toodete kasutamisajaga, mille jaoks nad on ette nähtud. Neid mahuteid kasutatakse ka toote kaitsmiseks ajal, kui seda ei kasutata (näiteks transportimisel või hoidmisel). Need kriteeriumid eristavad mahuteid lihtsast pakendist;
c) tarnitakse koos toodetega, mille jaoks nad on ette nähtud, sõltumata sellest, kas tooted ise on pakitud transportimise mugavuse pärast eraldi või mitte. Kui neid tarnitakse eraldi, siis nad klassifitseeritakse vastavaid konteinereid kirjeldavatesse rubriikidesse;
d) on sellist tüüpi, mida tavaliselt müüakse koos toodetega;
e) ei anna tootele tema põhiiseloomu.

2) Näiteid mahutitest, mida tarnitakse koos kaupadega, mille jaoks nad on ette nähtud ja mida tuleb klassifitseerida selle reegli kohaselt:
1) juveelide karbid ja etüid (rubriik 7113);
2) elektripardlite etüid (rubriik 8510);
3) binoklite ja teleskoopide karbid (rubriik 9005);
4) muusikainstrumentide toosid, karbid ja kotid (rubriik 9202);
5) relvade tuped (rubriik 9303).

3) Mahutid, mis ei kuulu käesoleva reegli alla, on näiteks sellised mahutid nagu hõbedast toos, mis sisaldab teed, või dekoratiivne keraamiline nõu, mis sisaldab maiustusi.

Reegel 5.b (Pakkematerjalid ja pakkekonteinerid)

4) Käesolev reegel reguleerib sellist tüüpi pakkematerjali japakkekonteinerite klassifitseerimist, mida tavaliselt kasutatakse nende kaupade pakkimiseks, mille juurde nad kuuluvad. Siiski pole see säte kohustav juhtudel, kui pakendil on selgelt väljenduv mitmekordse kasutamise iseloom, näiteks suru- või vedelgaaside balloonid ja tsisternid.

5) Käesolev reegel on sekundaarne reegli 5.a suhtes ning seepärastnende tooside, karpide jt mahutite klassifitseerimine, millega sarnaseid nimetatakse reeglis 5.a, peab toimuma vastavalt reeglile 5.a.

Reegel 6

Kaupade klassifitseerimine iga rubriigi alajaotistesse toimub nende alamrubriikide kirjelduste ja alamrubriikide kohta käivate märkuste põhjal, kasutades vastavalt ülaltoodud reegleid ning arvestades, et omavahel on võrreldavad vaid sama taseme alamrubriigid. Selle reegli kohaselt kasutatakse ka vastavaid märkusi jaotiste ja gruppide kohta, kui tekstis pole öeldud teisiti.

Selgitused reegli 6 juurde

1) Vastavalt kohaldatuna määravad reeglid 1 kuni 5 ühe rubriigipiires alamrubriikidesse klassifitseerimise korra.

2) Reeglis 6 on järgmiste väljenditega tähistatud:
a) «sama taseme alamrubriigid»: kas 1. taseme alamrubriigid või2. taseme alamrubriigid, s.t kas alamrubriigi kirjelduse ees on üks (tase 1) või kaks (tase 2)sidekriipsu.
Niisiis tuleb reegli 3.a rakendamisel ühe rubriigi piires mingi kauba iseloom või sarnasus kahe või enama 1. tasandi alamrubriigi suhtes määratavaid nende võrreldavate 1. taseme alamrubriikide kirjelduste alusel. Siis kui kõige konkreetsem 1. taseme alamrubriik on valitud ning kui see alamrubriik ise jaotub, ja alles siis tuleb võtta arvesse 2. taseme kirjeldus, et määratleda, milline 2. taseme alamrubriik tuleb valida;
b) «kui tekstis pole öeldud teisiti»: välja arvatud juhud, kui märkusedjaotise või grupi kohta ei sobi kokku alamrubriikide kirjeldustega või märkustega alamrubriikide kohta.
See toimub näiteks grupis 71, kus termini «plaatina» ulatusmärkuses 4.b erineb termini «plaatina» ulatusest märkuses 2 alamrubriikide kohta.Alamrubriikide 7110 11 ja 7110 19 tõlgendamise hõlbustamiseks kasutatakse vastavaltmärkust 2 alamrubriikide kohta, mitte aga märkust 4.b grupi kohta.

3) Teise taseme alamrubriigi ulatus ei tohi ületada esimese taseme alamrubriigi ulatust, millesse ta kuulub; ja esimese taseme alamrubriigi ulatus ei tohi ületada rubriigi ulatust, millesse ta kuulub.

2. KASUTATUD MÕÕTÜHIKUD

Põhiühikuna on kasutusel kilogramm (täiendavamõõtühikuna on näidatud «–»).

3. LÜHENDID, TÄHISED JA MÄRKUSED

Märkused:

1. Kui rubriigi, alamrubriigi või kaubapositsiooni kirjeldusele järgnebsulgudes mingi organisatsiooni nimetuse lühend, siis see tähendab, et nõuded seal kirjeldatud kaupadele on vastava organisatsiooniga kooskõlastatud.

2. Kogu nomenklatuuris on arvuliste suuruste juures terminid:
–«kuni», «mitte üle» ja «ja vähem»samaväärsed ja mahutavad endassevõrdsuse antud arvuga;
–«alates», «mitte alla» ja «ja rohkem»samaväärsed ja mahutavad endasse võrdsuse antud arvuga;
–«alla» ja «üle» välistavad võrdsuse antud arvuga.

3. Kogu nomenklatuuris on terminit «mujal nimetamata» kasutatudtähenduses «mujal otseselt nimetamata ja üldisema nimetusega hõlmamata».

II osa. KAUPADE NOMENKLATUUR