§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra.

§ 2. Seaduse rakendamine majandusvööndis

Käesolevat seadust rakendatakse majandusvööndis niivõrd, kuivõrd selle rakendamine ei ole vastuolus rahvusvahelistes lepingutes sätestatuga.

§ 3. Keskkonnajärelevalve olemus

(1) Keskkonnajärelevalve käesoleva seaduse mõistes seisneb:

1) keskkonda kasutava või selle seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku tegevuse seaduslikkuse jälgimises ning ebaseadusliku tegevuse tõkestamises;

2) hoonete, rajatiste, seadmete ja toodete ning nende kasutamise keskkonnanõuetele vastavuse kontrollimises ning ehitus- ja planeeringunõuete täitmise kontrollimises;

3) seadusega või seaduse alusel kohustuslikuks tehtud keskkonnakaitseabinõude rakendamises, sealhulgas keskkonnaseire kohustuse täitmise kontrollimises;

4) loodusest hangitud saadustega sooritatavate tehingute seaduslikkuse kontrollimises koos abinõude rakendamisega seaduslikkuse tagamiseks;

5) kiirgusallikate ja kiirgusallikate asukohaks olevate ehitiste ning nende osade kiirgusohutusnõuetele vastavuse kontrollimises;

6) geneetiliselt muundatud organismide keskkonda tahtliku viimise seaduslikkuse kontrollimises.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata keskkonnana hoonesisest ruumi.

2. peatükk. KESKKONNAJÄRELEVALVE ASUTUSED JA KESKKONNAKAITSEINSPEKTORID

§ 4. Keskkonnajärelevalve asutuse mõiste

Keskkonnajärelevalve asutus on käesoleva seaduse mõistes:

1) valitsusasutus, millel keskkonnajärelevalve kohustus ja sellest tulenevad õigused tekivad seadusega või seaduse alusel;

2) valitsusasutuse hallatav riigiasutus, millele valitsusasutus on seaduse alusel pannud keskkonnajärelevalve funktsiooni;

3) kohalik omavalitsus.

§ 5. Riigi keskkonnajärelevalve asutused ja nende järelevalvealune territoorium

(1) Käesoleva seadusega sätestatud ulatuses täidab riigi keskkonnajärelevalve asutus täidesaatvat riigivõimu.

(2) Riigi keskkonnajärelevalve asutused on käesoleva seaduse mõistes:

1) Keskkonnainspektsioon, kelle ülesanne on koordineerida keskkonnajärelevalvealast tegevust ning teostada järelevalvet koos haldusõiguserikkumise asja arutamise õigusega metsade ning väljaspool metsa kasvava puittaimestiku, jahifauna ja kalavarude kaitsel siseveekogudel ning kiirgusohutuse tagamisel ja järelevalvet ainult protokolli koostamise õigusega muudes keskkonnakaitse valdkondades;

2) Mereinspektsioon, kelle ülesanne on teostada järelevalvet koos haldusõiguserikkumise asja arutamise õigusega kõigis keskkonnakaitse valdkondades sise- ja territoriaalmeres, piiriveekogudel ja majandusvööndis ning väikelaevade ja nende sadamate kasutamise alal. Järelevalvet ainult protokolli koostamise õigusega tohib Mereinspektsioon teostada kõikides keskkonnakaitse valdkondades käesolevas punktis nimetamata aladel;

3) Metsaamet koos oma kohalike riigivõimu volitusi omavate asutustega, kelle ülesanne on teostada järelevalvet metsa, jahifauna ja kalavarude kaitsel protokolli koostamise õigusega ning riigimetsamaal toimepandud haldusõiguserikkumise asja arutamise õigusega;

4) Maa-amet, kelle ülesanne on teostada järelevalvet koos haldusõiguserikkumise asja arutamise õigusega maade kasutamise seaduslikkuse üle;

5) maavalitsus, kelle ülesanne on teostada järelevalvet protokolli koostamise õigusega kõigis keskkonnakaitse valdkondades maakonnas ning haldusõiguserikkumise asja arutamise õigusega valdkondades, kus see õigus ei ole antud käesoleva lõike punktide 1--4 järgi teistele järelevalveasutustele.

(3) Keskkonnajärelevalve koordineerimine käesoleva seaduse mõistes seisneb järelevalvealase tegevuse tulemuste üldistamises ning selle alusel ettepanekute tegemises tegevuse korraldamiseks ja õigusaktide muutmiseks, juhendmaterjalide koostamises ja levitamises ning täiendõppe korraldamises.

(4) Seadusega võidakse keskkonnajärelevalve õigus anda ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata riigiasutustele.

§ 6. Kohalik omavalitsus keskkonnajärelevalve asutusena

Linna- või vallavalitsusel on oma haldusterritooriumi keskkonna kaitsel riigi keskkonnajärelevalve asutustega ühesugused õigused.

§ 7. Keskkonnajärelevalve asutuse õigused ja kohustused

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 ning §-s 6 nimetatud asutusel on õigus ning, kui seda näeb ette seadus, asutuse põhimäärus, kohaliku omavalitsuse osas ka valitsusasutusega sõlmitud leping, kohustus:

1) kontrollida keskkonna kaitse- või kasutamisalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist ning peatada või lõpetada käesoleva seaduse §-des 25 ja 27 märgitud juhtudel tegevus, mis on vastuolus nimetatud nõuetega, või nõuda kontrollitavalt isikult käesoleva seaduse §-s 29 märgitud juhtudel temale kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamist;

2) esindada riiki keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise tsiviilasjades nendes valdkondades, milles keskkonnajärelevalve asutusel on õigus arutada haldusõiguserikkumiste asju;

3) esitada hagi kohtusse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju hüvitamiseks;

4) seadusega kehtestatud juhtudel ja korras pidada kinni ebaseaduslikult soetatud loodussaadusi ja nende loodusest õigusvastase hankimise vahendeid ja kiirgusallikaid ning korraldada nende hoidmine ja kiirestirikneva või hoidmisel ülemääraseid kulutusi nõudva loodussaaduse müümine, riigi keskkonnajärelevalve asutusel ka loodussaaduse ja kiirgusallika riigi valdusesse võtmine ja rahvusvaheliste lepingutega määratud juhtudel nende tagasisaatmine lähtemaale.

(2) Loodussaaduseks loetakse käesoleva seaduse mõistes esialgsest paiknemis-, kasvu- või elukohast eemaldatud töötlemata loodusvara (puit, maavara, toorkala jm.). Loodussaadus loetakse ebaseaduslikult soetatuks, kui seda võis soetada ainult loaga või seadusest tulenevas korras sooritatud tehinguga ja see luba puudus või tehing ei vastanud nõuetele.

§ 8. Omakontrolli kohustus

(1) Kinnisasja omaniku tegevus või tegevusetus ei tohi temale kuuluval kinnisasjal põhjustada õiguserikkumisi ja keskkonna lubamatut kahjustamist.

(2) Kinnisasja omanik on kohustatud jälgima, et kinnisasjal korraldatud tegevusest lähtuvad kahjulikud mõjutused ei ületaks keskkonnanormatiividega lubatud määra.

§ 9. Keskkonnakaitseinspektor

Keskkonnakaitseinspektorid on:

1) riigi keskkonnakaitseinspektor;

2) kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor;

3) keskkonnajärelevalve asutuse juures tegutsev keskkonnakaitse-abiinspektor.

§ 10. Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor

(1) Riigi keskkonnakaitseinspektor on käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud valitsus- või muu riigiasutuse töötaja, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete asutusesisese jaotusega.

(2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor on omavalitsusüksuse volikogult keskkonnakaitse alal haldusõiguserikkumise asja arutamiseks volituse saanud isik, samuti linna- või vallavalitsuse või omavalitsusüksuses moodustatud keskkonnajärelevalve asutuse töötaja, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete asutusesisese jaotusega. Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 kohaselt riigi keskkonnajärelevalve ülesandeid täitva omavalitsuse keskkonnajärelevalve asutuse inspektoril on riigi keskkonnajärelevalve asutuse inspektoriga ühesugused õigused ja kohustused.

§ 11. Keskkonnakaitse-abiinspektor

(1) Loomastiku ja taimestiku kaitsele, kaitsealade kaitsekorra tagamisele ning heakorranõuete täitmise jälgimisele võivad keskkonnajärelevalve asutused kaasata keskkonnakaitse-abiinspektoreid.

(2) Keskkonnakaitse-abiinspektorile annab tegutsemiseks volituse Keskkonnainspektsioon, Mereinspektsioon või maavalitsus.

§ 12. Keskkonnakaitseinspektori tegutsemisõiguse tõendamine

Keskkonnakaitseinspektori tegutsemisõigust keskkonna kaitsel tõendab inspektori tõend ja tunnusmärk, mille vormi ja kujunduse ning valmistamise, väljaandmise ja äravõtmise korra kehtestab keskkonnaminister.

§ 13. Keskkonnakaitseinspektori õigused

(1) Keskkonnakaitseinspektoril on õigus:

1) kontrollida keskkonna kaitse- ja kasutamisalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist ning nõuda looduskasutust lubava dokumendi või keskkonnakaitseabinõu rakendamist käsitleva dokumentatsiooni esitamist;

2) peatada ja kontrollida sõidukit, mis veab või oletatavalt veab loodussaadust, kiirgusallikat või ohtlikku ainet, mille soetamise või vedamise kord on reglementeeritud, või sõidukit, mis oma tehnilise seisukorra või kasutusviisi poolest ohustab keskkonda, samuti peatada ja kontrollida tegevuse seaduslikkuse selgitamiseks sõidukit, paati, laeva või muud liikurmehhanismi, mida vahetult kasutatakse jahipidamisel, kalapüügil või loodussaaduse muul viisil loodusest hankimisel;

3) võtta keskkonnakaitsealastest nõuetest kinnipidamise kontrollimisel proove ja teha mõõtmisi;

4) õiguserikkumise avastamisel teha õiguserikkuja tuvastamiseks ja vastutuselevõtmiseks paiklikku ülevaatust, koguda asitõendeid, võtta seletusi tunnistajatelt jms. ning koostada protokoll või muu materjal õiguserikkumise kohta ning, omades haldusõiguserikkumiste seadustikust (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201) tulenevalt õigust haldusõiguserikkumise asja arutamiseks, määrata oma pädevuse piires halduskaristust;

5) käesoleva seadusega sätestatud korras peatada tegevus, mis on vastuolus keskkonna kaitse- või kasutamisalaste õigusaktide nõuetega või nõuda kontrollitavalt isikult kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamist;

6) käesoleva seadusega sätestatud korras võtta ära ja anda hoiule ebaseaduslikult soetatud loodussaadus, selle loodusest ebaseadusliku hankimise vahend ja kiirgusallikas.

(2) Keskkonnakaitseinspektori teenistusjuhend kinnitatakse keskkonnaministri määrusega.

(3) Keskkonnakaitseinspektoril on koos kontrollimises osalevate isikutega õigus tööülesannete täitmisel pääseda:

1) ööpäevaringselt kõikidele loodusobjektidele ja nendesse piiratud või kinnistesse ruumidesse, kust inimest ohustavate kahjulike mõjutuste levik on tõestatud;

2) päikesetõusust päikeseloojanguni puhastusseadmetele, loodusvara ümbertöötavatele rajatistele, loodusvara ladustamiskohtadesse ja keskkonda mõjutavate seadmete asukoharuumidesse.

§ 14. Keskkonnakaitseinspektori järelevalvepiirkond

(1) Riigi keskkonnakaitseinspektoril ja keskkonnakaitse-abiinspektoril on tegutsemisõigus kogu riigi territooriumil, sõltumata temale sellekohase õiguse andnud järelevalveasutuse asukohast. Tegutsedes väljaspool nimetatud asutuse tööpiirkonda, informeerib ta oma tegevusest kohalikku järelevalveasutust.

(2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on tegutsemisõigus omavalitsusüksuse territooriumil.

§ 15. Keskkonnakaitseinspektori vormi- ja eririietus

(1) Riigi keskkonnakaitseinspektorile väljastatakse tasuta vormi- ja eririietus. Vormiriietuse ja ametitunnuste kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus, vormi- ja eririietuse väljaandmise ja kandmise korra kehtestab keskkonnaminister. Vormi- ja eririietuse valmistamise kulud kaetakse riigieelarvest.

(2) Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile väljastatakse vormi- ja eririietus kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras.

(3) Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor kannab omavalitsuse sellekohase otsuse olemasolul riigi keskkonnakaitseinspektoritega ühesugust, kuid erinevate eraldusmärkidega vormi- ja eririietust.

§ 16. Keskkonnakaitseinspektori relvad ja erivahendid

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril, kelle ametikohustuseks on metsa, jahifauna ja kalavarude kaitse, on lubatud ametiülesannete täitmisel kasutada teenistusrelvi, mille liigid on kehtestatud relvaseaduses (RT I 1995, 62, 1056) sätestatud korras, ning kasutada erivahendina teenistuskoera ja käeraudu.

(2) Keskkonnakaitseinspektorite teenistusrelvade kasutamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole määratud relvaseaduses sätestatud korras, kehtestab keskkonnaminister.

(3) Erivahendeid kasutab keskkonnakaitseinspektor keskkonnaministri kehtestatud korras õiguserikkuja kinnipidamisel ning politseiasutusse või muusse teenistusruumi toimetamisel, kui õiguserikkuja ei allu inspektori korraldusele. Teenistuskoera võib lisaks sellele kasutada peidetud loodussaaduste ning nende ebaseadusliku hankimise vahendite leidmiseks.

3. peatükk. LOODUSKASUTUSEGA SEOTUD FÜÜSILISE JA JURIIDILISE ISIKU KONTROLLIMISE KORD

§ 17. Kontrollimise lubatavus

Keskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida füüsilist ja juriidilist isikut, kelle tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda, ohustab või võib ohustada inimeste elu, tervist või vara, on seotud loodusvara loodusest hankimisega või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamisega, kontrollida maa- või veeala, ehitist, seadet või mootorsõidukit (edaspidi objekt), järgmistel juhtudel:

1) looduskasutuse seaduslikkuse selgitamiseks;

2) ehitiste ja seadmete seisukorra selgitamiseks;

3) keskkonnakaitseabinõude, sealhulgas seire nõuetekohasuse selgitamiseks;

4) keskkonnakaitsealase õiguserikkumise tõkestamiseks või õiguserikkumisega seotud asjaolu väljaselgitamiseks.

§ 18. Füüsilise ja juriidilise isiku kohustus võimaldada kontrollida oma tegevust

Oma tegevust ja isikut peab võimaldama kontrollida isik, kes:

1) ohustab ja risustab oma tegevusega keskkonda;

2) valdab maa- või veeala või keskkonda ohustavat ehitist või seadet;

3) valdab keskkonna kaitseks ehitatud rajatist;

4) viibib kaitsealal, millel viibimine on lubatud vaid loa olemasolul;

5) püüab kala, peab jahti, raiub metsa või kasutab muul viisil loodusvara, mille kasutamise kord on reguleeritud seadusega või seaduse alusel;

6) varub, veab või töötleb loodussaadust, mille loodusest hankimise kord on reguleeritud seadusega või seaduse alusel, või osaleb taolise loodussaadusega sooritatavas tehingus;

7) valdab kiirgusallikat ja selle kaitseks ning kasutamiseks ehitatud rajatist.

§ 19. Füüsilise isiku kontrollimise kord

(1) Füüsilise isiku kontrollimisel on keskkonnakaitseinspektor kohustatud:

1) ennast tutvustama kontrollitavale isikule, esitades inspektori tõendi, ning selgitama kontrollimise eesmärki;

2) andma kontrollitavale tema nõudmisel täiendavaid selgitusi kontrollimise kohta;

3) õiguserikkumise avastamisel selgitama kontrollitavale rikkumise olemust, kohustust rikkumise lõpetamiseks ning õigusi inspektori toimingute ja järelduste vaidlustamiseks;

4) vajadusel koostama protokolli või muu materjali õiguserikkumise kohta ning andma selle kontrollitavale tutvumiseks ja allakirjutamiseks;

5) õiguserikkumise mittetuvastamisel andma kontrollitavale õiendi tema kontrollimise kohta, kui ta seda nõuab;

6) ära kuulama ning kontrollitava nõudmisel protokollima või kirjalikul esitamisel vastu võtma kaebuse või muu esildise ning esitama selle seisukoha võtmiseks teenistuskohajärgse keskkonnajärelevalve asutuse või kõrgemalseisva asutuse juhatajale.

(2) Kui inspektoril on küllaldane alus arvata, et kontrollitav isik varjab õiguserikkumise vahendeid, ebaseaduslikult hangitud loodussaadust või looduskasutusega seotud dokumente, korraldatakse tema isiku ja asjade läbivaatus, tehes seda korras, mis on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku § 237 lõigetes 1--4 isiku ja asjade läbivaatamiseks haldusõiguserikkumise korral.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud inspektorist kõrgemalseisev ametiisik vaatab kontrollimise kohta esitatud kaebuse läbi ja teeb otsuse isiku kontrollimise seaduslikkuse kohta 48 tunni jooksul, arvates kaebuse saabumisest. Otsusest teatatakse kontrollitud isikule avaldustele vastamise seaduses (RT I 1994, 51, 857; 1996, 49, 953) sätestatud korras.

§ 20. Objekti kontrollimise kord

Objekti kontrollimisel on keskkonnakaitseinspektor kohustatud:

1) objekti valdaja või tema volitatud esindaja (edaspidi objekti valdaja) kohalolekul ennast talle esitlema, esitades inspektori tõendi, ning selgitama kontrollimise eesmärki ja kontrollimise viisi. Objekti valdaja eemalolekul kaasama võimalusel objekti kontrollimisele erapooletu manuka;

2) selgitama objekti valdajale tema õigust viibida kõikide kontrollimise toimingute juures, saada toimingute kohta täiendavaid selgitusi, vaidlustada inspektori toimingud ja järeldused ning teha kontrollimise kohta avaldusi, mis kontrollitava nõudmisel protokollitakse ja antakse seisukoha võtmiseks inspektori teenistuskohajärgse keskkonnajärelevalve asutuse või kõrgemalseisva asutuse juhatajale;

3) õiguserikkumise avastamisel, milles on süüdi objekti valdaja, selgitama temale rikkumise olemust ning kohustusi rikkumise lõpetamiseks;

4) vajadusel koostama protokolli või muu materjali õiguserikkumise kohta ning andma selle tutvumiseks ja allakirjutamiseks objekti valdajale;

5) õiguserikkumise mittetuvastamisel koostama kontrollimise akti, kui seda nõuab objekti valdaja;

6) keskkonnakaitsealase õiguserikkumise avastamisel, milles on süüdi kolmas isik, abistama objekti valdajat õiguserikkuja tuvastamisel, sellega seotud asjaolude selgitamisel ning rikkuja vastutuselevõtmisel.

§ 21. Proovide ja asitõendite võtmine

(1) Keskkonnakaitsealaste nõuete täitmise selgitamiseks vajalikud tõendusmaterjalid, sealhulgas proovid ja muud asitõendid, antakse inspektorile tasuta.

(2) Materjalide või ainete proove võetakse asjaolude selgitamiseks minimaalses vajalikus koguses ning tagastatakse vajaduse möödumisel valdajale niivõrd, kuivõrd see on võimalik ja valdaja seda soovib.

(3) Proovide ja asitõendite võtmine ja tagastamine vormistatakse keskkonnaministri kehtestatud korras niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud seadusega.

§ 22. Keskkonnajärelevalvealase tegevuse üldistamine

(1) Keskkonnajärelevalvealase tegevuse tulemuste üldistamiseks esitatakse Keskkonnainspektsioonile andmed:

1) õiguserikkumise juhtude kohta;

2) tegevuse peatamise, lõpetamise või ettekirjutuse tegemise kohta;

3) esitatud tsiviilhagide kohta;

4) selguseta kuuluvusega loodussaaduste hoiulevõtmise kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitavad keskkonnaministri kehtestatud korras keskkonnajärelevalve asutused.

4. peatükk. KESKKONNAJÄRELEVALVEALASED OTSUSED JA ETTEKIRJUTUSED NING NENDE TÄITMINE

§ 23. Keskkonnajärelevalvealaste otsuste ja ettekirjutuste tegemise õigus

Keskkonnajärelevalve asutused teevad otsuseid või ettekirjutusi, keskkonnakaitseinspektorid ettekirjutusi.

§ 24. Keskkonda kahjustava tegevuse peatamise või lõpetamise eeltingimus

Peatada ega lõpetada ei tohi keskkonda kahjustavat tegevust, mille peatamine või lõpetamine võib põhjustada üldistele huvidele suuremat kahju, kui põhjustaks tegevuse jätkamine.

§ 25. Keskkonda kahjustava tegevuse peatamine

(1) Tegevus, mis ületab keskkonnanormatiivide või looduskasutusloaga lubatud määra, kuid ei ohusta otseselt keskkonda või inimeste elu, tervist või vara, samuti ainult loa alusel lubatud tegevus, kui luba puudub või seda ei esitata, peatatakse ohu kõrvaldamise või tegevuse seaduslikkuse selgitamiseni või seadustamiseni.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse peatab:

1) keskkonnajärelevalve asutus juhataja tehtud otsusega;

2) keskkonnakaitseinspektor tegevuse viivitamatu peatamise vajadusel ettekirjutusega kuni kolmeks ööpäevaks asja edasise otsustamisega keskkonnajärelevalve asutuses. Füüsilise isiku tegevuse, kui see ei ole ettevõtlus, võib keskkonnakaitseinspektor peatada ka suulise korraldusega.

§ 26. Luba tegevuse jätkamiseks

(1) Paragrahvi 25 kohaselt peatatud tegevuse jätkamine on lubatud ettekirjutatud tingimuste täitmise ja sellest tegevuse peatanud isikule teatamise korral.

(2) Tegevuse peatanud isik ei tohi tegevuse jätkamise tingimuseks seada objekti uuesti ülevaatamist.

§ 27. Keskkonda kahjustava tegevuse või ebaseadusliku looduskasutuse lõpetamine

(1) Keskkonda kahjustava või ohustava ebaseadusliku tegevuse, samuti seadusliku tegevuse, kui see ohustab inimeste elu, tervist või vara ja seda ohtu ei saa kõrvaldada, lõpetab keskkonnajärelevalve asutus juhataja tehtud otsusega. Füüsilise isiku sellise tegevuse, kui see ei ole ettevõtlus, võib keskkonnakaitseinspektor lõpetada ka suulise korraldusega.

(2) Kui looduskasutusõiguse loa alusel toimuv tegevus ohustab inimesi või keskkonda ning ohtu pole võimalik kõrvaldada või luba oli väljastatud ekslikult, lõpetab tegevuse kasutusloa väljaandja loa tühistamisega.

§ 28. Otsuse tegemine

(1) Otsuse keskkonda kahjustava tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks teeb keskkonnajärelevalve asutuse juhataja ainuisikuliselt.

(2) Asja arutamise aluseks on keskkonnakaitseinspektori koostatud objekti ülevaatuse akt või käesoleva seaduse § 25 lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul keskkonda ohustava tegevuse peatamiseks tehtud ettekirjutus.

(3) Asja arutamise koha ja aja teatab objekti kontrollija objekti valdajale objekti kontrollimise käigus. Kui see ei osutunud võimalikuks, saadab keskkonnajärelevalve asutus objekti valdajale asja arutamiseks kirjaliku kutse.

(4) Kui keskkonna või inimeste kaitseks on oluline tegevuse kiire peatamine või lõpetamine, kuid kontrollitud objekti valdaja ei ole asja arutamisele ilmunud, tehakse otsus tema osavõtuta. Muul juhul lepitakse kokku asja arutamise uues ajas. Objekti valdaja teistkordsel mitteilmumisel tehakse otsus tema osavõtuta.

(5) Objekti tegevuse peatamise või lõpetamise arutamisel koostatakse protokoll, milles märgitakse poolte seisukohad ja asja arutamisel selgunud täiendavad asjaolud. Protokollile kirjutavad alla asja arutanud ametiisik ning objekti valdaja.

(6) Kui otsuse tegemiseks ei vajata täiendavaid uuringuid ega tõendusmaterjale, võetakse otsus vastu ja vormistatakse kohe asja arutamise lõpetamisel. Kui asja arutamisel ilmneb vajadus teha täiendavaid uuringuid või koguda lisamaterjali, teavitab asja arutaja sellest objekti valdajat, määrab otsuse tegemiseks uue päeva ning teatab talle uuestiilmumise vajalikkusest või mittevajalikkusest.

(7) Otsuse vastuvõtmisel asja arutamise käigus antakse objekti valdajale ärakiri otsusest ning see jõustub otsuse tegemisele järgneval päeval. Otsuse hilisemal tegemisel jõustub otsus üleandmisele järgneval päeval.

(8) Objekti tegevuse peatamise või lõpetamise kohta avatakse keskkonnajärelevalve asutuses eraldi toimik, kuhu koondatakse objekti kontrollimisel tehtud akt, asja arutamise protokoll, tehtud otsus ning muud asjaga seotud dokumendid. Toimik avatakse ka siis, kui tegevus peatati inspektori ettekirjutusega.

(9) Objekti tegevuse peatamise või lõpetamise otsuses peab olema kirjas:

1) asutuse nimetus, kelle nimel otsus tehakse;

2) otsuse tegija ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

3) otsuse tegemise kuupäev;

4) otsuse kohustatud subjekti nimi või nimetus;

5) otsusega käsitletava tegevuse aeg, koht, kirjeldus ja ulatus koos õigusaktide nimetuse ning paragrahvi või punkti äranäitamisega, mille nõudeid rikutakse;

6) otsuse resolutsioon koos selle jõustumise aja määramisega, tegevuse peatamisel ka tingimuste äranäitamisega, mille täitmisel lubatakse tegevust jätkata;

7) viide õigusaktile, millele tuginetakse otsuse tegemisel;

8) märge õiguserikkujale otsuse tegemisega kaasnevate õiguste ja kohustuste selgitamise kohta;

9) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;

10) otsuse tegija allkiri;

11) objekti valdaja allkiri otsuse kättesaamise kohta või märge otsuse muul viisil kättetoimetamise kohta.

§ 29. Ettekirjutus keskkonnakaitseabinõude täitmiseks

(1) Kui loodusobjekti ja kiirgusallika valdajal või kasutajal on seadusest, sellest tulenevast muust õigusaktist või lepingust tulenevalt keskkonnakaitseabinõude rakendamise kohustus ja ta ei täida seda, teeb keskkonnajärelevalve asutus või keskkonnakaitseinspektor talle ettekirjutuse nimetatud kohustuse täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning § 25 lõike 2 punktis 2 nimetatud ettekirjutuses peab olema kirjas:

1) asutuse nimetus, kelle nimel ettekirjutus tehakse;

2) ettekirjutuse tegija ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;

3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;

4) füüsilise isiku nimi või juriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;

5) ettekirjutusega käsitletava tegevuse aeg, koht, kirjeldus ja ulatus koos õigusaktide nimetuse ning paragrahvi või punkti äranäitamisega, mille nõudeid rikutakse;

6) resolutsioon koos selle jõustumise aja määramisega, tegevuse peatamisel ka tingimuste äranäitamisega, mille täitmisel lubatakse tegevust jätkata;

7) viide õigusaktile, millele tuginetakse ettekirjutuse tegemisel;

8) märge õiguserikkujale ettekirjutusest tulenevate kohustuste ja tema õiguste selgitamise kohta;

9) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;

10) ettekirjutuse tegija allkiri;

11) õiguserikkuja allkiri ettekirjutuse kättesaamise kohta või märge selle muul viisil kättetoimetamise kohta.

§ 30. Abinõud otsuse või ettekirjutuse täitmise tagamiseks

Kui keskkonda kahjustav või ohustav isik ei täida talle ebaseadusliku tegevuse peatamiseks või lõpetamiseks tehtud otsuse või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamiseks tehtud ettekirjutuse nõudeid, võib keskkonnajärelevalve asutus otsuse või ettekirjutuse täitmise tagamiseks:

1) korraldada ettekirjutuses nõutu täitmise kohustatu kulul;

2) rakendada sundi füüsilise jõu või tehniliste vahendite kasutamise teel;

3) algatada sundvõõrandamise kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) sätestatud korras, kui õiguserikkumine on seotud kinnisasja kasutamis- või kaitsenõuete rikkumisega.

§ 31. Otsuse ja ettekirjutuse vaidlustamine

(1) Keskkonnakaitseinspektori tehtud ettekirjutuse peale võib kohustatud subjekt ühe kuu jooksul edasi kaevata keskkonnajärelevalve asutusele, mille juures inspektor tegutseb, või halduskohtule.

(2) Keskkonnajärelevalve asutuse otsust või ettekirjutust saab vaidlustada halduskohtus ühe kuu jooksul, arvates otsuse või ettekirjutuse tegemise päevast.

(3) Otsuse või ettekirjutuse vaidlustamine ei peata selle täitmise kohustust kohustatud subjekti poolt ega peata täitmist keskkonnajärelevalve asutuse poolt, välja arvatud kinnisasja võõrandamise algatamine.

§ 32. Keskkonda kahjustava tegevuse peatamise või lõpetamisega seotud kahju kompenseerimine

Keskkonda kahjustava õigusvastase teo õiguspärase peatamise või lõpetamisega seotud kahju ja saamata jäänud tulu ei kompenseerita.

§ 33. Selguseta kuuluvusega õiguserikkumise vahendi hoiulevõtmine ja toimingud sellega

(1) Loodusest leitud selguseta kuuluvusega kalapüügi- või salaküttimise vahendi või muu eseme või aine, mida kasutati loodussaaduse ebaseaduslikul hankimisel loodusest, võtab keskkonnajärelevalve asutus omaniku selgumiseni või veendumiseni tema väljaselgitamise võimatuses hoiule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ese või aine võetakse hoiule protokolliga, milles peab olema kirjas:

1) asutuse nimetus ja aadress, kes eseme või aine hoiule võtab;

2) protokolli koostamise aeg ja koht;

3) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

4) eseme või aine nimetus, kogus ja seisukord;

5) eseme või aine leidmise asjaolud ja koht;

6) otsus eseme või ainega edasise toimimise kohta, mis kantakse protokolli pärast otsuse vastuvõtmist;

7) märkus käesoleva lõike punktis 6 nimetatud otsuse elluviimise kohta koos selle kuupäeva äranäitamisega;

8) osaliste allkirjad.

(3) Loodussaaduse ebaseadusliku hankimise vahendina kasutatud eseme või aine, mille omanik jääb selgusetuks, keskkonnajärelevalve asutus:

1) müüb Keskkonnafondi kasuks käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras, kui esemel või ainel on tarbimisväärtus ja seda saab kasutada õiguspärases tegevuses, arvestades saadud tulust keskkonnajärelevalve asutuse kasuks maha eseme või aine hoidmise ja müümise kulud;

2) hävitab või hoiustab, kui esemel või ainel ei ole väärtust või kui seda saab kasutada ainult ebaseaduslikus tegevuses.

§ 34. Selguseta kuuluvusega loodussaaduse hoiulevõtmine või hoiuleandmine

(1) Loodussaaduse, mida võib loodusest hankida, vedada, töödelda või hoiustada ainult loaga või kindlaksmääratud korras vormistatud aktiga, mille kaasaskandmine ja esitamine on kohustuslik, kuid mille valdajal puuduvad nimetatud dokumendid, samuti loodussaaduse või kiirgusallika, mida keegi ei tunnista oma valduses olevaks, või loodussaaduse, millel ei saagi olla seaduslikku valdajat (kaitse all olevad loomad, keeluajal püütud kalad jm.), võtab loodussaaduse või kiirgusallika valdamise seaduslikkuse selgitamiseni, valdamise õigust omava isiku leidmiseni või saadusega toimimise otsustamiseni hoiule konkreetse loodusvara kaitset antud paikkonnas korraldav keskkonnajärelevalve asutus või see antakse nõusoleku saamisel selle isiku vastutavale hoiule, kelle tegelikus valduses loodussaadus oli.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loodussaaduse või kiirgusallika hoiulevõtmine või hoiuleandmine vormistatakse protokolliga, milles peab olema kirjas:

1) asutuse nimetus ja aadress, kes loodussaaduse või kiirgusallika hoiule võtab või kellegi vastutavale hoiule annab;

2) protokolli koostamise aeg ja koht;

3) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

4) loodussaaduse senise valdaja olemasolul tema ees- ja perekonnanimi, isikukood ja aadress;

5) loodussaaduse nimetus, kogus ja seisukord;

6) loodussaaduse kinnipidamise või avastamise asjaolud ja koht;

7) loodussaaduse hoiustamise koht ning hoiustaja nimetus või nimi;

8) loodussaadust vedanud veoki olemasolul andmed veoki ning selle juhi kohta (veoki mark, registreerimisnumber, omaniku nimi või nimetus, juhi ees- ja perekonnanimi, isikukood ning aadress);

9) loodussaaduse hoiule andja ja hoiule võtja allkirjad.

(3) Kui hoiulevõetud selguseta omanikuga loodussaadust või kiirgusallikat on võimalik kulutusi tegemata ning riknemata säilitada, hoitakse seda kuus kuud. Loodussaaduse hoiulevõtmisest teatatakse selle valdamiseks õigustatud isiku leidmiseks hoiulevõtmise korraldanud keskkonnajärelevalve asutuse kulul üleriigilise levikuga ajalehes.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loodussaadus on kiirestiriknev või selle valvamise kulud kujunevad suuremaks selle väärtusest, müüb saaduse selle äravõtmist või hoidmist korraldanud keskkonnajärelevalve asutus käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras. Kokkuleppel isikuga, kelle vastutavale hoiule oli loodussaadus käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt antud, võib selle müügi korraldada ka nimetatud isik.

(5) Loodussaaduse valdamise õigustatud isiku selgumisel antakse saadus talle üle käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud korras või makstakse talle välja loodussaaduse müügist saadud rahasumma, kusjuures saaduse hoiu- ja müügikulu arvatakse sellest maha. Mahaarvatud rahasumma ulatuses tekib loodussaaduse valdamise õigust omaval isikul nõudeõigus saaduse ebaseaduslikult hankinud isiku suhtes.

§ 35. Ebaseaduslikus valduses olnud loodussaaduse või kiirgusallika tagastamine õigustatud isikule

Ebaseaduslikus valduses olnud loodussaadus või kiirgusallikas, mille valdamiseks õigustatud isik on tuvastatud, tagastatakse nimetatud isikule asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967, 1997, 52, 833) sätteid järgides. Loodussaaduse või kiirgusallika tagastamise kohta koostatakse protokoll, milles peab olema kirjas:

1) loodussaaduse või kiirgusallika tagastava asutuse nimetus ja aadress;

2) protokolli koostamise aeg ja koht;

3) protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

4) loodussaaduse seadusliku valdaja nimi või nimetus ja aadress;

5) loodussaaduse nimetus ja kogus;

6) loodussaaduse hoiulevõtmise asjaolud ja koht;

7) loodussaadust ebaseaduslikult vallanud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht;

8) loodussaaduse üleandmise koht, aeg ja seisukord;

9) loodussaaduse üleandja ja vastuvõtja allkirjad.

§ 36. Riigi poolt hõivatud loodussaaduse ja selle hankimise vahendi müümine

(1) Riigi poolt hõivatud loodussaaduse või selle hankimise vahendi ning käesoleva seaduse § 34 kohaselt hoiulevõetud, säilitamist mittevõimaldava loodussaaduse müügi korraldab saaduse või vahendi riigi valdusesse võtnud või selle hoidmise korraldanud keskkonnajärelevalve asutus.

(2) Loodussaaduse või loodussaaduse hankimise vahendi müümise kohta koostatakse protokoll, milles peab olema kirjas:

1) müügi korraldanud asutuse nimetus ja aadress ning ametiisiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi;

2) müüdud loodussaaduse, eseme või aine nimetus ja kogus ning saadud rahasumma;

3) müügi aeg, koht ja viis;

4) loodussaaduse, eseme või aine müügi ning eelneva hoidmisega seotud kulutuste suurus ning kulu tõendavate dokumentide nimetus;

5) hulgimüümisel ostja nimi või nimetus ja aadress;

6) vähemalt ühe tunnistaja ees- ja perekonnanimi ning aadress;

7) müügi korraldanud isiku, tunnistaja ning hulgimüügil ostja allkirjad.

(3) Müüki korraldanud isik annab müügist saadud rahasumma koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolliga üle oma asutuse raamatupidamisele hiljemalt esimesel müügile järgneval tööpäeval, kus sellega toimitakse raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26--28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953) sätestatud korras.

(4) Loodussaaduse või selle hankimise vahendi müügist saadud rahalised vahendid hoitakse selle müüki korraldanud keskkonnajärelevalve asutuse arvel kuus kuud väljamaksmise võimaldamiseks saaduse või vahendi valdamise õigust omavale isikule tema selgumisel, olles rahalistest vahenditest eelnevalt maha arvanud saaduse või vahendi hoidmise ja müügi kulud. Valdaja mitteselgumisel kantakse järelejäänud summa Keskkonnafondi arvele.

§ 37. Keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine

(1) Looduskeskkonnale kahju tekitamisel kannab süüdlane tsiviilvastutust seadusega kehtestatud korras.

(2) Kui hävitatud või kahjustatud keskkonnaosa ei ole asjaõiguse esemeks, kehtestab keskkonnakahju hüvituse määra Vabariigi Valitsus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kahju kuulub hüvitamisele ka siis, kui keskkonnaosa kahjustuse põhjustas loodusvara omanik ise temale kuuluva loodusvara kasutamise piiranguid eirates.

§ 38. Keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks ning selguseta kuuluvusega loodussaaduste ja nende ebaseadusliku hankimise vahendite müügist saadud rahaliste vahendite kasutamine

Keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks sissenõutud ning loodussaaduse ja selle õigusvastasel hankimisel kasutatud eseme või aine müügist, kui nende valdamise õigust omav isik on jäänud selgusetuks, laekunud rahalised vahendid kantakse Keskkonnafondi arvele ning kasutatakse keskkonnakaitse tõhustamiseks ning kahjustatud loodusobjektide endise seisundi taastamiseks. Laekunud summast 30 protsenti võib kasutada keskkonnakaitse-abiinspektorite tegevuse korraldamiseks ning looduskahjustuse avastanud ning ebaseadusliku tegevuse peatamisele ja süüdlaste vastutuselevõtmisele kaasa aidanud isikute tegevuse ergutamiseks keskkonnaministri poolt määratud korras.

§ 39. Seaduse «Eesti looduse kaitse kohta» muutmine

Kehtetuks tunnistatakse Eesti NSV seaduse «Eesti looduse kaitse kohta» (ENSV Teataja 1990, 6, 103; RT I 1994, 46, 773; 1995, 16, 228; 57, 978):

1) paragrahvi 8 teine lõik;

2) paragrahv 10;

3) paragrahvi 18 tekst alates sõnadest «, samuti kahju hüvitamiseks»;

4) paragrahvid 48--56.

§ 40. Jahikorralduse seaduse muutmine

Jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953) §-s 23:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Järelevalve käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle toimub seadusega sätestatud korras.»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

«(3) Jahimaa kasutajal on õigus kontrollida jahimaal relva, muu jahipidamisvahendi või jahisaagiga viibivat isikut ning kohustus õiguserikkumisest informeerida keskkonnakaitseinspektorit.».

Riigikogu esimees Toomas SAVI

]]>