1. peatükk. ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolev seadus reguleerib tööstusdisaini valdkonnas loodud tööstusdisainilahenduste õiguskaitset Eesti Vabariigis.

§ 2. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitset sätestavad õigusaktid

(1) Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse sätestatakse käesolevas seaduses, teistes seadustes ning nende alusel ja nende täitmiseks väljaantud Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustes.

(2) Kui tööstusdisainilahenduse õiguskaitset käsitlev õigusakt on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid.

(3) Käesolevas seaduses sätestatud tööstusdisainilahenduse õiguskaitse on sõltumatu autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 1996, 49, 953) sätestatud kaitsest.

§ 3. Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilise ja juriidilise isiku õiguste ja kohustuste võrdsus

Käesolevas seaduses ja muudes tööstusdisainilahenduse õiguskaitset käsitlevates õigusaktides ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad võrdselt Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilisele ja juriidilisele isikule (edaspidi isik).

§ 4. Tööstusdisainilahenduse mõiste

(1) Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline väliskujundus.

(2) Väliskujundusena käsitatakse käesolevas seaduses toote välisilme tunnusjoonte kogumit, mille üksikult või kombinatsioonis moodustavad vorm, konfiguratsioon, ornament, värvilahendus, faktuur ja materjal.

(3) Tootena käsitatakse käesolevas seaduses nii iseseisvat toodet kui ka toote neid tagavaraosasid ja koostusid, mis tootesse paigutatuna jäävad selle toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks. Tavakasutus ei ole toote teenindus, hooldus ja parandus.

(4) Tööstusdisainilahendusel võivad olla variandid. Tööstusdisainilahenduse variandid on tööstusdisainilahenduse sellised teisendid, mis vastava ala asjatundjale jätavad sama üldmulje.

(5) Tööstusdisainilahenduste komplekt on tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkuleppe (RT II 1996, 23, 87) järgi ühte klassi kuuluvate ja samas laadis kujundatud tööstusdisainilahenduste loogiline kogum.

(6) Tööstusdisainilahenduste komplekti käsitatakse käesolevas seaduses ühe tööstusdisainilahendusena.

§ 5. Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse tagamine

(1) Õiguskaitse saab tööstusdisainilahendus, mis on uus, eristatav ning mille järgi on võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid.

(2) Õiguskaitse antakse tööstusdisainilahenduse registreerimisega riiklikus tööstusdisainilahenduste registris (edaspidi register) käesolevas seaduses sätestatud korras.

(3) Tööstusdisainilahenduse õiguskaitse ulatuse määramisel võetakse aluseks tööstusdisainilahenduse reproduktsioon, mis on kantud registrisse. Õiguskaitse saanuks loetakse reproduktsioonil kujutatud tööstusdisainilahendus. Õiguskaitse laieneb ka reproduktsioonil kujutatud tööstusdisainilahendusega äravahetamiseni sarnastele tööstusdisainilahendustele.

(4) Tööstusdisainilahenduste komplekt saab õiguskaitse tervikuna. Komplekti moodustavad tööstusdisainilahendused eraldi iseseisvat õiguskaitset ei saa.

(5) Tööstusdisainilahenduse variandid saavad igaüks iseseisva õiguskaitse.

§ 6. Tööstusdisainilahenduse uudsus

(1) Tööstusdisainilahendus on uus, kui enne tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse (edaspidi registreerimistaotlus) esitamise päeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva ei ole Eesti Vabariigis ega välisriigis avalikustatud sellega identset või äravahetamiseni sarnast tööstusdisainilahendust. Tööstusdisainilahenduse uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka identne või äravahetamiseni sarnane registreeritud tööstusdisainilahendus pärast selle avalikustamist, kui selle registreerimise taotlus oli esitatud varem või prioriteedikuupäev oli varasem.

(2) Tööstusdisainilahenduse uudsuse kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on kuue kuu jooksul enne registreerimistaotluse esitamise päeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on õigus taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist, või muu isik, kes on saanud teabe nimetatud isikult.

§ 7. Tööstusdisainilahenduse eristatavus

(1) Tööstusdisainilahendus on eristatav, kui sellest vastava ala asjatundjale jääv üldmulje erineb üldmuljest, mille asjatundjale on jätnud enne registreerimistaotluse esitamise päeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva Eesti Vabariigis või välisriigis avalikustatud tööstusdisainilahendus.

(2) Eristatavuse tõestamisel arvestatakse tööstusdisainilahenduse järgi valmistatava toote suhtes selle loomise ajal kehtinud ettekirjutusi.

§ 8. Tööstusdisainilahenduse avalikustamine

(1) Tööstusdisainilahendus on avalikustatud, kui see on avaldatud mis tahes avalikus trükises või tehtud muul viisil kättesaadavaks määramata hulgale isikutele.

(2) Tööstusdisainilahenduse kättesaadavaks tegemine teisele isikule konfidentsiaalse teabena ei ole avalikustamine.

§ 9. Mittekaitstavad tööstusdisainilahendused

Õiguskaitset ei anta tööstusdisainilahendusele, mis:

1) tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest;

2) on vastuolus heade tavadega;

3) on ebapüsiv;

4) on mikrolülituste topograafia;

5) on tagavaraosa või koost, mis tootesse paigutatuna ei jää toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks.

§ 10. Õiguskaitse erijuhud

(1) Õiguspädeva institutsiooni või ametiisiku kirjaliku loata ei anta õiguskaitset tööstusdisainilahendusele, mis sisaldab Eesti Vabariigi või tema haldusüksuse, Eestis registreeritud ühingu või sihtasutuse tänapäevast või ajaloolist nimetust või selle lühendit, lippu, vappi, embleemi, pitserit, au- ja eraldusmärki, sümbolit või sümbolielementi.

(2) Õiguspädeva institutsiooni või ametiisiku kirjaliku loata ei anta õiguskaitset tööstusdisainilahendusele, mis sisaldab:

1) välisriigi vappi, lippu või muud riiklikku embleemi, ametlikku kontroll- või garantiimärki, mis on kaitstud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6 ter kohaselt, või nende tähiste jäljendust;

2) valitsusvahelise organisatsiooni nime, nime lühendit, vappi, lippu või muud embleemi, mis on kaitstud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 ter kohaselt, või nende tähiste jäljendust.

(3) Õigustatud isiku nõusolekuta ei anta õiguskaitset tööstusdisainilahendusele, milles või millel sisaldub:

1) tuntud isiku perekonnanimi, autorinimi või portree;

2) teise juriidilise isiku nimi või selle osa;

3) arhitektuuriobjekti kujutis või nimetus;

4) üldtuntud või teise isiku nimele registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärk;

5) garantii- ja prooviplommi eraldusmärk;

6) raviaine nimi.

§ 11. Prioriteet

(1) Prioriteet on esmase registreerimistaotluse esitanud isiku eesõigus taotleda tööstusdisainilahendusele õiguskaitset. Esmane registreerimistaotlus on kõige esimene selle tööstusdisainilahenduse kohta esitatud registreerimistaotlus, sõltumata riigist, kus see on esitatud. Esmase registreerimistaotluse esitamise päev loetakse prioriteedikuupäevaks. Prioriteedikuupäevast alates on esmase registreerimistaotluse esitanud isikul eesõigus teise isiku ees, kes esitab registreerimistaotluse identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse kohta hiljem.

(2) Kui registreerimistaotlus on esitatud kuue kuu jooksul pärast esmase registreerimistaotluse esitamise päeva, võib määrata prioriteedi:

1) ükskõik millises tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga ühinenud riigis esmase registreerimistaotluse esitamise päeva järgi (konventsiooniprioriteet);

2) tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis esmase registreerimistaotluse esitamise päeva järgi, kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esitatud esmase registreerimistaotluse esitanud isikule.

(3) Prioriteedi võib määrata esmasele registreerimistaotlusele järgnenud identse tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse järgi juhul, kui esmane registreerimistaotlus on järgneva registreerimistaotluse esitamise päevaks tagasi võetud, tagasivõetuks loetud või selle registreerimisest on keeldutud ja see ei ole olnud prioriteedinõude aluseks.

(4) Prioriteedi võib määrata mitme esmase registreerimistaotluse järgi.

3. peatükk. TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE AUTOR JA TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE OMANIK

§ 12. Tööstusdisainilahenduse autor

(1) Tööstusdisainilahenduse autor on füüsiline isik, kes oma loomingulise tegevusega on tööstusdisainilahenduse loonud.

(2) Kui tööstusdisainilahenduse on loonud mitu füüsilist isikut ühise loomingulise tegevusega, on nad ühisautorid.

(3) Ühisautorsuse korral teostavad autorid kõiki õigusi ühiselt, kui nende vahel sõlmitud kirjalikus kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti.

(4) Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu.

§ 13. Tööstusdisainilahenduse autori õigused

(1) Tööstusdisainilahenduse autori isiklikud mittevaralised õigused on:

1) õigus nõuda enda kui autori nime avalikustamist;

2) õigus keelata enda kui autori nime avalikustamine;

3) õigus tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keeld.

(2) Tööstusdisainilahenduse autori isiklikud mittevaralised õigused on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad autori eluajal.

(3) Tööstusdisainilahenduse autori varaline õigus on õigus õiglasele osale tööstusdisainilahendusest saadavast tulust. Autor võib selle õiguse võõrandada, samuti läheb see õigus üle pärijale.

§ 14. Õigus taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist

(1) Õigus taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist ja saada tööstusdisainilahenduse omanikuks on autoril või isikul, kellele autor on tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlemise õiguse üle andnud või kellele tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlemise õigus on üle läinud.

(2) Tööülesannete või lepingukohustuste täitmisel loodud tööstusdisainilahenduse registreerimist on õigus taotleda ja saada tööstusdisainilahenduse omanikuks tööandjal või tellijal, kui tööülesandes või lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(3) Tööstusdisainilahenduse registreerimist võib taotleda mitu isikut ühiselt.

(4) Isik, kellel on käesoleva paragrahvi järgi õigus taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist, võib taotleda sellise tööstusdisainilahenduse registreerimist, mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 5 lõikes 1, §-des 6 ja 7 ning § 10 lõikes 3 sätestatuga.

§ 15. Tööstusdisainilahenduse omanik

Tööstusdisainilahenduse omanik on isik, kellel on täielik õiguslik võim (ainuõigus) registreeritud tööstusdisainilahenduse üle ja kes on tööstusdisainilahenduse omanikuna kantud registrisse.

§ 16. Tööstusdisainilahenduse omaniku õigused

(1) Tööstusdisainilahenduse omanikul on ainuõigus valmistada tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid.

(2) Tööstusdisainilahenduse omanikul on õigus keelata teistel isikutel ilma loata valmistada identse või äravahetamiseni sarnase tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada registreeritud tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid.

(3) Tööstusdisainilahenduse omanikul on õigus nõuda isikult, kes on rikkunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusi, nende õiguste rikkumise lõpetamist, rikkumise tagajärgede kõrvaldamist ja rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist.

(4) Tööstusdisainilahenduse omaniku õigusi võib piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

§ 17. Tööstusdisainilahenduse omaniku õigusi mitterikkuvad toimingud

Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste rikkumine ei ole:

1) tööstusdisainilahenduse kasutamine Eesti Vabariigi territooriumil ajutiselt või juhuslikult viibivate teistes riikides registreeritud vee-, õhu- ja maismaasõidukite konstruktsioonis või nende varustuses;

2) tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud varuosade ja lisaseadmete importimine Eesti Vabariiki käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud sõidukite remondiks;

3) tööstusdisainilahenduse ärieesmärgita kasutamine isiklikeks vajadusteks;

4) tööstusdisainilahenduse õppeotstarbeline ärieesmärgita kasutamine, kui seejuures on viidatud tööstusdisainilahenduse omanikule ja kasutamine ei kahjusta viimase huve;

5) tööstusdisainilahenduse kasutamine tööstusdisainilahenduse endaga seotud katsetustes;

6) tööstusdisainilahenduse omaniku poolt või tema loal tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud ja käibesse lastud toodete levitamine, müümine, müügiks pakkumine või eelnimetatud eesmärkidel importimine, eksportimine ja ladustamine.

§ 18. Varemkasutamisõigus

(1) Isik, kes enne teise isiku poolt tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamist heauskselt ja tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlejast (edaspidi taotleja) sõltumatult on kasutanud Eesti Vabariigis identset või äravahetamiseni sarnast tööstusdisainilahendust või on teinud olulisi ettevalmistusi selle kasutamiseks, võib jätkata tööstusdisainilahenduse kasutamist endisel viisil või seda kavandatud viisil kasutama hakata (edaspidi varemkasutamisõigus). Kasutamine või selleks ettevalmistuste tegemine on heauskne, kui seda teinud isik ei teadnud ega pidanudki teadma, et tööstusdisainilahenduse kohta kavatsetakse esitada registreerimistaotlus.

(2) Varemkasutamisõigus võib üle minna teisele isikule ainult koos ettevõtte või selle osaga, millega varemkasutamisõiguse tekkimine on seotud.

(3) Käesolevas seaduses käsitatakse mõistet «ettevõte või selle osa» äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 52--54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313) § 5 tähenduses.

II osa. REGISTREERIMISTAOTLUS JA SELLE MENETLUS

4. peatükk. REGISTREERIMISTAOTLUS JA SELLE ESITAMINE

§ 19. Registreerimistaotlus

Registreerimistaotlus võib sisaldada ühte tööstusdisainilahendust, ühe tööstusdisainilahenduse variante või tööstusdisainilahenduste komplekti.

§ 20. Registreerimistaotluse dokumendid

(1) Registreerimistaotlus peab koosnema alljärgnevatest dokumentidest:

1) tööstusdisainilahenduse registreerimise avaldus;

2) tööstusdisainilahenduse reproduktsioon;

3) riigilõivu tasumist tõendav dokument;

4) volikiri, kui registreerimistaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu või kui taotlejatel on ühine esindaja;

5) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti.

(2) Registreerimistaotlusele võib lisada tööstusdisainilahenduse olemust avava kirjelduse.

(3) Registreerimistaotluse dokumentide sisu- ja vorminõuded kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

(4) Registreerimistaotluse dokumendid esitatakse eesti keeles. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid võib esitada võõrkeeles.

§ 21. Tööstusdisainilahenduse registreerimise avaldus

(1) Tööstusdisainilahenduse registreerimise avalduses peab sisalduma:

1) tööstusdisainilahenduse registreerimise sooviavaldus;

2) tööstusdisainilahenduse nimetus;

3) füüsilisest isikust taotleja ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilisest isikust taotleja nimi ning asukoha aadress;

4) teave tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlemise õiguse saamise kohta vastavalt käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatule;

5) autori ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress;

6) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi, kui taotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;

7) füüsilisest isikust esindaja ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust esindaja nimi, kui taotlejatel on ühine esindaja;

8) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteeti;

9) tööstusdisainilahenduse menetluse peatamise nõue, kui taotleja soovib tööstusdisainilahenduse registrisse kandmise edasi lükata;

10) autori ees- ja perekonnanime ning elukoha aadressi avalikustamise keeld, kui autor seda nõuab;

11) taotlejaga kirjavahetuse pidamise aadress;

12) taotleja, patendivoliniku või ühise esindaja allkiri.

(2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise avaldus võib sisaldada tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi ja alaklassi numbrit, kuhu tööstusdisainilahendus kuulub.

§ 22. Tööstusdisainilahenduse reproduktsioon

(1) Tööstusdisainilahenduse reproduktsioon peab andma tööstusdisainilahendusest täieliku ja täpse ettekujutuse.

(2) Tööstusdisainilahenduse reproduktsioon peab koosnema tööstusdisainilahenduse üldvaatest ja nendest vaadetest, mis on vajalikud tööstusdisainilahendusest täieliku ja täpse ettekujutuse saamiseks.

(3) Tööstusdisainilahenduse reproduktsioon peab olema fotograafiline või graafiline.

(4) Tööstusdisainilahenduse variandi reproduktsioon peab koosnema tööstusdisainilahenduse variandi üldvaatest ja nendest vaadetest, mis on vajalikud täieliku ja täpse ettekujutuse saamiseks tööstusdisainilahenduse variandist.

(5) Tööstusdisainilahenduste komplekti reproduktsioon peab koosnema tööstusdisainilahenduste komplekti üldvaatest ja nendest vaadetest, mis on vajalikud täieliku ja täpse ettekujutuse saamiseks tööstusdisainilahenduste komplektist kui tervikust.

§ 23. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid

(1) Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid on:

1) esmase registreerimistaotluse vastuvõtnud ametiasutuse tõend registreerimistaotluse esitamise päeva kohta;

2) esmase registreerimistaotluse koopia, mille autentsust on tõendanud esmase registreerimistaotluse vastuvõtnud ametiasutus.

(2) Registreerimistaotluse menetluse käigus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide tõlget eesti keelde.

§ 24. Registreerimistaotluse esitamine

(1) Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametile.

(2) Registreerimistaotluse võib esitada otse või posti teel. Telefaksi teel või elektroonsete vahendite kaudu esitatud registreerimistaotlust vastu ei võeta.

(3) Registreerimistaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv.

(4) Kui registreerimistaotlus sisaldab üle kahe tööstusdisainilahenduse variandi, tasutakse registreerimistaotluse esitamisel kolmandast variandist alates iga järgmise variandi eest täiendav riigilõiv.

(5) Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse kas registreerimistaotluse saabumise päeval või ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast.

(6) Volikiri esitatakse registreerimistaotluse saabumise päeval või kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast.

(7) Prioriteedinõue peab olema esitatud registreerimistaotluse saabumise päeval. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kas registreerimistaotluse saabumise päeval või üheksa kuu jooksul prioriteedikuupäevast.

(8) Registreerimistaotluse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

§ 25. Taotleja esindamine

(1) Taotleja võib esitada registreerimistaotluse ning ajada tööstusdisainilahenduse registreerimisega ja registreeringu jõushoidmisega seotud asju ise või Eesti Vabariigis elukohta ja Eesti kodakondsust omava Eesti patendivoliniku (edaspidi patendivolinik) kaudu. Patendivoliniku volitus määratakse kindlaks taotleja antud volikirjas.

(2) Taotleja, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võib esitada registreerimistaotluse ise või patendivoliniku kaudu. Edasisi tööstusdisainilahenduse registreerimisega ja registreeringu jõushoidmisega seotud asju ajab ta ainult patendivoliniku kaudu.

(3) Kui registreerimistaotluse esitavad ühiselt mitu taotlejat ise, peavad nad valima edasiste tööstusdisainilahenduse registreerimisega ja registreeringu jõushoidmisega seotud asjade ajamiseks patendivoliniku või enda hulgast esindaja (ühise esindaja), kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Ühise esindaja volitus määratakse kindlaks taotlejate antud volikirjas.

§ 26. Volikiri

(1) Volikiri võib olla lihtkirjalikus vormis.

(2) Volikirjas peab sisalduma:

1) füüsilisest isikust esindatava ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilisest isikust esindatava nimi ja asukoha aadress;

2) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;

3) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;

4) volituse ulatus;

5) volituse kehtivusaeg, kui volitus on tähtajaline;

6) esindatava allkiri;

7) volikirja väljaandmise koht ja kuupäev.

§ 27. Registreerimistaotluse menetleja

Tulenevalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 12 lõikest 1 ja käesolevast seadusest menetleb registreerimistaotlust Patendiamet.

§ 28. Registreerimistaotluse esitamise päev ja menetlusse võtmine

(1) Patendiamet teeb registreerimistaotluse saabumisel registreerimistaotluse igale dokumendile saabumismärke. Saabumismärge peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) registreerimistaotluse saabumise päeva;

2) registreerimistaotluse saabumise järjekorranumbrit (edaspidi registreerimistaotluse number).

(2) Posti teel esitatud registreerimistaotluse saabumise päevaks loetakse selle Patendiametisse saabumise päev.

(3) Registreerimistaotluse esitamise päevaks määratakse selle Patendiametisse saabumise päev, kui saabumise päeval on esitatud vähemalt:

1) tööstusdisainilahenduse registreerimise sooviavaldus;

2) tööstusdisainilahenduse reproduktsioon;

3) taotleja nimi ja aadress.

(4) Pärast registreerimistaotluse esitamise päeva määramist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu järgi ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 sätestatu järgi võtab Patendiamet registreerimistaotluse menetlusse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

(5) Kui vastavalt käesoleva seaduse §-s 25 sätestatule peab taotlejal olema esindaja, võtab Patendiamet registreerimistaotluse menetlusse pärast käesoleva seaduse §-s 26 sätestatu kohase volikirja saabumist.

(6) Menetlusse võetud registreerimistaotluse kohta avatakse registreerimistaotluse menetluse toimik.

(7) Registreerimistaotluse menetluse toimikus hoitakse registreerimistaotluse dokumente, menetlusega seotud kirjavahetust ja riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente ning Patendiameti otsuseid ja nende otsuste vaidlustamisega seotud kirjavahetust.

§ 29. Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumine

(1) Patendiamet keeldub registreerimistaotlust menetlusse võtmast, tehes registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse, kui:

1) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument ja seda ei ole esitatud ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast;

2) puudub volikiri ja seda ei ole esitatud kahe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise päevast.

(2) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsusest teatatakse taotlejale kirjalikult ja registreerimistaotluse dokumendid tagastatakse.

(3) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuses peab sisalduma:

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) viide kohaldatud seadustele;

3) otsuse põhjendus;

4) resolutsioon;

5) selgitus otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;

6) otsuse teinud õiguspädeva ametniku nimi ja allkiri.

(4) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsus jõustub selle tegemise päeval.

(5) Registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumisel makstakse riigilõiv tagasi.

§ 30. Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu, selle avalikkus ja teabe väljastamine

(1) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekogu on korrastatud andmete kogum menetlusse võetud registreerimistaotluste dokumentide ja nende menetluse kohta. Andmekogus hoitakse registreerimistaotluse ja selle menetluse andmeid kuni registreerimistaotluse menetluse toimiku sulgemiseni.

(2) Registreerimistaotluste ja nende menetluse andmekoguga tutvumine ja andmekogust andmete väljastamine on keelatud. Andmekogust on lubatud väljastada ainult tööstusdisainilahenduse nimetust, registreerimistaotluse numbrit, registreerimistaotluse esitamise päeva, prioriteedi andmeid, taotleja nime ja taotleja esindaja nime.

(3) Registreerimistaotluse menetluse toimikuga võib tutvuda taotleja või isik, kellel on selleks taotleja kirjalik luba või keda taotleja on kirjalikult teavitanud registreerimistaotluse esitamisest ning hoiatanud oma õigusest taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist ja saada tööstusdisainilahenduse omanikuks, järelevalveõigusliku riigiasutuse pädev ametiisik ja kohus. Registreerimistaotluse menetluse toimikust ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise.

(4) Teabe väljastamine andmekogust on tasuline, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule.

(5) Andmekogu asutab ja andmekogust teabe väljastamise tasumäärad kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

§ 31. Menetlusse võetud registreerimistaotluse dokumentide sisu- ja vorminõuete kontrollimine

(1) Patendiamet kontrollib:

1) registreerimistaotluse dokumentide olemasolu käesoleva seaduse §-s 20 sätestatu järgi ja nende vastavust vorminõuetele;

2) registreerimistaotluse dokumentide sisu käesoleva seaduse §-s 19 ja §-des 21--24 sätestatu järgi;

3) tööstusdisainilahendust käesoleva seaduse §-des 4 ja 9 ning § 10 lõigetes 1 ja 2 sätestatu järgi;

4) tööstusdisainilahenduse rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi ja alaklassi numbrit (numbri puudumisel määrab selle).

(2) Patendiamet ei kontrolli:

1) tööstusdisainilahendust käesoleva seaduse § 5 lõikes 1, §-des 6 ja 7 ning § 10 lõikes 3 sätestatu järgi;

2) taotleja õigust taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist käesoleva seaduse § 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatu järgi.

(3) Prioriteedinõude korral kontrollib Patendiamet prioriteedikuupäeva määramiseks:

1) prioriteedinõude esitamist käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2, 3 ja 4 ning § 24 lõikes 7 sätestatu järgi;

2) prioriteedinõuet tõendavate dokumentide sisu käesoleva seaduse §-s 23 sätestatu ja nende esitamise tähtajast kinnipidamist käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 sätestatu järgi.

(4) Patendiamet ei rahulda prioriteedinõuet, kui käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt tehtud kontrolli tulemusena selgub, et mõni nõuetest ei ole täidetud, ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

(5) Patendiamet teatab registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või muude registreerimistaotluse menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel nendest taotlejale kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks kahekuulise tähtaja.

(6) Taotleja avalduse põhjal pikendab Patendiamet registreerimistaotluses esinevate puuduste kõrvaldamise või selgituste andmise tähtaega kuni kuue kuuni. Avaldus peab olema esitatud enne käesoleva paragrahvi lõikes 5 määratud tähtaja lõppemist. Tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõiv.

§ 32. Registreerimistaotluse menetluse peatamine

(1) Patendiamet võib taotleja avalduse alusel peatada registreerimistaotluse menetluse kokku kuni 12 kuuks.

(2) Registreerimistaotluse menetluse peatamisest teatatakse taotlejale kirjalikult.

§ 33. Registreerimistaotluse parandamine ja täiendamine

Taotleja võib menetluse jooksul teha registreerimistaotlusse parandusi ja täiendusi, mis ei muuda registreerimistaotluse esitamise päeval selles esitatud tööstusdisainilahendust.

§ 34. Registreerimistaotluse tagasivõtmine

(1) Taotleja võib registreerimistaotluse menetluse jooksul tagasi võtta, esitades kirjalikult registreerimistaotluse tagasivõtmise avalduse. Registreerimistaotlus loetakse tagasivõetuks registreerimistaotluse tagasivõtmise avalduse Patendiametisse saabumise päevast. Registreerimistaotluse dokumente ei tagastata.

(2) Patendiamet loeb registreerimistaotluse tagasivõetuks, kui taotleja ei ole käesoleva seaduse § 31 lõigete 5 või 6 kohaselt määratud tähtaja lõpuks vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi.

§ 35. Registreerimistaotluse menetluse lõpetamine

(1) Kui registreerimistaotlus on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud, lõpetatakse registreerimistaotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale kirjalikult.

(2) Tagasivõetud või tagasivõetuks loetud registreerimistaotluse menetluse toimik suletakse ja säilitatakse salastatuna alaliselt Patendiameti arhiivis.

§ 36. Registreerimistaotluse menetluse taastamine

(1) Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse taotleja nõudel või apellatsioonikomisjoni otsuse või kohtuotsuse alusel ja avab suletud registreerimistaotluse menetluse toimiku.

(2) Taotleja võib nõuda registreerimistaotluse lõpetatud menetluse taastamist, kui taotleja ei ole vastanud Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi käesoleva seaduse § 31 lõike 5 või 6 kohaselt määratud tähtaja lõpuks vääramatu jõu või muu taotlejast või tema esindajast sõltumatu takistuse tõttu.

(3) Registreerimistaotluse menetluse taastamise avalduse võib esitada ühe aasta jooksul käesoleva seaduse § 31 lõike 5 või 6 alusel määratud tähtaja lõpust. Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumist tõendav dokument.

(4) Patendiamet taastab registreerimistaotluse menetluse, kui taotleja tõestab vääramatu jõu või muu temast või tema esindajast sõltumatu takistuse olemasolu ning vastab Patendiameti nõudmisele kõrvaldada registreerimistaotluses esinevad puudused või anda selgitusi kahe kuu jooksul pärast vääramatu jõu või muu takistuse kadumist. Registreerimistaotluse menetluse taastamisest teatatakse taotlejale kirjalikult.

§ 37. Tööstusdisainilahenduse registreerimise otsus

(1) Kui tööstusdisainilahendus ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-de 4 ja 9 ning § 10 lõigete 1 ja 2 nõuetega ja registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse §-de 19--24 ja 33 nõuetele, teeb Patendiamet tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse ning teatab sellest taotlejale kirjalikult.

(2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuses peab sisalduma:

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) viide kohaldatud seadustele;

3) resolutsioon tööstusdisainilahenduse registris registreerimise kohta;

4) selgitus otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;

5) otsuse teinud õiguspädeva ametniku nimi ja allkiri.

(3) Tööstusdisainilahenduse registreerimise otsus jõustub selle tegemise päeval.

§ 38. Tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsus

(1) Kui tööstusdisainilahendus on vastuolus käesoleva seaduse §-de 4, 9 või § 10 lõike 1 või 2 nõuetega või registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-de 19--24 või 33 nõuetele, teeb Patendiamet tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsuse ja teatab sellest taotlejale kirjalikult.

(2) Tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsuses peab sisalduma:

1) otsuse tegemise aeg ja koht;

2) viide kohaldatud seadustele;

3) otsuse põhjendus;

4) resolutsioon;

5) selgitus otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;

6) otsuse teinud õiguspädeva ametniku nimi ja allkiri.

(3) Tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsus jõustub selle tegemise päeval.

§ 39. Registreerimistaotluse menetluse lõppemine

(1) Registreerimistaotluse menetlus Patendiametis lõpeb tööstusdisainilahenduse registreerimisega registris või tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumisega.

(2) Pärast tööstusdisainilahenduse registreerimist registris suletakse registreerimistaotluse menetluse toimik ja antakse üle registri koosseisu.

(3) Tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise korral suletakse registreerimistaotluse menetluse toimik pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist või vaidlustamise korral pärast vaidlustamise menetluse lõppemist ja säilitatakse salastatuna alaliselt Patendiameti arhiivis.

§ 40. Patendiameti otsuse peale kaebamise õigus

(1) Taotleja võib esitada kaebuse Patendiameti tehtud:

1) registreerimistaotluse menetlusse võtmisest keeldumise otsuse peale;

2) tööstusdisainilahenduse registreerimisest keeldumise otsuse peale;

3) registreerimistaotluse menetluse lõpetamise või menetluse taastamisest keeldumise otsuse peale.

(2) Taotleja võib esitada kaebuse Patendiameti tehtud tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse peale, kui ei ole rahuldatud registreerimistaotluses esitatud prioriteedinõuet.

§ 41. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon

(1) Kaebus Patendiameti otsuse peale esitatakse Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459; RT I 1995, 26--28, 355; 1996, 49, 953) alusel moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (edaspidi apellatsioonikomisjon).

(2) Apellatsioonikomisjon tegutseb Majandusministeeriumi valitsemisalas ja teda finantseeritakse riigieelarvest Majandusministeeriumi eelarve kaudu.

§ 42. Kaebuse esitamise tähtaeg

(1) Kaebuse Patendiameti otsuse peale võib esitada kahe kuu jooksul selle tegemise päevast.

(2) Kaebuse hilisema esitamise korral võib apellatsioonikomisjon kaebaja avalduse alusel kaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui ta tunnistab kaebuse hilisema esitamise põhjuse mõjuvaks.

§ 43. Kaebusele esitatavad nõuded

(1) Kaebus esitatakse apellatsioonikomisjonile kirjalikult ja selles märgitakse:

1) apellatsioonikomisjoni täielik nimi;

2) füüsilisest isikust kaebaja ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilisest isikust kaebaja nimi ning asukoha aadress;

3) vaidlustatava otsuse number ja kuupäev;

4) kaebaja põhjendus, miks ta loeb vaidlustatava otsuse ebaõigeks ja seadusega vastuolus olevaks;

5) kaebaja nõue;

6) kaebaja või tema volitatud esindaja allkiri.

(2) Kaebusele lisatakse:

1) vaidlustatava otsuse ärakiri;

2) riigilõivu tasumist tõendav dokument;

3) volikiri, kui kaebus esitatakse esindaja kaudu.

(3) Volikiri esitatakse koos kaebusega või kahe kuu jooksul kaebuse esitamise päevast.

(4) Kaebusele võib lisada kaebuse põhjendatust tõendavad dokumendid.

§ 44. Kaebuse täiendamine

Kaebaja võib esitatud kaebust muuta ja täiendada kuni kaebuse arutamise alguseni apellatsioonikomisjonis, esitades sellekohase kirjaliku avalduse ja vajalikud dokumendid.

§ 45. Kaebusest loobumine

(1) Kaebaja võib oma kaebusest loobuda kuni apellatsioonikomisjoni otsuse tegemiseni, esitades apellatsioonikomisjonile sellekohase kirjaliku avalduse.

(2) Kui kaebaja oma kaebusest loobub, lõpetab apellatsioonikomisjon kaebuse menetluse. Riigilõivu kaebajale ei tagastata.

§ 46. Kaebuse menetlusse võtmine

(1) Apellatsioonikomisjon registreerib kaebuse selle saabumise päeval ja teatab kaebusest Patendiametile.

(2) Apellatsioonikomisjon kontrollib kaebuse vastavust käesoleva seaduse §-des 40, 42 ja 43 sätestatud nõuetele.

(3) Kui kaebus vastab käesoleva seaduse §-des 40, 42 ja 43 sätestatud nõuetele, võtab apellatsioonikomisjon selle menetlusse ja teatab kaebajale ning Patendiametile kaebuse arutamise aja ja koha.

(4) Apellatsioonikomisjon saadab menetlusse võetud kaebuse ärakirja Patendiametile ja võib viimasele teha ettepaneku esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul kaebuse kohta oma kirjalikud vastuväited või seisukoht.

(5) Kui kaebus ei vasta käesoleva seaduse §-des 40, 42 või 43 sätestatud nõuetele, ei võta apellatsioonikomisjon kaebust menetlusse ning tagastab selle kaebajale. Kaebaja makstud riigilõiv tagastatakse.

§ 47. Apellatsioonikomisjonis toimuva menetluse osalised

(1) Kaebuse arutamisel apellatsioonikomisjonis on menetluse osalised kaebaja ja Patendiamet.

(2) Menetluse osalisel on õigus isiklikult või esindaja kaudu:

1) võtta osa kaebuse arutamisest;

2) anda apellatsioonikomisjonile kaebuse kohta suulisi ja kirjalikke seletusi;

3) esitada täiendavaid dokumente ja taotlusi;

4) esitada küsimusi teistele osalistele;

5) nõuda apellatsioonikomisjoni liikme taandamist.

(3) Menetluse osalise kaebuse arutamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse arutamist, kui talle on kaebuse arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta ei ole teatanud menetluses osalemist takistavatest asjaoludest.

§ 48. Kaebuse arutamine apellatsioonikomisjonis

(1) Apellatsioonikomisjon arutab kaebust kaebuses soovitud ulatuses.

(2) Apellatsioonikomisjon on kaebuse arutamisel ja otsuse tegemisel otsustusvõimeline, kui kohal on selle esimees või aseesimees ning vähemalt kolm apellatsioonikomisjoni liiget. Apellatsioonikomisjoni eesistuja on tema esimees või aseesimees.

(3) Apellatsioonikomisjoni eesistuja kontrollib enne kaebuse arutamist menetluse osaliste kohalolekut ja nende volitusi. Seejärel tehakse teatavaks, milline kaebus arutusele tuleb, tutvustatakse nimeliselt apellatsioonikomisjoni liikmeid ning lahendatakse menetluse osaliste taotlused ja taandusavaldused.

(4) Kaebuse arutamine algab apellatsioonikomisjoni liikme ettekandega, millele järgneb kaebaja seletus. Seejärel kuulatakse ära Patendiameti esindaja seletus, millele võib järgneda menetluse osaliste väitlus. Apellatsioonikomisjoni liikmetel on õigus esitada menetluse osalistele küsimusi.

(5) Kui menetluse osaline esitab kaebuse arutamise ajal lisatõendeid ja apellatsioonikomisjoni arvates on neid vaja arvestada, lükkab apellatsioonikomisjon arutamise edasi ja määrab arutamise uue aja, kui teine osaline seda nõuab.

(6) Kui menetluse osalised on apellatsioonikomisjonile seletuse andnud ja küsimustele vastanud ning keegi ei taotle arutelu jätkamist, lõpetatakse kaebuse arutamine ja apellatsioonikomisjon teeb otsuse.

(7) Menetluse osalised otsuse tegemise juures ei viibi.

§ 49. Apellatsioonikomisjoni liikme taandamine

(1) Apellatsioonikomisjoni liige, kes on isiklikult huvitatud kaebuse lahendamise tulemusest, taandatakse menetluse osalise esitatud taandusavalduse alusel.

(2) Taandusavalduse võib esitada enne kaebuse arutamise algust.

(3) Taandusavalduse vaatab läbi kaebust arutav apellatsioonikomisjoni koosseis. Kui taandusavaldus rahuldatakse, kõrvaldatakse selles nimetatud apellatsioonikomisjoni liige kaebust arutavast koosseisust. Kui taandatakse kõik liikmed või selline arv liikmeid, et kaebuse lahendamine otsustusvõimelise koosseisuga vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 2 on võimatu, lõpetatakse menetlus apellatsioonikomisjonis ja kaebajal on õigus esitada kaebus Patendiameti otsuse peale halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472) sätestatud korras kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjonis menetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast.

§ 50. Kaebuse arutamise edasilükkamine

(1) Apellatsioonikomisjon võib kaebuse arutamise edasi lükata, kui menetluse osalised esitavad põhjendatud taotluse või kui apellatsioonikomisjon peab vajalikuks nõuda menetluse osalistelt lisadokumente.

(2) Kui kaebuse arutamine lükatakse edasi, teatatakse menetluse osalistele lisadokumentide esitamise tähtaeg ning kaebuse arutamise uus aeg ja koht.

(3) Kui menetluse osalised nõutud dokumente tähtaja lõpuks ei esita, vaatab apellatsioonikomisjon kaebuse läbi ja teeb otsuse tema käsutuses olevate dokumentide ja kaebuse arutamise ajal selgunud asjaolude alusel.

§ 51. Kaebuse arutamise tähtaeg

Apellatsioonikomisjon peab arutama kaebust ajavahemiku jooksul, mis algab kümne päeva möödumisel kaebuse arutamise aja ja koha teatamisest menetluse osalistele ning lõpeb päeval, mil kaebuse esitamisest on möödunud kolm kuud.

§ 52. Apellatsioonikomisjoni otsus

(1) Apellatsioonikomisjon arvestab otsuse tegemisel ainult kaebuses esitatud ja kaebuse arutamise ajal kaebuse nõude kohta selgunud asjaolusid.

(2) Apellatsioonikomisjon oma otsusega jätab kaebuse rahuldamata või rahuldab selle. Viimasel juhul tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ning kohustab Patendiametit registreerimistaotluse menetlust taastama ja uut otsust tegema. Kui apellatsioonikomisjon rahuldab kaebuse ja tühistab Patendiameti otsuse, tagastatakse kaebajale riigilõiv.

(3) Apellatsioonikomisjoni otsus tehakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla kõik kaebuse arutamisest osavõtnud apellatsioonikomisjoni liikmed. Otsus peab olema põhjendatud ning tuginema kaebuse arutamisel kindlakstehtud asjaoludele. Otsuses peab sisalduma kaebuse sisu kokkuvõte, esitatud tõendite ja põhjenduste kokkuvõte, kaebaja nõue, viide otsuse tegemisel kohaldatud seadustele, otsuse põhjendus, resolutsioon ning selgitused otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta.

(4) Apellatsioonikomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eesistuja hääl.

§ 53. Apellatsioonikomisjoni otsuse teatavakstegemine

(1) Apellatsioonikomisjoni otsus tehakse menetluse osalistele suuliselt teatavaks vahetult pärast otsuse tegemist.

(2) Apellatsioonikomisjoni kirjalik otsus saadetakse menetluse osalistele viie tööpäeva jooksul pärast selle tegemist.

§ 54. Apellatsioonikomisjoni otsuse peale edasikaebamine

Menetluse osalised võivad kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse tegemise päevast kaevata apellatsioonikomisjoni otsuse peale halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

III osa. RIIKLIK TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSTE REGISTER

7. peatükk. ÜLDSÄTTED

§ 55. Registri pidamine

(1) Riikliku tööstusdisainilahenduste registri vastutav ja volitatud töötleja on Patendiamet.

(2) Registri pidamist Patendiametis korraldab ja registrikande otsused teeb registrisekretär.

(3) Registrit peetakse kanderaamatuna paberkandjal. Registrit võib pidada arvutis, säilitades kanded väljatrükkidena.

(4) Registrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse volitatud töötlejale koos eestikeelse tõlkega.

(5) Registri pidamise kulud kaetakse riigieelarvest Patendiameti eelarve kaudu.

(6) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 56. Tööstusdisainilahenduse registreerimine registris

(1) Tööstusdisainilahendus registreeritakse registris tööstusdisainilahenduse registreeringu (edaspidi registreering) andmete kandmisega kanderaamatusse tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse alusel.

(2) Registreeringu andmed on:

1) registreeringu number;

2) registreerimise päev;

3) tööstusdisainilahenduse nimetus;

4) tööstusdisainilahenduse reproduktsioon;

5) tööstusdisainilahenduse variantide arv;

6) tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni klassi ja alaklassi number;

7) tööstusdisainilahenduse autori ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress;

8) tööstusdisainilahenduse omaniku ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku korral nimi, asukoha aadress, riigi kood;

9) registreeringu kehtivuse alguse päev;

10) registreeringu kehtivuse lõppemise päev;

11) patendivoliniku korral tema ees- ja perekonnanimi;

12) füüsilisest isikust ühise esindaja korral tema ees- ja perekonnanimi, juriidilisest isikust ühise esindaja korral nimi;

13) registreerimistaotluse number;

14) registreerimistaotluse esitamise päev;

15) prioriteedi andmed (prioriteedikuupäev, registreerimistaotluse number ja riik).

(3) Registreeringud nummerdatakse tööstusdisainilahenduste registreerimise järjekorras alates numbrist 208, jätkates 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni.

(4) Tööstusdisainilahenduse omanikuna kantakse registrisse tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuses märgitud taotleja.

(5) Registreeringu andmed kantakse registrisse viie tööpäeva jooksul tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse tegemise päevast.

(6) Kui tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuses ei ole rahuldatud registreerimistaotluses esitatud prioriteedinõuet ja taotleja ei ole seda vaidlustanud, kantakse registreeringu andmed registrisse kahe kuu möödumisel tööstusdisainilahenduse registreerimise otsuse tegemise päevast.

(7) Registreering jõustub päeval, mil registrisekretär kirjutab alla registreeringu andmete kandele.

§ 57. Tööstusdisainilahenduse registreeringu kehtivus

(1) Registreering kehtib viis aastat registreerimistaotluse esitamise päevast.

(2) Registreeringu kehtivust võib pikendada esmalt viieks aastaks ja seejärel veel viieks aastaks. Kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõiv.

§ 58. Registrikanne

(1) Registrikanne on registreeringukanne ja registreeringu kustutamise kanne.

(2) Registreeringukande liigid on registreeringu andmete kanne, registreeringu kehtivuse pikendamise kanne, registreeringu andmete muutmise kanne ja tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusse andmise kanne.

(3) Registreeringu andmete muutmise kande ja tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusse andmise kande tegemise eest tasutakse riigilõiv.

(4) Registrikanne sisaldab:

1) kande teksti;

2) kande tegemise päeva;

3) registrisekretäri allkirja.

(5) Registrikanded registrikaardil nummerdatakse nende tegemise järjekorras.

(6) Registrikanne tehakse viie tööpäeva jooksul registrikande otsuse tegemise päevast.

(7) Registrikanne jõustub päeval, mil registrisekretär sellele alla kirjutab.

(8) Registrikandeteade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

(9) Registreeringu andmete kande teate avaldamise päev kantakse kanderaamatusse.

§ 59. Registri avalikkus ja teabe väljastamine

(1) Register on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kanderaamatuga ning saada registrikaardist ärakirju.

(2) Registrist ei väljastata andmeid autori kohta, kui autor on keelanud oma nime avalikustamise.

(3) Registritoimikuga ja registreerimistaotluse menetluse toimikuga võib tutvuda isik, kellel on selleks tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik luba, asjasthuvitatud isik, järelevalveõigusliku riigiasutuse pädev ametiisik ja kohus.

(4) Registrist teabe väljastamise eest tasutakse riigilõiv, välja arvatud teabe väljastamine järelevalveõiguslikule riigiasutusele või kohtule.

§ 60. Registri hoidmine ja säilitamine

(1) Registrit hoitakse Patendiameti ametiruumides ja selle väljaviimine on keelatud.

(2) Registrit säilitatakse alaliselt Patendiameti arhiivis.

§ 61. Vastutava töötleja vastutus

Vastutava töötleja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik.

§ 62. Registri koosseis

Registri koosseisu kuuluvad:

1) kanderaamat;

2) registreerimistaotluse menetluse toimik;

3) registritoimik;

4) registripäevik.

§ 63. Kanderaamat

Kanderaamat koosneb registrikaartidest, mis on paigutatud kanderaamatu köidetesse.

§ 64. Registrikaart

(1) Tööstusdisainilahenduse registrisse kandmisel avatakse registrikaart.

(2) Registrikaart koosneb järgmistest osadest:

1) registreeringu andmed käesoleva seaduse § 56 lõike 2 järgi;

2) registreeringu andmete kande teate avaldamise päev ja tööstusdisainilahenduse tunnistuse väljaandmise päev;

3) registreeringu kehtivuse pikendamine;

4) registreeringu andmete muutmine;

5) tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusesse andmine;

6) registreeringu kustutamine.

(3) Registrikaardi numbriks on registreeringu number.

§ 65. Registritoimik

(1) Registrisse kantud tööstusdisainilahenduse kohta avatakse registritoimik.

(2) Registritoimikus hoitakse kande tegemise avaldusi, registrikande otsuseid, registrikande tegemisest keeldumise otsuseid, riigilõivu tasumist tõendavaid dokumente ning registreeringuga ja registreeringu vaidlustamisega seotud kirjavahetust.

(3) Registri volitatud töötlejale esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud originaaldokumendid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 66. Registripäevik

(1) Registripäevikus registreeritakse tööstusdisainilahenduste registreerimise otsused, kande tegemise avaldused ja registri volitatud töötlejale esitatud dokumendid.

(2) Registripäevikusse tehakse märge kande tegemise avalduse rahuldamise kohta.

§ 67. Tööstusdisainilahenduse tunnistuse mõiste

(1) Tööstusdisainilahenduse tunnistus (edaspidi tunnistus) on dokument, mis tõendab tööstusdisainilahenduse registreeringut ja tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõigust tööstusdisainilahendusele.

(2) Tunnistus antakse välja Eesti Vabariigi nimel.

§ 68. Tunnistuse sisu ja vorm

(1) Tunnistuses sisaldub:

1) riigi nimetus -- Eesti Vabariik;

2) riigi vapp -- Eesti väike riigivapp;

3) tunnistuse number;

4) registreeringu andmed;

5) tunnistuse väljaandnud asutuse andmed (asutuse nimetus ja selle asukoht, asutuse juhi ametinimetus, nimi ja allkiri, asutuse pitsati jäljend);

6) tunnistuse väljaandmise päev.

(2) Tunnistuse numbriks on registreeringu number.

(3) Tunnistuse väljaandmise päevaks loetakse päev, mil tunnistuse väljaandnud asutuse juht on sellele alla kirjutanud.

(4) Tunnistuse vormi ja selle plangi vormistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel majandusminister.

§ 69. Tunnistuse väljaandmine

(1) Pärast tööstusdisainilahenduse registreerimist registris annab Patendiamet kümne tööpäeva jooksul registreerimise päevast tööstusdisainilahenduse omanikule välja tunnistuse.

(2) Registreeringus märgitud tööstusdisainilahenduse omanike arvust sõltumata antakse välja ainult üks tunnistus.

(3) Tunnistuse väljaandmise päev kantakse kanderaamatusse.

(4) Tööstusdisainilahenduse omaniku avalduse alusel võib talle välja anda tunnistuse duplikaadi. Duplikaat antakse välja ühe kuu jooksul avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päevast. Tunnistuse duplikaadi väljaandmise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

§ 70. Tunnistuse lisa väljaandmine

(1) Pärast registreeringu andmete muutmist annab Patendiamet tööstusdisainilahenduse omanikule välja tunnistuse lisa, mis on tunnistuse lahutamatu osa.

(2) Tunnistuse lisas on registreeringu muudetud andmed ja kande tegemise päev.

(3) Tunnistuse lisa antakse välja ühe kuu jooksul registreeringu andmete muutmise kande tegemise päevast.

IV osa. TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE OMANIKU ÕIGUSTE ÜLEMINEK, LÕPPEMINE, VAIDLUSTAMINE JA KAITSE

10. peatükk. TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE OMANIKU ÕIGUSTE ÜLEMINEK

§ 71. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlemise õiguse üleminek

(1) Isik, kellel käesoleva seaduse § 14 lõike 1 või 2 kohaselt on õigus taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist, võib selle õiguse teisele isikule üle anda.

(2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlemise õigus läheb üle pärijale või õigusjärglasele.

§ 72. Registreerimistaotluse üleminek

(1) Taotleja võib Patendiametis menetluses oleva registreerimistaotluse teisele isikule üle anda.

(2) Patendiameti menetluses olev registreerimistaotlus läheb taotleja surma või juriidilisest isikust taotleja lõpetamise korral üle pärijale või õigusjärglasele.

(3) Taotleja andmete muutmiseks registreerimistaotluses peab taotleja või isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui avalduse esitab isik, kellele registreerimistaotlus üle läheb, peab avaldusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle tõestatud ärakirja.

(4) Patendiamet muudab registreerimistaotluses käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud andmed.

(5) Registreerimistaotlus loetakse teisele isikule üle läinuks andmete muutmise päevast.

§ 73. Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste üleminek

(1) Tööstusdisainilahenduse omanik võib oma õigused teisele isikule üle anda.

(2) Tööstusdisainilahenduse omaniku surma või juriidilisest isikust omaniku lõpetamise korral lähevad omaniku õigused üle pärijale või õigusjärglasele.

(3) Tööstusdisainilahenduse omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus peab tööstusdisainilahenduse omanik või isik, kellele tööstusdisainilahenduse omaniku õigused üle lähevad, esitama Patendiametile avalduse ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kui avalduse esitab isik, kellele tööstusdisainilahenduse omaniku õigused üle lähevad, peab avaldusele lisama üleminekut tõendava dokumendi või selle tõestatud ärakirja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul tehingus määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. Kui tööstusdisainilahenduse omaniku õigused lähevad üle kohtuotsuse alusel, siis tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast.

(5) Patendiamet teeb registrisse käesoleva seaduse § 56 lõike 2 punktis 8 nimetatud registreeringu andmete muutmise kande.

(6) Tööstusdisainilahenduse omaniku õigused loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või kohtuotsuse järgi määratud õiguste ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast.

(7) Isik, kellele tööstusdisainilahenduse omaniku õigused on üle läinud käesolevas paragrahvis sätestatu järgi, võib neid kasutama hakata registreeringu andmete muutmise kande jõustumise päevast.

§ 74. Litsents

(1) Tööstusdisainilahenduse omanik (litsentsiaar) võib käesoleva seaduse §-s 16 loetletud tööstusdisainilahenduse omaniku õigused litsentsiga osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku (litsentsiaadi) kasutusvaldusse anda.

(2) Litsentsiaat võib litsentsiaari loal kasutusvaldusest tulenevad õigused anda all-litsentsiga kolmandale isikule.

(3) Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui registreeringu kehtivus.

(4) Litsentsi võib registreerida registris.

(5) Mitmele litsentsiaadile eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsiaadil, kelle litsents on registreeritud.

(6) Registreerimata litsentsil ei ole kolmanda isiku suhtes õiguslikku jõudu.

(7) Litsentsi andmisel sõlmitakse kirjalik litsentsileping.

§ 75. Litsentsi kehtivus registreeringu kustutamisel registrist ja tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste üleminekul

(1) Registreeringu kustutamisel registrist käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud registreeringu kehtivuse lõppemise tõttu lõpeb litsentsi kehtivus registreeringu kehtivuse lõppemisele järgneval päeval.

(2) Registreeringu kustutamisel jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreering on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse § 37 lõikes 1 või § 14 lõikes 4 sätestatuga, muutub litsents tühiseks selle andmise päevast.

(3) Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste üleminekul teisele isikule käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud juhtudel lähevad üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.

§ 76. Litsentsi registreerimine registris

(1) Litsentsi registreerimiseks peab litsentsiaar või litsentsiaat esitama Patendiametile avalduse, litsentsilepingu või selle tõestatud ärakirja ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

(2) Litsentsi registreerimise avalduses peab sisalduma:

1) litsentsiaari nimi ja elu- või asukoht;

2) litsentsiaadi nimi ja elu- või asukoht;

3) litsentsi objekt;

4) litsentsiaadile antud õiguste loetelu;

5) litsentsi kehtivusaeg;

6) muud andmed, mille registrisse kandmist litsentsiaar ja litsentsiaat vajalikuks peavad.

(3) Litsentsilepingu või selle tõestatud ärakirja asemel võib Patendiametile esitada litsentsilepingu tõestatud väljavõtte, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid.

(4) Patendiamet teeb registrisse tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusesse andmise kande.

(5) Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusse andmise kanne kustutatakse registrist litsentsi kehtivusaja lõppemisel või litsentsi registreerimise avalduse esitanud isiku nõudel.

11. peatükk. TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE OMANIKU ÕIGUSTE LÕPPEMINE

§ 77. Õiguste lõppemise alused

(1) Tööstusdisainilahenduse omaniku õigused lõpevad registreeringu kehtivuse lõppemisega käesoleva seaduse § 57 järgi.

(2) Tööstusdisainilahenduse omaniku õigused lõpevad enne käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud tähtpäeva:

1) kui omanik loobub tööstusdisainilahenduse omaniku õigustest oma õigusi kellelegi üle andmata;

2) füüsilisest isikust omaniku surma korral, kui õigused ei ole üle läinud pärijale, samuti juriidilise isiku lõpetamisel, kui õigusi ei ole üle antud;

3) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreering on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse §-s 4 või 9, § 10 lõikes 1 või 2, §-des 19--24 või 33 sätestatuga;

4) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega registreering on tunnistatud vastuolus olevaks käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 sätestatuga;

5) jõustunud kohtuotsuse alusel, millega on tunnistatud, et registreeringus märgitud omanikul ei olnud käesoleva seaduse § 14 lõigete 1, 2 ja 3 järgi õigust taotleda tööstusdisainilahenduse registreerimist ning isik, kes on kohtuotsusega tunnistatud tööstusdisainilahenduse omanikuks, ei ole esitanud käesoleva seaduse § 73 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud korras avaldust tööstusdisainilahenduse omaniku andmete kande muutmiseks registreeringus.

(3) Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõppemise aluseks on registreeringu kustutamise kande tegemine registris.

§ 78. Tööstusdisainilahenduse registreeringu kustutamise kande tegemine

(1) Patendiamet teeb registreeringu kustutamise kande käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatu alusel pärast kuue kuu möödumist käesoleva seaduse § 57 kohast registreeringu kehtivuse lõppemist või kui registreeringu kehtivust on pikendatud kokku 15 aastaks, siis pärast selle tähtaja möödumist.

(2) Registreeringu kustutamise kande tegemiseks käesoleva seaduse § 77 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud juhtudel esitab tööstusdisainilahenduse omanik või asjasthuvitatud isik Patendiametile avalduse. Kui avalduse esitab asjasthuvitatud isik, peab avaldusele lisama nõuet tõendavad dokumendid.

(3) Patendiamet ei tee registreeringu kustutamise kannet käesoleva seaduse § 77 lõike 2 punktis 1 sätestatu alusel juhul, kui tööstusdisainilahenduse omaniku õigused on registreeritud litsentsi objekt.

(4) Patendiamet teeb registreeringu kustutamise kande käesoleva seaduse § 77 lõike 2 punkti 3 alusel ja taastab registreerimistaotluse menetluse vastavalt käesoleva seaduse §-s 36 sätestatule.

§ 79. Tööstusdisainilahenduse registreeringu kustutamise kande õiguslik tagajärg

(1) Registreeringu kustutamise kande tegemisel käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatu alusel lõpevad tööstusdisainilahenduse omaniku õigused registreeringu kehtivuse lõppemise päevale järgneval päeval.

(2) Registreeringu kustutamise kande tegemisel käesoleva seaduse § 77 lõike 2 punktis 1 sätestatu alusel lõpevad tööstusdisainilahenduse omaniku õigused kande tegemise päevale järgneval päeval.

(3) Pärast registreeringu registrist kustutamist võib iga isik valmistada tööstusdisainilahenduse järgi tooteid, levitada, müüa, müügiks pakkuda või eelnimetatud eesmärkidel importida, eksportida ja ladustada tööstusdisainilahenduse järgi valmistatud tooteid. Nimetatud õigus on tagasiulatuv kuni tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste lõppemise päevani.

12. peatükk. TÖÖSTUSDISAINILAHENDUSE OMANIKU ÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE

§ 80. Tööstusdisainilahenduse autorsuse vaidlustamine

(1) Vaidlused registrisse kantud tööstusdisainilahenduse autorsuse üle lahendab kohus.

(2) Füüsiline isik, kes leiab, et käesoleva seaduse § 12 järgi on tema tööstusdisainilahenduse autor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi tööstusdisainilahenduse omaniku vastu.

§ 81. Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste vaidlustamine

(1) Isik, kes leiab, et tööstusdisainilahenduse omaniku õigused kuuluvad käesoleva seaduse § 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt temale, võib omandiõiguse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi tööstusdisainilahenduse omaniku vastu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi võib esitada ühe aasta jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise päevast.

(3) Isik, kes leiab, et tööstusdisainilahenduse omanikuks saanud isikul ei olnud käesoleva seaduse § 14 lõikes 4 sätestatu järgi õigust esitada registreerimistaotlust ega saada tööstusdisainilahenduse omanikuks ning registreering takistab tema majandus- või äritegevust, võib esitada kohtusse registreeringu seadusevastaseks tunnistamise hagi tööstusdisainilahenduse omaniku vastu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hagi võib esitada registreeringu kehtivusaja jooksul.

§ 82. Tööstusdisainilahenduse registreerimise vaidlustamine

(1) Asjasthuvitatud isik, kes leiab, et tööstusdisainilahenduse registreerimine Patendiameti poolt on vastuolus käesoleva seaduse § 4 või 9, § 10 lõike 1 või 2, §-de 19--24 või 33 nõuetega, võib esitada halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras halduskohtusse kaebuse nõudega tunnistada tööstusdisainilahenduse registreering seadusevastaseks ja kohustada Patendiametit registreerimistaotluse menetlust taastama ja uut otsust tegema.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse võib esitada kolme kuu jooksul registreeringu andmete kande teate avaldamise päevast.

§ 83. Tööstusdisainilahenduse autori õiguste kaitse

(1) Tööstusdisainilahenduse autoril on aegumatu õigus esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud õiguse rikkumise korral või muu tema autorsusest tuleneva õiguse tuvastamiseks.

(2) Tööstusdisainilahendusega seotud varalise vaidluse lahendamiseks võib autor esitada kohtusse hagi kolme aasta jooksul päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.

§ 84. Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kaitse

(1) Tööstusdisainilahenduse omanik võib esitada kohtusse hagi:

1) ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks;

2) ainuõiguse rikkumise kordumise tõkestamiseks;

3) ainuõiguse rikkumise eelse olukorra taastamiseks;

4) ainuõiguse rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks;

5) litsentsivaidluste lahendamiseks;

6) muudel omaniku õiguste rikkumise juhtudel.

(2) Tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõigust rikkunud isik kannab seaduses sätestatud juhtudel tsiviil- või kriminaalvastutust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hagi võib kohtusse esitada:

1) ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks või ainuõiguse rikkumise kordumise tõkestamiseks või ainuõiguse rikkumise eelse olukorra taastamiseks -- tööstusdisainilahenduse registreeringu kehtivusaja jooksul;

2) ainuõiguse rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks -- kolme aasta jooksul päevast, mil tööstusdisainilahenduse omanik sai teada või pidi teada saama oma ainuõiguse rikkumisest;

3) litsentsivaidluste lahendamiseks -- litsentsi kehtivusaja jooksul;

4) muudel omaniku õiguste rikkumise juhtudel -- kolme aasta jooksul päevast, mil tööstusdisainilahenduse omanik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest.

§ 85. Teiste isikute õiguste kaitse

(1) Isik, kes heauskselt on kasutanud tööstusdisainilahendust enne registreerimistaotluse esitamist, võib oma varemkasutamisõiguse tunnistamiseks esitada kohtusse hagi tööstusdisainilahenduse omaniku vastu.

(2) Kui tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõigust on rikutud ja tööstusdisainilahenduse omanik ei esita hagi rikkuja vastu, võib hagi esitada registreeritud litsentsi omav litsentsiaat, kui litsentsilepingus ei ole ette nähtud teisiti. Hagi esitamise soovist peab litsentsiaat teatama tööstusdisainilahenduse omanikule. Teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui teade on saadetud tööstusdisainilahenduse omanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või tööstusdisainilahenduse registreeringus sisalduval aadressil.

§ 86. Tööstusdisainilahendusalaste vaidluste lahendamise erisused

(1) Käesolevas seaduses nimetatud kaebused ja hagid alluvad Patendiameti asukohajärgsele kohtule.

(2) Tööstusdisainilahendusega seotud vaidluse asjus jõustunud kohtuotsuse ärakiri saadetakse viivitamatult Patendiametile, sõltumata sellest, kas Patendiamet oli protsessi kaasatud või mitte.

§ 87. Esindaja tööstusdisainilahendusalastes kohtuvaidlustes

(1) Tööstusdisainilahendusalaste vaidluste lahendamisel võib peale tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811) §-s 82 nimetatud isikute olla kohtus esindajaks ka patendivolinik.

(2) Patendivolinik esitab kohtule patendivoliniku tunnistuse ja kliendi volikirja.

V osa. LÕPPOSA

13. peatükk. RIIGILÕIV

§ 88. Riigilõiv

Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel võetakse toimingute sooritamise ja dokumentide väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344) sätestatud määrade järgi.

§ 89. Riigilõivu tasumine

(1) Riigilõivu tasub taotleja, tööstusdisainilahenduse omanik või kolmas isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest ja dokumentide väljastamisest. Kui tööstusdisainilahenduse registreerimisega või registreeringu kehtivuse pikendamisega seotud riigilõivu tasub kolmas isik, on vajalik taotleja või tööstusdisainilahenduse omaniku kirjalik nõusolek.

(2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse, kaebuse puhul aga apellatsioonikomisjoni.

(3) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 5, § 46 lõikes 5 ja § 52 lõikes 2 sätestatud juhul.

§ 90. Riigilõivu tasumine registreeringu kehtivuse pikendamise eest

(1) Registreeringu kehtivuse pikendamise riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse Patendiametile kuue kuu jooksul enne kehtivuse lõppemise päeva.

(2) Riigilõivu registreeringu kehtivuse pikendamise eest võib tasuda kuue kuu jooksul pärast kehtivuse lõppemise päeva, esitades lisaks täiendava riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

§ 91. Muudatused varasemates õigusaktides

(1) Riigilõivuseadust (RT I 1997, 80, 1344) täiendatakse pärast § 147 §-dega 147¹--147⁷ järgmises sõnastuses:

«§ 147¹. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamine

(1) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registreerimise taotluse esitamisel tasutakse alates kolmandast variandist iga järgmise variandi esitamise eest riigilõivu 400 krooni.

§ 147². Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 147³. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamine

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 147⁴. Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminek

Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul taotleja andmete muutmise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 147⁵. Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamine

(1) Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:

1) esimese pikendamise eest 2000 krooni;

2) teise pikendamise eest 4000 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse kehtivuse pikendamise eest pärast tasumistähtpäeva möödumist tasutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud riigilõivumäär + 10% vastavast riigilõivumäärast.

§ 147⁶. Tööstusdisainilahenduse registreeringu andmete muutmine

(1) Tööstusdisainilahenduse registreeringu andmete muutmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse omaniku õiguste kasutusvaldusse andmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 147⁷. Tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaat

Tööstusdisainilahenduse tunnistuse duplikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.».

(2) Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362) § 184⁵ pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu «kasuliku mudeli» sõnadega «või tööstusdisainilahenduse».

(3) Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1997, 21/22, 353; 28, 423; 30, 472; 34, 535; 51, 824; 52, 833 ja 834; 81, 1361) tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 33 lõiget 6 täiendatakse pärast sõnu «kasuliku mudeli» sõnadega «või tööstusdisainilahenduse»;

2) paragrahvi 136¹ pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «Leiutise autorsuse» sõnadega «või tööstusdisainilahenduse autorsuse»;

3) paragrahvi 136² pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu «kasuliku mudeli» sõnadega «või tööstusdisainilahenduse».

(4) Tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811) § 139 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

«(5) Mõnda liiki hagide erandlik kohtualluvus võidakse määrata ka seadusega.».

§ 92. Ülemineku säte

Registreerimistaotluse esitamisel 12 kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist tunnustatakse tööstusdisainilahenduse registreerimisel igat prioriteeti tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga ühinenud riigis esitatud esmase registreerimistaotluse põhjal, mis on esitatud 1991. aasta 20. veebruaril ja hiljem.

§ 93. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub ühe kuu möödumisel selle Riigi Teatajas avaldamise päevast.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

]]>