1. Kinnitada:

1) Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

2) Tahkuna looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);

3) Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);

4) Kellavere maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Määrata Tahkuna looduskaitseala valitsejaks Hiiu maavanem ja Kellavere maastikukaitseala valitsejaks Lääne-Viru maavanem.

Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. määrusega nr. 236

Tahkuna looduskaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Tahkuna looduskaitseala (edaspidi -- kaitseala) moodustati «Vabariigi Valitsuse otsusega 6. novembrist 1936. a. veekogu ja maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta» (RT 1936, 92, 728) ning taaskinnitati Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 18. detsembri 1968. a. otsusega nr. 120 «Looduse kaitsest Hiiumaa Rajoonis» Tahkuna jugapuude kasvukoha kaitsealana.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Tahkuna looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: loodusreservaadiks ja sihtkaitsevöönditeks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1993. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis.

7. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades.

8. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel. Kaitsealal on keelatud jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ja liiklemine vee-mootorsõidukitega.

9. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on raietööd ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, puhtpuistute kujundamine varem rajatud metsakultuuride alal, uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

10. Jahipidamine ja kalapüük kaitsealal on keelatud. Ulukite arvukuse reguleerimine sätestatakse vöönditi käesoleva kaitse-eeskirjaga vastavalt kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773) ja jahikorralduse seadusele (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953).

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) maa- ja metsakorralduskavade kinnitamine;

3) geoloogilised uuringud;

4) teaduslikud välitööd;

5) rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsaraietaotluse läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

13. Järelevalvet kaitsealal korraldavad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. LOODUSRESERVAAT

15. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumatu osa, kus tagatakse koosluste areng üksnes loodusliku protsessina.

16. Kaitsealal on Lehtma loodusreservaat, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 37, 38, 45, 46 (ainult kvartalit läbivast sihist lääne poole jääv osa), 51 ja 52 (ainult kvartalit läbivast sihist lääne poole jääv osa).

17. Loodusreservaadis on keelatud:

1) majandustegevus ja loodusvarade kasutamine;

2) inimeste viibimine, välja arvatud teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul ning järelevalve- ja päästetöödel.

18. Loodusreservaadi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon ­ looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina).

19. Lehtma loodusreservaadi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363) paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

IV. SIHTKAITSEVÖÖND

20. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

21. Kaitsealal on viis sihtkaitsevööndit:

1) Lepaniidi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 26, 27, 35, 36 ja 44 (ainult eraldised 10­18, 20 ja 21 täielikult ning eraldiste 9 ja 19 ainult kaitsealale jääv osa);

2) Järidemetsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 28, 29, 46 (ainult kvartalit läbivast sihist ida poole jääv osa), 52 (ainult kvartalit läbivast sihist ida poole jääv osa), 61, 62, 71 ja 72 (ainult elektriliini trassist lääne poole jääv osa) ning Pühalepa vallas Kärdla metskonna kvartal 76 (ainult kvartalit läbivast sihist lääne poole jääv osa);

3) Lõimastu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 30, 39, 47 ja 53 (ainult kvartalit läbivast sihist lääne poole jääv osa). Lahustükina kuuluvad vööndisse Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 50 (ainult kvartalit läbivast sihist ida poole jääv osa) ja 60 (ainult kvartalit läbivast sihist ida poole jääv osa). Teise lahustükina kuuluvad vööndisse Pühalepa vallas Kärdla metskonna kvartalid 76 (ainult kvartalit läbivast sihist ida poole jääv osa) ja 77 (ainult elektriliini trassist lääne poole jääv osa);

4) Kodeste sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 58 (ainult talude A16 ja A18 lõunapiirist lõuna poole jääv osa), 59 (ainult kvartalit läbivast sihist lääne poole jääv osa), 68, 69 (ainult kvartalit läbivast sihist lääne poole jääv osa), 74, 81 ja 82;

5) Kauste sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartalid 4 (ainult Malvaste­Tahkuna maanteest lääne poole jääv osa), 16 (ainult Malvaste­Tahkuna maanteest lääne poole jääv osa), 17 (ainult Malvaste­Tahkuna maanteest lääne poole jääv osa), 32 (ainult Malvaste­Tahkuna maanteest lääne poole jääv osa nii riigi maa kui ka Kalapüügiplatsi (lit 7) maa osas) ja 41 (ainult Malvaste­Tahkuna maanteest lääne poole jääv osa).

22. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6­13 lubatud ja kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:

1) olemasolevate maaparandussüsteemide, teede ja õhuliinide hooldustööd;

2) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi looduslikkuse taastamiseks;

3) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;

4) käesoleva kaitse-eeskirja punktis 23 sätestatud tegevus.

23. Lisaks käesoleva kaitse-eeskirja punktis 22 sätestatud tegevusele on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:

1) Kodeste sihtkaitsevööndis Kärdla metskonna kvartali 68 eraldistes 4, 8, 11 ja 17, kvartali 81 eraldistes 1, 4 ja 9 ning kvartali 82 eraldistes 9, 18, 20, 21 ja 23­25 valikraie metsakoosluste looduslikkuse taastamiseks;

2) Lõimastu ja Kauste sihtkaitsevööndis valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, metsamaterjali väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;

3) Lõimastu ja Kauste sihtkaitsevööndis ulukite arvukuse reguleerimine;

4) Lõimastu ja Kauste sihtkaitsevööndis vanade kaevikute ja tehiskuhjatiste tasandamine;

5) Lõimastu sihtkaitsevööndis Kärdla metskonna kvartalites 9, 10 ja 11 muinsuskaitsealuste mälestiste eksponeerimiseks vajalikud hooldustööd.

24. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse järgmiste juhtfunktsioonidega:

Lepaniidi, Järidemetsa ja Kodeste sihtkaitsevöönd ­ looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina;

Lõimastu ja Kauste sihtkaitsevöönd ­ looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

25. Lepaniidi, Järidemetsa ja Kodeste sihtkaitsevööndi maa jäetakse kaitsealuse maana riigi omandisse Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahvi 29 ja paragrahvi 31 lõike 1 punkti 2 alusel.

V. LÕPPSÄTTED

26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus või kriminaalvastutust ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. määrusega nr. 236

Tahkuna looduskaitseala välispiiri kirjeldus

Tahkuna looduskaitseala põhiosa välispiir (edaspidi -- piir) kulgeb Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartali 25 idanurgast mööda nimetatud kvartali kagupiiri, kvartalite 30, 39 ja 47 kirdepiiri ja kvartali 47 kagupiiri kuni kvartalit 53 läbiva loode-kagusuunalise sihini, edasi mööda seda kagu suunas kuni kvartali 53 kagupiirini ning edasi mööda seda ja kvartalite 62 ja 72 kirdepiiri kuni kvartalit 72 läbiva elektriliinini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud elektriliini trassi lääneserva lõuna suunas läbi kvartali 72 ja (ületades Kõrgessaare ja Pühalepa valla vahelise piiri ning jätkudes Pühalepa vallas) kvartali 77 kuni kvartali 77 kagupiirini ning edasi mööda seda ja kvartali 76 kagu- ja edelapiiri kuni kvartali 71 lõunanurgani. Piir jätkub Kõrgessaare vallas kvartali 71 lõunanurgast mööda kvartali 71 edelapiiri ja kvartali 60 kagupiiri kuni kvartalit 60 läbiva loode-kagusuunalise sihini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud sihti loode suunas läbi kvartalite 60 ja 50 kuni kvartali 44 kagupiirini, edasi mööda seda edela suunas kuni kvartali 44 eraldisi 19 ja 9 läbiva sihini ning edasi mööda seda loode suunas kuni kvartali 36 kagupiirini. Piir jätkub mööda kvartali 36 kagupiiri, kvartali 35 kagu- ja edelapiiri ja kvartalite 26 ja 20 edelapiiri, kvartali 7 edela-, loode- ja põhjapiiri ning kvartali 8 idapiiri kuni Läänemereni. Edasi kulgeb piir mööda Läänemere rannajoont ida ja kagu suunas kuni kvartali 25 idanurgani.

Lisaks põhiosale kuulub kaitsealale 2 lahustükki:

Tahkuna looduskaitseala esimese lahustüki piir kulgeb Kõrgessaare vallas Kärdla metskonna kvartali 74 põhjanurgast mööda kvartali 74 kirdepiiri, kvartali 82 kirde- ja kagupiiri, kvartali 81 kagu- ja edelapiiri ning kvartalite 68 ja 58 edelapiiri kuni põlise riigimetsamaa ja kinnistu A16 maa vahelise piirini kvartalis 58. Piir jätkub mööda põlise riigimetsamaa ja kinnistute A16 ja A18 vahelist piiri kirde suunas kuni kvartali 59 põhjapiirini ning edasi mööda seda kirde suunas kuni kvartalit 59 läbiva loode-kagusuunalise sihini. Piir jätkub mööda nimetatud sihti läbi kvartalite 59 ja 69 kuni kvartali 74 loodepiirini ning edasi mööda nimetatud piiri kirde suunas kuni kvartali 74 põhjanurgani.

Tahkuna looduskaitseala teise lahustüki piir kulgeb Kõrgessaare vallas Läänemere rannikult Kärdla metskonna kvartali 4 loodenurgast mööda nimetatud kvartali loode- ja kirdepiiri kuni Malvaste­Tahkuna maantee teemaa läänepiirini ning edasi mööda seda läbi kvartalite 4, 17 ja 16 kuni Peetri talu (A9) loodepiirini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud talu loode-, lääne- ja edelapiiri kuni Malvaste­Tahkuna maantee teemaa läänepiirini, edasi mööda seda läbi kvartalite 32 ja 41 kuni kvartali 41 lõunapiirini ning edasi mööda seda edela suunas kuni Läänemereni. Piir jätkub mööda Läänemere rannajoont põhja suunas kuni kvartali 4 loodenurgani.

Tahkuna looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1993. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaani alusel ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. määrusega nr. 236

Kellavere maastikukaitseala kaitse-eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Kellavere maastikukaitseala (edaspidi -- kaitseala) moodustati Rakvere Rajooni RSN TK 11. detsembri 1978. a. otsusega nr. 198 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta» maastiku üksikobjektina «Kellavere mägi».

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Kellavere maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala (piiranguvööndi) piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

4. Kaitseala maa-ala on piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Laekvere vallas talude A13, A14, A15, A61, A16, A22, A21, A63, A20, A28, A27, A64, A26 ja A25 maa kaitsealale jäävad osad.

5. Kaitseala piires olevad erateed ja -rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

6. Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ning kinnisasja omaniku loal.

7. Kaitseala piires ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata oma maal teiste isikute viibimist seoses teaduslike välitööde, järelevalve- või päästetöödega.

8. Kaitseala valitsejal on õigus rajada kinnisasja kaitseala piires olevale osale teaduslikel või hariduslikel eesmärkidel ajutist ehitist.

9. Kaitseala metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon -- looduskaitse; maastikuilme säilitamine).

10. Kaitsealal on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud seadusega ja käesoleva kaitse-eeskirjaga keelatud tegevus.

11. Kaitsealal on keelatud:

1) mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel;

2) uute maaparandussüsteemide rajamine;

3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kruusa ja liiva võtmine õuemaal oma tarbeks;

4) lõppraie, välja arvatud turberaie;

5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

6) prügi ja heitmete ladustamine, välja arvatud kohaliku olmeprügi ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades.

12. Ilma kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) maa sihtotstarbe muutmine;

2) metsakultuuride rajamine;

3) maa- ja metsakorralduskava kehtestamine;

4) geoloogilised uuringud;

5) uute ehitiste, teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnaekspertiisi tegemise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loaandjat.

14. Kaitseala piires oleva kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu ärakirja saatma kaitseala valitsejale kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 9 lõike 5 kohase riigi ostueesõiguse realiseerimise tagamiseks.

III. LÕPPSÄTTED

15. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaalvastutust ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

16. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. määrusega nr. 236

Kellavere maastikukaitseala välispiiri kirjeldus

Kellavere maastikukaitseala välispiir (edaspidi -- piir) kulgeb Laekvere vallas Moora­Rohu maanteelt talu A13 maa põhjanurgast mööda nimetatud talu loode- ja edelapiiri, talude A14, A15 ja A61 edelapiiri ning talu A16 edela- ja kagupiiri, talu A22 edelapiiri ning talu A21 edela- ja kagupiiri kuni talu A21 juurest Moora­Rohu maanteele kulgeva loode-kagusuunalise pinnasteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud tee põhjaserva läbi talude A63 ja A20 maa kuni Moora­Rohu maanteeni ja edasi mööda põhja-lõunasuunalise pinnastee lääneserva läbi talude A28 ja A27 maa kuni taluni A27 ning edasi mööda kirde-edelasuunalise pinnastee põhjaserva kirde suunas kuni teeni talu A27 kirdepiiril. Piir jätkub mööda nimetatud tee läänepiiri loode suunas kuni talu A26 maad läbiva kirde-edelasuunalise tee lõunaservani ning edasi mööda seda Moora­Rohu maantee teemaa läänepiirini ja mööda seda loode suunas kuni talu A13 maa põhjanurgani.

Kellavere maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ning talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide alusel.

Keskkonnaminister Villu REILJAN

]]>