§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse kaitseväes tegevteenistuses olevate kaitseväelaste ning õppekogunemistel viibivate reservväelaste suhtes rakendatavad ergutused, distsiplinaarvastutuse alused, distsiplinaarkaristused ning distsiplinaarmenetluse kord.

§ 2. Seaduse laienemine teistele isikutele

Käesolev seadus laieneb isikutele, kes on tegevteenistuses:

1) piirivalves ja Päästeameti üksustes;

2) muudes riigiasutustes ja organisatsioonides, millele on laiendatud kaitseväes kehtivad määrustikud.

§ 3. Seaduse rakendamine välisriigis viibivate kaitseväelaste suhtes

Käesolevat seadust rakendatakse välisriigis teenistuskohustuste täitmisel viibivate kaitseväelaste suhtes, kui välislepingus ei ole ette nähtud asukohariigi distsiplinaarvastutust reguleerivate õigusaktide kohaldamist.

§ 4. Seaduse rakendamine Eestis viibivate välisriikide sõjaväelaste suhtes

Käesolevat seadust rakendatakse Eestis välislepingu alusel teenistuskohustuste täitmisel viibivate välisriigi sõjaväelaste ja sõjaväeametnike suhtes, kui välislepingus on ette nähtud Eestis distsiplinaarvastutust reguleerivate õigusaktide kohaldamine.

§ 5. Kaitseväedistsipliin

(1) Kaitseväedistsipliin on seaduste, kaitseväes kehtivate määruste, neist alamate õigusaktidega ja käskudega kehtestatud teenistuskohustuste ning kaitseväe korra nõuete täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

(2) Kaitseväedistsipliin põhineb ülemate käsuõigusel, distsiplinaarvõimul ja alluvate kohustusel täita ülemate seaduslikke käske ja korraldusi ning kaitseväelaste teadlikul allumisel kaitseväeteenistuse nõuetele.

§ 6. Ülem

(1) Ülem on kaitseväelane, kes seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras on määratud alaliselt või ajutiselt juhtima temale teenistuslikult alluvate kaitseväelaste tegevust.

(2) Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige lähem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

(3) Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.

(4) Kaitseväe kõrgem otsene ülem on rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.

§ 7. Ülema käsuõigus

(1) Käsuõigus on ülema õigus vastavalt tema ametikohale kaitseväes anda oma alluvatele teenistuskohustuste täitmiseks käske tulenevalt seadustest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ning nõuda nende käskude täpset ja õigeaegset täitmist.

(2) Ülem vastutab oma käskude õiguspärasuse eest.

(3) Käsuõigusega kaasneb ülema kohustus tagada alluvate kaitseväelaste tervis, heaolu, kõlblusnormide täitmine ja distsipliin, tema käsutusse antud ressursside tõhus ja säästlik kasutamine ning vastutus tema peale pandud kohustuste täitmise eest.

(4) Alluv on kohustatud vastuvaidlematult täitma ülema antud teenistuskohustuste alased käsud.

§ 8. Kaitseväelase distsiplinaarsüüteo mõiste

(1) Kaitseväelase distsiplinaarsüütegu on seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittekohane täitmine.

(2) Distsiplinaarsüüteoks on samuti teenistuskohustuste täitmisel või väljaspool seda kaitseväelase poolt toimepandud vääritu tegu või üldtunnustatud kõlblusnormide eiramine, millega ta diskrediteerib Eesti kaitseväge.

§ 9. Kaitseväelase distsiplinaarvastutus

(1) Kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises vastavalt tema poolt toimepandud süüteo laadile ja raskusele.

(2) Distsiplinaarsüüteo eest võib määrata üksnes käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristuse.

§ 10. Kaitseväelase distsiplinaarvastutuse vahekord haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutusega

Kaitseväelase võtmine haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutusele ei välista sama süüteo eest distsiplinaarkaristuse määramist.

2. peatükk. ÜLEMA DISTSIPLINAARVÕIM

§ 11. Distsiplinaarvõim

(1) Distsiplinaarvõim on ülemale seadusega antud pädevus kohaldada alluvate suhtes ergutusi teenistuskohustuste püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest.

(2) Distsiplinaarvõimu kasutamise eesmärk on hoida ja tugevdada kaitseväedistsipliini, kasvatada alluvate isiklikku vastutustunnet ning püüdlikkust teenistuskohustuste täitmisel.

(3) Distsiplinaarvõim alluvate kaitseväelaste suhtes on otsesel ülemal, tema asetäitjal ja abil ning garnisoniülemal ja -komandandil oma teenistuskohustuste täitmisel.

(4) Ülema kohusetäitjal on ülema ametikohuste täitmisel asendatava ülema distsiplinaarvõim.

(5) Ülema asetäitjal ja abil on ülemast üks aste madalamal asuva ülema distsiplinaarvõim.

§ 12. Ülema kohustused ja vastutus kaitseväedistsipliini tagamisel

(1) Ülem on kohustatud kasutama abinõusid teadliku distsipliini tugevdamiseks ja distsipliinirikkumiste ärahoidmiseks. Ülem vastutab temale alluva kaitseväelase distsipliini, kaitseväemäärustikega sätestatud kaitseväekorra nõuete ja temale antud ülesannete täitmise eest.

(2) Ülema kohustuseks kaitseväedistsipliini tagamisel ja distsiplinaarvõimu teostamisel on:

1) kaitseväeteenistuse korraldamiseks vajalike nõuete esitamine, käskude andmine ning nende täitmise kontrollimine;

2) kaitseväemäärustikele vastavate teenistussuhete loomine ja hoidmine;

3) alluvale seaduse ja muude õigusaktidega sätestatud õiguste tagamine;

4) alluva kaebuste ja avalduste õigeaegne läbivaatamine ja lahendamine;

5) distsiplinaarsüütegude eest alluvale distsiplinaarkaristuste kohaldamine;

6) alluvate ülemate distsiplinaarvõimu kasutamise üle järelevalve korraldamine.

(3) Ülemal ei ole õigust piirata temale alluva ülema distsiplinaarvõimu.

(4) Distsiplinaarkaristuste kohaldamisest on ülem kohustatud ette kandma oma vahetule ülemale.

3. peatükk. ERGUTUSED

§ 13. Ergutuse mõiste ja liigid

(1) Ergutus on distsiplinaarvõimu omava ülema poolt tunnustuse avaldamine teenistuskohustuste püüdliku täitmise või teenistusalaste edusammudega silmapaistnud alluvale.

(2) Kaitseväelase suhtes rakendatavad ergutused on:

1) tänu avaldamine suuliselt rivi või vastava kogu ees või käskkirjas;

2) tänukirja andmine;

3) teenistusmärgi andmine;

4) lisapuhkuse andmine;

5) rahalise preemia andmine;

6) hinnalise kingituse tegemine;

7) nimelise külm- või tulirelva kinkimine;

8) distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine.

(3) Teenistusmärgid, nende andmise ja kandmise korra kehtestab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

§ 14. Ergutuste rakendamine

(1) Tänu avaldamise õigus suuliselt rivi või vastava kogu ees on kaitseväelase vahetul ülemal ja vahetu ülema otsesel ülemal.

(2) Käskkirjas tänu avaldamise ja tänukirja andmise õigus on käskkirja andmise õigusega otsestel ülematel.

(3) Teenistusmärgi, lisapuhkuse, rahalise preemia ja hinnalise kingituse andmise õigus on väeosa ülemal ja väeosa ülema otsesel ülemal.

(4) Nimelise külm- ja tulirelva kinkimise õigus on kaitseväe juhatajal (kaitseväe ülemjuhatajal).

(5) Hinnalise kingituse maksumuse ja rahalise preemia piirmäära kehtestab kaitseminister.

(6) Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegse kustutamise õigus on distsiplinaarkaristuse määranud ülemal ja distsiplinaarkaristuse määranud ülema otsesel ülemal.

4. peatükk. DISTSIPLINAARKARISTUSED

§ 15. Distsiplinaarkaristuse eesmärk ja liigid

(1) Distsiplinaarkaristuse eesmärk on kaitseväelase karistamine toimepandud distsiplinaarsüüteo eest ja uute distsipliinirikkumiste ärahoidmine.

(2) Kaitseväelaste suhtes kohaldatavad distsiplinaarkaristused on:

1) noomitus või vali noomitus;

2) lisatoimkond;

3) kasarmuarest (laevaarest);

4) koduarest;

5) distsiplinaarkinnipidamine;

6) distsiplinaararest;

7) rahatrahv;

8) teenistusmärgi kandmise keelamine või teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmine;

9) ametikohale mittevastavuse hoiatus;

10) madalamale ametikohale viimine;

11) auastme alandamine.

(3) Kaitseväelaste eri kategooriatele määratavad distsiplinaarkaristuse liigid sätestatakse käesoleva seaduse §-des 30--33.

§ 16. Noomitus või vali noomitus

(1) Noomitus või vali noomitus on ülema poolt alluva distsiplinaarsüüteole hukkamõistva hinnangu andmine ning alluva eneseväärikuse, au ja kohusetunde mõjutamine suuliselt või kirjalikult.

(2) Noomituse või valju noomituse avaldab ülem isiklikult suuliselt avalikult teiste kaitseväelaste juuresolekul või käskkirjas.

§ 17. Lisatoimkond

(1) Lisatoimkond määratakse siseteenistuse ülesannete täitmiseks väljaspool järjekorda ülema määratud ajal.

(2) Kaitseväelast on keelatud määrata lisatoimkonda, kui toimkonna ajaks on ette nähtud tema relvastamine tulirelvaga.

(3) Enam kui ühe lisatoimkonna määramise korral peab nende täideviimisel olema vähemalt ööpäevane vahe.

(4) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib määrata kuni viis lisatoimkonda.

(5) Lisatoimkond määratakse avalikult suuliselt või käskkirjaga.

§ 18. Kasarmuarest (laevaarest)

(1) Kasarmuarest (laevaarest) on karistatu teenistusest vabal ajal allüksusest (laevast) lahkumise ja külastajate vastuvõtu keeld. Erandina on lubatud karistuse kandmise kestel allüksusest (laevast) lahkuda teenistusülesande täitmiseks või erakorralistel juhtudel distsiplinaarkaristuse määranud ülema loal.

(2) Kasarmuaresti (laevaaresti) kandmist kontrollib ja selle eest vastutab allüksuse korrapidaja ja karistatu vahetu ülem.

(3) Kasarmuaresti (laevaaresti) võib määrata kuni kolmekümneks ööpäevaks.

(4) Kasarmuarest (laevaarest) määratakse avalikult suuliselt või käskkirjaga.

§ 19. Koduarest

(1) Koduarest on kohustus viibida karistusaja jooksul teenistusest vabal ajal oma alalises elukohas. Erandina on lubatud karistuse kandmise kestel alalisest elukohast lahkuda teenistusülesande täitmiseks või erakorralistel juhtudel distsiplinaarkaristuse määranud ülema loal.

(2) Koduarestis viibimist kontrollib ja selle eest vastutab karistatu vahetu ülem.

(3) Koduaresti võib määrata kuni kolmekümneks ööpäevaks.

(4) Koduarest määratakse avalikult suuliselt või käskkirjaga.

§ 20. Distsiplinaarkinnipidamine

(1) Distsiplinaarkinnipidamine on kaitseväelase kinnipidamine selleks ettenähtud arestiruumis vahi all.

(2) Distsiplinaarkinnipidamine määratakse juhul, kui kaitseväelane ei ole võimeline kontrollima oma käitumist ja võib ohustada enda või teise isiku tervist, elu või vara.

(3) Distsiplinaarkinnipidamise määramise õigus on väeosa ülemal ja väeosa ülema otsesel ülemal. Distsiplinaarsüüteo tõkestamiseks võib distsiplinaarkinnipidamist määrata garnisoniülem, garnisonikomandant, garnisoni või väeosa korrapidaja, teatades sellest kohe väeosa ülemale.

(4) Distsiplinaarkinnipidamisel olevat kaitseväelast on keelatud paigutada väeosa või garnisoni arestimajas kokku teiste karistatud kaitseväelastega.

(5) Distsiplinaarkinnipidamine võib kesta kuni 48 tundi.

§ 21. Distsiplinaarkinnipidamisega karistatud kaitseväelase õigused ja tema suhtes rakendatavad piirangud

(1) Distsiplinaarkinnipidamisel oleval kaitseväelasel on õigus:

1) kohtlemisele ja kinnipidamise tingimustele, mis ei alanda tema väärikust;

2) saada kaitseväes kehtestatud ööpäevane toidunorm;

3) saada arstiabi.

(2) Distsiplinaarkinnipidamisel oleval kaitseväelasel on keelatud:

1) lahkuda ilma loata temale määratud ruumist;

2) võtta vastu külastajaid;

3) kanda teenistus- ja teenetemärke.

(3) Distsiplinaarkinnipidamist ei kohaldata naissoost kaitseväelase suhtes.

(4) Distsiplinaarkinnipidamiseks määratud arestiruumist omavoliline lahkumine loetakse distsiplinaarsüüteoks raskendavatel asjaoludel.

§ 22. Distsiplinaararest

(1) Distsiplinaararest on distsiplinaarsüüteo toimepannud kaitseväelase eraldamine teistest kaitseväelastest selleks ettenähtud ruumi väeosa või garnisoni arestimajas karistuse kandmise ajaks tema õiguste osalise piiramisega käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud tingimustel.

(2) Distsiplinaararesti kohaldatakse kaitseväelase suhtes, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväedistsipliini.

(3) Käskkirjaga distsiplinaararesti määramise õigus on väeosa ülemal ja väeosa ülema otsesel ülemal.

(4) Distsiplinaararesti võib määrata kolmeks kuni kümneks ööpäevaks.

(5) Distsiplinaararesti määramisest teatab selle määranud ülem halduskohtule käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud korras.

§ 23. Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelase õigused ja tema suhtes rakendatavad piirangud

(1) Distsiplinaararestis oleval kaitseväelasel on õigus:

1) kohtlemisele ja distsiplinaararesti tingimustele, mis ei alanda tema väärikust;

2) saada kaitseväes kehtestatud korras ööpäevane toidunorm;

3) saada arstiabi;

4) pidada kirjavahetust;

5) kohtuda väeosa kaplaniga (vaimulikuga) ning osaleda väeosa territooriumil toimuvas tema usutunnistusele vastavas usuteenistuses;

6) lugeda kaitseväe määrustikke, ajakirjandust, vaimulikku ja juriidilist kirjandust ning õpikuid.

(2) Distsiplinaararestis oleval kaitseväelasel on keelatud:

1) lahkuda ilma loata temale määratud ruumist;

2) kasutada isiklikke audio- ja videoseadmeid;

3) kanda teenistus- ja teenetemärke.

(3) Distsiplinaararesti ei kohaldata naissoost kaitseväelaste suhtes.

(4) Distsiplinaararestis olevate kaitseväelaste valvamisel ei kasutata tulirelva.

(5) Distsiplinaararesti kandmiseks määratud arestiruumist omavoliline lahkumine loetakse uueks distsiplinaarsüüteoks raskendatavatel asjaoludel.

§ 24. Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelase rakendamine ja teenistusaja arvestus

(1) Distsiplinaararestis olevat kaitseväelast ei tohi rakendada majanduslike ega muude ülesannete täitmiseks, kui need on seotud arestimajast (arestiruumist) lahkumisega.

(2) Kui distsiplinaararestis olev kaitseväelane peab osa võtma õppustest, peatatakse arest õppuste ajaks. Arest jätkub pärast õppuste lõppemist.

(3) Distsiplinaararestis oldud aega, välja arvatud aresti peatamise aeg õppustest osavõtuks, ei arvata kaitseväelase teenistusaja hulka ning selle aja eest ei maksta kaitseväelasele ettenähtud palka.

§ 25. Rahatrahv

(1) Teenistusülesannetesse hoolimatu suhtumise, nende mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või teenistuskohustustest kõrvalehoidumise eest võib lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele (edaspidi kaadrikaitseväelasele) määrata rahatrahvi tema kuni kümne päevapalga määra ulatuses.

(2) Rahatrahvi määramise õigus on väeosa ülemal ja väeosa ülema otsesel ülemal.

(3) Rahatrahv määratakse ülema käskkirjaga.

(4) Rahatrahvi kohaldamisest laekunud summad kantakse riigieelarvesse.

§ 26. Teenistusmärgi kandmise keelamine või teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmine

(1) Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib keelata kaitseväelasel kuni kaks kuud kanda teenistusmärki.

(2) Kui kaitseväelane on viimase kuue kuu jooksul karistatud distsiplinaararestiga, teenistusmärgi kandmise korduva keelamisega või kui tema suhtes on kohaldatud distsiplinaarkinnipidamist, võib kaitseväelasele uue distsiplinaarsüüteo toimepanemise korral kohaldada teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmist kuni teenistusaja lõpuni.

(3) Teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmisel teenistusaja lõpuni tagastab kaitseväelane selle märgi väeosale.

(4) Kaitseväe vormiriietuse juurde kuuluvad eraldusmärgid ei kuulu teenistusmärkide hulka.

§ 27. Ametikohale mittevastavuse hoiatus

(1) Ametikohale mittevastavuse hoiatust rakendatakse kaadrikaitseväelase suhtes teenistusse hoolimatu suhtumise ja teenistusalaste ülesannete puuduliku täitmise eest, mille eest on temale viimase kuue kuu jooksul kohaldatud distsiplinaarkaristusi.

(2) Ülem hoiatab alluvat ametikohale mittevastavuse suhtes kirjalikult. Hoiatuses märgitakse alluva põhilised puudused teenistuskohustuste täitmisel ja nende kõrvaldamise tähtaeg.

(3) Ametikohale mittevastavuse hoiatust ei kohaldata kaadrikaitseväelasele enne ühe aasta möödumist tema ametikohale määramise päevast.

§ 28. Madalamale ametikohale üleviimine

(1) Kaitseväelase võib distsiplinaarkaristuse korras üle viia madalamale ametikohale kuni üheks aastaks.

(2) Madalamale ametikohale üleviimise õigus on ülemal, kelle pädevuses on sellele ametikohale määramine.

(3) Ohvitseri võib viia madalamale ohvitseri ametikohale, allohvitseri madalamale allohvitseri ametikohale.

(4) Distsiplinaarkorras madalamale ametikohale üleviidud kaitseväelast võib aasta möödudes edutada üldises korras.

§ 29. Auastme alandamine

(1) Kaprali, vanemmadruse või allohvitseri auastmes kaitseväelase auastet võib ühe auastme võrra alandada raskendavatel asjaoludel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaitseväelaste auastet võib alandada ülem, kelle pädevusse kuulub vastava auastme andmine.

(3) Distsiplinaarkorras auastmes alandatud kaitseväelast võib aasta möödudes esitada endise auastme taastamiseks üldistel alustel.

§ 30. Distsiplinaarkaristused ajateenistuses olevale sõdurile

(1) Ajateenistuses oleva sõduri suhtes kohaldatakse järgmisi distsiplinaarkaristusi:

1) noomitus või vali noomitus;

2) lisatoimkond;

3) kasarmuarest (laevaarest);

4) distsiplinaarkinnipidamine;

5) distsiplinaararest;

6) teenistusmärgi kandmise keelamine või teenistusmärgi kandmise õiguse äravõtmine;

7) madalamale ametikohale üleviimine;

8) auastme alandamine.

(2) Kaprali ja vanemmadruse suhtes võib kohaldada madalamale ametikohale üleviimist koos auastme alandamisega.

§ 31. Distsiplinaarkaristused ajateenistuses olevale allohvitserile

Ajateenistuses oleva allohvitseri suhtes kohaldatakse järgmisi distsiplinaarkaristusi:

1) noomitus või vali noomitus;

2) kasarmuarest (laevaarest);

3) distsiplinaarkinnipidamine;

4) distsiplinaararest;

5) teenistusmärgi kandmise keelamine või selle märgi kandmise õiguse äravõtmine;

6) madalamale ametikohale üleviimine;

7) auastme alandamine.

§ 32. Distsiplinaarkaristused kaadrikaitseväelasele

(1) Kaadrikaitseväelase suhtes kohaldatakse järgmisi distsiplinaarkaristusi:

1) noomitus või vali noomitus;

2) koduarest;

3) distsiplinaarkinnipidamine;

4) distsiplinaararest;

5) teenistusmärgi kandmise keelamine või selle märgi kandmise õiguse äravõtmine;

6) rahatrahv;

7) ametikohale mittevastavuse hoiatus;

8) madalamale ametikohale viimine;

9) auastme alandamine.

(2) Ohvitseril teenistusmärgi kandmise õigust ei piirata.

(3) Vanemohvitseride ja kõrgemate ohvitseride suhtes ei kohaldata distsiplinaararesti ja distsiplinaarkaristusena madalamale ametikohale viimist.

§ 33. Kaitseväeametniku distsiplinaarvastutus

Kaitseväeametnik kannab distsiplinaarvastutust tema poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo eest käesolevas seaduses sätestatud korras samadel alustel kaadrikaitseväelasega.

5. peatükk. ÜLEMA ÕIGUSED DISTSIPLINAARKARISTUSE MÄÄRAMISEL

§ 34. Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega põhiametikohad

(1) Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega põhiametikohtadeks kaitseväes on:

1) jaoülem;

2) rühmavanem;

3) kompaniiveebel;

4) rühmaülem;

5) kompaniiülem;

6) pataljoniülem;

7) brigaadiülem;

8) kaitseringkonna ülem;

9) kaitseväe põhiväeliigi ülem;

10) Kaitsejõudude Peastaabi ülem;

11) kaitseväe juhataja (kaitseväe ülemjuhataja).

(2) Garnisoniülem ja garnisonikomandant võivad määrata distsiplinaarkaristusi teenistuskorras neile mittealluvatele kaitseväelastele, kui:

1) distsiplinaarsüütegu on toime pandud garnisoniteenistuse kohustuste täitmisel;

2) distsiplinaarsüüteo on toime pannud garnisoni arestimajas arestis olev kaitseväelane.

§ 35. Jaoülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Jaoülemal on õigus määrata alluvale:

1) noomitus või vali noomitus;

2) üks lisatoimkond.

§ 36. Rühmavanema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale jaoülemale antud õiguste on rühmavanemal õigus määrata:

1) ajateenijale sõdurile:

-- kuni kaks lisatoimkonda;

-- kuni kolm ööpäeva kasarmuaresti;

2) ajateenijale allohvitserile noomitus või vali noomitus.

§ 37. Kompaniiveebli õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale rühmavanemale antud õiguste on kompaniiveeblil õigus määrata:

1) ajateenijale sõdurile:

-- kuni kolm lisatoimkonda;

-- kuni seitse ööpäeva kasarmuaresti;

2) ajateenijale allohvitserile kuni kolm ööpäeva kasarmuaresti;

3) kaadrisõdurile ja kaadriallohvitserile noomitus või vali noomitus.

§ 38. Rühmaülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale kompaniiveeblile antud õiguste on rühmaülemal õigus määrata:

1) ajateenijale sõdurile:

-- kuni neli lisatoimkonda;

-- kuni neliteist ööpäeva kasarmuaresti;

2) ajateenijale allohvitserile kuni viis ööpäeva kasarmuaresti;

3) kaadrisõdurile kuni viis ööpäeva koduaresti.

§ 39. Kompaniiülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale rühmaülemale antud õiguste on kompaniiülemal õigus määrata:

1) ajateenijale sõdurile:

-- kuni viis lisatoimkonda;

-- kuni kakskümmend üks ööpäeva kasarmuaresti;

2) ajateenijale allohvitserile kuni seitse ööpäeva kasarmuaresti;

3) kaadrisõdurile:

-- kuni seitse ööpäeva koduaresti;

-- ametikohale mittevastavuse hoiatus;

4) kaadriallohvitserile:

-- kuni viis ööpäeva koduaresti;

-- ametikohale mittevastavuse hoiatus;

5) nooremohvitserile noomitus või vali noomitus.

§ 40. Pataljoniülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale kompaniiülemale antud õiguste on pataljoniülemal õigus määrata:

1) ajateenijale sõdurile:

-- kuni kolmkümmend ööpäeva kasarmuaresti;

-- teenistusmärgi kandmise keelamine või selle märgi kandmise õiguse äravõtmine;

-- kuni seitse ööpäeva distsiplinaararesti;

-- distsiplinaarkinnipidamine;

2) ajateenijale allohvitserile:

-- kuni neliteist ööpäeva kasarmuaresti;

-- kuni viis ööpäeva distsiplinaararesti;

-- teenistusmärgi kandmise keelamine või selle märgi kandmise õiguse äravõtmine;

-- distsiplinaarkinnipidamine;

3) kaadrisõdurile:

-- kuni neliteist ööpäeva koduaresti;

-- rahatrahv;

-- teenistusmärgi kandmise keelamine või selle märgi kandmise õiguse äravõtmine;

-- kolm ööpäeva distsiplinaararesti;

-- distsiplinaarkinnipidamine;

4) kaadriallohvitserile:

-- kuni seitse ööpäeva koduaresti;

-- teenistusmärgi kandmise keelamine või selle märgi kandmise õiguse äravõtmine;

-- rahatrahv;

-- kolm ööpäeva distsiplinaararesti;

-- distsiplinaarkinnipidamine;

5) nooremohvitserile:

-- kuni viis ööpäeva koduaresti;

-- distsiplinaarkinnipidamine;

6) vanemohvitserile noomitus või vali noomitus.

§ 41. Brigaadiülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale pataljoniülemale antud õiguste on brigaadiülemal õigus määrata:

1) ajateenijale sõdurile kuni kümme ööpäeva distsiplinaararesti;

2) ajateenijale allohvitserile:

-- kuni kakskümmend üks ööpäeva kasarmuaresti;

-- kuni seitse ööpäeva distsiplinaararesti;

3) kaadrisõdurile:

-- kuni kakskümmend üks ööpäeva kasarmuaresti;

-- kuni viis ööpäeva distsiplinaararesti;

4) kaadriallohvitserile:

-- kuni neliteist ööpäeva koduaresti;

-- kolm ööpäeva distsiplinaararesti;

5) nooremohvitserile kuni seitse ööpäeva koduaresti;

6) vanemohvitserile noomitus või vali noomitus.

§ 42. Kaitseringkonna ülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale brigaadiülemale antud õiguste on kaitseringkonna ülemal õigus määrata:

1) ajateenijale allohvitserile:

-- kuni kolmkümmend ööpäeva kasarmuaresti;

-- kuni kümme ööpäeva distsiplinaararesti;

2) kaadrisõdurile:

-- kuni kolmkümmend ööpäeva koduaresti;

-- kuni seitse ööpäeva distsiplinaararesti;

3) kaadriallohvitserile:

-- teenistusmärgi kandmise keelamine või selle märgi kandmise õiguse äravõtmine;

-- kuni kakskümmend üks ööpäeva koduaresti;

-- kuni viis ööpäeva distsiplinaararesti;

4) nooremohvitserile:

-- kuni neliteist ööpäeva koduaresti;

-- kuni viis ööpäeva distsiplinaararesti;

-- ametikohale mittevastavuse hoiatus.

§ 43. Põhiväeliigi ülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale kaitseringkonna ülemale antud õiguste on põhiväeliigi ülemal õigus määrata:

1) kaadrisõdurile kuni kümme ööpäeva distsiplinaararesti;

2) kaadriallohvitserile:

-- kuni kolmkümmend ööpäeva koduaresti;

-- kuni seitse ööpäeva distsiplinaararesti;

3) nooremohvitserile:

-- kuni kakskümmend üks ööpäeva koduaresti;

-- kuni seitse ööpäeva distsiplinaararesti;

-- rahatrahv;

4) vanemohvitserile ametikohale mittevastavuse hoiatus.

§ 44. Kaitsejõudude Peastaabi ülema õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

Peale põhiväeliigi ülemale antud õiguste on Kaitsejõudude Peastaabi ülemal õigus määrata:

1) kaadriallohvitserile kuni kümme ööpäeva distsiplinaararesti;

2) nooremohvitserile:

-- kuni kolmkümmend ööpäeva koduaresti;

-- kuni kümme ööpäeva distsiplinaararesti;

3) vanemohvitserile rahatrahv;

4) kõrgemale ohvitserile noomitus või vali noomitus.

§ 45. Kaitseväe juhataja õigused distsiplinaarkaristuste määramisel

(1) Kaitseväe juhatajal on õigus määrata kõiki käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi, välja arvatud ohvitseri auastme alandamine.

(2) Kaitseväe juhataja teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku alandada distsiplinaarkaristusena noorem- ja vanemohvitseri auastet ühe auastme võrra.

6. peatükk. DISTSIPLINAARMENETLUS

§ 46. Distsiplinaarmenetluse eesmärk

Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õige määramine.

§ 47. Distsiplinaarmenetluse algatamine

(1) Distsiplinaarmenetluse algatab distsiplinaarsüüteo toimepannud kaitseväelase vahetu või otsene ülem.

(2) Edasilükkamatute asjaolude korral, kui distsiplinaarsüütegu on vaja tõkestada, võib distsiplinaarmenetluse algatada väeosa korrapidaja, garnisoniülem või garnisonikomandant.

(3) Enne distsiplinaarkaristuse määramist selgitatakse välja distsiplinaarsüüteo toimepanemise tehiolud.

(4) Distsiplinaarsüüteos süüdistatavale antakse enne karistuse määramist võimalus selgitada oma käitumist.

§ 48. Teenistuslik juurdlus

(1) Teenistuslik juurdlus viiakse läbi, kui:

1) ülem ei tea süüteo toimepanemise tehiolusid;

2) distsiplinaarsüüteoga kaasnes riigile varalise kahju tekitamine;

3) distsiplinaarsüütegu seisnes kaitseväemäärustikega vastuolus olevate teenistussuhete avaldumises;

4) on piisavalt alust arvata, et toime on pandud kuritegu;

5) süüteo tehioludest tulenevalt tuleks süüdlast karistada distsiplinaararesti, distsiplinaarkinnipidamise, madalamale ametikohale üleviimise või auastmes alandamisega.

(2) Teenistusliku juurdluse läbiviijaks määrab väeosa ülem või tema otsene ülem hiljemalt kahe päeva jooksul, arvates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest või avastamisest, vajaliku ettevalmistusega ohvitseri või allohvitseri.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 sätestatud juhtudel informeerib karistuse määranud ülem viivitamatult juhtunust Kaitsejõudude Peastaabi juurdlejat.

§ 49. Distsiplinaarkaristuse määramine

(1) Ülem peab distsiplinaarkaristuse määrama õiglaselt ja erapooletult, lähtudes distsiplinaarsüüteo raskusest, teo ajenditest ja selle toimepannud kaitseväelase eelnevast teenistusest.

(2) Distsiplinaarkaristust on keelatud määrata kontrollimata andmete alusel.

(3) Ülemal on õigus esitada oma vahetule ülemale taotlus alluvale karmima distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks juhul, kui tema enda distsiplinaarvõim ei võimalda distsiplinaarsüüteole vastava distsiplinaarkaristuse kohaldamist.

(4) Kõrgemalseisev ülem võib oma võimupiirides määrata distsiplinaarkaristuse kaitseväelasele, kes allub temast alamatele ülematele.

(5) Ühe distsiplinaarsüüteo eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, kui seadus ei sätesta teisti.

(6) Auastme alandamisega üheaegselt võib kohaldada ka madalamale ametikohale viimist.

(7) Distsiplinaarkaristuse määranud ülemal on õigus kergendada karistust selle kandmise ajal.

(8) Garnisoniülemal ja -komandandil ning väeosa korrapidajal on erandjuhul õigus kohaldada distsiplinaarkinnipidamist enne distsiplinaarsüüteo tehiolude väljaselgitamist. Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamisest teatatakse viivitamatult kinnipeetu vahetule ülemale.

(9) Distsiplinaarkaristuse määramisel peab ülem arvesse võtma distsiplinaarsüüteo laadi, süüdlase isikut, süü suurust ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, rahatrahvi määramisel ka süüdlase majanduslikku olukorda.

§ 50. Distsiplinaarvastutust kergendavad asjaolud

(1) Distsiplinaarvastutust kergendavad asjaolud on:

1) distsiplinaarsüüteo ülestunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus;

2) distsiplinaarsüüteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul või raskete isiklike või perekondlike asjaolude kokkusattumisel.

(2) Distsiplinaarkaristust määrav ülem võib vastutust kergendavaks lugeda ka muid asjaolusid.

§ 51. Distsiplinaarvastutust raskendavad asjaolud

Distsiplinaarvastutust raskendavad asjaolud on:

1) lubamatu tegevuse jätkamine, hoolimata teiste isikute nõudmisest see lõpetada;

2) distsiplinaarsüütegude korduv toimepanemine;

3) distsiplinaarsüüteo toimepanemine omakasu ajendil;

4) distsiplinaarsüüteo toimepanemine kaitseväelaste grupis;

5) distsiplinaarsüüteo toimepanemine koos alluvatega;

6) distsiplinaarsüüteo toimepanemine joobeseisundis;

7) distsiplinaarsüüteoga üksuse lahinguvalmiduse kahjustamine.

§ 52. Distsiplinaarkaristuse määramise ja sellest teatamise tähtajad

(1) Ülem määrab distsiplinaarkaristuse kümne päeva jooksul, alates päevast, millal ta saab teada alluva poolt toimepandud distsiplinaarsüüteost. Karistuse võib määrata kolmekümne päeva jooksul pärast distsiplinaarsüüteo toimepanemist või avastamist.

(2) Teenistusliku juurdluse korral määrab ülem karistuse kümne päeva jooksul pärast temale juurdluskokkuvõtte esitamist.

(3) Ülem teatab määratud distsiplinaarkaristusest kaitseväelasele avalikult suuliselt või kirjalikult. Karistuse teatavakstegemisel selgitatakse kaitseväelasele tema distsiplinaarsüüteo olemust.

(4) Käskkirjaga määratud karistusest teatatakse kaitseväelasele kolme ööpäeva jooksul pärast käskkirja registreerimist väeosas. Distsiplinaarkaristus tehakse süüdiolevale isikule teatavaks allkirja vastu. Kui kaitseväelane ei ole väeosas, teatatakse talle karistusest ühe ööpäeva jooksul pärast väeossa saabumist.

(5) Distsiplinaarkinnipidamise, distsiplinaararesti ja kasarmuaresti (laevaaresti) kohaldamisel teatatakse kaitseväelasele karistuse määramise põhjus, tutvustatakse kaitseväelasele tema õigusi ja antakse võimalus teatada karistuse määramisest oma lähedastele.

§ 53. Distsiplinaarkaristuse muutmine

(1) Ülemal ei ole õigust muuta temale alluva ülema poolt seaduslikult määratud distsiplinaarkaristust, kui alluv ülem ei ole ületanud oma võimupiire.

(2) Ülem on kohustatud muutma temale alluva ülema poolt määratud distsiplinaarkaristust, kui alluv ülem on ületanud oma võimupiire või distsiplinaarkaristus on määratud distsiplinaarsüüteo eest, mille toimepanemine kaitseväelase poolt ei ole tõendatud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul teatab ülem oma otsusest distsiplinaarkaristuse muutmise kohta karistuse määranud alluvale ülemale ja määrab ebaseadusliku distsiplinaarkaristuse määranud ülemale distsiplinaarkaristuse distsiplinaarvõimu kuritarvitamise ja hoolimatuse eest distsiplinaarsüüteo tehiolude kindlakstegemisel ja karistuse määramisel.

§ 54. Distsiplinaarkaristuse täideviimine

(1) Suuliselt või kirjalikult määratud karistus jõustub alates selle teatavakstegemisest kaitseväelasele.

(2) Kui mõjuval põhjusel ei saa karistust viivitamatult pärast jõustumist täide viia, siis tehakse seda pärast mõjuva põhjuse möödumist, kuid mitte hiljem kui kolmekümne päeva jooksul, alates karistuse määramisest.

(3) Distsiplinaarkaristust ei viida täide, kui distsiplinaarkaristuse täideviimine ei ole alanud kolmekümne päeva jooksul pärast selle määramist. Ülem vastutab karistuse õigeaegse täideviimise eest.

(4) Määratud suuliste ja kirjalike distsiplinaarkaristuste ning nende täideviimise kohta peetakse arvestust väeosades ja Kaitsejõudude Peastaabis.

§ 55. Distsiplinaararesti määramisest halduskohtule teatamine

(1) Distsiplinaararesti määramisest teatatakse viivitamata halduskohtule. Distsiplinaararestist halduskohtule teatamine ei peata distsiplinaararesti täideviimist.

(2) Distsiplinaararesti määranud ülem teatab väeosa asukoha järgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades:

1) kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta;

2) teenistusliku juurdluse ja muud asjasse puutuvad materjalid.

(3) Kui halduskohus tunnistab oma otsusega distsiplinaararesti määramise seadusevastaseks, vabastatakse distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelane viivitamata distsiplinaararesti kandmisest, teatades sellest kohe halduskohtule ja kaitseväe peainspektorile, ning hüvitatakse kahju riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses (RT I 1997, 48, 775) sätestatud korras.

§ 56. Distsiplinaarkaristuse kustumine ja kustutamine

(1) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kaitseväelasele ei ole kuue kuu jooksul, arvates karistuse määramise päevast, määratud uut distsiplinaarkaristust.

(2) Karistatud kaitseväelase püüdliku ja kohusetundliku teenistuse korral võib temale karistuse määranud ülem selle kustutada ennetähtaegselt.

(3) Kaitseväe õppeasutuse lõpetamisel kustutatakse kaitseväelasele õppeasutuses õppimise ajal määratud distsiplinaarkaristused.

7. peatükk. KAEBUSED JA DISTSIPLINAARKARISTUSE VAIDLUSTAMINE

§ 57. Kaebuse esitamine

(1) Kaitseväelasel on õigus esitada kirjalik kaebus distsiplinaarkaristuse määranud ülema vahetule ülemale.

(2) Kaebuse võib esitada viie päeva jooksul, alates distsiplinaarkaristuse teatavakstegemise päevast. Kui kaitseväelane ei saa selle aja jooksul mõjuva põhjuse tõttu kaebust esitada, on tal õigus teha seda viie päeva jooksul, alates mõjuva põhjuse möödumise päevast.

(3) Kaebuse esitamine ei peata määratud distsiplinaarkaristuse täideviimist.

§ 58. Kaebuse läbivaatamine

(1) Kaebuse saanud ülem on kohustatud selle läbi vaatama ja teatama tehtud otsusest kaebuse esitajale viie päeva jooksul, arvates kaebuse saamisest.

(2) Kui kaitseväelane ei ole saanud oma kaebusele vastust ettenähtud aja jooksul, on tal õigus esitada kaebus kõrgemalseisvale ülemale.

§ 59. Distsiplinaarkaristuse vaidlustamine kohtus

(1) Kaitseväelasel on õigus temale määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks pöörduda halduskohtusse kolmekümne päeva jooksul, alates distsiplinaarkaristuse teatavakstegemise päevast.

(2) Kaitseväelase pöördumine kohtusse temale määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustamiseks ei peata määratud distsiplinaarkaristuse täideviimist.

8. peatükk. KAITSEVÄE DISTSIPLINAARSEADUSE RAKENDAMINE SÕJAAJAL

§ 60. Kaitseväe distsiplinaarseaduse kehtivus ja kaitseväelase vastutus sõjaajal

(1) Sõjaajal kehtib käesolev seadus niivõrd, kuivõrd ta on rakendatav sõjaaja tingimustes ja ei ole vastuolus sõjaajal kehtivate riigikaitseliste õigusaktidega.

(2) Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamisest alates kehtib kaitseväelase suhtes kõrgendatud distsiplinaarvastutus, mis seisneb kaitseväelasele antud lisakohustustes, õigusaktidega kehtestatud ja käesolevas peatükis sätestatud piirangutes ning laiema distsiplinaarvõimu kasutamises vastavalt kaitseväelase ametikohale.

§ 61. Distsiplinaarvõimu laienemine

Sõjaseisukorra väljakuulutamisest alates kehtib:

1) distsiplinaarvõimu laienemine ühe ametikoha astme võrra;

2) eriülesandel tegutseva või eriülesandega lähetatud väeosa või allüksuse ülema distsiplinaarvõimu laienemine kahe ametikoha astme võrra.

§ 62. Distsiplinaarkaristuste kohaldamine sõjaajal

(1) Käesolevas seaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi kohaldatakse sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

(2) Ülem on kohustatud vastava distsiplinaarmenetluse läbi viima kiirendatud korras.

(3) Distsiplinaararesti kohaldamisel, kui arestimaja kasutamine olukorrast olenevalt ei ole võimalik või otstarbekohane, on lubatud kasutada karistuse täideviimiseks väeosa (allüksuse) paiknemise kohas olevaid arestimaja põhinõuetele vastavaid ruume (ruumi). Piirata ei tohi karistatu öise puhkuse ja ruumi päevase valgustuse tingimusi ning toitlustamise korda. Ruumi õhutemperatuur ja -niiskus peavad ligilähedaselt vastama sisemäärustikus ettenähtud nõuetele.

(4) Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelaste kinnipidamine toimub sõjaajal vahi all.

(5) Peale käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud ülemate ja siseteenistuse ülesandeid täitvate isikute on sõjaajal distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus ohvitseril talle teenistuskorras mittealluvate kaitseväelaste suhtes:

1) nooremohvitseril alates rühmaülema ametikohale vastavast auastmest -- sõdurite, madruste ja allohvitseride suhtes kuni rühmavanemani;

2) vanemohvitseril:

-- allohvitseride suhtes kuni kompaniiveeblini;

-- nooremohvitseride suhtes kuni leitnandini;

3) kõrgemal ohvitseril nooremohvitseride suhtes.

(6) Distsiplinaararestist või distsiplinaarkinnipidamiselt omavoliline lahkumine loetakse sõjaajal vahi alt põgenemiseks.

§ 63. Kaitseväe ülemjuhataja õigused sõjaajal

Peale käesoleva seaduse §-s 45 sätestatu on kaitseväe ülemjuhatajal sõjaajal Vabariigi Presidendi volitusel õigus alandada noorem- ja vanemohvitseri auastet ühe auastme võrra.

§ 64. Distsiplinaarkaristuse kustumine ja kustutamine sõjaajal

(1) Sõjaajal distsiplinaarkaristus kustub, kui kaitseväelane ei ole pärast karistuse määramist kolme kuu jooksul toime pannud uut distsiplinaarsüütegu.

(2) Ülemal on õigus kustutada distsiplinaarkaristus ennetähtaegselt käesoleva seaduse § 56 lõikes 2 nimetatud tingimustel.

§ 65. Kaebuste esitamine ja lahendamine sõjaajal

(1) Distsiplinaarkaristuse peale kaebuste esitamine sõjaajal väeosa või allüksuse lahinguülesande või ülema poolt antud muu ülesande täitmise või selleks ettevalmistamise ajal ei ole lubatud.

(2) Distsiplinaarkaristuse peale sõjaajal kaebuse saanud ülem on kohustatud selle läbi vaatama ja lahendama viivitamatult või mõjuva põhjuse ilmnemisel kolme ööpäeva jooksul.

(3) Ülemal on õigus jätta kaebus lahendamata, kui ta peab kaebust sõjalist olukorda arvestades mitteoluliseks. Nimetatud juhul on ülem kohustatud andma alluvale vastava selgituse.

(4) Alluva kaebuse lahendamata jätmise korral on ülem kohustatud sellest ette kandma oma vahetule ülemale.

9. peatükk. LÕPPSÄTTED

§ 66. Kaitseväe distsiplinaarmäärustiku kehtestamine

Teenistusliku juurdluse ja distsiplinaarmenetluse läbiviimise, distsiplinaarkaristuste täideviimise, kustutamise, kustumise ja distsiplinaarkaristuste peale kaebuste esitamise ja läbivaatamise täpsem kord ning distsiplinaarkaristuste ja kaebuste arvestuse kord kehtestatakse kaitseväe distsiplinaarmäärustikuga, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 67. Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristus

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristus on kehtiv pärast käesoleva seaduse jõustumist ja kustub käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud korras.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud karistuse võib vaidlustada kohtus käesoleva seaduse §-s 59 sätestatud korras.

§ 68. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953) § 35 punktis 2 asendatakse sõnad «arestis kauem kui seitse ööpäeva» sõnaga «distsiplinaararestis».

§ 69. Halduskohtumenetluse seadustiku täiendamine

Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425; 1995, 29, 358 ja 359; 1996, 37, 739; 1997, 16, 260; 30, 472) tehakse järgmised täiendused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 17³ järgmises sõnastuses:

«§ 17³. Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimine

(1) Kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel tutvub halduskohtunik distsiplinaararesti määranud ülema sellekohase kirjaliku esildise, sellele lisatud distsiplinaararesti määramise käskkirja ning teenistusliku juurdluse materjalidega, nõudes vajaduse korral distsiplinaarkaristuse määramise kohta täiendavaid materjale.

(2) Halduskohtunik otsustab viivituseta ja kohtuistungit korraldamata ning kaitseväelase poolt toimepandud teo tehiolusid selgitamata, kas kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusevastaseks, kontrollides, kas:

1) kaitseväelase poolt toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega;

2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud teenistuslik juurdlus;

3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda;

4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama.

(3) Distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse kontrollimine vormistatakse kohtuniku kirjaliku otsusena, mille ärakiri saadetakse distsiplinaararesti määramise teate esitanud ülemale.»;

2) seadustiku § 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

«(4) Distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse kontrollimisel võib halduskohtunik teha ühe järgmistest otsustest:

1) tunnistada distsiplinaararesti määramine kaitseväelasele seadusega kooskõlas olevaks;

2) tunnistada distsiplinaararesti määramine kaitseväelasele seadusevastaseks.».

§ 70. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

]]>