1. Kinnitada «Lastetoetuste määramise ja maksmise kord» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks:

1) Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 1995. a. määruse nr. 20 «Lastetoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine» (RT I 1995, 11, 118; 61, 1033; 1997, 56, 922) punkt 1;

2) Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1994. a. määruse nr. 214 «Nelja- ja enamalapseliste perede täiendav toetamine» (RT I 1994, 45, 724; 82, 1416; 1995, 53, 849; 1997, 32, 516) punktid 1 ja 2.

3. Kehtestada käesolev määrus 1. jaanuarist 1998. a.

Peaminister Mart SIIMANN Sotsiaalminister Tiiu ARO Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a. määrusega nr. 247

Lastetoetuste määramise ja maksmise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev kord reguleerib lastetoetuste seadusega (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309) kehtestatud järgmiste riiklike toetuste määramist ja maksmist:

1) lapse sünnitoetus;

2) lapsetoetus;

3) ülalpidamistoetus;

4) täiendav ülalpidamistoetus;

5) üksikvanema lapse toetus;

6) ajateenija lapse toetus;

7) lapse koolitoetus;

8) eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus;

9) elluastumistoetus.

Isikule, kellel on õigus saada mitut eri liiki või alaliiki riiklikku lastetoetust, määratakse ja makstakse neid samaaegselt.

2. Lastetoetuste, välja arvatud lapse sünnitoetus, suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres kasvavad või seoses õppimisega ajutiselt perest eemal viibivad lapsetoetusele õigust omavad lapsed. Seejuures loetakse nendest vanimat esimeseks lapseks.

Lapse sünnitoetuse suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse ema sünnitatud, samuti lapsendatud lapsed. Surnud lapsi ei arvestata.

Lapse sünnitoetuse määramisel eestkostjale või kasuvanemale, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, arvestatakse sünnitoetuse suuruse kindlakstegemisel eestkostja või kasuvanema sünnitatud, samuti lapsendatud lapsi.

3. Eestkostel või perekonnas hooldamisel olev laps arvatakse eestkostja või kasuvanema pere koosseisu.

4. Kui vanemate abielu on lahutatud, arvatakse laps selle vanema pere koosseisu, kelle juurde ta on jäänud pärast abielulahutust.

5. Kui vanemad ei ole registreeritud abielus, võetakse kõik selles peres kasvavad lapsed arvesse, kui vanemad ja lapsed elavad ühisel elamispinnal, vanematel on ühine majapidamine ja nad kasvatavad koos lapsi, mida nad tõendavad kirjaliku ühise avaldusega, mille nad esitavad isiklikult pensioniametile.

6. Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevat last või last, kes on vanematelt ära võetud vanemaõiguste äravõtmiseta, samuti last, kelle suhtes tema vanematelt on ära võetud vanemaõigused, või last, kelle suhtes vanemad on andnud eelneva nõusoleku lapsendamiseks, ei arvata toetuse suuruse kindlaksmääramisel selle vanema pere koosseisu.

II. LASTETOETUSTE TAOTLEMINE JA SELLEKS VAJALIKUD DOKUMENDID

7. Lastetoetuste taotlemiseks esitab lapse ema või isa avalduse oma elukohajärgsele pensioniametile.

8. Eestkostja või kasuvanem, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, taotleb lastetoetusi oma elukohajärgse pensioniameti kaudu.

9. Kui vanem(ad) ei hoolitse lapse eest, võib isik, kes lapse eest tegelikult hoolitseb, taotleda linna- või vallavalitsuse (Tallinnas linnaosavalitsus) otsuse alusel toetust oma elukohajärgse pensioniameti kaudu.

Pensioniamet teatab sellest lapse vanema(te) elukohajärgsele pensioniametile, kes lõpetab toetuse maksmise lapse emale või isale.

10. Kui lapse ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust ja puhkus on antud teisele isikule, taotletakse ülalpidamistoetust ja täiendavat ülalpidamistoetust selle isiku elukohajärgse pensioniameti kaudu.

11. Lastekodust kutseõppeasutusse õppima läinud orb või vanemliku hoolitsuseta jäänud laps taotleb lapsetoetust kutseõppeasutuse asukohajärgse pensioniameti kaudu. Alla 16-aastane orb või vanemliku hoolitsuseta jäänud laps esitab toetuse taotlemiseks sünnitunnistuse.

Orb või vanemliku hoolitsuseta jäänud isik taotleb elluastumistoetust oma elukohajärgse pensioniameti kaudu.

2. Lastetoetuste taotlemiseks esitatakse üldjuhul järgmised dokumendid:

1) avaldus;

2) toetuse taotleja pass; välismaalase passis peab olema kas alalise või tähtajalise elamisloa templijäljend või kleebis;

3) lapse sünnitunnistus;

4) 16-aastase või vanema õpilase õpilaspilet või õppeasutuse teatis.

13. 16-aastase või vanema õpilase kohta, kes õpib meditsiinilistel näidustustel põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse mittepäevases õppevormis, esitatakse arstitõend.

14. Osalisel riiklikul ülalpidamisel oleva lapse kohta esitatakse täiendavalt õppeasutuse teatis osalise riikliku ülalpidamise kohta.

15. Pagulane esitab täiendavalt pagulase reisidokumendi või mõne muu pagulase staatust tõendava dokumendi.

16. Lapse sünnitoetuse taotlemiseks esitatakse perekonnaseisuasutuse tõend lapse sünni kohta ja taotleja pass.

Juhul kui lapse sünnitoetust taotletakse esimesele lapsele, tõendab toetuse taotleja seda oma allkirjaga avaldusel.

17. Lapse sünni registreerimisel välismaal ning perekonnaseisuasutuse tõendi puudumisel esitatakse lapse sünnitunnistus ning toetuse taotleja avaldus, millel taotleja tõendab oma allkirjaga, et ta varem ei ole selle lapse eest sünnitoetust saanud.

18. Ülalpidamistoetuse ja täiendava ülalpidamistoetuse taotlemisel lapsehoolduspuhkusel olevale isikule esitatakse väljavõte tööandja dokumendist lapsehoolduspuhkusele lubamise kohta.

Ülalpidamistoetuse ja täiendava ülalpidamistoetuse taotlemisel mittetöötavale vanemale esitatakse tööraamat.

Töötamist mittealustanud vanem tõendab oma allkirjaga avaldusel, et tal ei ole tööraamatut.

Päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppiva vanema kohta esitatakse õpilaspilet või koolitõend.

19. Ülalpidamistoetuse ja täiendava ülalpidamistoetuse taotlemisel lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale vanemale esitatakse arsti otsus lapse lapsinvaliidiks või vaegurluse ekspertiisi komisjoni otsus lapseeast invaliidiks tunnistamise kohta.

20. Üksikvanema lapse toetuse taotlemiseks esitab:

1) last üksi kasvatav ema, kelle lapse sünniaktis kanne lapse isa kohta puudub või kanne lapse isa kohta on tehtud ema ütluse alusel, täiendavalt:

-- üksikvanema tõendi;

-- perekonnaseisu tõendava dokumendi;

2) last üksi kasvatav invaliid täiendavalt:

-- invaliidsusgrupi tõendi;

-- perekonnaseisu tõendava dokumendi;

3) last üksi kasvatav vanem, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks, täiendavalt:

-- dokumendi tagaotsitavaks kuulutamise kohta.

21. Ajateenija lapse toetuse taotlemiseks esitatakse kaitseväeüksuse tõend lapse isa ajateenistuse perioodi kohta.

22. Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale lapsele toetuste taotlemiseks esitatakse ärakiri eestkostja määramise otsusest või perekonnas hooldamise lepingust.

23. Elluastumistoetuse taotlemiseks esitatakse lastekodu või hälviklaste erikooli esildis, millest peab nähtuma, kui kaua laps on lastekodus või hälviklaste erikoolis elanud, samuti, et laps on orb või vanemliku hoolitsuseta, ning elluastuja avaldus ja tõend uue elukoha kohta.

24. Pensioniametil on õigus nõuda vajaduse korral täiendavaid dokumente, mis võivad tõendada taotleja õigust saada toetust (näiteks tööraamat, isaduse tuvastamise otsus, abielulahutuse tunnistus jmt.).

25. Toetuse taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või notariaalkorras kinnitatud ärakirjad. Pensioniamet kinnitab originaaldokumendi koopia, mis jäetakse pensioniametisse.

26. Toetusetaotleja kinnitab avaldusel allkirjaga, et ta on teadlik kohustusest kohe kirjalikult teatada kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa toetuse suuruse muutmise või toetuse maksmise lõpetamise.

III. LASTETOETUSE ARVUTAMINE

27. Toetuse arvutamise aluseks on toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse määr. Lapsetoetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates.

28. Lapse sünnitoetus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel. Juhul kui esmassünni korral sünnivad mitmikud, arvutatakse sünnitoetus igale sündinud lapsele esimesele lapsele ettenähtud suuruses.

29. Koolitoetus arvutatakse õppeaasta alguskuule eelneva kuu lapsetoetuse määra alusel.

30. Elluastumistoetus arvutatakse uude elukohta elama asumise kuupäeval kehtinud toetuse suuruse alusel.

IV. LASTETOETUSTE MÄÄRAMINE

31. Toetuse määrab toetuse taotleja elukohajärgse pensioniameti direktor.

Toetuse taotleja nõudmisel või kollegiaalset lahendust nõudva taotluse puhul otsustab toetuse määramise pensioniametis moodustatud pensionikomisjon.

32. Pensioniamet vaatab lastetoetus(t)e taotlemiseks esitatud dokumendid läbi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul nende saabumise päevast arvates ning teeb otsuse toetuse määramise või sellest keeldumise kohta. Keeldumise korral teatatakse taotlejale sellest viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates, märkides ära keeldumise põhjuse, tutvustades edasikaebamise korda ning tagastades kõik originaaldokumendid.

33. Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul toetusele õiguse tekkimise päevast arvates.

34. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelneva kuue kuu eest ning mitte rohkem kui toetusele õiguse tekkimise päevast.

35. Toetuse taotlemise päevaks loetakse päeva, mil võeti vastu avaldus koos kõigi vajalike dokumentidega. Kui avaldus on saadetud posti teel ning sellele on lisatud kõik vajalikud dokumendid, loetakse toetuse taotlemise päevaks avalduse lähtekoha postitempli kuupäev.

Kui avaldusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab avalduse vastuvõtja toetuse taotlejale kirjalikult, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Kui need esitatakse kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide esitamise vajaduse kohta teatise väljastamise päevast, loetakse toetuse taotlemise päevaks avalduse vastuvõtmise päev või avalduse lähtekoha postitempli kuupäev.

36. Toetus määratakse toetuse taotleja nimele ajaks, mil isik vastab lastetoetuste seaduse alusel toetuse saamiseks sätestatud tingimustele.

37. Ühekordne lapse sünnitoetus määratakse, kui seda on taotletud enne lapse kuuekuuseks saamist.

Juhul kui lapse sünnitoetust taotleb lapsendaja, eestkostja või kasuvanem, kellega on sõlmitud kirjalik peres hooldamise leping, määratakse sünnitoetus lapsendajale, eestkostjale või kasuvanemale, kui varem ei ole selle lapse pealt sünnitoetust makstud ning toetuse taotlus on esitatud enne lapse üheaastaseks saamist.

38. Lastekodu või hälvikute erikooli kasvandiku elluastumistoetus määratakse, kui seda on taotletud kuue kuu jooksul pärast isiku lastekodu kasvandike nimekirjast kustutamist ning tingimusel, et isik on asunud elama uude elukohta.

39. Lapse koolitoetus 16-aastasele ja vanemale lapsele määratakse, kui seda on taotletud kuue kuu jooksul, arvates õppeaasta algusest.

V. LASTETOETUSTE MAKSMINE

40. Lastetoetusi finantseeritakse riigieelarvest.

41. Pensioniametis vormistatakse lastetoetuste määramiseks ja maksmiseks toetusetoimikud. Igale toetust saavale vanemale (eestkostjale, kasuvanemale) avatakse isikuarve (vorm nr. 2), mille alusel vormistatakse maksedokumendid.

Toetuse maksmisel orvule või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsele vormistatakse toetusetoimik, isikuarve ja maksedokumendid lapse nimele.

42. Toetust makstakse jooksva kuu eest kindlaksmääratud väljamaksukuupäevadel posti teel või kantakse panka toetusesaaja arvele. Toetuste kättetoimetamine ja saatmine toimub maksja arvel.

43. Jooksva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud lapsele makstakse koolitoetust ilma täiendavaid dokumente õppimise kohta esitamata kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.

Juhul kui alla 16-aastane laps lõpetab põhikooli ning jätkab õpinguid gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, makstakse talle koolitoetust pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist.

Lapse varajasemal või hilisemal kooli minekul või õpingute katkestamisel on vanem (eestkostja, kasuvanem) kohustatud kohe sellest kirjalikult informeerima pensioniametit.

44. Lastetoetusi makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni. 16-aastasele lapsele jätkatakse toetuse maksmist pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani (viimane kaasa arvatud).

Pärast nimetatud tähtaega esitatakse pikendatud kehtivusajaga õpilaspilet või uus õppeasutuse teatis uue õppeaasta esimese kuu jooksul.

45. Juhul kui pikendatud kehtivusajaga õpilaspilet või õppeasutuse teatis esitatakse hiljem, kuid enne kuue kuu möödumist õppeaasta algusest, makstakse toetust tagasiulatuvalt, arvates õppeaasta algusest.

Hilisemal õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamisel makstakse toetust tagasiulatuvalt dokumentide esitamisele eelneva kuue kuu eest. Koolitoetust sel juhul ei maksta.

46. 16-aastasele või vanemale lapsele, kes lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse toetuse maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust.

Kui laps jätkab samal kalendriaastal õpinguid õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse lastetoetustele, makstakse pärast õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetust tagasiulatuvalt toetuse maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni.

47. Lapse sünnitoetust ei maksta, kui laps sündis surnult.

48. Ülalpidamistoetust ja täiendavat ülalpidamistoetust makstakse rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisele järgnevast päevast.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal ei maksta ülalpidamistoetust ja täiendavat ülalpidamistoetust selle lapse eest lapse mittetöötavale isale.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest ravikindlustushüvitise saajal säilib õigus saada ülalpidamistoetust ja täiendavat ülalpidamistoetust teiste kuni 3-aastaste laste pealt.

49. Isikule, kes saab palka või muud tasu töö- või teenistuslepingu, töövõtulepingu või muu tsiviilõiguslepingu alusel või tulu ettevõtlusest või töötu abiraha, ei maksta selle aja eest ülalpidamistoetust ja täiendavat ülalpidamistoetust.

50. Isaduse tuvastamisel lõpetatakse lastetoetuste seaduse paragrahvi 9 punkti 1 alusel määratud toetuse maksmine isaduse tuvastamisele järgnevast kuust.

Kui üksikvanema lapsele määratakse riiklik toitjakaotuspension lapse isa pealt, nõutakse aja eest, mil samaaegselt maksti toitjakaotuspensioni ja lastetoetuste seaduse paragrahvi 9 alusel toetust, nimetatud toetus tagasi.

51. Last üksi kasvatavale emale (isale), kes ei ole abielus, kuid elab koos mehe (naisega), kellega tal on ühine majapidamine ja kellega koos ta kasvatab lapsi, ei maksta last üksi kasvatava vanema toetust.

52. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse lastetoetusi üldises korras, välja arvatud lapsetoetus, mida makstakse pooles määras.

Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele, kes viibib koolivaheajal kodus, makstakse õppeasutuse teatise alusel toetust nende päevade eest täies määras.

53. Lastekodukasvandiku või hälvikute erikoolist elluastuja toetus kantakse panka lapse arvele.

54. Elukohta vahetanud toetusesaajale jätkatakse toetus(t)e maksmist pärast vastava avalduse ja passi esitamist uues elukohajärgses pensioniametis sellest ajast, mil maksmine endises kohas lõpetati, kuid mitte rohkem kui kuus kuud tagasiulatuvalt.

55. Juhul, kui posti kaudu makstav toetus on välja võtmata vähemalt kuus kuud, peatatakse toetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja passi esitamist makstakse toetus taotlejale välja.

56. Toetuse maksmisel ümardatakse 50 senti ja üle selle kroonini, summat alla 50 sendi aga ei arvestata.

57. Toetusesaaja surma päevaks saamata jäänud toetus makstakse teisele vanemale või eestkostjale, kui selle saamiseks esitatakse taotlus hiljemalt kuue kuu jooksul pärast toetusesaaja surma.

VI. LASTETOETUSTE ÜMBERARVUTAMINE JA MAKSMISE LÕPETAMINE

58. Toetusesaaja on kohustatud kümne tööpäeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama asjaoludest, mis toovad kaasa lastetoetuste suuruse ümberarvutamise või maksmise lõpetamise.

59. Juhul kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ning tagaotsimine lõpetatakse, on tagaotsimisega tegelev asutus kohustatud kolme tööpäeva jooksul, arvates tagaotsimise lõpetamisest, saatma pensioniametile ärakirja tagaotsimise lõpetamise määrusest.

60. Asjaolude tekkimisel, mis tingivad määratud toetuse maksmise lõpetamise, selle suuruse muutmise (lapse vastavasse vanusesse jõudmine, lapse paigutamine osalisele või täielikule riiklikule ülalpidamisele, ülalpidamistoetuse saaja tööle asumine, üksikvanema abiellumine jmt.) lõpetatakse toetuse maksmine või jätkatakse seda või muudetakse selle suurust alates kuust, mis järgneb kuule, mil need asjaolud tekkisid.

61. 2--3-aastase lapse tunnistamisel lapsinvaliidiks arvutatakse ülalpidamistoetus ja täiendav ülalpidamistoetus ümber lapsinvaliidiks tunnistamise päevast.

VII. RAKENDUSSÄTTED

62. Isikule, kellele toetus oli määratud enne 1. jaanuari 1998. a. ning kes vastab lastetoetuste seaduse alusel toetuste saamise tingimustele, arvutatakse määratud toetus ümber arvates 1. jaanuarist 1998. a.

63. Varemkehtinud lastetoetuste seaduse (RT I 1994, 13, 232; 68, 1171; 1995, 55, 918) paragrahvi 2 lõike 3 ja paragrahvi 6 lõike 1 alusel toetust saavale isikule jätkatakse toetuse maksmist lastetoetuste seaduses (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309) sätestatud suuruses selle ajani, mil toetus oli määratud.

64. Vallasemale, kes on abiellunud pärast vallasematoetuse määramist, säilitatakse vallasematoetuse maksmine endises suuruses.

Sotsiaalminister Tiiu ARO

]]>