Seadusega täiendati «Ringhäälinguseadust» paragrahviga 101 «Valimispropaganda», mis sätestab ringhäälingus valimiseelse propaganda korraldamise põhimõtted ja piirangud üksikkandidaatidele, erakondadele ja valimisliitudele. Tulenevalt Riigikohtu 5. veebruari 1998 otsusest «Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse» kohta (RT I 1998, 14, 230) on Riigikogu ning kohalike omavalitsuste volikogude valimiste korraldamisega seotud küsimuste reguleerimine konstitutsiooniliste seaduste reguleerimisvaldkond ja nende suhete sätestamine lihtseadusega on põhiseadusevastane.
Valimiste korraldamist sätestavad Riigikogu valimise seadus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus on ainsad seadused, mis peavad reguleerima vastavate kogude valimistega seonduvat, sealhulgas ka valimispropaganda korraldamist. Nimetatud seadused on põhiseaduse 104. paragrahvi alusel konstitutsioonilised seadused, mis nõuavad vastuvõtmisel ja muutmisel Riigikogu koosseisu häälteenamust.
Eelneva põhjal on «Ringhäälinguseaduse muutmise seadus» vastuolus põhiseaduse 60. paragrahvi 5. lõikega ning 104. paragrahvi 2. ja 4. lõikega.
Peale selle on täiendatud «Ringhäälinguseaduse» 10¹. paragrahvi 4. lõikes sätestatud kitsendus, mille kohaselt valimispropaganda edastamise perioodil ei tohi «kandideeriv isik olla saatejuhiks ega kommentaatoriks väljaspool valimispropagandat», ebaproportsionaalne ja põhjendamatu, kuna see piirab kandideeriva isiku tegevust ringhäälingus mis tahes saate juhina või kommentaatorina.
Pean vajalikuks Riigikogus 20. oktoobril 1998 vastu võetud «Ringhäälinguseaduse muutmise seadust» uuesti arutada ja otsustada, et viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.
| Lennart MERI |