ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus reguleerib loomastiku kaitset ja kasutamist ning looduses vabalt elava looma tõrjet inimese tervise ja vara kaitsmise eesmärgil.

(2) Käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata:

1) loomastiku kaitsel ja kasutamisel, kui muu seadus sätestab rangemad kaitsenõuded;

2) jahipidamisel ja kalapüügil.

(3) Käesolev seadus laieneb Eesti Vabariigi majandusvööndile ja mandrilavale.

§ 2. Loomastik

(1) Loomastik on taastuv loodusvara, mida kaitstakse üldistes huvides.

(2) Käesoleva seaduse tähenduses ei kuulu loomastiku hulka koduloomad, tehiskeskkonnas hoitavad ja sealt valdaja tahte vastaselt väljunud või õigusaktide nõudeid rikkudes loodusesse viidud loomad.

(3) Looduses vabalt elavaid loomi võib isik oma valdusse võtta või omada üksnes seadusega või selle alusel sätestatud korras.

§ 3. Loomastiku kaitse ja kasutamise eesmärgid

Loomastiku kaitse ja kasutamise eesmärgid on:

1) liigilise mitmekesisuse ja genofondi säilitamine ning taastamine;

2) elupaikade ja rändeteede kaitsmine ja taastamine;

3) looduslike koosluste terviklikkuse säilitamine;

4) loomastiku kasutamine teaduslikult põhjendatud ja taastumist tagavas ulatuses.

2. peatükk

LOOMASTIKU KASUTAMINE

§ 4. Loomastiku kasutamise alused

(1) Looduses vabalt elavaid loomi kasutatakse kasutusõiguse alusel:

1) jahipidamise ja kalapüügi eesmärgil seadusega sätestatud korras;

2) kollektsioneerimiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustel;

3) õppe- ja teadustegevuseks;

4) loomade elutalitluse omaduste ja saaduste tarbimiseks käesolevas seaduses sätestatud korras;

5) kultuurilisel ja esteetilisel eesmärgil tingimusel, et loomi loodusest ei eemaldata ning neid ohustavalt ei häirita.

(2) Looduses vabalt elavaid loomi kasutatakse teadustöö eesmärgil maavanema loal, kui loomastiku kasutamisel on jahipidamise või kalapüügi tunnused, ja keskkonnaministri loal, kui kasutatakse kaitsealuseid loomi.

§ 5. Loomade tehiskeskkonda viimine

(1) Loom on käesoleva seaduse tähenduses tehiskeskkonnas, kui tal ei ole võimalust looduses vabalt elada.

(2) Kui jahiulukite, kalade või jõevähkide tehiskeskkonda viimise viis erineb kalapüügiks ja jahipidamiseks lubatud viisidest, annab selleks loa keskkonnaminister.

§ 6. Loomakogu

(1) Kogutud ja säilitatud mis tahes arengujärgus elusad või surnud loomad ja nende osad on loomakogu. Looma osa all mõistetakse seda osa, mille hankimiseks loom surmatakse või vigastatakse. Üksik loom või tema osa on käesoleva seaduse tähenduses võrdsustatud loomakoguga.

(2) Loomakogu pidamine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loomakogu soetamine, hoidmine, täiendamine, likvideerimine ja tehingud sellega.

(3) Kaitsealuseid loomi, rahvusvaheliste lepingute alusel kaitstavaid loomi ja medaliväärseid jahitrofeesid sisaldavad loomakogud ning tehingud nendega registreeritakse keskkonnaministri kehtestatud korras.

§ 7. Elusloomade kollektsioneerimine

(1) Mis tahes arengujärgus looma ning looma tehiskeskkonnas saadud järglasi tohib tehiskeskkonnas kollektsioneerida, kui:

1) need on Eestisse toodud seaduslikult;

2) neid peetakse Eestis käesoleva seaduse, loomakaitseseaduse (RT 1992, 50, 617; RT I 1996, 49, 953; 1998, 13, 163) ja rahvusvahelise lepingu nõudeid järgides;

3) need ei ole võetud kaitse alla;

4) nende pidamistingimused välistavad loomade pääsemise loodusesse.

(2) Jahiulukite nimekirja või kalapüügi objektiks arvatud loomad eemaldatakse loodusest tehistingimustes kollektsioneerimise eesmärgil jahikorralduse seaduse (RT I 1994, 30, 465; 83, 1449; 1996, 49, 953; 1997, 86, 1460) ja kalapüügiseadusega (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567) sätestatud korras.

(3) Kollektsioneerimine tasu eest teenuse osutamiseks on lubatud, kui selleks on keskkonnaministri ja kollektsioneerimise asukoha valla- või linnavalitsuse nõusolek.

(4) Elusate kaitsealuste loomade omandamine kollektsioneerimiseks on lubatud keskkonnaministri loal.

§ 8. Topiste ja preparaatide kollektsioneerimine

(1) Elusate kaitsealuste loomade omamine topiste ja preparaatide valmistamiseks on lubatud keskkonnaministri loal.

(2) Jahiulukite nimekirjas olevat või kalapüügi objektiks arvatud looma tohib topiste või preparaatide valmistamiseks omandada jahikorralduse seaduse ja kalapüügiseadusega sätestatud korras.

(3) Surnuna leitud I ja II kategooria kaitsealuse looma leidja peab oma leiust teavitama leiukohajärgset maavalitsust. Looma võib leidja oma valdusse jätta maavalitsuse kirjalikul nõusolekul. Kui leidjale leiu enda valdusesse jätmiseks nõusolekut ei anta, toimetab maavalitsus leiu riigi kulul keskkonnaministri määratud loomakogu valdajale.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetamata loomade topiste ja preparaatide omamine, valmistamine ja kollektsioneerimine on lubatud, kui täidetakse teiste seaduste ja rahvusvaheliste lepingute nõudeid.

§ 9. Loomade elutalitluse omaduste ja saaduste kasutamine

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on:

1) elutalitluse omadus looma elu ja tegevuse tulemusel teda ümbritseva keskkonna omadustes tekkinud muutus, nagu tolmeldamine, mulla teke, keskkonna looduslik tervendamine;

2) elutalitluse saadus looma elu ja tegevuse käigus tekkinud asi või aine, nagu mesi, suled, heitsarved.

(2) Looma elutalitluse saadusi ja omadusi võib kasutada looma loodusest eemaldamata ning tema elukeskkonda rikkumata, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(3) Liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil võib kohalik omavalitsus lubada linnumunade korjamist (välja arvatud kaitsealuste lindude ja jahilindude munade korjamine), kui see on vajalik:

1) inimese tervise kaitseks;

2) lennuliikluse ohutuse tagamiseks;

3) viljasaagi, kariloomade, metsa, kalavaru ja vee kvaliteedi kahjustuste vältimiseks;

4) taimestiku ja loomastiku kaitseks.

(4) Haneliste pesadest udusulgede korjamine on lubatud pärast poegade pesast lahkumist.

(5) Looma elutalitluse saadusi võib looma loodusest eemaldamisega kasutada:

1) looma surmates või tehiskeskkonda paigutades loomastiku kaitset, jahipidamist ja kalapüüki reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras;

2) maavanema loal, looma surmamata ja tehiskeskkonda paigutamata.

(6) Linnumune tohib teadustöö eesmärgil korjata keskkonnaministri loal.

§ 10. Loomade kasutamine esteetilisel eesmärgil

(1) Looma, välja arvatud I kategooria kaitsealuse looma kasutamine esteetilisel eesmärgil on lubatud. Kasutamisel on keelatud:

1) looma eemaldamine loodusest;

2) looma ohustav häirimine;

3) looma elupaiga hävitamine või kahjustamine;

4) teise kasutaja õiguste rikkumine.

(2) I kategooria kaitsealust looma tohib esteetilisel eesmärgil kasutada kaitstavate loodusobjektide seadusega (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) sätestatud korras.

§ 11. Loomade märgistamine

Loomi tohib püüda nende rõngastamise, märgistamise ja raadiosaatjaga varustamise eesmärgil keskkonnaministri kehtestatud korras.

§ 12. Loomade kasutamise kitsendused ärilisel eesmärgil

(1) I kategooria kaitsealuse looma ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) (RT II 1993, 27/28, 83) I lisasse kantud looma kasutamine mis tahes ärilisel eesmärgil on keelatud.

(2) Kui loom ei ole võetud kaitse alla ega arvatud jahiulukite nimekirja või kalapüügi objektiks, tohib teda ärilisel eesmärgil kasutada keskkonnaministri loal.

3. peatükk

LOOMASTIKU KAITSE

§ 13. Loomade püsielupaikade kaitse

(1) Loomade püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on piirkond, kus loomad püsivalt või peamiselt elavad, nagu sigimisalad ja muud perioodilised koondumispaigad.

(2) Erilise väärtusega püsielupaikade säilitamiseks, taastamiseks ja nende puutumatuse tagamiseks nähakse ette abinõud:

1) kaitsealadel kaitse-eeskirjaga;

2) kaitsekorralduskavaga;

3) ala kasutamise kavandamisel planeeringuga;

4) maaparandustöödel objekti rajamise või tööde teostamise projektiga;

5) metsakasutustöödel metsamajandamiskavaga;

6) teede, sideliinide ja muude kommunikatsioonide rajamisel töödeprojektiga;

7) maavarade ja maa-ainese kaevandamisel mäetööde projektiga või seda asendava dokumendiga.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3--7 nimetatud tegevuse või dokumentide vastavust loomastiku kaitse nõuetele hinnatakse tegevuse või dokumendi algataja kulul tehtava keskkonnamõju hindamise kaudu.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid ei sisalda erilise väärtusega püsielupaikade kaitse nõudeid, peatab keskkonnakaitseinspektor seadusega sätestatud korras ja tähtajaks nende dokumentide alusel korraldatud tegevuse.

(5) Erilise väärtusega püsielupaikade kaitse peab tagama looduses vabalt elavate loomade püsimise ja arengu Eestis. Nende püsielupaikade nimekirja kinnitab keskkonnaminister.

(6) Erilise väärtusega püsielupaikade kaitset tagavad tingimused ja kohustused määratakse eramaal maaomaniku ja keskkonnaministri vahel sõlmitud lepinguga.

§ 14. Loomade rändeteede kaitse

(1) Raudtee- ja lennuliinide, teede, torujuhtmete ja muude transpordimagistraalide, elektri- ja sideliinide, samuti kanalite, tammide ja muude hüdrotehniliste rajatiste planeerimisel, projekteerimisel, rajamisel, uuendamisel ja kasutamisel tuleb tegevuse kavandajal välja töötada ja ellu viia loomade rändeteede säilimist tagavad abinõud. Nende abinõude tõhusust hinnatakse keskkonnamõju hindamise teel tegevuse kavandaja kulul.

(2) Lindude rändeteedel asuvates erilise väärtusega linnupaikades on puittaimestikust kõrgemate rajatiste püstitamine lubatud keskkonnaministri loal. Erilise väärtusega linnupaikade nimekirja kinnitab keskkonnaminister.

(3) Rändlindude ajutised puhke- või toitumispaigad tuleb säilitada või taastada riikliku programmi alusel loomade normaalset toitumist või puhkamist võimaldavas seisukorras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projektid ja planeeringud ei kuulu loomade rändeteede säilitamist tagavate abinõudeta kinnitamisele. Projektide ja planeeringute nimetatud abinõudeta kinnitamist on õigus vaidlustada riigi keskkonnajärelevalve asutusel.

§ 15. Loomastiku kasutamise kitsendused

(1) Kui loomade elutingimused on erakorralistel asjaoludel, nagu loodusõnnetus, keskkonnareostus või üleujutus, häiritud, on keskkonnaministril õigus tavaelutingimuste taastumiseni loomastiku kasutamist kitsendada või keelata.

(2) Kui looma kasutajale on tehtud looma või tema elupaika ohustava tegevuse peatamiseks seadusega sätestatud korras ettekirjutus ja kasutaja seda ei täida, võib keskkonnaminister kuni viieks aastaks keelata ohustatud looma või loomade kasutamise ohupiirkonnas.

§ 16. Loomade kaitse tööde teostamisel

(1) Loomade hukkumise vältimiseks on keskkonnakaitseinspektoril seadusega sätestatud korras õigus:

1) peatada ajutiselt mäe- ja metsatööd loomade sigimisperioodil ka siis, kui peatamise vajadust ei olnud võimalik ette näha;

2) nõuda põllutöödel loomi eemaletõrjuvate tehnoloogiliste võtete ja seadmete rakendamist;

3) nõuda tööde teostamise tehnoloogiliste skeemide muutmist, teavitades sellest tööde teostamist lubanud isikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse peatamise või kaitseabinõude realiseerimise ettekirjutus jõustub selle kätteandmise või teatavakstegemise hetkest. Ettekirjutuse täitmisega seotud kulud kannab tööde tellija.

(3) Loomadele ohtlike kemikaalide, tooraine ja jäätmete käitlemisel tuleb omanikul välistada loomade juurdepääs nendele.

§ 17. Kemikaalide kasutamise kitsendused

(1) Kemikaalide kasutamisele tuleb võimaluse korral eelistada agrotehnilisi või bioloogilisi meetodeid ja vahendeid.

(2) Kemikaalide looduses kasutamisel tuleb:

1) kinni pidada kemikaalile määratud otstarbest;

2) tagada nende kasutamine kemikaali otstarbest tulenevalt kõige sobivamal ajal;

3) viia kemikaali looduses edasikandumine miinimumini;

4) rakendada meetmeid, mis välistavad ühe looma või loomarühma tõrjeks määratud kemikaali ohustavat kokkupuutumist teiste loomadega.

(3) Ohtlike kemikaalide kasutamine kahjurite tõrjeks kinnistes ruumides on lubatud tervisekaitse nõudeid arvestades.

(4) Ohtlike kemikaalide looduses kasutamiseks kehtestatud piirnormid peavad tagama loomade ja nende elupaikade kaitse.

§ 18. Liiklemise piirangud

(1) Loomade erilise väärtusega elupaiga kaitseks on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada oma määrusega õhusõidukite:

1) lubatud madalaim lennukõrgus püsielupaikade kohal;

2) liiklemiseks keelatud aeg ja koht.

(2) Loomade erilise väärtusega elupaiga kaitseks on keskkonnaministril õigus kehtestada oma määrusega sõidukile merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning teistel laevatatavatel veekogudel:

1) liiklemiseks keelatud aeg ja koht;

2) lubatud suurim kiirus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata avalikult kasutatavatel veekogudel või nende osadel on loomade erilise väärtusega elupaiga kaitseks maavanemal õigus kas linna- või vallavalitsuse või keskkonnajärelevalve asutuse ettepanekul keelata veesõidukitega liiklemine või kehtestada kiirusepiirangud.

(4) Loomade rändeteede kaitseks on teede- ja sideministril õigus keskkonnaministri ettepanekul oma määrusega kehtestada teedel ajutisi kiirusepiiranguid.

(5) Loomade jälitamine mootorsõidukitega on keelatud.

§ 19. Loomade ümberasustamine

(1) Võõrsilt sissetoodud loomade loodusesse laskmine on keelatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.

(2) Eestisse sissetoomisel luba vajavate loomaliikide nimekirja ja sissetoomiseks loa andmise korra kehtestab keskkonnaminister, lähtudes kaitstavate loodusobjektide seadusest ning loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioonist. Loa andmise kord kooskõlastatakse veterinaarnõuete täitmise eesmärgil põllumajandusministriga.

(3) Vabariigi Valitsus määrab tollipunktide nimekirja, mille kaudu lubatakse elusloomi importida ja eksportida.

(4) Kohalikku liiki kuuluvate loomade ümberasustamine riigi piires on lubatud veterinaarnõudeid arvestades ja ümberasustamiseks loomade võtmise asukoha ja ümberasustamisasukoha maavanemate loal.

(5) Kohaliku liigi võõra asurkonna loomade loodusesse laskmine või Eestis väljasurnud loomade taasasustamine on lubatud ekspertiisi alusel antud keskkonnaministri loal, arvestades seejuures veterinaarnõudeid. Asurkond käesoleva seaduse tähenduses on rühm loomi, kes kuuluvad ühte liiki ning elavad koos samal ajal samas paigas.

(6) Tehiskeskkonnas peetud kohalikku liiki kuuluvate loomade loodusesse laskmine, välja arvatud tehiskeskkonnas vigastuse ravimise või elujõulisuse taastamise eesmärgil hoitud looma loodusesse laskmine toimub ainult keskkonnaministri kinnitatud programmide alusel.

(7) Loodusesse sattunud võõrliiki kuuluvate loomade arvukuse reguleerimise otsustab keskkonnaminister.

§ 20. Abitusse olukorda sattunud looma kaitse

(1) Inimtegevuse tõttu või erakorralistel asjaoludel abitusse olukorda sattunud looma tohib surmata igaüks, kui looma loodusesse tagasiviimine või tema elujõulisuse taastamine ei ole võimalik.

(2) Abitusse olukorda sattunud looma loodusesse tagasiviimist või elujõulisuse taastamist korraldab Keskkonnaministeerium, kui kinnisasja omanikul või valdajal ei ole seda võimalik teha.

(3) Loomade abitut olukorda põhjustavad asjaolud kõrvaldatakse päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) ning eriolukorra seadusega (RT I 1996, 8, 164) sätestatud korras.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel surmatud I ja II kategooria kaitsealusest loomast tuleb teatada käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud korras.

4. peatükk

LOOMA TÕRJE INIMESE TERVISE JA VARA KAITSMISE EESMÄRGIL

§ 21. Looma rünnak inimesele

(1) Looma võib surmata, kui looma rünnak ohustab inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda.

(2) Ilmsete marutauditunnustega looma võib surmata loata. Hukatud loom tuleb kohe esitada seda piirkonda teenindavale veterinaarjärelevalve ametnikule või veterinaararstile.

§ 22. Looma levitatavad haigused ja parasiidid

(1) Kui looma kaudu leviv haigus ohustab inimest, kodulooma või seab ohtu loomade loodusliku asurkonna säilimise, tuleb haigust levitava looma arvukust reguleerida.

(2) Loa loomade arvukuse reguleerimiseks annab veterinaararsti diagnoosi alusel:

1) keskkonnaminister kaitsealuse looma kohta;

2) maavanem jahipidamise ja kalapüügi objektiks oleva looma kohta;

3) kohalik valla- või linnavalitsus muudel juhtudel.

(3) Kui loom nakkuskandjana võib osutuda inimesele või koduloomale ohtlikuks, on tervisekaitse- või veterinaarjärelevalve ametnikul õigus anda oma pädevuse piires ettekirjutusi nakkuse leviku tõkestamiseks.

§ 23. Vara kaitse looma eest

(1) Vara kaitseks looma eest on lubatud kõik kaitseabinõud, mis on inimesele ohutud ega põhjusta loomade vigastamist või hukkumist.

(2) Kui omanik ei ole rakendanud looma eeldatava ründe vastu oma vara kaitseks kaitseabinõusid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 ja §-s 22 nimetatud juhud, ei ole tal õigust looma surmata või saada luba looma surmamiseks ega saada hüvitust looma tekitatud kahju eest.

(3) Kaitstavate loomade ja jahiulukite hulka mittekuuluvaid varalist kahju põhjustavaid loomi, nagu närilised, kahjurputukad, teod, lestad ja teised, võib omanik oma vara kaitseks surmata.

(4) Jahiulukeid, välja arvatud suurulukid, võib jahitunnistust omav kinnisasja omanik või valdaja oma maa või valduse piires oma vara kaitseks lubatud jahiajal surmata.

(5) Jahiulukite, välja arvatud suurulukid ja jahiulukite hulka kuuluvad linnud, korduvate kahjustuste korral annab väljaspool jahiaega looma surmamiseks maaomanikule või -valdajale loa maavanem.

(6) Suuruluki kahjustuste vältimiseks sätestatakse vara omaniku tingimused suuruluki lisasöötmiseks, eemalepeletamiseks ja küttimiseks jahirendilepingu lisas. Kui jahirentnik neid tingimusi ei täida, võib omanik nõuda jahirentnikult hüvitist. Kui omanik on oma maal jahipidamise keelanud, ei ole tal hüvitisele õigust.

(7) Korduva suurulukikahjustuse korral annab jahirentnikule loa väljaspool jahiaega looma hukkamiseks maavanem. Seda luba tohib väljastada tingimusel, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud lisasöötmise ja eemalepeletamise nõuded on täidetud.

§ 24. Looma tegevusest lähtuv häirimine või muu oht

(1) Kui lindude kogumitest põhjustatud mõju häirib tavalist elurütmi haiglates, lasteaedades, koolides või elamurajoonides, võib kohalik omavalitsus kasutada kogumite hajutamiseks tõrjeabinõusid, välja arvatud tulirelvad.

(2) Kui lindude kogumid põhjustavad ohtu õhusõidukite maandumisel või õhkutõusmisel, on lennuvälja omanikul või valdajal õigus rakendada abinõusid kogumite hajutamiseks või likvideerimiseks.

(3) Kui looma tegevuse tagajärjel võib sattuda ohtu hoone, kommunikatsiooni või veevarustussüsteemi ekspluateerimine, korraldab ohu põhjuste kõrvaldamist maavanem. Ohu põhjuste kõrvaldamisel kaitsealust looma surmata ei tohi.

(4) Kui loom põhjustab maa üleujutust või ohtu rajatistele, kõrvaldab ohu jahimaa seadusjärgne kasutaja maavanema määratud tähtajaks. Ohu kõrvaldamise viis ei tohi olla ohtlik inimesele ega põhjustada keskkonnale veelgi suuremat kahju.

§ 25. Looma tekitatud kahju hüvitamine ja hüvitise maksmine

Riik maksab Keskkonnafondist hüvitist looma tekitatud kahju eest, kui kahju on tekitanud kaitsealune loom või kevadrändel viibivad linnud. Kaitsealuse looma või kevadrändel viibiva linnu tekitatud kahjude hindamise metoodika ja korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

5. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 26. Järelevalve ja vastutus

(1) Järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad keskkonnakaitseinspektorid seadusega sätestatud korras.

(2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldatakse seadusega sätestatud korras haldus- või kriminaalvastutust ja tsiviilvastutust.

§ 27. Loomakogude registreerimine

Registreerimisele kuuluvad olemasolevad loomakogud tuleb registreerida ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 28. Lubade andmine

(1) Käesoleva seaduse §-des 5, 7, 8, 9, 19 ja 23 nimetatud lubade andmiseks võivad keskkonnaminister ja maavanem nõuda eksperdihinnangut. I ja II kategooria kaitsealuste loomade puhul on eksperdihinnang kohustuslik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lubade väljaandmise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

§ 29. Eesti NSV seaduse «Loomariigi kaitse ja kasutamise kohta» kehtetuks tunnistamine

Eesti NSV seadus «Loomariigi kaitse ja kasutamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 21, 293) tunnistatakse kehtetuks.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

]]>