ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Rahapesu tõkestamise seadus reguleerib krediidi- ja finantseerimisasutuste ning teiste käesolevas seaduses sätestatud ettevõtjate, samuti rahapesu andmebüroo tegevust rahapesu tõkestamisel.
§ 2. Rahapesu
Rahapesu on kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud vara muundamine, üleandmine või varaga õigustoimingute sooritamine, mille eesmärgiks või tagajärjeks on selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine.
§ 3. Krediidiasutus
Krediidiasutus käesoleva seaduse mõistes on krediidiasutus krediidiasutuste seaduse (RT I 1995, 4, 36; 1998, 59, 941) tähenduses ning Eestis äriregistrisse kantud välisriigi krediidiasutuse filiaal.
§ 4. Finantseerimisasutus
(1) Finantseerimisasutus käesoleva seaduse mõistes on finantseerimisasutus krediidiasutuse seaduse tähenduses ning Eestis äriregistrisse kantud välisriigi finantseerimisasutuse filiaal.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes ka:
1) kindlustusandja, kindlustusagent, kindlustusmaakler kindlustusseaduse (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 2628, 355; 1996, 23, 455; 40, 773; 1998, 61, 979) tähenduses;
2) investeerimisfond investeerimisfondide seaduse (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) tähenduses;
3) väärtpaberituru kutseline osaline väärtpaberituru seaduse (RT I 1993, 35, 543; 1995, 22, 328; 1996, 26, 528; 1997, 34, 535; 1998, 61, 979) tähenduses.
§ 5. Muu ettevõtja, keda võidakse kasutada rahapesu teostamisel
(1) Muu ettevõtja, keda võidakse kasutada rahapesu teostamisel on ettevõtja, kes ei ole käesoleva seaduse mõistes krediidi- või finantseerimisasutus, kuid võtab tehingu sooritamisel vastu sularaha üle 100 000 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjale laienevad käesoleva seaduse sätted, mis reguleerivad otseselt nimetatud ettevõtja tegevust.
2. peatükk
ISIKUSAMASUSE TUVASTAMINE
§ 6. Üldine isikusamasuse tuvastamise kohustus
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kes sooritavad sularahata tehingu üle 200 000 krooni või sularahatehingu üle 100 000 krooni.
(2) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud tuvastama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirmääradest väiksema tehingu sooritaja isikusamasuse, kui:
1) tehing on ilmselt seotud teise tehinguga või teiste tehingutega selliselt, et nende tehingute summa ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud määra. Kui ilmset seost omavate tehingute sooritamise ajal ei ole nende tehingute üldsumma teada, tuleb isikusamasus tuvastada siis, kui saab teatavaks, et vastav tehingute summa ületab nimetatud määra;
2) krediidi- või finantseerimisasutusel tekib kahtlus, et tehingu objektiks olev raha on omandatud kuritegelikul teel.
(3) Krediidi- ja finantseerimisasutusel on keelatud astuda lepingulistesse suhetesse ja sooritada tehinguid anonüümse või fiktiivse isikuga, samuti isikuga, kes kasutab valenime.
(4) Krediidi- ja finantseerimisasutus on kohustatud konto pidama kontoomaniku nimel. Keelatud on anonüümse või fiktiivse konto pidamine, samuti konto pidamine isiku valenime all.
§ 7. Isikusamasuse tuvastamise erisused
(1) Paragrahvis 6 sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui krediidi- või finantseerimisasutus on isikuga varem tehinguid sooritades tema isikusamasuse tuvastanud.
(2) Paragrahvi 6 lõiget 1 ei kohaldata Eesti krediidiasutuste omavaheliste õigustoimingute puhul.
(3) Paragrahvis 5 nimetatud ettevõtja on kohustatud raha vastuvõtmisel tuvastama §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse isikul, kellelt vastuvõetav sularahasumma on suurem kui 100 000 krooni.
(4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata sularaha ja väärtpaberite transportimisel.
§ 8. Isikusamasuse tuvastamise erisused kindlustuslepingute sõlmimisel
(1) Kindlustusandja, kindlustusagent või kindlustusmaakler on kohustatud tuvastama isikusamasuse isikutel, kes tasuvad sõlmitud kindlustuslepingute eest sularahas:
1) aasta jooksul järgpreemiatena ühe lepingu eest üle 14 000 krooni;
2) ühekordse preemiamaksmisega lepingu eest üle 35 000 krooni;
3) kindlustuspreemia ettemaksena üle 35 000 krooni.
(2) Kindlustusandja, kindlustusagent või kindlustusmaakler on kohustatud tuvastama isikusamasuse isikul, kellele tehakse kindlustuslepingu alusel väljamakse (tagasiost, kindlustussumma) üle 14 000 krooni. Isikusamasuse tuvastamine on kohustuslik ka juhul, kui väljamakse tehakse ositi kogusummas üle 14 000 krooni.
§ 9. Isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid
(1) Isikusamasuse tuvastamiseks esitab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja kehtiva Eesti passi, diplomaatilise passi, meremehe teenistusraamatu, kaitseväeteenistuse tunnistuse, Eestis väljaantud autojuhiloa, välisriigi passi või välismaalase passi, millesse on kantud kehtiv viisa või elamisluba, kui see on nõutav.
(2) Isikusamasuse tuvastamiseks esitab Eesti juriidiline isik või Eestis registreeritud välisriigi äriühingu filiaal äriregistri registrikaardi ärakirja.
(3) Välisriigi äriühing esitab isikusamasuse tuvastamiseks välisriigi vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse notariaalselt tõestatud ärakirja. Selles peab sisalduma:
1) ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtja asukoht ja aadress;
2) registreerimise number;
3) juhtorgani liikmete nimed, elukohad ning isikukoodid.
(4) Eestis registreerimata välisriigi juriidilise isiku esindaja on kohustatud esitama notariaalselt tõestatud volituse konto kasutamiseks.
(5) Kui lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmeid või dokumenti pole võimalik saada, kasutatakse isikusamasuse tuvastamiseks teisi notariaalselt tõestatud dokumente ning krediidi- või finantseerimisasutus teostab tehingu ainult siis, kui ei ole põhjust kahelda teise poole isikus.
§ 10. Tegeliku isiku tuvastamine
(1) Kui isiku tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et ta ei tegutse enda nimel, peab krediidi- ja finantseerimisasutus tuvastama selle isiku, kelle nimel ta tegutseb.
(2) Kui isikut, kelle nimel teine isik tegutseb, ei ole võimalik tuvastada, on krediidi- ja finantseerimisasutusel keelatud tehingut sooritada. Samuti on krediidi- ja finantseerimisasutusel kohustus kohe informeerida rahapesu andmebürood selle isiku tahteavaldusest sooritada tehing või juba toimunud tehingust.
3. peatükk
ANDMED
§ 11. Andmete registreerimine
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutused registreerivad §-s 6 sätestatud kohustuse täitmisel järgmised isikuandmed:
1) isiku või tema esindaja nimi, elukoht või asukoht;
2) isikusamasuse tuvastamisel kasutatud dokument, selle seerianumber ja väljaandmise aeg ning koht;
3) füüsilise isiku isikukood või sünniaeg ja -koht;
4) juriidilise isiku kohta § 9 lõike 2 või 3 alusel saadav informatsioon.
(2) Teostatava tehingu kohta registreerivad krediidi- ja finantseerimisasutused järgmised andmed:
1) tehingu liik;
2) konto avamisel: konto tüüp, konto number, valuuta või väärtpaberid;
3) vara hoiule võtmisel: deponeerimise number ja vara turuhind hoiule võtmise päeval, kui nimetatud vara turuhinda pole võimalik määrata, selle vara täpne kirjeldus;
4) pangaseifi üürimisel: seifi number ja muud andmed, mis on vajalikud selle kasutaja isikusamasuse tuvastamiseks;
5) väljamakse tegemisel, mis on seotud aktsiate, võlakirjade, muude väärtpaberitega: väärtpaberite kirjeldus, tehingu rahaline väärtus, valuuta ja konto number;
6) kindlustuslepingu sõlmimisel: konto number, mida esimese preemiasumma ulatuses debiteeriti;
7) kindlustuslepingu alusel väljamakse tegemisel: konto number, mida väljamakse summa ulatuses krediteeriti;
8) raha ülekande puhul: andmed, mida isik on esitanud raha päritolu, ülekande saatja ja saaja kohta;
9) muu tehingu puhul: tehingu summa, valuuta, konto number või kontode numbrid.
(3) Käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud ettevõtja registreerib käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud tehingu teise poole järgmised andmed: nimi, isikusamasuse tuvastamisel kasutatud dokument, selle seerianumber ning väljaandmise aeg ja koht, isikukood või sünniaeg, elukoht ning tehingu kirjeldus.
§ 12. Andmete säilitamine
Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti §-s 5 nimetatud ettevõtja peab säilitama §-s 11 nimetatud andmeid vähemalt viis aastat pärast tehingu sooritamist.
4. peatükk
KREDIIDIASUTUSE JA FINANTSEERIMISASUTUSE SISEMISED TURVAMEETMED
§ 13. Sisemised turvameetmed
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juht määrab isiku, kes on käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud rahapesu andmebüroo kontaktisikuks (edaspidi kontaktisik).
(2) Krediidi- ja finantseerimisasutuse juht on kohustatud rahapesu tõkestamiseks kehtestama töötajatele tegevusjuhendi ja selle täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja. Krediidi- ja finantseerimisasutus peab tagama sularaha- ja sularahata tehinguid teostavate töötajate regulaarse rahapesu tõkestamise alase instrueerimise.
(3) Sisemiste turvameetmete rakendamise korra krediidiasutustele kehtestab Eesti Pank.
§ 14. Kontaktisik
(1) Krediidi- või finantseerimisasutuse juhi määratud kontaktisiku ülesandeks on:
1) rahapesu tõkestamise nõuete täitmise kontrollimine krediidi- või finantseerimisasutuses;
2) informatsiooni edastamine rahapesu andmebüroole rahapesukahtluse korral;
3) krediidi- või finantseerimisasutuse juhi kirjalik informeerimine puudustest sisekontrollieeskirja täitmisel.
(2) Kontaktisik tohib edastada talle seoses rahapesukahtlusega teatavaks saanud informatsiooni või andmeid üksnes:
1) asutuse juhile;
2) rahapesu andmebüroole;
3) eeluurimisasutusele seoses kriminaalmenetlusega;
4) kohtule kohtumääruse või -otsuse alusel.
5. peatükk
TEGEVUS RAHAPESUKAHTLUSE KORRAL
§ 15. Teatamiskohustus
(1) Kui krediidi- või finantseerimisasutus tuvastab tehingu sooritamisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule, teatab kontaktisik sellest viivitamatult rahapesu andmebüroole. Rahapesu andmebüroole teatatakse samuti kõigist kahtlastest ja ebaharilikest tehingutest ning toimingutest. Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või elektroonilise sidevahendi kaudu. Kui teade edastati suuliselt, korratakse see hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul kirjalikult.
(2) Tehingu, millest on teatatud rahapesu andmebüroole, võib sooritada, kui rahapesu andmebüroo on andnud selleks kirjaliku loa või kui teate edastamisest on möödunud kaks tööpäeva.
(3) Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada olulist kahju, teatatakse tehingust rahapesu andmebüroole suuliselt, seejärel sooritatakse tehing ning kirjalik teade rahapesu andmebüroole edastatakse viivitamatult pärast seda.
(4) Krediidi- või finantseerimisasutus ei või rahapesus kahtlustatavat isikut informeerida tema kohta rahapesu andmebüroole edastatud teatisest.
(5) Kahtlaste ja ebaharilike tehingute ning toimingute näidisloetelu koostab krediidiasutustele Eesti Pank.
(6) Rahapesu andmebüroole esitatava teatise vormi ja koostamise juhendi kehtestab siseminister.
§ 16. Koostöö rahapesu andmebürooga
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti §-s 5 nimetatud ettevõtja on kohustatud informeerima rahapesu andmebürood igast rahapesukahtlusest.
(2) Krediidi- ja finantseerimisasutus, samuti §-s 5 nimetatud ettevõtja on kohustatud rahapesu andmebüroo kirjaliku taotluse alusel andma talle rahapesukahtlusega seotud informatsiooni.
§ 17. Vastutusest vabastamine
(1) Krediidi- ja finantseerimisasutused ning §-s 5 nimetatud ettevõtjad, nende töötajad ning nende nimel tegutsenud isikud ei vastuta kahju eest, mis tekitatakse kliendile rahapesu kahtlusest rahapesu andmebüroole teatamisega.
(2) Rahapesu andmebüroole esitatud andmete alusel ei või neid andmeid esitanud krediidi- või finantseerimisasutuse juhti, töötajat või §-s 5 nimetatud ettevõtjat süüdistada seaduse või lepinguga talle pandud konfidentsiaalsusnõude rikkumises.
6. peatükk
RAHAPESU ANDMEBÜROO
§ 18. Rahapesu andmebüroo
(1) Rahapesu andmebüroo on Politseiameti struktuuriüksus Siseministeeriumi valitsemisalas.
(2) Rahapesu andmebüroo on kohustatud rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks edastama olulised andmed kohtueelse uurimise asutusele, prokuratuurile, samuti kohtule seoses kohtumenetlusega. Rahapesu andmebüroo ei teosta kohtueelset uurimist.
§ 19. Rahapesu andmebüroo ülesanded
Rahapesu andmebüroo ülesanded on:
1) vastavalt käesoleva seaduse §-le 15 laekunud andmete kogumine, registreerimine, töötlemine ja analüüsimine. Nimetatu käigus kontrollitakse, kas rahapesu andmebüroole esitatud andmed on olulised rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks ning otsustatakse nende kasutamine vastavalt § 18 lõikes 2 sätestatule;
2) rahapesu andmebüroole andmeid esitanud asutuse informeerimine nende esitatud andmete kasutamise kohta rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimisel, tuvastamisel või uurimisel, eesmärgiga parandada teatamiskohustuse täitmist;
3) rahapesualaste uuringute läbiviimine, rahapesu vältimise ja tuvastamise tõhustamine ning avalikkuse informeerimine sellest;
4) koostöö krediidi- ja finantseerimisasutuste ning teiste politseiasutustega rahapesu tõkestamisel;
5) välissuhtlemise ja infovahetuse korraldamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 24.
§ 20. Nõuded rahapesu andmebüroo ametnikule
Rahapesu andmebüroo ametnik on kohustatud hoidma saladuses talle seoses tööülesannetega teatavaks saanud andmeid, sealhulgas pangasaladust ka pärast nende töötlemise või kasutamisega seotud ametikohustuste täitmist või teenistussuhte lõppemist tähtajatult ning täitma andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) ja isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941) sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.
§ 21. Andmete kasutamise piirangud
(1) Rahapesu andmebüroos registreeritud andmeid edastatakse ainult eeluurimist teostavale asutusele, prokuratuurile ja kohtule seoses kohtumenetlusega kas nende kirjaliku taotluse alusel või rahapesu andmebüroo omal algatusel, kui see on oluline rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või uurimiseks. Rahapesu andmebürool on õigus informeerida käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud järelevalveasutust rahapesukahtlusest krediidi- või finantseerimisasutuse suhtes.
(2) Juurdepääs rahapesu andmebüroo andmekogus sisalduvale informatsioonile ning selle töötlemise õigus on ainult rahapesu andmebüroo ametnikul.
(3) Siseminister kehtestab rahapesu andmebüroo kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra.
§ 22. Täiendava informatsiooni taotlused
(1) Rahapesu andmebürool on õigus põhjendatud rahapesu kahtluse korral taotleda teda informeerinud krediidi- või finantseerimisasutuselt, samuti teiselt krediidi- või finantseerimisasutuselt, §-s 5 nimetatud ettevõtjalt ning krediidi- või finantseerimisasutuse järelevalveasutuselt täiendavat informatsiooni kahtlase tehingu või sellega seotud õigustoimingute kohta.
(2) Krediidi- ja finantseerimisasutus, kellelt on taotletud täiendavat informatsiooni vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, on kohustatud esitama informatsiooni, sealhulgas pangasaladuseks olevat informatsiooni rahapesu andmebüroole kirjalikult, elektrooniliste sidevahendite kaudu või suuliselt, rahapesu andmebüroo määratud tähtajaks.
(3) Rahapesu andmebürool on õigus esitada politsei teistele struktuuriüksustele avaldus rahapesu tõkestamiseks oluliste andmete saamiseks.
§ 23. Andmete ristkasutus
Rahapesu andmebüroole seadusega pandud ülesannete täitmiseks on rahapesu andmebürool õigus esitada päringuid ja saada andmeid teistest riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudest, samuti avalik-õigusliku isiku peetavast andmekogust, kui seadusest ei tulene muid piiranguid.
§ 24. Rahvusvaheline infovahetus
Rahapesu andmebürool on õigus iseseisvalt või vastava taotluse saamisel vahetada informatsiooni käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud funktsioone täitvate välisriigi õiguskaitseorganite ja valitsusasutustega.
7. peatükk
JÄRELEVALVE
§ 25. Järelevalve krediidi- ja finantseerimisasutuste üle
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist krediidi- ja finantseerimisasutuse poolt kontrollib krediidi- või finantseerimisasutuse tegevust reguleerivas seaduses nimetatud järelevalveasutus.
(2) Kui järelevalveasutus tuvastab krediidi- või finantseerimisasutuse kontrollimisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesule, on ta kohustatud sellest teatama rahapesu andmebüroole.
§ 26. Andmekaitse järelevalve
Kontrolli rahapesu andmebüroos registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle teostab isikuandmete kaitse seaduse alusel loodud andmekaitse järelevalveasutus.
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 27. Muudatused krediidiasutuste seaduses
Krediidiasutuste seaduses (RT I 1995, 4, 36; 1998, 59, 941) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 46 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«2) kohtueelse uurimise asutusele kriminaalasja algatamise määruse alusel;»;
2) 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks.
§ 28. Seaduse jõustumine
Käeolev seadus jõustub 1999. aasta 1. juulil.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |