1. Kinnitada «Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1992. a määrus nr 350 «Puhkusetasu arvutamise korra kinnitamine» (RT 1992, 55, 684; RT I 1993, 19, 343) ja Vabariigi Valitsuse 2. märtsi 1994. a määrus nr 74 «Keskmise palga arvutamise korra kinnitamine» (RT I 1994, 15, 262).

3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999. a.

Peaminister Mart SIIMANN Sotsiaalminister Tiiu ARO Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1998. a määrusega nr 278

Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord

1. Käesolev kord kehtestatakse keskmise palga ja puhkusetasu arvutamiseks Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32), Eesti Vabariigi puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474; 1995, 16, 228; 1997, 74, 1229; 93, 1560), töö- ja puhkeaja seaduses (RT I 1994, 2, 12; 1995, 12, 120), palgaseaduses (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120) ja avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563; 41/42, 625; 50, 753; 57, 858) ettenähtud keskmise palga säilitamise, tagamise ja maksmise (edaspidi maksmise) juhtudeks ning puhkusetasu arvutamiseks töötajatele, riigi- ja kohaliku omavalitsuse avalikele teenistujatele (edaspidi töötajad) kõigi era- ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigiasutuste ja teiste tööandjate (edaspidi tööandja) juures. Käesolevat korda ei kohaldata ravikindlustuse hüvitise arvutamisel.

2. Kohakaasluse korras töötavale töötajale arvutatakse keskmine palk ja puhkusetasu samas korras kui põhikohaga töötajale.

3. Kollektiivlepingus ja töölepingus võivad tööandja ja töötaja kokku leppida keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kohta soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud käesolevas korras. Soodsamad tingimused võib tööandja kehtestada ka kirjaliku otsusega, millel on asjaosalise töötaja nõusolek.

4. Keskmine palk arvutatakse üldjuhul maksmise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja poolt teenitud palga kogusummast. Kui nimetatud perioodi jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendrikuu peatatud, siis arvutamise aluseks olev kuude arv väheneb.

5. Kui töötaja on selle tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid rohkem kui üks kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks keskmise palga maksmise vajaduse tekkimisele eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Kui töötaja on selle tööandjaga töö- või teenistussuhtes olnud alla ühe kalendrikuu, võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks palga kogusumma, alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja maksta keskmist palka.

6. Kui töö- või teenistussuhe on enne keskmise palga maksmise vajaduse tekkimist olnud peatatud rohkem kui kuus kalendrikuud järjest, siis keskmist palka ei arvutata, vaid makstava summa suuruse määramisel lähtutakse töötaja palgamäärast, mis ei tohi olla madalam ametikoha palgamäärast sellel kuul, mil tekkis keskmise palga maksmise vajadus.

7. Keskmise palga arvutamisel arvatakse palga hulka töötaja poolt teenitud palgana käsitletavad summad -- põhipalk, lisatasud ja juurdemaksed. Arvesse võetakse ka palga loonusosa rahaline väärtus. Keskmise palga arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida palgaseaduse kohaselt ei käsitleta palgana.

8. Keskmise palga arvutamisel võetakse lisatasu arvesse ajavahemiku eest, millal see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Lisatasud, mida makstakse keskmise palga arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb keskmise palga arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.

9. Kui lisatasu keskmise palga arvutamisel aluseks olnud ajavahemiku eest makstakse välja pärast keskmise palga maksmist, arvutatakse uus keskmine palk ja tehakse juurdemakse.

10. Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse käesoleva korra punktides 4 või 5 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku täistööajaga töötava töötaja tööajanormi järgse tööpäevade arvuga, saades sel viisil ühe tööpäeva keskmise palga. Kui töötajale ei arvutatud palka kõigi keskmise palga arvutusperioodi tööpäevade eest töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd, vähendatakse arvutusperioodi tööpäevade arvu nende päevade võrra. Tööpäevade arvu ei vähendata töölt omavoliliselt puudutud või töölt kõrvaldatud päevade võrra.

11. Keskmise tunnipalga arvutamisel jagatakse arvutatud keskmine päevapalk tööajanormiga ettenähtud töötundide arvuga päevas.

12. Keskmise nädalapalga arvutamisel korrutatakse keskmine päevapalk nädala tööajanormiga.

13. Keskmise kuupalga arvutamisel korrutatakse keskmine päevapalk selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku tööajanormi kohase ühe kuu keskmise tööpäevade arvuga.

14. Kui arvutatud keskmine palk jääb töötaja süüst mittetingitud asjaolude tõttu väiksemaks talle töölepingus, käskkirjas, korralduses või muus haldusaktis kindlaksmääratud palgamäärast, makstakse talle vähemalt ametikohajärgne palgamäär. Kui töölepingus, käskkirjas, korralduses või muus haldusaktis ei ole palgamäära nimetatud, loetakse see võrdseks käesoleva korra kohaselt arvutatud keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud.

15. Kui vahetult enne keskmise palga maksmise vajaduse tekkimist oli töötaja töö- või teenistussuhe kaksteist või enam kuud järjest peatatud, arvutatakse maksmisele kuuluv palgamäär riikliku palga alammäära muutumise indeksi kaudu. Indeksi väärtus arvutatakse maksmise vajaduse tekkimise ajal ja töö- või teenistussuhte peatamise ajal kehtinud riikliku palga alammäärade suhtena.

16. Käesoleva korra punkti 15 ei kohaldata, kui palgamäär on kehtestatud seaduse, Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse õigusaktiga või on kollektiivlepingus kokku lepitud või kui indekseeritud palgamäär on Statistikaameti poolt avaldatud riigi keskmisest palgast suurem. Nimetatud juhtudel kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära.

17. Puhkuseseaduse paragrahvis 24 ettenähtud puhkusetasu arvutamisel põhi- ja lisapuhkuse ning täiendava lapsepuhkuse aja eest korrutatakse 5/7 käesoleva korra kohaselt arvutatud keskmisest päevapalgast puhkuseperioodi kalendripäevade arvuga.

18. Töötajale, kelle palk arvutatakse ainult töötatud aja ja kindlaksmääratud suurusega palgamäära järgi, jätkatakse puhkuse ajal palga maksmist.

19. Töö- või teenistussuhte lõpetamisel töötajale kasutamata puhkuse eest makstava rahalise hüvituse suuruse arvutamisel korrutatakse 5/7 käesoleva korra kohaselt arvutatud keskmisest päevapalgast kasutamata puhkuse kalendripäevade arvuga. Kasutamata puhkuse kindlakstegemisel võetakse iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks.

Sotsiaalminister Tiiu ARO

]]>