1. Moodustada 1. jaanuarist 1999. a Riigikantselei halduses olev valitsusasutus Rahvusarhiiv.

2. Kinnitada «Rahvusarhiivi põhimäärus» (juurde lisatud).

3. Korraldada 1. jaanuarist 1999. a Rahvusarhiiviks ümber järgmised riigi kesk- ja maakonnaarhiivid ning kohalike omavalitsuste arhiivid:

1) Eesti Ajalooarhiiv;

2) Eesti Filmiarhiiv;

3) Eesti Riigiarhiiv;

4) Eesti Riigiarhiivi Filiaal (Parteiarhiiv);

5) Harju Maakonna Arhiiv;

6) Hiiumaa Arhiiv;

7) Ida-Virumaa Arhiiv;

8) Jõgeva Maakonna Arhiiv;

9) Järvamaa Arhiiv;

10) Lääne Maakonna Arhiiv;

11) Lääne-Virumaa Arhiiv;

12) Põlva Maakonna Arhiiv;

13) Rapla Maakonna Arhiiv;

14) Saare Maakonna Arhiiv;

15) Valgamaa Arhiiv;

16) Viljandi Maakonna Arhiiv;

17) Võru Maakonna Arhiiv;

18) Pärnu Linnaarhiiv;

19) Tartu Linnaarhiiv.

4. Riigisekretäril tunnistada alates 1. jaanuarist 1999. a kehtetuks järgmiste riigi kesk- ja maakonnaarhiivide põhimäärused:

1) Eesti Filmiarhiivi põhimäärus;

2) Eesti Riigiarhiivi põhimäärus;

3) Eesti Riigiarhiivi Filiaali (Parteiarhiivi) põhimäärus;

4) Hiiumaa Arhiivi põhimäärus;

5) Ida-Virumaa Arhiivi põhimäärus;

6) Rapla Maakonna Arhiivi põhimäärus.

5. Maavanematel tunnistada alates 1. jaanuarist 1999. a kehtetuks järgmiste maakonnaarhiivide põhimäärused:

1) Harju Maakonna Arhiivi põhimäärus;

2) Jõgeva Maakonna Arhiivi põhimäärus;

3) Järvamaa Arhiivi põhimäärus;

4) Lääne Maakonna Arhiivi põhimäärus;

5) Põlva Maakonna Arhiivi põhimäärus;

6) Saare Maakonna Arhiivi põhimäärus;

7) Viljandi Maakonna Arhiivi põhimäärus.

6. Ümberkorraldatavate arhiivide ja Narva Linnaarhiivi arveldusarved sulgeda 1. jaanuariks 1999. a.

7. Riigisekretäril moodustada käesoleva määruse punktis 3 loetletud ümberkorraldatavate asutuste ja Riigikantselei valduses oleva Rahvusarhiivi tegevuseks vajaliku riigivara ja asjaajamise Rahvusarhiivile üleandmiseks ja vastuvõtmiseks vastav komisjon.

Peaminister Mart SIIMANN Kultuuriminister Jaak ALLIK Riigisekretär Uno VEERING

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 300

RAHVUSARHIIVI PÕHIMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

1. Rahvusarhiiv on Riigikantselei halduses tegutsev valitsusasutus, mis on moodustatud arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552) paragrahvi 52 lõike 1 alusel.

2. Seadustest, teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmisel esindab Rahvusarhiiv riiki.

3. Rahvusarhiivi asukoht on Tartus. Rahvusarhiivi postiaadress on J. Liivi 4, 50409 Tartu.

4. Rahvusarhiivil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve, pangaarve ning võib olla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud sümboolika.

5. Rahvusarhiivi eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib riigisekretär.

6. Rahvusarhiivi teenistujate koosseisu kinnitab riigisekretär.

7. Rahvusarhiiv on aruandekohustuslik Riigikantselei ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

8. Rahvusarhiivi struktuuriüksusteks on käesolevas põhimääruses sätestatud Rahvusarhiivi osakonnad, maa-arhiivid ja eriarhiivid.

9. Rahvusarhiivi struktuuriüksused paiknevad nende põhimäärustes sätestatud asukohas.

10. Rahvusarhiiv tagab talle üle antud rahvusliku kultuuripärandi säilimise ja kaitse ning juurdepääsu sellele.

11. Rahvusarhiiv täidab järgmisi arhiiviseaduses sätestatud ülesandeid:

1) osaleb arhiivinduse arengu kavandamises;

2) osaleb arhiivindust ja asjaajamist reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises ja nende kooskõlastamises;

3) korraldab ja teostab arhiivijärelevalvet;

4) on arhiiviregistri volitatud töötleja;

5) vaatab läbi riigi arhiivide aastaeelarve eelnõud ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud ning esitab nende alusel koostatud Rahvusarhiivi aastaeelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikantseleile;

6) tegeleb arhiivinduse teaduslike ja metoodiliste küsimustega;

7) korraldab arhiivindusalast täiendõpet;

8) annab arvamuse arhiivindusalaste koolituskavade kohta;

9) korraldab arhivaaride kutseeksameid ja väljastab kutsetunnistusi;

10) korraldab arhivaalide ja neid käsitlevate trükiste avaldamist.

12. Peale arhiiviseaduses sätestatud ülesannete täidab Rahvusarhiiv ka teistes seadustes sätestatud ja Vabariigi Valitsuse poolt talle pandud ülesandeid.

13. Oma ülesannete täitmiseks Rahvusarhiiv:

1) kogub ja säilitab arhiiviväärtusega arhivaale ning tagab neile juurdepääsu;

2) juhendab metoodiliselt järelevalve alla kuuluvaid asutusi ja juriidilisi isikuid asjaajamis- ja arhiivindusvaldkonnas ning arhiiviseaduse ja arhiivieeskirja rakendamisel;

3) korraldab arhiivindusalase teabe ja teadmiste levitamist ning konverentse, seminare ja muid arhiivindusalaseid üritusi;

4) täidab arhiiviregistri volitatud töötleja ülesandeid vastavalt andmekogude seadusele ja arhiiviregistri pidamise põhimäärusele;

5) valdab, kasutab ja käsutab tema valdusesse antud riigivara vastavalt riigivara seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele;

6) sõlmib lepinguid;

7) viib läbi riigihangete pakkumisi põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks;

8) saab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja teeb neile ettepanekuid asjaajamise ja arhiveerimise korraldamiseks;

9) teeb Riigikantseleile ettepanekuid Rahvusarhiivi tegevusvaldkonda puudutavates asjades;

10) annab arvamusi järelevalvealuste asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asjaajamiskordade ning dokumentide loetelude, asjaajamist käsitlevate muude dokumentide ja õigusaktide eelnõude kohta või kooskõlastab need;

11) osaleb rahvusvaheliste arhiivindusalaste organisatsioonide ja liitude tegevuses;

12) teeb koostööd kodu- ja välisriikide arhiivide, muuseumide, raamatukogude ja teadusasutustega;

13) moodustab komisjone ja töörühmi, kaasates nende töösse kokkuleppel teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega nende töötajaid ja muid asjatundjaid.

14. Rahvusarhiivi osakonnad tagavad Rahvusarhiivi ülesannete täitmise ja juhendavad maa-arhiivide ja eriarhiivide tegevust oma pädevuse piires.

15. Osakonnad teostavad oma valdkonnas uurimis- ja arendustöid ning teevad koostööd haridus- ja teadusasutuste, muuseumide, raamatukogude, mittetulundusühingute ning teiste isikute ja asutustega.

16. Oma ülesannete täitmisel ja riigiarhivaari poolt kinnitatud kavade alusel korraldavad osakonnad spetsialistidele ja avalikkusele esitlusi, näitusi, konverentse, seminare ja loenguid.

17. Mitut osakonda puudutavates asjades teevad osakonnad koostööd. Osakondade ühise tegevuse korraldamiseks võib riigiarhivaar oma käskkirjaga moodustada komisjone ja töörühmi.

18. Rahvusarhiivi osakonnad on:

1) ajalooarhiiviosakond, mille põhiülesandeks on enne 1918. aastat tegutsenud isikute ja asutuste arhivaalide, Riigikohtu ning vastavalt osakonna põhimääruses sätestatud pädevusele teiste asutuste ja isikute tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalide kogumine, korrastamine, kirjeldamine, säilitamine ja neile juurdepääsu korraldamine osakonna põhimääruses ettenähtud ulatuses;

2) arhiiviregistri- ja infosüsteemiosakond, mille põhiülesandeks on arhiiviregistri pidamine, arhiivi infosüsteemi haldamine ja täiustamine ning Rahvusarhiivi infotehnoloogiline arendamine;

3) digitaalarhiiviosakond, mille põhiülesandeks on digitaalkandjal olevate arhivaalide kogumine, korrastamine ja kirjeldamine, vastava metoodika väljatöötamine ning arhiivimoodustajate juhendamine töös digitaalkandjal olevate arhivaalidega;

4) eraarhiiviosakond, mille põhiülesandeks on eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide kogumine, korrastamine ja kirjeldamine, samuti arhiiviteenuste osutamisega seotud asjad;

5) haldus- ja planeerimisosakond, mille põhiülesandeks on Rahvusarhiivi eelarve, investeeringute ning majandustegevuse planeerimine ja korraldamine, Rahvusarhiivi tegevuseks vajaliku riigivara soetamine, haldamine ja hooldamine;

6) järelevalveosakond, mille põhiülesandeks on arhiivijärelevalve alla kuuluvate arhiivimoodustajate juhendamine ja nende üle järelevalve teostamine, samuti arhivaalide hindamine ning vajadusel arhivaalide ekspertiisi korraldamine;

7) raamatupidamise osakond, mille põhiülesandeks on raamatupidamise korraldamine ja vastavate aruannete koostamine ning Rahvusarhiivi valduses oleva riigivara üle arvestuse pidamine;

8) riigiarhiiviosakond, mille põhiülesandeks on Riigikogu Kantselei, Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli ja vastavalt osakonna põhimääruses sätestatud pädevusele teiste asutuste ja isikute tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalide kogumine, korrastamine, kirjeldamine, säilitamine ja neile juurdepääsu korraldamine osakonna põhimääruses ettenähtud ulatuses;

9) säilitusosakond, mille põhiülesandeks on arhivaalide säilituskeskkonna tagamine, tagatisfondi loomine ja arhivaalide konserveerimise korraldamine;

10) uurimistöö- ja publitseerimisosakond, mille põhiülesandeks on trükiste avaldamine ja uurimistegevuse korraldamine, erialakirjanduse kogumine ja kättesaadavaks tegemine;

11) üldosakond, mille põhiülesandeks on Rahvusarhiivi tegevuseks vajalike dokumentide väljatöötamine ja täiendamine, asjaajamise koordineerimine, juriidiline teenindamine, personalitöö, arhivaaride kutsekomisjoni teenindamine, arhivaaride täiendõppe ning avalike suhete korraldamine.

19. Osakondade koosseisus võib moodustada talitusi.

20. Osakondade täpsemad ülesanded, struktuur ja asukoht sätestatakse osakonna põhimääruses.

21. Maa-arhiiv on Rahvusarhiivi regionaalne struktuuriüksus.

22. Maa-arhiiv kogub ja säilitab Rahvusarhiivi üleriigiliselt kogumisega tegelevate struktuuriüksuste pädevusse mittekuuluvate, maa-arhiivi tegevuspiirkonnas tegutsevate ameti- ja valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste, seaduse ja selle alusel avalikke ülesandeid teostavate eraõiguslike juriidiliste ja füüsiliste isikute, samuti kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste, juhul kui kohalik omavalitsus ei ole moodustanud avalikku arhiivi, tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale.

23. Oma ülesannete täitmisel teeb maa-arhiiv koostööd Rahvusarhiivi osakondadega.

24. Maa-arhiiv teostab seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalvet.

25. Maa-arhiivid on:

1) Harju Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Harju maakond;

2) Hiiu Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Hiiu maakond;

3) Ida-Viru Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Ida-Viru maakond;

4) Jõgeva Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Jõgeva maakond;

5) Järva Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Järva maakond;

6) Lääne Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Lääne maakond;

7) Lääne-Viru Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Lääne-Viru maakond;

8) Põlva Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Põlva maakond;

9) Pärnu Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Pärnu maakond;

10) Rapla Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Rapla maakond;

11) Saare Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Saare maakond;

12) Tartu Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Tartu maakond;

13) Valga Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Valga maakond;

14) Viljandi Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Viljandi maakond;

15) Võru Maa-arhiiv, tegevuspiirkonnaks Võru maakond.

26. Maa-arhiivide poolt kogutavate arhivaalide edasine säilitamine korraldatakse nende maa-arhiivide arhiivihoidlates, kelle põhimääruses see on sätestatud.

27. Maa-arhiivi täpsemad ülesanded, struktuur ja asukoht sätestatakse maa-arhiivi põhimääruses.

28. Eriarhiiv on eritüübilistele teabekandjatele jäädvustatud arhivaalide kogumiseks ja säilitamiseks moodustatud Rahvusarhiivi struktuuriüksus.

29. Eriarhiiv teostab seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalvet.

30. Oma ülesannete täitmisel teeb eriarhiiv koostööd Rahvusarhiivi osakondadega.

31. Eriarhiivi täpsemad ülesanded, struktuur ja asukoht sätestatakse eriarhiivi põhimäärusega.

32. Eriarhiiviks on Filmiarhiiv, mis kogub üleriigiliselt audiovisuaalseid arhivaale.

33. Rahvusarhiivi juhib riigiarhivaar, kelle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus viieks aastaks avaliku teenistuse seaduse ja arhiiviseaduse alusel.

34. Riigiarhivaar:

1) juhib ja esindab Rahvusarhiivi ning annab volitusi Rahvusarhiivi esindamiseks;

2) valdab, kasutab ja käsutab Rahvusarhiivi valduses olevat riigivara kooskõlas seadusega;

3) otsustab Rahvusarhiivi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise või teeb selle korraldamise ülesandeks regionaaldirektorile;

4) vastutab Rahvusarhiivi tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru riigisekretärile;

5) kinnitab riigisekretäri poolt kinnitatud Rahvusarhiivi koosseisu alusel Rahvusarhiivi struktuuriüksuste koosseisud ametnike ja abiteenistujate ametinimetuste kaupa;

6) teostab teenistuslikku järelevalvet Rahvusarhiivi teenistujate tegevuse üle;

7) nimetab ametisse ja vabastab ametist Rahvusarhiivi regionaaldirektorid, struktuuriüksuste juhid ja nõunikud;

8) kohaldab teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi ning saadab teenistujaid välislähetusse;

9) kinnitab Rahvusarhiivi sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirjad, palga- ning ametijuhendid ja struktuuriüksuste põhimäärused;

10) esitab riigisekretärile ettepanekud Rahvusarhiivi tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;

11) teeb riigisekretärile ettepanekuid Rahvusarhiivi põhimääruse või koosseisude muutmiseks;

12) teostab arhiivijärelevalvet seaduses sätestatud ulatuses ja korras;

13) teeb riigisekretärile ettepaneku avaliku konkursi väljakuulutamiseks Rahvusarhiivi ametnike vabadele, avaliku teenistuse seaduse alusel konkursi korras täidetavatele ametikohtadele;

14) on Rahvusarhiivi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või määrab sellele kohale ühe regionaaldirektoritest;

15) sõlmib lepinguid ja esindab Rahvusarhiivi tsiviilõiguslikes suhetes või volitab kellegi Rahvusarhiivi esindama;

16) otsustab vajadusel arhivaalide jaotamise avalike arhiivide vahel;

17) otsustab vajadusel arhivaalide arhiiviregistrisse kandmise ja sealt kustutamise seadusega ja arhiiviregistri pidamise põhimäärusega sätestatud korras;

18) annab arhiiviseaduse alusel tegevuslubasid arhiiviteenuse osutamiseks;

19) otsustab arhiiviväärtusega arhivaalide eraldamise hävitamiseks;

20) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega ning riigisekretäri käskkirjaga.

35. Riigiarhivaaril on õigus anda käskkirju ja teha arhiivijärelevalve teostamisel ettekirjutusi ja otsuseid.

36. Riigiarhivaar võib Rahvusarhiivi teenistujatele anda teenistusalastes küsimustes suulisi ja kirjalikke korraldusi.

37. Riigiarhivaari puhkuse või muu pikaajalise äraoleku korral asendab teda riigisekretäri käskkirjaga määratud regionaaldirektor.

38. Lühiajalise äraoleku ajal nimetab riigiarhivaar lõuna regionaaldirektori enda asendajaks. Enda asendamisest informeerib riigiarhivaar viivitamatult Riigikantseleid.

39. Riigiarhivaari ja regionaaldirektorite äraolekul võib riigisekretäri käskkirjaga panna riigiarhivaari ülesanded ühele Rahvusarhiivi osakonnajuhatajale.

40. Rahvusarhiivil on kaks regionaaldirektorit -- riigiarhivaari asetäitjat -- lõuna regionaaldirektor ja põhja regionaaldirektor. Regionaaldirektorid alluvad vahetult riigiarhivaarile.

41. Lõuna regionaaldirektor korraldab ajalooarhiiviosakonna, digitaalarhiiviosakonna, haldus- ja planeerimisosakonna, raamatupidamise osakonna, säilitusosakonna, uurimistöö- ja publitseerimisosakonna ning üldosakonna tööd ja koordineerib Jõgeva, Pärnu, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maa-arhiivide tegevust.

42. Põhja regionaaldirektor korraldab arhiiviregistri- ja infosüsteemiosakonna, eraarhiiviosakonna, järelevalveosakonna ja riigiarhiiviosakonna tööd ja koordineerib Harju, Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Rapla ja Saare maa-arhiivide tegevust.

43. Regionaaldirektor:

1) annab käskkirju põhimääruses sätestatud pädevuse piires ja teenistusalaseid korraldusi endale alluvatele teenistujatele;

2) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest struktuuriüksuste teenistujad riigiarhivaarilt saadud volituste alusel;

3) korraldab riigivara ja eelarveliste vahendite kasutamist ja käsutamist riigiarhivaarilt saadud volituste piires;

4) teeb riigiarhivaarile ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks või kohaldab neile ergutusena tänu avaldamist;

5) kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi tema poolt teenistusse võetud teenistujatele;

6) korraldab talle alluvate Rahvusarhiivi struktuuriüksuste tegevust ja teeb riigiarhivaarile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;

7) teeb riigiarhivaarile ettepanekuid talle alluvate osakondade ja vastavate maa-arhiivide tegevuseks vajalike eelarvevahendite kohta Rahvusarhiivi aastaeelarve koostamisel ja eelarvevahendite kasutamise kohta;

8) esindab Rahvusarhiivi riigiarhivaarilt saadud volituste piires;

9) valvab temale alluvate ametnike teenistuskohustuste täitmise üle;

10) annab oma tegevusest aru riigiarhivaarile;

11) täidab teisi riigiarhivaari poolt antud ülesandeid.

44. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab ametisse riigiarhivaar seaduses sätestatud korras.

45. Osakonnajuhatajad alluvad vahetult vastavale regionaaldirektorile.

46. Osakonnajuhataja:

1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;

2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmist takistavatest asjaoludest;

3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi;

4) kontrollib alluvate teenistujate teenistuskohustuste täpset, õiguspärast ja õigeaegset täitmist;

5) esindab osakonda ning annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi riigiarhivaarile ja vastavale Rahvusarhiivi regionaaldirektorile ning teistele struktuuriüksustele;

6) teeb koostööd teiste struktuuriüksustega ja esitab riigiarhivaarile ja regionaaldirektoritele ettepanekuid Rahvusarhiivi asjaajamise ja töökorralduse kohta;

7) teeb riigiarhivaarile ja vastavale Rahvusarhiivi regionaaldirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu või töökorralduse muutmiseks, osakonna teenistujate täiendõppeks, teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramiseks ja ergutuste kohaldamiseks;

8) teeb ettepanekuid talle alluvate teenistujate teenistusse võtmiseks või vabade ametikohtade täitmiseks konkursi korras;

9) teeb regionaaldirektorile ettepanekuid osakonna eelarve kohta, planeerib vastavalt Rahvusarhiivi arengukavale ja eelarve võimalustele osakonna tööd ja annab sellest aru;

10) täidab muid talle osakonna põhimäärusega pandud ja riigiarhivaari või regionaaldirektori poolt antud ülesandeid.

47. Maa-arhiivi juhib maa-arhivaar, kelle nimetab ametisse riigiarhivaar seaduses sätestatud korras.

48. Maa-arhivaar allub vahetult riigiarhivaarile.

49. Maa-arhivaar:

1) juhib maa-arhiivi tööd ja tagab maa-arhiivile pandud ülesannete täitmise;

2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmist takistavatest asjaoludest;

3) kontrollib alluvate teenistujate teenistuskohustuste täpset, õiguspärast ja õigeaegset täitmist;

4) esindab maa-arhiivi ning annab maa-arhiivi nimel arvamusi ja kooskõlastusi riigiarhivaarile ja regionaaldirektoritele ning teistele struktuuriüksustele;

5) teeb koostööd teiste struktuuriüksustega;

6) teeb riigiarhivaarile kooskõlastatult vastava regionaaldirektoriga ettepanekuid Rahvusarhiivi asjaajamise ja töökorralduse kohta;

7) teeb riigiarhivaarile kooskõlastatult vastava regionaaldirektoriga ettepanekuid maa-arhiivi struktuuri, koosseisu või töökorralduse muutmiseks, maa-arhiivi teenistujate täiendõppeks, teenistujatele palkade määramiseks;

8) teeb riigiarhivaarile kooskõlastatult vastava regionaaldirektoriga ettepanekuid maa-arhiivi eelarve kohta, planeerib vastavalt Rahvusarhiivi arengukavale ja eelarve võimalustele maa-arhiivi tööd ja annab sellest aru riigiarhivaarile;

9) teeb ettepanekuid talle alluvate teenistujate teenistusse võtmiseks või vabade ametikohtade täitmiseks konkursi korras;

10) teeb ettepanekuid talle alluvatele teenistujatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;

11) teostab seaduses sätestatud ulatuses ja korras arhiivijärelevalvet piirkonnas;

12) täidab muid arhiiviseadusest tulenevaid ning talle maa-arhiivi põhimääruse ja riigiarhivaari poolt antud ülesandeid.

50. Eriarhiivi juhib direktor, kelle nimetab ametisse riigiarhivaar seaduses sätestatud korras.

51. Eriarhiivi direktor allub vahetult riigiarhivaarile.

52. Eriarhiivi direktor:

1) juhib eriarhiivi tööd ja tagab eriarhiivile pandud ülesannete täitmise;

2) täidab talle antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmist takistavatest asjaoludest;

3) kontrollib alluvate teenistujate teenistuskohustuste täpset, õiguspärast ja õigeaegset täitmist;

4) esindab eriarhiivi ning annab eriarhiivi nimel arvamusi ja kooskõlastusi riigiarhivaarile ja regionaaldirektoritele ning teistele struktuuriüksustele;

5) teeb koostööd teiste struktuuriüksustega ja teeb ettepanekuid riigiarhivaarile ja regionaaldirektoritele Rahvusarhiivi asjaajamise ja töökorralduse kohta;

6) teeb riigiarhivaarile ja regionaaldirektoritele ettepanekuid eriarhiivi struktuuri, koosseisu või töökorralduse muutmiseks, eriarhiivi teenistujate täiendõppeks ja teenistujatele palkade määramiseks;

7) teeb riigiarhivaarile ettepanekuid eriarhiivi eelarve kohta, planeerib vastavalt Rahvusarhiivi arengukavale ja eelarve võimalustele eriarhiivi tööd ja annab sellest aru;

8) teeb ettepanekuid talle alluvate teenistujate teenistusse võtmiseks või vabade ametikohtade täitmiseks konkursi korras;

9) teeb ettepanekuid talle alluvatele teenistujatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;

10) teostab seaduses sätestatud ulatuses ja korras arhiivijärelevalvet;

11) täidab muid talle eriarhiivi põhimääruse ja riigiarhivaari antud ülesandeid.

53. Rahvusarhiivi koosseisu võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded, pädevuse ja alluvuse määrab riigiarhivaar.

54. Põhimõttelistes küsimustes, Rahvusarhiivi arengukava läbiarutamiseks ja struktuuriüksuste tegevuse koordineerimiseks on riigiarhivaari juures nõukoda, kes annab nõu riigiarhivaarile.

55. Nõukotta kuuluvad Rahvusarhiivi regionaaldirektorid, arhiivinõunik, üldosakonna juhataja ja teised riigiarhivaari poolt nimetatud Rahvusarhiivi ametnikud.

56. Riigiarhivaar arutab nõukojaga Rahvusarhiivi eelarve, investeeringute ja arendusküsimusi, samuti Rahvusarhiivi struktuuri ja koosseisu puudutavaid küsimusi.

57. Riigiarhivaar arutab nõukojaga regulaarselt muid Rahvusarhiivi tegevust puudutavaid küsimusi, vahetab informatsiooni ja kuulab ära ettepanekud Rahvusarhiivi tegevuse korraldamiseks.

58. Nõukoja tegevuse korra kehtestab riigiarhivaar.

59. Nõukoja koosolekud protokollitakse.

60. Rahvusarhiivil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «RAHVUSARHIIV».

61. Rahvusarhiivi üldplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist.

62. Rahvusarhiivi üldplanki kasutavad oma pädevuse piires riigiarhivaar ja regionaaldirektor. Kirjaplangi kasutamine sätestatakse Rahvusarhiivi asjaajamiskorras.

63. Maa-arhiividel, eriarhiividel ja osakondadel on oma pitsat ning kirja- ja üldplank, kui see on sätestatud nende põhimääruses.

64. Rahvusarhiivil võib olla oma embleem, mis registreeritakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Embleemi kasutatakse Rahvusarhiivi kirjaplangil, külaliskaartidel, publikatsioonidel ja suveniiridel ning Rahvusarhiivi struktuuriüksuste dokumendiplankidel ja pitsatil.

65. Riigiarhivaar teostab seadusega ettenähtud korras teenistuslikku järelevalvet Rahvusarhiivi ametiisikute aktide ja toimingute üle.

66. Teenistusliku järelevalve algatab riigiarhivaar, tehes Rahvusarhiivi regionaaldirektorile või struktuuriüksuse juhile ülesandeks koguda temale alluvate ametnike suhtes materjale akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks, samuti vastavaid seletusi. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused vormistatakse riigiarhivaari käskkirjaga.

67. Rahvusarhiivi ametnike riikliku arhiivijärelevalve korras tehtud toimingutele ja antud aktidele teenistuslik järelevalve ei laiene.

VII. RAHVUSARHIIVI MOODUSTAMINE, ÜMBERKORRALDAMINE JA LÕPETAMINE

68. Rahvusarhiiv moodustatakse, korraldatakse ümber ja tema tegevus lõpetatakse seaduse alusel.

Riigisekretär Uno VEERING

]]>