Vabariigi Valitsus määrus algtekst-terviktekst kohanimi kord avaldamine avaldatud 2004-06-22 226 RT I 2004-06-28 2004 51360 774998 2004-07-01 maarus_1_10.02.2010.xsd 774998 3 2025-01-22 Maret Mauer 157898 Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord Määrus kehtestatakse « » (RT I 2003, 73, 485; 2004, 22, 148) § 9 lõike 2 alusel. 1 Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise alused ja põhimõtted 1 Kohanime eestikeelsuse kindlakstegemisel võetakse aluseks nüüdne käibiv nimekuju. 2 Kohanimi on eestikeelne, kui tema tuum vastab käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud nõuetele. 3 Kohanimesse kuuluvale võimalikule hargtäiendile rakendatakse käesolevas määruses nimetuuma kohta sätestatut. 4 Eesti murded, olgu oma õigekirjaga või ilma selleta, kuuluvad käesoleva määruse tähenduses eesti keele tervikusse. 2 Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise pädevus 1 Olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuse teeb käesolevas määruses ettenähtud korras kindlaks kohanimemääraja, kelleks on kohalik omavalitsus, minister või Vabariigi Valitsus. 2 Kahtluse korral olemasoleva või määratava kohanime eestikeelsuses pöördub kohanimemääraja kas kohanimenõukogu või nimeteadusliku usaldusasutuse poole keelelise eksperdihinnangu saamiseks. Nimeteaduslik usaldusasutus teeb oma eksperdihinnangu teatavaks ka kohanimenõukogule. 3 Eestikeelsuse kriteeriumid 1 Kohanimi on eestikeelne, kui on täidetud üks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud tingimustest ning vajaduse korral ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud tingimus. 2 Kohanimi on eestikeelne, kui nimetuum on: 1 äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vorm; 2 kooskõlas eesti omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ega ole äratuntav muganemata võõrkeelne sõna; 3 füüsilise isiku nimi. 3 Kui nimetuum on liigisõnast lahku kirjutatud ega ühildu sellega käändes, siis peab nimetuum lõppema vokaaliga nii, et tal on tegeliku või mõeldava eesti omasõna omastava käände kuju. 4 Eestikeelsete kohanimede erisused 1 Aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud juhtudel võivad nimetuumaks olla ka võõrsõnad, mille tunnused on: 1 tähtede f, š, z ja ž (võõrsõnatähtede) esinemine; 2 tähed b, d, g sõnavormi algul; 3 rõhk järgsilbil, juhul kui on tegemist ilmse laensõnaga. 2 Võõrnimedes kasutatavad võõrtähed tulevad arvesse ainult käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 3 märgitud juhtudel. 5 Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2004. a. Peaminister Juhan PARTS Regionaalminister Jaan ÕUNAPUU Riigisekretär Heiki LOOT