§ 1. Riigieelarve seaduses (RT I 1999, 55, 584) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 37. Stabiliseerimisreserv

(1) Stabiliseerimisreserv on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum.

(2) Stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks.

(3) Stabiliseerimisreservi vahendeid võidakse kasutada ka:
1) sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks;
2) eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamise korral.»;

2) seadust täiendatakse §-dega 37¹–37¹² järgmises sõnastuses:

« § 37¹. Stabiliseerimisreservi täiendamise allikad

(1) Stabiliseerimisreservi kantakse:
1) eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületav tulude summa, mille sihtotstarve ei ole seadusega määratud ja millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 8 lõike 4 alusel järgmisse eelarveaastasse ülekantavad summad;
2) eraldised riigieelarve kuludest suuremate tulude arvel;
3) riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele;
4) tulu riigivara võõrandamisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti;
5) riigieelarvesse Eesti Panga kasumist tehtud eraldised;
6) stabiliseerimisreservi vahendite paigutamiselt eelmisel eelarveaastal teenitud tulu, mida ei võetud kasutusele käesoleva seaduse §-s 37⁹ sätestatud korras;
7) muud laekumised.

(2) Stabiliseerimisreservi täiendamiseks tehtavad eraldised kajastatakse riigieelarves ja selle täitmise aruandes.

§ 37². Stabiliseerimisreservi haldamine

(1) Stabiliseerimisreservi haldamine on stabiliseerimisreservi eraldatud vahendite hoidmine ja paigutamine.

(2) Stabiliseerimisreservi haldamist korraldab ja selle eest vastutab rahandusminister.

(3) Stabiliseerimisreservi haldamisel lähtutakse säilivuse, likviidsuse ja tootlikkuse tagamise eesmärkidest.

(4) Rahandusministril on õigus korraldada stabiliseerimisreservi vahendite paigutamist vahetult või tema poolt määratud esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmiseks ei korraldata riigihanget.

(5) Esindajaks võivad olla:
1) Eesti Pank;
2) Eestis registreeritud äriühing, kellele on antud tegevusluba fondivalitsejana, krediidiasutusena või väärtpaberivahendajana tegutsemiseks;
3) välisriigi äriühing, kellel on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi tegevusluba investeerimistegevuseks.

(6) Esindaja määratakse stabiliseerimisreservi nõukogu nõusolekul.

(7) Piirangud valuuta-, krediidi-, likviidsus- ja vajaduse korral muudele investeerimisriskidele stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisel kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse volitusel kehtestab rahandusminister lisapiirangud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisele.

§ 37³. Stabiliseerimisreservi nõukogu

(1) Stabiliseerimisreservi nõukogu (edaspidi nõukogu) moodustatakse käesoleva seaduse alusel. Nõukogu teenindab Rahandusministeerium.

(2) Nõukogu koosneb järgmistest liikmetest:
1) rahandusminister – esimees;
2) Eesti Panga president;
3) neli Riigikogu poolt nimetatud liiget.

(3) Riigikogu poolt nimetatavad liikmed:
1) peavad olema laitmatu reputatsiooniga;
2) omama kõrgharidust ning nõukogu ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ja kogemusi;
3) ei või kuuluda Vabariigi Valitsuse koosseisu ega erakonna juhtorganisse.

(4) Riigikogu nimetab nõukogu liikmed viieks aastaks. Riigikogu otsuse eelnõu nõukogu liikmete nimetamiseks algatab Riigikogu rahanduskomisjon.

(5) Riigikogu võib tema poolt nimetatud liikme tagasi kutsuda enne volituste tähtaja lõppu oma kohustuste olulisel määral täitmata jätmise korral või püsiva võimetuse tõttu osaleda nõukogu töös. Tagasikutsumise aluseks võib olla ka töö- või teenistussuhte muutumine. Tagasikutsumise algatab Vabariigi Valitsus.

(6) Riigikogu nimetatud liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele uus liige. Volituste tähtaja lõppemise, tagasikutsumise või tagasiastumise korral kehtivad Riigikogu nimetatud liikme volitused kuni uue liikme nimetamiseni.

(7) Nõukogu liikmetele ei maksta nõukogu tegevuses osalemise eest tasu.

(8) Nõukogu koosolekutel võib sõnaõigusega osaleda riigikontrolör.

§ 37⁴. Nõukogu pädevus ja ülesanded

(1) Nõukogu pädevus ja ülesanded on:
1) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi täiendamise kohta;
2) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine Vabariigi Valitsuse poolt tehtud stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku kohta;
3) Vabariigi Valitsusele arvamuse esitamine stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise piirangute kohta;
4) nõusoleku andmine rahandusministrile käesoleva seaduse § 37² lõikes 4 nimetatud välise portfellihalduri määramiseks;
5) kord kvartalis Vabariigi Valitsusele ülevaate esitamine stabiliseerimisreservis toimunud muutuste kohta.

(2) Nõukogu võtab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vastu otsuseid.

§ 37⁵. Nõukogu töö korraldamine

(1) Nõukogu tegevust korraldab ja koosolekuid juhatab nõukogu esimees.

(2) Nõukogu liikmed valivad koosseisu häälteenamusega enda hulgast nõukogu aseesimehe. Aseesimehe valimiseks on vajalik kõigi nõukogu liikmete kohalolek.

(3) Nõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid nõukogu aseesimees.

§ 37⁶. Nõukogu koosolek

(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul.

(2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. Nõukogu koosoleku võivad kokku kutsuda ka kolm nõukogu liiget.

(3) Nõukogu koosoleku teade peab sisaldama koosoleku toimumise aega ja kohta ning päevakorda koos asjakohaste materjalidega. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade saadetakse tavaliselt välja vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumist.

(4) Nõukogu võib võtta päevakorda koosoleku teates nimetamata küsimusi, kui selle poolt on kõik koosolekul viibivad nõukogu liikmed.

(5) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli.

§ 37⁷. Nõukogu otsus

(1) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa üle poole koosseisust, nende hulgas kas nõukogu esimees või aseesimees. Kui nõukogu koosoleku läbiviimiseks puudub vajalik kvoorum, toimub uus koosolek sama päevakorraga hiljemalt 10 päeva jooksul pärast koosoleku ärajäämist.

(2) Otsuse tegemisel osaleb nõukogu liige isiklikult.

(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liige ei või hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.

(4) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl, esimehe äraolekul aseesimehe hääl.

§ 37⁸. Nõukogu otsuse avalikustamine

(1) Nõukogu otsused esitab Vabariigi Valitsusele rahandusminister.

(2) Rahandusministeerium avalikustab nõukogu otsused Rahandusministeeriumi Interneti-koduleheküljel kolme päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.

§ 37⁹. Stabiliseerimisreservi kasutamise otsustamine

(1) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Vabariigi Valitsus on kohustatud enne Riigikogule stabiliseerimisreservi kasutusele võtmise ettepaneku tegemist küsima arvamuse nõukogult. Nõukogu esitab oma motiveeritud arvamuse ja vajaduse korral ettepanekud Vabariigi Valitsusele 12 tööpäeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsuselt arvamuse avaldamiseks vajalike materjalide saamisest.

(2) Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise ettepanekuna esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule Riigikogu otsuse eelnõu ning nõukogu arvamuse ja ettepanekud. Riigikogu otsuse eelnõu koostamisel ja otsuse vastuvõtmisel lähtutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustest.

(3) Kui stabiliseerimisreservi vahendeid võetakse kasutusele käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul, võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule ettepaneku stabiliseerimisreservi kasutusele võtmiseks ilma nõukogult eelnevalt arvamust küsimata. Vajaduse korral esitab nõukogu oma motiveeritud arvamuse ja ettepanekud Riigikogule.

(4) Stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisest eelmisel eelarveaastal saadud tulu ning kuni 75 protsenti käesoleva seaduse § 37¹ lõike 1 punkti 6 alusel stabiliseerimisreservi suurendamiseks suunatud eelnenud eelarveaastate paigutamistulu kasutamise järgmiseks kolmeks aastaks, lähtudes käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud eesmärkidest, otsustab Riigikogu. Sellekohase otsuse eelnõu koos nõukogu arvamusega esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule hiljemalt 30. aprilliks, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast jooksva aasta riigieelarve vastuvõtmist.

(5) Stabiliseerimisreservi kasutamise otsustamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatust suuremas ulatuses võetakse vastav Riigikogu otsus vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

§ 37¹⁰. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutuselevõtmine

Riigikogu otsuse alusel stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine toimub järgmise aasta riigieelarvega. Kui stabiliseerimisreservi vahendeid võetakse kasutusele käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul, algatab Vabariigi Valitsus lisaeelarve eelnõu.

§ 37¹¹. Arvestus ja aruandlus

(1) Rahandusministeerium peab stabiliseerimisreservi kohta eraldi arvestust vastavalt eelarvelistele asutustele ettenähtud raamatupidamist korraldavatele õigusaktidele.

(2) Rahandusministeerium esitab nõukogule, Riigikontrollile, Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile iga kuu viiendal tööpäeval aruande stabiliseerimisreservi vahendite paigutamise kohta eelmisel kuul. Aruande vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Rahandusministeerium avaldab aruande iga kuu seitsmendaks tööpäevaks Rahandusministeeriumi Interneti-koduleheküljel.

§ 37¹². Kontroll

(1) Stabiliseerimisreservi haldamist ja kasutamist kontrollib Riigikontroll vähemalt kord aastas.

(2) Riigikontroll esitab kontrollaruande Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ning avalikustab selle.»;

3) paragrahvi 45 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

« 8) stabiliseerimisreservi haldamise aruanne.»;

4) tunnistatakse kehtetuks §-d 34 ja 50.

§ 2. Riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271) § 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

« 5¹) teenused riigieelarve vahendite paigutamiseks;».

§ 3. Riigieelarve seaduse (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194; 1996, 22, 436; 49, 953; 1999, 55, 584) § 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Ministeeriumi taotlusel võib rahandusminister jätta eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud sulgemata.»

§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud § 2, mis jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktis 2 toodud riigieelarve seaduse § 37¹ lõike 1 punkti 5 kohaldatakse alates 2001. aasta 1. jaanuarist.

§ 5. Seaduse rakendamine

(1) Nõukogu esimene koosolek kutsutakse kokku ühe kuu jooksul, arvates Riigikogu poolt nõukogu liikmete nimetamisest.

(2) Seaduse «1998. aasta riigieelarve» (RT I 1997, 97/98, 1603; 1998, 62, 989; 106, 1745) ning seaduse «1999. aasta riigieelarve» (RT I 1999, 3, 49; 59, 614) alusel majanduse stabiliseerimise reservi kantud vahendid loetakse käesolevas seaduses nimetatud stabiliseerimisreservi vahenditeks.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

]]>