1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab toote nõuetele vastavuse tõendamise korralduse.

(2) Toote nõuetele vastavuse tõendamise eesmärk on tagada toote vastavus seadusega või seaduse alusel antud määrusega (edaspidi õigusakt) esitatavatele nõuetele.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse niivõrd, kuivõrd see on ette nähtud teise õigusaktiga.

§ 2. Mõisted

Käesoleva seaduse tähenduses on:
1) toode – valmistatud asi või selle osa, mis võiks kahjustada isikute ohutust, tervist, vara või keskkonda ning millele on sellest tulenevalt õigusaktiga esitatud nõuded;
2) tootja – isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes kontrollib toote valmistamist eesmärgiga lasta toode oma nimel turule või võtta see kasutusele;
3) volitatud esindaja – Eestis alaliselt elav füüsiline isik või seadusega või seaduse alusel asutatud Eesti juriidiline isik, keda tootja on kirjalikult volitanud täitma käesolevas seaduses sätestatud volitatud esindaja funktsioone;
4) toote turule laskmine – tegevus, mille eesmärk on toote esmakordne võõrandamine või teiste isikute poolt kasutamise võimaldamine Eestis kas tasu eest või tasuta;
5) toote kasutusele võtmine – tegevus, mis seisneb toote Eestis esmakordses eesmärgipärases rakendamises;
6) tarnija – isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevus seisneb toote turule laskmises, samuti toote Eestisse importija;
7) volitatud asutus – isik, kellele on käesoleva seaduse 3. peatükis sätestatud korras antud õigus tegutseda volitatud asutusena;
8) tootja kvaliteedisüsteem – tootja kvaliteedialaste eesmärkide saavutamiseks vajalik organisatsiooniline struktuur, protseduurid ja ressursid, millele on õigusaktiga esitatud nõuded;
9) vastavushindamine – menetlus, mille eesmärk on hinnata toote või tootja kvaliteedisüsteemi vastavust nõuetele;
10) vastavusdeklaratsioon – kirjalik kinnitus, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda;
11) vastavusmärk – sümbol, mis näitab, et toode vastab sellele õigusaktiga esitatud nõuetele ja selle suhtes on järgitud õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda;
12) vastavussertifikaat – volitatud asutuse väljaantud dokument, mis kinnitab, et toode või tootja kvaliteedisüsteem vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele.

2. peatükk
TOOTE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE

§ 3. Toote nõuetele vastavuse tõendamise kord

(1) Toote nõuetele vastavust tõendab õigusaktis sätestatud juhtudel vastavussertifikaat, vastavusdeklaratsioon ja vastavusmärk.

(2) Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud selle nõuetele vastavuse tõendamine, ei tohi tootja või tarnija seda turule lasta või kasutusele võtta, järgimata õigusaktis sätestatud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda.

(3) Kui toote puhul on õigusaktiga ette nähtud selle nõuetele vastavuse tõendamine, peab tootega selle tootja või tarnija poolt turule laskmisel või kasutusele võtmisel kaasas olema vastavusdeklaratsioon või selle koopia ja toode peab olema vastavusmärgistatud, kui õigusakt ei näe ette teisiti.

(4) Õigusaktiga võib ette näha, et toote turule laskmisel või kasutusele võtmisel peavad tootega kaasas olema muud dokumendid.

(5) Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks viiakse läbi vastavushindamine õigusaktis ettenähtud korras.

(6) Käesoleva paragrahvi nõudeid ei kohaldata toote eksportimisel või sellise toote turule laskmisel Eestis, mille puhul on tagatud, et seda ei rakendata eesmärgipäraselt või see eksporditakse, kui õigusaktis või välislepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 4. Toote nõuetele vastavuse hindamine

Toote nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalik vastavushindamine võib koosneda järgmistest õigusaktis ettenähtud protseduuridest:
1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja poolne vastavushindamine;
2) volitatud asutuse poolne toote tüübikatsetus;
3) volitatud asutuse poolne toote eriomaduste katsetamine koos toodete pistelise kontrolliga;
4) volitatud asutuse poolne tootja tootmise kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine koos kvaliteedisüsteemi rakendamise üle teostatava järelevalvega;
5) volitatud asutuse poolne toote lõppkontrolli ja hooldusega seotud tootja kvaliteedisüsteemi vastavuse hindamine ning pidev järelevalve kvaliteedisüsteemi rakendamise üle;
6) volitatud asutuse poolne toote tüübile vastavuse hindamine;
7) volitatud asutuse poolne tooteühiku vastavuse hindamine kõigi sellele esitatud nõuete suhtes;
8) muud õigusaktis sätestatud protseduurid.

§ 5. Vastavusdeklaratsioon

Vastavusdeklaratsioonis peab sisalduma järgmine teave:
1) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi või nimetus, väljaandja elu- või asukoht;
2) andmed toote identifitseerimiseks;
3) viited õigusaktidele ja standarditele, millele toode vastab;
4) vastavusdeklaratsiooni väljaandmise aeg ja koht;
5) vastavusdeklaratsiooni väljaandja nimi ja allkiri või tema esindaja nimi, allkiri ja ametikoht;
6) muu õigusaktis nõutav teave.

§ 6. Vastavusmärk

(1) Vastavusmärk paigaldatakse õigusaktis ettenähtud juhtudel tootele, toote pakendile või tootega kaasas olevale dokumendile nähtavalt, püsivalt ja selgelt eristatavalt.

(2) Vastavusmärgi kuju, mõõtmed ja paigaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 7. Vastavusdeklaratsiooni väljaandja ja vastavusmärgi paigaldaja

Vastavusdeklaratsiooni peab välja andma ja vastavusmärgi paigaldama tootja või tema volitatud esindaja, kui õigusakt ei sätesta teisiti.

§ 8. Vastavusdeklaratsiooni väljaandja ja vastavusmärgi paigaldaja kohustused

(1) Tootja või tema volitatud esindaja annab välja vastavusdeklaratsiooni ja paigaldab vastavusmärgi juhul, kui on järgitud toote nõuetele vastavuse tõendamise korda, sealhulgas on ettenähtud juhtudel olemas vastavussertifikaat.

(2) Tootja või tema volitatud esindaja on kohustatud alal hoidma dokumendid, mis puudutavad toote valmistamist, toote standarditekohasust, kasutatud vastavushindamise protseduure ja vastavusdeklaratsiooni väljaandmist, sealhulgas vastavussertifikaati või selle koopiat ja vastavusdeklaratsiooni või selle koopiat, vähemalt 10 aasta jooksul, arvates hetkest, mil lõpetati toote valmistamine või see imporditi, või kui toode võeti tootja või tarnija poolt kasutusele, siis arvates selle kasutusele võtmisest, kui õigusakt ei sätesta teisiti.

(3) Tootja või tema volitatud esindaja peab esitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid vastava toote turujärelevalvet teostava asutuse nõudmisel.

(4) Kui toode on imporditud, on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustus tarnijal.

§ 9. Tootja volitatud esindaja tõendamise kohustus

Tootja volitatud esindaja peab suutma vajaduse korral tõendada, et tootja on teda volitanud kirjaliku lepinguga täitma käesolevas seaduses ettenähtud volitatud esindaja funktsioone, samuti täies ulatuses oma volitusi käesolevas seaduses sätestatud volitatud esindaja ülesannete täitmisel.

§ 10. Vastavussertifikaat

(1) Vastavussertifikaadi annab välja volitatud asutus.

(2) Vastavussertifikaadi väljaandmiseks peab volitatud asutus läbi viima õigusaktis ettenähtud vastavushindamise protseduurid ning olema tuvastanud toote või tootja kvaliteedisüsteemi vastavuse tema poolt hindamisele kuuluvatele nõuetele.

§ 11. Välislepingute kohaldamine

Kui Riigikogu ratifitseeritud välislepingus nähakse ette käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse tõendamise korrast erinev kord, kohaldatakse välislepingu sätteid.

3. peatükk
VOLITATUD ASUTUSENA TEGUTSEMISE ÕIGUSE ANDMINE JA TÜHISTAMINE

§ 12. Komisjon

(1) Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise, samuti nimetatud õiguse äravõtmise otsustamiseks moodustatakse Majandusministeeriumi juures komisjon (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Komisjoni asjaajamist korraldab Majandusministeerium.

§ 13. Komisjoni otsusele esitatavad nõuded

(1) Komisjon vormistab oma otsused kirjalikult.

(2) Otsuses, millega antakse isikule õigus tegutseda volitatud asutusena, peavad olema kindlaks määratud funktsioonid, mida isikul on volitatud asutusena õigus täita.

(3) Otsuses, millega keeldutakse isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest, peab olema põhjendatud, miks komisjon isiku taotlust ei rahulda. Otsuses, millega rahuldatakse isiku taotlus volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks üksnes osaliselt, peab olema põhjendatud, miks komisjon ei rahulda isiku taotlust täielikult.

(4) Otsuses võtta isikult ära õigus tegutseda volitatud asutusena peab olema põhjendatud, miks komisjon õiguse ära võtab.

(5) Komisjoni otsustele allakirjutamise protseduuri sätestab käesoleva seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud kord.

§ 14. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmine

(1) Õiguse tegutseda volitatud asutusena annab komisjon isikule tema kirjaliku taotluse alusel õigusaktis ettenähtud juhtudel ja funktsioonide täitmiseks, kui isik vastab järgmistele nõuetele:
1) isikul peab olema kindlaksmääratud funktsioonide täitmiseks piisav arv vajaliku hariduse, väljaõppe ja kogemustega töötajaid;
2) isikul peavad olema vajalikud vahendid, mis võimaldavad tal täita kindlaksmääratud funktsioone;
3) isik peab olema võimeline tegutsema sõltumatult, asjatundlikult, erapooletult ja mittediskrimineerivalt;
4) isik ega ükski töötaja ei tohi olla volitatud asutuse poolt kindlaksmääratud valdkondades vastavushindamisele kuuluvate toodete tootja, tootja volitatud esindaja, importija või tarnija, samuti ei tohi nende muu tegevus olla seotud vastavate toodetega määral, mis tekitab kahtlusi nende erapooletuses;
5) isik peab vastama muudele õigusaktis sätestatud nõuetele.

(2) Isiku vastavust volitatud asutusena tegutsemiseks esitatavatele nõuetele eeldatakse, kui ta on vastaval alal õigusaktis sätestatud ühtlustatud Eesti standardi kohane.

(3) Komisjon võib keelduda andmast volitatud asutusena tegutsemise õigust isikule, kelle õigus tegutseda volitatud asutusena on tunnistatud kehtetuks käesoleva seaduse § 16 punkti 2, 3, 4 või 5 alusel.

(4) Õigus tegutseda volitatud asutusena antakse tähtajatult, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(5) Komisjon teeb otsuse isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmise või sellest keeldumise kohta 30 päeva jooksul, arvates kõigi otsustamiseks vajalike andmete esitamisest.

§ 15. Dokumentide esitamine

(1) Taotluse volitatud asutusena tegutsemise õiguse saamiseks ning käesolevas paragrahvis sätestatud dokumendid esitab isik Majandusministeeriumile.

(2) Isik peab koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusega esitama dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(3) Komisjon võib oma otsusega isikult nõuda täiendavate dokumentide esitamist, kui ta leiab, et isiku vastavus nõuetele ei ole piisavalt tõendatud, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat tõendamist. Komisjon peab otsuses põhjendama, miks eelnevalt esitatud dokumendid ei tõenda piisavalt isiku vastavust nõuetele.

(4) Täiendavate dokumentide nõudmisel annab komisjon isikule tähtaja nende esitamiseks. Kui selleks tähtajaks ei ole täiendavaid dokumente esitatud, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 16. Volitatud asutusena tegutsemise õiguse äravõtmine

Komisjon võtab ära volitatud asutusena tegutsemise õiguse, kui volitatud asutus:
1) on esitanud sellesisulise kirjaliku avalduse;
2) ei vasta volitatud asutusele esitatavatele nõuetele ega ole käesoleva seaduse § 29 alusel tehtud ettekirjutuses määratud tähtajaks kõrvaldanud puudusi;
3) ei võimalda järelevalve teostamist oma tegevuse üle;
4) on oma tegevuses olulisel määral või pidevalt rikkunud tema tegevusele esitatud nõudeid;
5) on esitanud volitatud asutusena tegutsemise õiguse taotlemisel tahtlikult valeandmeid;
6) likvideeritakse või on välja kuulutatud tema pankrot.

4. peatükk
VOLITATUD ASUTUSE REGISTREERIMINE JA TEMA KOHTA INFORMATSIOONI EDASTAMINE

§ 17. Volitatud asutuse registreerimine

(1) Isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisel kannab Majandusministeerium isiku sellel otstarbel asutatud registrisse ning annab talle kordumatu registreerimisnumbri.

(2) Kui isikult võetakse ära õigus tegutseda volitatud asutusena, kustutab Majandusministeerium ta registrist.

(3) Kui isikule, kellelt volitatud asutusena tegutsemise õigus on ära võetud, antakse see õigus uuesti, kantakse ta registrisse vana registreerimisnumbriga. Kui volitatud asutuse õigusi tegutsemisel volitatud asutusena laiendatakse või kitsendatakse, ei too see kaasa tema registreerimisnumbri muutumist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud register asutatakse riikliku registrina ja tema põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus andmekogude seaduses (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155) sätestatud korras. Nimetatud registri pidamist reguleerib andmekogude seadus.

§ 18. Majandusministri avaldatav teadaanne

(1) Majandusminister avaldab igal aastal hiljemalt 31. märtsiks ja 30. septembriks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kõigi volitatud asutuste nimekirja.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nimekirjas tuuakse ära volitatud asutuse kindlaksmääratud funktsioonid ja registreerimisnumber.

5. peatükk
TEGUTSEMINE VOLITATUD ASUTUSENA

§ 19. Volitatud asutusele tema tegevuses esitatavad nõuded

(1) Volitatud asutus peab täitma oma ülesandeid pädeval, läbipaistval, erapooletul, sõltumatul ja mittediskrimineerival viisil, samuti täitma muid õigusaktis ettenähtud nõudeid.

(2) Volitatud asutus peab tagama kõigile soovijatele vastavushindamise kättesaadavuse võrdsetel alustel.

(3) Volitatud asutus peab vastama käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 esitatud nõuetele.

§ 20. Kohustused vastavushindamisel

(1) Volitatud asutus peab teavitama vastavushindamist taotlevat isikut enne hindamise läbiviimist selle eeldatavast kestusest konkreetsel juhul ja andma nimetatud isikule tema soovi korral seletusi vastavushindamise kohta.

(2) Volitatud asutus peab kohe kontrollima vastavushindamiseks vajalike andmete olemasolu ning vastavushindamist taotlevale isikule viivitamatult teatama kõigist puudustest.

(3) Volitatud asutus peab vastavushindamist taotlevat isikut kohe teavitama kõigist viivitustest, mis vastavushindamise käigus on tekkinud.

(4) Volitatud asutus on kohustatud vastavushindamist taotlevale isikule võimalikult täpselt ja täielikult edasi andma vastavushindamise tulemused.

(5) Kui vastavushindamist taotleva isiku esitatud andmed ei võimalda vastavust hinnata täielikult, hindab volitatud asutus vastavust sellises ulatuses, nagu on võimalik.

§ 21. Volitatud asutuse dokumentatsioon

(1) Volitatud asutus on kohustatud pidama oma tegevuse kohta toote vastavuse hindamisel õigusakti nõuetele vastavat dokumentatsiooni, mida ta peab säilitama vähemalt 10 aasta jooksul pärast vastavushindamist, kui õigusakt ei näe ette teisiti.

(2) Volitatud asutusena tegutsemise õiguse tühistamise korral on volitatud asutus kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni üle andma Majandusministeeriumile.

§ 22. Konfidentsiaalsuse nõue

(1) Volitatud asutus ja tema töötajad peavad tagama oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus säilib volitatud asutuse töötajatel ka pärast nende töösuhte lõppemist volitatud asutusega.

§ 23. Teatamise kohustus

(1) Volitatud asutus on kohustatud teavitama oma algatusel teisi samas valdkonnas tegutsevaid volitatud asutusi, kui tal on tekkinud kahtlus, et isik võib taotleda volitatud asutuse poolt nõuetele mittevastavaks tunnistatud toote või tootja kvaliteedisüsteemi vastavuse tõendamist teiselt volitatud asutuselt.

(2) Volitatud asutus on kohustatud teavitama toote nõuetele vastavuse üle õigusakti alusel järelevalvet teostavat asutust kahtlusest, et turule lastud või kasutusele võetud toode ei vasta nõuetele.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud teavitamine peab toimuma viivitamatult pärast asjaolude ilmnemist, mille põhjal võib tekkida põhjendatud kahtlus käesolevas paragrahvis nimetatud asjaolude esinemise võimalikkuse kohta.

§ 24. Vastutuskindlustus

(1) Volitatud asutusel peab olema tema tegevuses volitatud asutusena tekkida võiva kahju hüvitamiseks vastutuskindlustusleping, mis hõlmab vastutust õigusaktis ettenähtud ulatuses.

(2) Volitatud asutus ei või alustada oma tegevust volitatud asutusena enne vastutuskindlustuslepingu sõlmimist.

(3) Vastutuskindlustuslepingu olemasolu ei ole nõutav juhul, mil õigusaktis on sätestatud volitatud asutuse tegevusest tuleneda võiva kahju hüvitamise tagamise kord.

§ 25. Volitatud asutusele makstav tasu

(1) Volitatud asutus peab vastavushindamist taotlevale isikule eelnevalt teatavaks tegema vastavushindamise ja toote nõuetele vastavuse tõendamise eest võetava tasu määrad.

(2) Majandusminister võib oma määrusega kehtestada volitatud asutuse poolt võetava tasu maksimummäärad.

§ 26. Alltöövõtt

(1) Volitatud asutus võib vastavushindamise käigus alltöövõtu korras kasutada teiste isikute teenuseid selgelt piiritletud tehniliste ülesannete täitmiseks, kui see ei too kaasa volitatud asutuse tegevusele esitatavate nõuete rikkumist. Volitatud asutus ei või alltöövõttu kasutada kogu konkreetse vastavushindamise läbiviimiseks.

(2) Volitatud asutus võib kasutada teiste isikute teenuseid alltöövõtu korras juhul, kui ta on veendunud, et nimetatud isikud täidavad ülesandeid moel, mis ei too kaasa volitatud asutuse tegevusele esitatud nõuete rikkumist. Volitatud asutus peab olema võimeline tõendama alltöövõtjate nõuetele vastavust vastavushindamist taotleva isiku või volitatud asutuse tegevuse üle järelevalvet teostava isiku nõudmisel.

(3) Volitatud asutus tohib kasutada alltöövõttu juhul, kui vastavushindamist taotlev isik on sellega nõus ja tal ei ole vastuväiteid alltöövõtja isiku suhtes.

(4) Volitatud asutus peab kontrollima alltöövõtjatele antud ülesannete täitmist.

(5) Volitatud asutus jääb alltöövõtu kasutamise korral kolmandate isikute ees vastutavaks alltöövõtu raames täidetavate ülesannete täitmise eest.

(6) Alltöövõtjad ei tohi käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kasutada alltöövõttu.

(7) Volitatud asutusel peab olema alltöövõtjaga sõlmitud kirjalik alltöövõtuleping.

6. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE VOLITATUD ASUTUSE TEGEVUSE ÜLE

§ 27. Järelevalve teostaja

(1) Riiklikku järelevalvet isiku tegutsemise üle volitatud asutusena teostab Majandusministeerium.

(2) Majandusministeerium esitab järelevalve käigus saadud andmed komisjonile.

§ 28. Järelevalve teostaja õigused ja kohustused

(1) Majandusministeeriumi järelevalvet teostavatel ametnikel on õigus siseneda volitatud asutuse ruumidesse, tutvuda tema dokumentidega ning saada nendest koopiaid ja teavet volitatud asutusena tegutsemist puudutavates küsimustes.

(2) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 ja §-s 16 sätestatu kontrollimiseks on komisjoni liikmetel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigused.

(3) Majandusministeeriumi järelevalvet teostavad ametnikud ja komisjoni liikmed peavad sellealases tegevuses tõendama oma isikut ja enda kuulumist järelevalvet teostama õigustatud isikute hulka.

§ 29. Ettekirjutus

(1) Kui järelevalve käigus ilmneb, et volitatud asutus ei vasta volitatud asutusena tegutsemiseks esitatavatele nõuetele, teeb Majandusministeerium talle ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, määrates ühtlasi tähtaja ettekirjutuse täitmiseks.

(2) Majandusministeerium peatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse või eraldi aktiga isiku õiguse tegutseda volitatud asutusena juhul, kui ta ei ole võimeline täitma oma ülesandeid pädeval, läbipaistval, erapooletul, sõltumatul ja mittediskrimineerival viisil.

7. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 30. Vaidluste lahendamine

(1) Käesolevast seadusest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus.

(2) Kui komisjon teeb otsuse keelduda isikule volitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisest või võtta ära isiku õigus tegutseda volitatud asutusena, on isikul õigus kolme kuu jooksul pärast vastavast otsusest teada saamist pöörduda halduskohtusse.

§ 31. Toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse kehtetuks tunnistamine

Toote nõuetekohasuse tõendamise seadus (RT I 1997, 81, 1362) tunnistatakse kehtetuks.

§ 32. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine

Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792) § 169¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 169¹. Toote nõuetele vastavuse tõendamise korra rikkumine

(1) Toote müümise või muul viisil üleandmise või kasutusele võtmise korral vastavusdeklaratsiooni, vastavusmärgi või vastavussertifikaadita, kui vastavusdeklaratsiooni, vastavusmärgi või vastavussertifikaadi olemasolu on kohustuslik, – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.

(2) Volitatud asutuse töötajale, kes on toote nõuetele vastavuse tõendamisel teadlikult kasutanud ebaõigeid või moonutatud andmeid vastavussertifikaadi koostamiseks, – määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.

(3) Isikule, kes on rikkunud toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduses sätestatud konfidentsiaalsuse nõuet, – määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses.»

§ 33. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Toomas SAVI

]]>