| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 6. detsembri 1999. a otsusega nr 684 |
Kaubamärgiseaduses (RT 1992, 35, 459; RT I 1998, 15, 231) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvis 7:
1) lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad «õiguspädeva ametiisiku» sõnadega «õiguspädeva organi või ametiisiku»;
2) lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks;
3) lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 10) kaubamärke, mis sisaldavad lippe, vappe või teisi sümboleid, millele tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikkel 6ter ei laiene, kuid mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga;»;
4) lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
« 11) tähiseid, mille kasutamine või registreerimine kaubamärgina on keelatud teiste seaduste kohaselt.»
§ 2. Paragrahv 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 33. Kaubamärgiomaniku ainuõiguse kaitse
(1) Riiklikud järelevalveasutused kaitsevad kaubamärgiomaniku ainuõigust alates kaubamärgi kandmisest registrisse.
(2) Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6bis tähenduses üldtuntud kaubamärgi omaniku ainuõigust kaitsevad riiklikud järelevalveasutused alates kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisest kohtu või Patendiameti poolt. Patendiamet tunnistab kaubamärgi üldtuntust ainult seoses kaubamärgi registreerimise menetlusega.
(3) Kaubamärgiomaniku ainuõigust on rikutud, kui:
1) füüsiline või juriidiline isik kasutab kauba või teenuse tähistamiseks
identset või äravahetamiseni sarnast samade või sarnaste kaupade või teenuste
märgistamise tähist omaniku loata või paneb toime muid omaniku ainuõigust
kahjustavaid tegusid;
2) litsentsiaat rikub litsentsilepingu tingimusi.
(4) Kaupa, mis on tähistatud kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade puhul õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega, loetakse võltsitud kaubaks.»
§ 3. Paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kaubamärgiomaniku ainuõigust kahjustavate tegude sooritamine toob endaga kaasa tsiviil-, kriminaal- või haldusvastutuse, kusjuures vastutuse liike võib kohaldada koos või eraldi. Kui füüsiline isik on sooritanud kaubamärgiomaniku ainuõigust kahjustava teo juriidilise isiku huvides, võib kohaldada üheaegselt füüsilise isiku kriminaalvastutust ja juriidilise isiku haldusvastutust.»
§ 4. Seadust täiendatakse §-dega 361–365 järgmises sõnastuses:
« § 361. Juriidilise isiku haldusvastutus
(1) Juriidilise isiku poolt kaubamärgiomaniku loata kauba või pakendi sama või sarnase kauba puhul õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega tähistamise eest – määratakse rahatrahv 250 000 kuni 500 000 krooni.
(2) Juriidilise isiku poolt kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade või teenuste puhul õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähise majandus- või äridokumentidele, reklaammaterjalidele või kauba kasutusõpetusele kandmise eest – määratakse rahatrahv 25 000 kuni 50 000 krooni.
§ 362. Menetlus juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asjas
(1) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja arutab halduskohtunik.
(2) Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asja menetletakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616) sätestatud korras.
§ 363. Erikonfiskeerimine
(1) Käesoleva seaduse §-s 361 nimetatud haldusõiguserikkumise asjade arutamisel
kuuluvad erikonfiskeerimisele:
1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend;
2) haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara;
3) kaubamärgiomaniku loata samade või sarnaste kaupade või teenuste puhul
õiguskaitset omava kaubamärgiga identse või äravahetamiseni sarnase tähisega
lubamatult tähistatud kaup, pakend, majandus- või äridokumendid, reklaammaterjalid
või kauba kasutusõpetus.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud lubamatult tähistatud esemed kuuluvad erikonfiskeerimise otsuse jõustumise korral hävitamisele haldusõiguserikkumiste seadustiku §-s 340 sätestatud korras.
§ 364. Juriidilise isiku haldusõiguserikkumise protokolli koostamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 361 nimetatud haldusõiguserikkumise asjades on haldusõiguserikkumise
protokolli koostamise õigus vastavalt oma pädevusele järgmiste asutuste
ametiisikutel:
1) Konkurentsiamet;
2) politseiasutused;
3) Tarbijakaitseamet;
4) Tolliamet.
(2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
2) asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;
3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
4) haldusõiguserikkuja nimi ja aadress;
5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
6) haldusõiguserikkumise aeg, koht ja kirjeldus;
7) viide seadusesättele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise
eest;
8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;
9) märge, et haldusõiguserikkuja esindajale on tutvustatud tema õigust kasutada
õigusabi;
10) muud haldusõiguserikkumise asja õigeks lahendamiseks vajalikud andmed.
(3) Haldusõiguserikkumise protokollile kirjutavad alla selle koostanud ametiisik ja haldusõiguserikkuja esindaja.
(4) Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub haldusõiguserikkumise protokollile alla kirjutamast, teeb protokolli koostaja selle kohta protokolli vastava kande. Haldusõiguserikkumise protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid.
§ 365. Erisused juriidilise isiku haldusvastutuse kohaldamisel
(1) Juriidilise isiku haldusvastutus kaubamärgi kasutamise eest sama või sarnase kauba või teenuse puhul käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel, kui seejuures rikutakse kaubamärgiomaniku ainuõigust, sätestatakse tarbijakaitseseaduses (RT I 1994, 2, 13; 1999, 35, 450).
(2) Juriidilise isiku haldusvastutus kaubamärgi kasutamise eest sama või sarnase kauba puhul käesoleva seaduse § 5 lõike 3 punktis 4 nimetatud juhul, kui seejuures rikutakse kaubamärgiomaniku ainuõigust, sätestatakse tolliseaduses (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782).»
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |