| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 20. detsembri 1999. a otsusega nr 695 |
* Autoriõiguse seaduses on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu direktiividega: nõukogu direktiiv 91/250/EMÜ 14. maist 1991 (EÜT L 122 17.5.91); nõukogu direktiiv 92/100/EMÜ 19. novembrist 1992 (EÜT L 346 27.11.92); nõukogu direktiiv 93/83/EMÜ 27. septembrist 1993 (EÜT L 248 6.10.93); nõukogu direktiiv 93/98/EMÜ 29. oktoobrist 1993 (EÜT L 290 24.11.93); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ 11. märtsist 1996 (EÜT L 77 27.3.96).
Autoriõiguse seadus tugineb Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (RT II 1994, 16/17, 49) (Pariisi 1971. a redaktsiooni), teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooni (Rooma 1961), fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsva konventsiooni (Genf 1971) ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (Marrakeši lepingu) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (RT II 1999, 22, 123) sätetele.
I. Autoriõiguse seaduses (RT 1992, 49, 615; RT I 1999, 36, 469) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvi 1:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks.»;
2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
« 31) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;
32) filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute
autoriõigusega kaasnevad õigused;»;
3) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Paragrahvi 2:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Autoriõigusakti vastuolu korral Eesti Vabariigi välislepinguga kohaldatakse välislepingu sätteid.»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Käesoleva seaduse sätted ei kitsenda teiste intellektuaalse omandi valdkonnas vastuvõetud eri seaduste kohaldamist.»
§ 3. Paragrahvi 3:
1) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) mida tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.»;
2) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Paragrahvi 4:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.»;
2) lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;»;
3) lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 9) audiovisuaalsed teosed (§ 33);»;
4) lõike 3 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;
5) lõike 3 punkti 22 täiendatakse pärast esimest lauset tekstiga järgmises sõnastuses:
« Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi»;
6) lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «peatükk» sõnadega «, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal»;
7) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
« (6) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.»
§ 5. Paragrahvi 5:
1) punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 7) faktidele ja andmetele;»;
2) täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
« 8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.»
§ 6. Paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.»
§ 7. Paragrahvis 8 asendatakse sõna «ülekantud» sõnaga «edastatud».
§ 8. Paragrahvi 9:
1) lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Teose avaldamiseks ei loeta draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist, audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, kirjandus- ja kunstiteose edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu, kunstiteose eksponeerimist ja arhitektuuriteose ehitamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud juhul.»
§ 9. Paragrahvi 10:
1) pealkirjas asendatakse sõna «ülekantud» sõnaga «edastatud»;
2) lõikes 3 asendatakse sõna «ülekantuks» sõnaga «edastatuks» ning lõiget täiendatakse pärast sõna «televisiooni,» sõnaga «satelliidi,»;
3) lõikes 4 asendatakse sõna «ülekandmiseks» sõnaga «edastamiseks»; sõna «ülekandmist» sõnaga «edastamist»; sõna «taasülekandmist» sõnaga «taasedastamist».
§ 10. Paragrahv 101 tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 102 järgmises sõnastuses:
« § 102. Üldsusele edastamine satelliidi kaudu
« (1) Satelliidina käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse mis tahes sidesatelliiti, mis edastab avalikuks vastuvõtuks mõeldud signaale selleks ettenähtud sagedusaladel, samuti ühest geograafilisest punktist teise geograafilisse punkti toimuva suletud ühendusega signaale edastavat satelliiti tingimusel, et nende signaalide individuaalvastuvõtt nendes geograafilistes punktides on teatud asjaoludel võimalik.
(2) Üldsusele edastamine satelliidi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on akt, mille käigus avalikuks vastuvõtuks ettenähtud programmi sisaldavad signaalid sisestatakse raadio- või televisiooniorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
(3) Satelliidi kaudu üldsusele edastamise akt leiab aset ainult selles riigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse raadio- ja televisiooniorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
(4) Kodeeritud programmi sisaldavate signaalide puhul on satelliidi kaudu teose üldsusele edastamise tingimuseks üldsuse teavitamine dekodeerimisvahendite olemasolust kas raadio- või televisiooniorganisatsiooni poolt või tema nõusolekul.»
§ 12. Seadust täiendatakse §-ga 103 järgmises sõnastuses:
« § 103. Taasedastamine kaabellevi kaudu
Taasedastamine kaabellevi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik taasedastamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel.»
§ 13. Paragrahvi 11 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «autori eluajal».
§ 14. Paragrahvi 13:
1) lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« Sealhulgas kuulub autorile õigus lubada ja keelata:»;
2) lõike 1 punkti 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Reprodutseerimiseks loetakse ühe või mitme ajutise või alalise koopia tegemist teosest või teose osast mis tahes vormis või mis tahes viisil;»;
3) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) levitada oma teost või selle koopiaid (õigus teose levitamisele). Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist (müümist, kinkimist jne) või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. Käesolevas punktis nimetatud õigus lõpeb ja teose koopiat võib edasi levitada autori nõusolekuta juhul, kui autor või õiguste valdaja on teose koopia müünud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhud;»;
4) lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 9) edastada teos raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi ja muude tehnikavahendite vahendusel (õigus teose edastamisele);»;
6) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele ka juhul, kui õigus teose levitamisele on lõppenud (1. lõike punkt 2), välja arvatud käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhud.»;
7) täiendatakse lõigetega 3–6 järgmises sõnastuses:
« (3) Rentimine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil.
(4) Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita.
(5) Andmebaasi koopia esmane müük vastavalt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktile 2 lõpetab õiguse kontrollida selle andmebaasi koopia edasist müüki.
(6) Autoril ei ole õigust keelata oma teose koopia laenutamist avalikest raamatukogudest, kuid autoril on õigus seaduses sätestatud korras saada õiglast tasu sellise laenutamise eest. Avalike raamatukogude nimekiri, millest laenutamisel tasu makstakse, tasu suurus, väljamaksmise tingimused ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt.»
§ 15. Seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
« § 131. Autori varaliste õiguste teostamine
(1) Autor teostab oma varalisi õigusi kas iseseisvalt või kollektiivse esindamise organisatsioonide (IX peatükk) kaudu.
(2) Teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui teost kavatsetakse avalikult esitada tehnilise vahendi (plaadi-, kasseti- või CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas.
(4) Teose edastamine raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi või muude tehnikavahendite vahendusel võib toimuda ainult juhul, kui teost edastav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose edastamiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud kord kehtib ka juhul, kui käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud viisil edastatud teost kavatsetakse esitada raadio, televisiooni või kaabellevivõrgu vahendusel üldsusele avatud kohas või sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(6) Üldsusele avatud kohaks käesoleva paragrahvi 3. ja 5. lõike tähenduses loetakse territoorium, ehitis või ruum, mis on avalik asi või mis on antud üldiseks kasutamiseks või kuhu sellise koha omanik või valdaja võimaldab sissepääsu individuaalselt (tänav, väljak, park, spordirajatis, lauluväljak, turg, puhkeala, teater, kino, klubi, diskoteek, kauplus, toitlustusäri, teenindusettevõte, ühissõiduk, hotell, motell jms).»
§ 16. Paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
« (6) Kui autor on audiovisuaalse teose produtsendile üle andnud (loovutanud) oma varalised õigused või andnud loa (litsentsi) audiovisuaalse teose originaali või koopiat kasutada (sealhulgas rentida) või sellist õiguste üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb autorile õigus saada õiglast tasu televisiooniorganisatsioonilt, rendile andjalt või muult isikult, kes audiovisuaalset teost kasutab. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.
(7) Kui autor on fonogrammitootjale üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa (litsentsi) fonogrammi koopiat rentida või sellist õiguse üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb autorile õigus saada sellise rentimise eest rendile andjalt õiglast tasu. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.»
§ 17. Seaduse § 14 lõikes 2, § 15 lõikes 2, § 27 lõikes 5, § 50 lõikes 1 ja § 67 lõikes 3 asendatakse sõnad «autoreid esindav organisatsioon» sõnadega «autoreid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon» vastavas käändes.
§ 18. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 17. Autori varaliste õiguste piiramine
Erandina käesoleva seaduse §-dest 13–15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega või ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult käesoleva seaduse §-des 18–25 otseselt ettenähtud juhtudel.»
§ 19. Paragrahvi 18:
1) lõikest 1 jäetakse välja sõnad «(teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms)»;
2) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) elektroonilisi andmebaase;».
§ 20. Paragrahvi 19:
1) punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) õiguspäraselt avaldatud teose või selle osa kasutamine illustreeriva materjalina õppe- või teaduslikel eesmärkidel nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;»;
2) punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) ajalehtedes, ajakirjades jm perioodilistes väljaannetes õiguspäraselt avaldatud artiklite ja avaldatud teostest katkendite reprograafiline reprodutseerimine eranditult õppe- ja teaduslikel eesmärkidel haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;»;
3) täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
« 31) ajalehtedes, ajakirjades jm perioodilistes väljaannetes päevakajalisel
majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal avaldatud artiklite
reprodutseerimine ja levitamine ajakirjanduses või samal teemal eetrisse
antud raadio- ja televisioonisaadete edastamine üldsusele raadio, televisiooni
või kaabellevi vahendusel, välja arvatud juhud, kui teose autor või autoriõiguse
valdaja on sellise reprodutseerimise või edastamise õiguse sõnaselgelt
endale jätnud;
32) päevasündmuste kajastamisel nende sündmuste käigus nähtud või kuuldud kirjandus-
ja kunstiteoste osaline reprodutseerimine ja üldsusele edastamine fotograafia,
kino, raadio ja televisiooni ning kaabellevivõrgu vahendusel, kuid sellises
vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadustele;»;
4) punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 8) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või haldustegevuse käigus või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, mis vastab õigusemõistmise või haldusfunktsioonide teostamise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;».
§ 21. Paragrahvi 20:
1) pealkirjast jäetakse välja sõna «vaba»;
2) lõikes 1 asendatakse sõna «püsikollektsioonis» sõnadega «kogus või kollektsioonis» ja sõnad «üksikute koopiatena» sõnadega «ühe koopiana»;
3) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) asendada kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud teos või selle koopia või, sellise ohu tõenäosuse korral, teha koopia teose säilimise tagamiseks. Oht on tõenäoline, kui teos või selle koopia on raamatukogus, arhiivis või muuseumis ainueksemplarina ning selle laenutamise või eksponeerimise lõpetamine on vastuolus raamatukogu, arhiivi või muuseumi põhikirjaliste ülesannetega;»;
4) täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
« (3) Raamatukogul, arhiivil või muuseumil on õigus reprodutseerida oma kogusse või kollektsiooni kuuluvat teost või selle osa füüsilise isiku tellimuse alusel isiklikeks vajadusteks kasutamise eesmärgil (§ 18 1. lõige).
(4) Raamatukogul, arhiivil või muuseumil on õigus reprodutseerida oma kogusse või kollektsiooni kuuluvat teost või selle osa kohtu või riigiasutuse tellimuse alusel käesoleva seaduse § 19 punktis 8 ettenähtud eesmärkidel.
(5) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes ettenähtud tegevus ei või toimuda ärilisel eesmärgil.»
§ 22. Seadust täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:
« § 201. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise edastamine üldsusele, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele edastamisel.»
§ 23. Paragrahvi 24:
1) lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on ilma programmi autori või tema õigusjärglase nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta õigus teha programmist varukoopia tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks.
(3) Arvutiprogrammi õiguspärasel kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu maksmiseta jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist eesmärgil selgitada välja programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul, kui ta teeb seda programmi laadimise, esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus, mille tegemiseks ta on õigustatud.»;
2) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Lepingu tingimus, mis piirab käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes nimetatud õiguste teostamist, on tühine.»
§ 24. Paragrahvi 25:
1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat luba omav isik;»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis nimetatud õiguste teostamist, on tühine.»
§ 25. Seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:
« § 251. Andmebaasi vaba kasutamine
Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Kui nimetatud isik on õigustatud kasutama andmebaasi ainult osaliselt, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult andmebaasi või selle koopia vastava osa suhtes. Lepingu tingimus, mis piirab nimetatud õiguse teostamist, on tühine.»
§ 26. Paragrahvi 27:
1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tasu võtmise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;
2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kultuuriminister määrab igal aastal tasu suuruse, olles selle eelnevalt kooskõlastanud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tootjate ja importijatega ning autoreid esindavate kollektiivse esindamise organisatsioonidega.»;
3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Kultuuriminister kinnitab hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tasu jaotamise, olles selle eelnevalt kooskõlastanud autorite, teoste esitajate ja fonogrammitootjate esindajatega.»
§ 27. Seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
« § 271. Teose reprograafiline reprodutseerimine
(1) Autoril ja kirjastajal on õigus saada õiglast tasu teose reprograafilise reprodutseerimise (fotokopeerimise või muul analoogilisel meetodil paberile või muule materjalile reprodutseerimise) eest (§ 13 1. lõike punkt 1). Tasu suuruse määramisel arvestatakse teose mahtu, paljundatud koopiate arvu ja ühe koopialehe hinda.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu maksavad isikud (seadmete operaatorid), kes paljundavad käesoleva seadusega kaitstud kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tasu arvestamise, kogumise ja jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tasu kogub kultuuriministri poolt määratud kollektiivse esindamise organisatsioon. Nimetatud organisatsioonil on õigus saada seadmete operaatoritelt kõiki vajalikke andmeid tasu kogumiseks.»
§ 28. Paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Riigile kuulub autoriõigus vaid käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.»
§ 29. Paragrahvi 32:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 32. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele»;
2) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «Töölepingu alusel» sõnadega «või avalikus teenistuses»;
3) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
« (5) Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimisel või juhendamisel teos loodi.»
§ 30. Paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele kuulub selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte.»
§ 31. Paragrahvi 34 lõikes 1 asendatakse sõnad «materjali valikul ja süstematiseerimisel» sõnadega «materjali valikul või süstematiseerimisel».
§ 32. Paragrahvi 35 lõikes 2 asendatakse sõnad «VI peatükis» sõnadega «VII peatükis».
§ 33. Paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust teostab Kultuuriministeerium.»
§ 34. Paragrahvi 38:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 39–42 ettenähtud juhud.»;
2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Eesti kodanik või Eesti Vabariigis alaliselt elav isik, siis kehtib autoriõigus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja.»
§ 35. Paragrahvides 39 ja 40 ning § 41 lõikes 2 asendatakse sõnad «50 aastat» sõnadega «70 aastat» vastavas käändes.
§ 36. Paragrahvi 41:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 41. Autoriõiguse kehtivus kollektiivsele teosele, töökohustuste täitmise korras loodud teosele, audiovisuaalsele teosele ja jätkuväljaandele»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.»;
3) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (§ 33) kehtib 70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma.»;
4) lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kui teos avaldatakse jätkuväljaandena (köidetena, osadena, annetena, jagudena jne) ja autoriõiguse kehtivuse tähtaega arvestatakse teose õiguspärasest avalikustamisest, siis kehtib autoriõigus igale osale 70 aastat pärast selle osa õiguspärast avalikustamist.
(4) Kollektiivsesse teosesse, töökohustuste täitmise korras loodud teosesse ja audiovisuaalsesse teosesse võetud iseseisvat tähendust omavate teoste suhtes, mis ei ole avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib autoriõigus käesoleva seaduse § 38 1. lõikes sätestatud tähtaja jooksul.»
§ 37. Paragrahv 42 tunnistatakse kehtetuks.
§ 38. Paragrahvis 45 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse seaduse» sõnadega «muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559)».
§ 39. Paragrahvi 47 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõna «varaliste».
§ 40. Paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõna «ülekandmise» sõnaga «edastamise».
§ 41. Paragrahvi 57 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kui autorileping on sõlmitud kirjandus- või kunstiteose kasutamiseks audiovisuaalse teose loomiseks, kuulub sellise teose kasutajale õigus audiovisuaalset teost üldsusele näidata kinos, televisioonis, kaabellevivõrgu kaudu või muude tehniliste vahenditega, dubleerida see teos teise keelde, varustada subtiitritega ning seda teost reprodutseerida ja levitada, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Autoril on õigus saada õiglast tasu teose rentimise eest (§ 14 6. lõige). Käesoleva lõike sätteid ei kohaldata muusikateoste suhtes.»
§ 42. Paragrahvi 62:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile).»;
2) täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
« (3) Levitamine käesoleva peatüki tähenduses on autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti originaali või koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine müümise või muul viisil omandiõiguse üleandmise teel.
(4) Käesolevas peatükis ettenähtud õigus levitamisele lõpeb ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti võib edasi levitada õiguste valdaja nõusolekuta ja tasu maksmiseta juhul, kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esmamüük on toimunud õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul.
(5) Teose esitaja, fonogrammitootja, raadio- ja televisiooniorganisatsioon, filmi esmasalvestuse tootja, isik, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isik, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, võib käesolevas peatükis sätestatud varalised õigused üle anda (loovutada) või anda loa (litsentsi) autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti kasutamiseks.»
§ 43. Paragrahvi 63 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad «kantakse üle» sõnaga «edastatakse».
§ 44. Paragrahvi 67:
1) lõikes 1 asendatakse sõnad «Teose esitajale kuulub ainuõigus ise kasutada ja lubada kasutada» sõnadega «Teose esitajal on ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada»;
2) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) esituse raadios või televisioonis edastamine, kaasa arvatud satelliidi vahendusel, välja arvatud juhud, kui edastatakse esituse salvestiselt või toimub esituse taasedastamine, milleks on loa andnud raadio- ja televisiooniorganisatsioon, kes esituse esmakordselt edastas;»;
3) lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) esituse edastamine üldsusele mis tahes tehnilise vahendi abil väljaspool paika, kus esitus toimub, välja arvatud juhud, kui edastatakse esituse salvestiselt või edastamine toimub raadio või televisiooni vahendusel;»;
4) lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) esituse salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine;»;
5) lõiget 2 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
« 6) salvestise levitamine üldsusele;
7) esituse salvestise rentimine ja laenutamine. Rentimise õigus läheb üle
audiovisuaalse teose produtsendile (§ 33 3. lõige) vastava individuaalse
või kollektiivse lepingu sõlmimisel audiovisuaalse teose loomiseks, kui
lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Teose esitajal säilib õigus saada
õiglast tasu (§ 68 4. lõige).»
§ 45. Paragrahvi 68:
1) lõikes 3 asendatakse sõna «ülekandmiseks» sõnaga «edastamiseks» ja sõnad «üle kanda» sõnaga «edastada»;
2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Kui teose esitaja on üle andnud (loovutanud) õiguse või andnud loa fonogrammi, audiovisuaalse teose originaali või koopiat rentida või sellist üleandmist või loa andmist eeldatakse, jääb esitajale õigus saada sellise rentimise eest õiglast tasu. Kokkulepe loobumise kohta õigusest saada õiglast tasu on kehtetu.»
§ 46. Paragrahvi 70 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine;
2) fonogrammi koopiate importimine;
3) fonogrammi levitamine üldsusele;
4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine.»
§ 47. Paragrahvis 71 asendatakse sõnad «on fonogrammi tootja kohustatud oma kaubanduslikul eesmärgil tehtud salvestisele või selle ümbrisele kandma» sõnadega «on fonogrammitootjal õigus oma ärilisel eesmärgil tehtud salvestisele või selle ümbrisele kanda».
§ 48. Paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kui kaubanduslikul eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle reproduktsiooni (koopiat) kasutatakse raadios või televisioonis või muude tehniliste vahendite kaudu üldsusele edastamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada fonogrammi kasutajalt õiglast tasu iga sellise edastamise eest. Selline tasu makstakse välja ühe maksena fonogrammitootjale.
(2) Fonogrammitootja maksab poole käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tasust fonogrammile salvestatud teose esitajatele, kui teose esitajate ja fonogrammitootja kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.»
§ 49. Paragrahvi 73:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Raadio- ja televisiooniorganisatsioonil on ainuõigus lubada ja keelata:
1) saate taasedastamine;
2) saate salvestamine, olenemata sellest, kas nimetatud saade edastatakse
raadio või televisiooni vahendusel, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi
kaudu;
3) saate salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine
vastavalt käesoleva lõike punktis 2 toodud tingimustele;
4) saate edastamine üldsusele juhul, kui selline edastamine toimub kohas,
mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest;
5) saate salvestise levitamine üldsusele.»;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õigused ei laiene kaabellevivõrgu operaatorile, kes teostab kaabellevivõrgu vahendusel raadio- või televisiooniorganisatsiooni saate taasedastamise.»
§ 50. Seadust täiendatakse §-ga 731 järgmises sõnastuses:
« § 731. Filmi esmasalvestuse tootja õigused
(1) Filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline
reprodutseerimine;
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine.
(2) Film käesoleva paragrahvi tähenduses on audiovisuaalne teos või liikuvad kujutised koos neid saatvate helidega või ilma helideta, mis pole teos.»
§ 51. Paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesolevas peatükis ettenähtud õigused kehtivad 50 aastat:
1) teose esitaja suhtes – teose esmakordsest esitamisest arvates. Kui selle
tähtaja jooksul toimub esituse salvestise õiguspärane avaldamine või õiguspärane
üldsusele edastamine, kehtivad esitaja õigused 50 aastat pärast sellist
avaldamist või üldsusele edastamist, olenevalt sellest, milline neist oli
varajasem;
2) fonogrammitootja suhtes – fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates.
Kui selle tähtaja jooksul toimub fonogrammi salvestise õiguspärane avaldamine
või õiguspärane üldsusele edastamine, kehtivad fonogrammitootja õigused
50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele edastamist, olenevalt
sellest, milline neist oli varajasem;
3) raadio- ja televisiooniorganisatsiooni suhtes – saate esmakordsest edastamisest
arvates, sõltumata sellest, kas saade edastati juhtme või õhu kaudu, kaasa
arvatud kaabli või satelliidi vahendusel;
4) filmi esmasalvestuse tootja suhtes – filmi esmakordsest jäädvustamisest
arvates. Kui selle tähtaja jooksul toimub filmi õiguspärane avaldamine
või õiguspärane üldsusele edastamine, kehtivad esmasalvestuse tootja õigused
50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele edastamist, olenevalt
sellest, milline neist oli varajasem.»
§ 52. Seadust täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:
« § 741. Autoriõigusega kaasnevad õigused varem avaldamata teosele, kirjanduskriitilisele või teaduslikule väljaandele
(1) Isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, on 25 aasta jooksul sellise teose esmakordsest avaldamisest või üldsusele edastamisest autori varaliste õigustega (§ 13) võrdsed õigused sellele teosele.
(2) Isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on 30 aasta jooksul selle väljaande esmakordsest avaldamisest autori varaliste õigustega (§ 13) võrdsed õigused sellele väljaandele.»
§ 53. Paragrahvi 75 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Teose esitaja, fonogrammitootja, raadio- ja televisiooniorganisatsiooni,
filmi esmasalvestuse tootja, isiku, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja
lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata
teose, ja isiku, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise
või teadusliku väljaande, loata ning tasu maksmiseta on lubatud teose esituse,
fonogrammi, raadio- või telesaate ning nende salvestiste ja filmi kasutamine,
sealhulgas reprodutseerimise teel:
1) oma isiklikeks vajadusteks, arvestades käesoleva seaduse §-de 26 ja 27 sätteid;
2) eranditult hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel;
3) lühikeste väljavõtetena lülitamiseks päevasündmuste ülevaatesse;
4) lühikeste väljavõtetena (tsitaatidena) informatsiooni andmise eesmärgil,
järgides esituse, fonogrammi, raadio- ja telesaate kui terviku mõtte õige
edasiandmise kohustust;
5) raadio- ja televisiooniorganisatsiooni poolt ajutise salvestise tegemiseks
ja selle reprodutseerimiseks oma tehniliste vahenditega ja oma saadete
tarbeks esitusest, saatest või fonogrammist, mida tal on õigus eetrisse
anda. Selline salvestis ja selle reproduktsioon (koopiad) tuleb hävitada
30 päeva möödumisel selle tegemisest, välja arvatud üks koopia, mida võib
säilitada arhiivieksemplarina;
6) muudel juhtudel, mil teoste autorite õigusi on piiratud käesoleva seaduse
IV peatükis.»
§ 54. Seadust täiendatakse peatükiga VIII1 järgmises sõnastuses:
«VIII1 peatükk
ANDMEBAASI TEGIJA ÕIGUSED
§ 751. Käesoleva peatüki eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada iseseisev kaitse andmebaasile, sätestades andmebaasi tegijale eriõigused tema poolt tehtud investeeringu kaitseks.
§ 752. Andmebaasi mõiste
Andmebaas käesoleva peatüki tähenduses on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi.
§ 753. Andmebaasi tegija
(1) Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks.
(2) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse juhul, kui:
1) andmebaasi tegijaks või õiguste valdajaks on Eesti kodanik või Eesti Vabariigis
alaliselt elav isik;
2) andmebaasi tegijaks või õiguste valdajaks on äriühing, mis on asutatud
vastavalt Eesti seadusele ja mille registreeritud asukoht, juhatus või
peamine tegevuskoht on Eesti Vabariigi territooriumil. Kui äriühingul on
Eesti Vabariigi territooriumil ainult registreeritud asukoht, peab sellise
äriühingu tegevus olema Eesti majandusega tõhusalt ja püsivalt seotud;
3) andmebaasi tuleb kaitsta vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule.
§ 754. Andmebaasi tegija õigused
(1) Andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud viisil ning saada sellise kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu, välja arvatud käesolevas peatükis või poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.
(2) Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud:
1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte
tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes
viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi;
2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse
andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa avalikustamine üldsusele kas
koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil
ülekandmise teel.
(3) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki andmebaasi tegija poolt või tema loal, lõpeb käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi tegija õigus kontrollida selle andmebaasi või koopia edasimüüki.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ainuõigus kuulub andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu kaitstakse käesoleva seadusega või muude õigusaktide alusel.
(5) Avalikku laenutamist ei loeta väljavõtte tegemiseks ega andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamiseks.
(6) Andmebaasi tegija võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud õiguse üle anda (loovutada) või anda loa (litsentsi) selle õiguse kasutamiseks. Nimetatud juhtudele kohaldatakse käesoleva seaduse VII peatüki sätteid.
§ 755. Andmebaasi õiguspäraste kasutajate õigused ja kohustused
(1) Andmebaasi õiguspärasel kasutajal on õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid kvantiteedilt või kvaliteedilt mitteolulisi osi. Kui isik on õigustatud käesolevas lõikes ettenähtud viisil kasutama ainult andmebaasi teatud osa, kehtib käesolevas lõikes sätestatu vaid andmebaasi selle osa suhtes.
(2) Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi kahjustada andmebaasis sisalduvate teoste või muu materjali suhtes tekkinud autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi.
(3) Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi teha tegusid, mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega või kahjustavad põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve.
(4) Lepingu tingimus, mis piirab käesolevas paragrahvis sätestatud õiguse teostamist andmebaasi õiguspärase kasutaja poolt, on tühine.
§ 756. Andmebaasi tegija õiguse piiramine
Üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi õiguspärane
kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha
väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul,
kui:
1) mitte-elektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks;
2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist
väljavõte illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel,
nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine
ei taotle ärilisi eesmärke;
3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse
või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku
kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele.
§ 757. Andmebaasi tegija õiguste kaitse tähtaeg
(1) Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on andmebaasi tegemise lõpetamise päev.
(2) Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(3) Andmebaasi üldsusele mis tahes viisil avalikustamise korral käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul kehtivad andmebaasi tegija õigused 15 aastat, arvates andmebaasi avalikustamise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(4) Kui andmebaasi sisu oluliselt muutub kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, sealhulgas täieneb, lüheneb või muutub, mille tagajärjel andmebaasi tehtud investeering oluliselt suureneb kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, kehtivad muudetud andmebaasi tegija õigused sellise muudetud andmebaasi suhtes 15 aastat, arvates vastavate muudatuste tegemisest. Sellisel juhul arvestatakse tähtaja kulgemise algust käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes sätestatud korras.»
§ 55. Paragrahvi 76:
1) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna «ülekandmine» sõnaga «edastamine»;
2) lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna «taasülekandmine» sõnaga «taasedastamine»;
3) lõiget 2 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses:
« 71) tasu kogumine ja väljamaksmine autoritele ja teoste esitajatele audiovisuaalsete
teoste ja fonogrammide kasutamise (sealhulgas rentimise) eest;
72) fonogrammide, filmide ja arvutiprogrammide laenutamine;»;
4) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «punktides 3–5» sõnadega «ja punktis 71»;
5) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Raadio- ja televisiooniorganisatsioon võib iseseisvalt teostada oma õigusi, mis seonduvad käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 nimetatud valdkonnaga. Seejuures ei ole oluline, kas need õigused on raadio- ja televisiooniorganisatsioonile seadusega sätestatud või on talle seaduse või lepingu alusel üle läinud.»
§ 56. Paragrahv 79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 79. Kaabellevivõrgu vahendusel taasedastamisega seonduvate õiguste teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu
(1) Kaabellevivõrgu vahendusel taasedastamisega seonduvate õiguste (§ 76 2. lõike punkt 5) valdaja, välja arvatud raadio- ja televisiooniorganisatsioon, saab neid õigusi teostada ainult käesoleva seaduse §-s 76 nimetatud kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguste valdaja, välja arvatud raadio- ja televisiooniorganisatsioon, ei ole oma õiguste teostamiseks sõlminud lepingut ühegi kollektiivse esindamise organisatsiooniga, on teda volitatud esindama see organisatsioon, kes esindab sama kategooria õiguste valdajaid. Kui selliseid kollektiivse esindamise organisatsioone on mitu, võib õiguste valdaja valida, kes neist on volitatud teda esindama.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel esindataval õiguste valdajal on kollektiivse esindamise organisatsiooni ja kaabellevi operaatori vahelisest lepingust tulenevalt samad õigused ning kohustused kui selle kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt liikme- või muu vastava lepingu alusel esindataval õiguste valdajal.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel esindatav õiguste valdaja võib nõuda kollektiivse esindamise organisatsiooni ja kaabellevi operaatori vahelisest lepingust tulenevate õiguste tunnustamist ja nendele õigustele vastavate kohustuste täitmist kolme aasta jooksul, arvates tema käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguste objekti sisaldava taasedastamise toimumise päevast.»
§ 57. Seadust täiendatakse §-ga 791 järgmises sõnastuses:
« § 791. Õiguse teose edastamisele teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu
(1) Käesoleva seaduse § 79 2., 3. ja 4. lõikes sätestatut kohaldatakse ka autori poolt õiguse teose edastamisele teostamisel satelliidi vahendusel tingimusel, et raadio- või televisiooniorganisatsiooni poolt üldsusele edastamine satelliidi kaudu on samaaegne edastamisega maapealse süsteemi kaudu.
(2) Õiguste valdajal, keda kollektiivse esindamise organisatsioon esindab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud korras, on igal ajal õigus nõuda sellise esindamise lõpetamist ja teostada oma õigusi individuaalselt või kollektiivselt.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõiget ei kohaldata audiovisuaalse teose suhtes.»
§ 58. Paragrahv 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Käesolevas seaduses ja muudes autoriõigusaktides sätestatud autoriõiguse, autoriõigusega kaasnevate õiguste või andmebaasi tegija õiguste rikkumine, samuti autoriõigusaktides sätestatud nõuete rikkumine toob kaasa tsiviil-, kriminaal- või haldusvastutuse.
(2) Andmebaasi tegija õiguste (VIII1 peatükk) kaitsele kohaldatakse autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse kohta käivaid sätteid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.»
§ 59. Seadust täiendatakse §-ga 801 järgmises sõnastuses:
« § 801. Piraatkoopia
Piraatkoopia käesoleva seaduse tähenduses on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta.
§ 60. Paragrahvi 83:
1) lõikes 3 asendatakse sõna «ülekandmise» sõnaga «edastamise»;
2) lõikes 4 asendatakse sõna «ülekantava» sõnaga «edastatava»;
3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi valdamise eest ärilisel eesmärgil või kasutamise eest, kui arvutiprogramm on reprodutseeritud (installeeritud) arvutisse ilma autori või tema õiguste valdaja loata, – määratakse rahatrahv 7500 kuni 100 000 krooni iga ebaseaduslikult reprodutseeritud (installeeritud) programmi kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 500 000 krooni.»;
4) lõikest 6 jäetakse välja sõnad «(piraatkoopia valmistamise)».
§ 61. Paragrahvi 84:
1) lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) haldusõiguserikkumise toimepanemise vahend, välja arvatud § 83 lõikes 5 toodud juhud, mil kohus võib erikonfiskeerida haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendiks oleva arvutisüsteemi;»;
2) lõike 4 punktis 3 asendatakse sõna «ülekantava» sõnaga «edastatava».
§ 62. Paragrahvi 87:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kultuuriministeeriumi juurde luuakse autoriõiguse komisjon (edaspidi komisjon),
mis tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes. Vabariigi Valitsus nimetab
komisjoni liikmed kaheaastaseks perioodiks. Komisjon:
1) jälgib autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme
vastavust Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele;
2) analüüsib autoriõigusaktide kohaldamise praktikat;
3) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid autoriõigusaktide täiendamiseks
ja muutmiseks ning ühinemiseks rahvusvaheliste lepingutega;
4) lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate
õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel;
5) täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid.»;
2) täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
« (11) Vaidluse lahendamisel autoriõiguse komisjoni poolt tegutseb komisjon koosseisus, mille sõltumatus ja erapooletus on väljaspool mõistlikku kahtlust. Vajadusel kaasatakse kultuuriministri korraldusega komisjoni tegevusse sõltumatuid eksperte väljastpoolt komisjoni.
(12) Komisjon lahendab vaidluse otsusega, milles teeb pooltele konkreetsed ettepanekud vaidluse lahendamiseks. Otsus antakse kummalegi poolele kätte allkirja vastu. Eeldatakse, et kui kumbki pool ei ole esitanud autoriõiguse komisjoni otsusele kirjalikke vastuväiteid kolme kuu jooksul, arvates otsuse kättesaamisele järgnevast päevast, on nad otsuses esitatud ettepanekud vastu võtnud. Kui pool ei teata kolme kuu jooksul otsusega mittenõustumisest või teatab otsusega nõustumisest ja mõlemal juhul pöördub samas vaidluses kohtu poole, on teisel poolel õigus nõuda sellelt poolelt talle tekitatud varalise ja moraalse kahju hüvitamist.»;
3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Komisjon annab Vabariigi Valitsusele kaks korda aastas ülevaate olukorrast autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavusest Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele ning autoriõigusaktide kohaldamise praktikast, esitades vajaduse korral samas ettepanekuid sellealase tegevuse tõhustamiseks.»
§ 63. Seadust täiendatakse §-ga 871 järgmises sõnastuses:
« § 871. Läbirääkimised ja vaidluste lahendamine ainult kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu teostatavate õiguste puhul
(1) Käesoleva seaduse § 76 2. lõike punktides 3–5 ja 71 sätestatud juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioon ja kasutaja kohustatud astuma läbirääkimistesse ja pidama läbirääkimisi heas usus. Pooled ei tohi vältida läbirääkimistesse astumist ega tohi läbirääkimisi takistada ilma mõjuva põhjuseta.
(2) Pool, kes ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kohustust, on kohustatud teisele poolele hüvitama sellega seonduva kahju.
(3) Kui kollektiivse esindamise organisatsioon ja kasutaja ei ole saavutanud kokkulepet, on ühel või mõlemal poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks vahendaja poole. Vahendajaks võib olla autoriõiguse komisjon (§ 87) või poolte valitud üks või mitu isikut, kelle sõltumatus ja erapooletus on väljaspool mõistlikku kahtlust. Kui pooled ei pöördu autoriõiguse komisjoni poole, kohaldatakse vahendaja otsuse suhtes käesoleva seaduse § 87 lõike 12 sätteid.»
§ 64. Seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:
« § 881. Seaduse mõnede sätete kohaldamine
(1) Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse samuti Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni nende liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14ter.
(2) Käesoleva seaduse autoriõiguse kohta käivaid sätteid kohaldatakse samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu (Marrakeši lepingu) lisa 1C intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu kohaselt Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide kodanike ja seal alaliselt elavate isikute suhtes.
(3) Käesoleva seaduse § 15 kohaldatakse nende Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes, kes garanteerivad Eesti kodanikele või Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele analoogilise kaitse, mis vastab Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artiklile 14ter.
(4) Käesoleva seaduse § 741 ei kohaldata Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriikide suhtes.
(5) Käesoleva seaduse § 67 2. lõike punktide 1–3 ja 7 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodanikud.
(6) Käesoleva seaduse § 70 1. lõike punktide 1 ja 4 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse fonogrammitootjate suhtes, kes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi kodanikud, või juriidiliste isikute suhtes, mille asukoht on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigis.
(7) Käesoleva seaduse § 73 1. lõike punktide 1, 2, 4 ja 5 ning teisi käesoleva seaduse nimetatud paragrahvist tulenevaid sätteid kohaldatakse raadio- ja televisiooniorganisatsioonide suhtes, mille peakorter on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi territooriumil.»
§ 65. Kogu seaduse tekstis asendatakse sõna «kaabelvõrk» sõnaga «kaabellevivõrk» vastavas käändes.
§ 66. Kogu seaduse tekstis asendatakse sõnad «isiklikud mittevaralised õigused» sõnadega «isiklikud õigused» vastavas käändes.
§ 67. Kogu seaduse tekstis asendatakse sõnad «fonogrammi tootja» sõnaga «fonogrammitootja» vastavas käändes.
§ 68. Kogu seaduse tekstis asendatakse sõnad «majandusliku kasu saamise eesmärk» sõnadega «äriline eesmärk» vastavas käändes.
§ 69. Seadust täiendatakse peatükiga XII järgmises sõnastuses:
«XII peatükk
SÄTTED, MIS JÕUSTUVAD ÜHINEMISEL EUROOPA LIIDUGA
§ 90. Andmebaaside kaitse
(1) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või tema loal, lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus kontrollida selle andmebaasi koopia edasimüüki Euroopa Liidus.
(2) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis andmebaasi tegija poolt või tema loal lõpeb käesoleva seaduse § 754 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi tegija õigus kontrollida selle andmebaasi koopia edasimüüki Euroopa Liidus.
(3) Käesoleva seaduse VIII1 peatüki sätteid kohaldatakse samuti juhul, kui:
1) andmebaasi tegijaks või õiguste valdajaks on Euroopa Liidu liikmesriigi
kodanik või Euroopa Liidu territooriumil alaliselt elav isik;
2) andmebaasi tegijaks või õiguste valdajaks on äriühing, mis on asutatud
vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi seadusele ja mille registreeritud
asukoht, juhatus või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidu territooriumil.
Kui äriühingul on Euroopa Liidu territooriumil ainult registreeritud asukoht,
peab sellise äriühingu tegevus olema Euroopa Liidu ühe liikmesriigi majandusega
tõhusalt ja püsivalt seotud.
§ 91. Arvutiprogrammide kaitse
Pärast arvutiprogrammi koopia esmamüüki Euroopa Liidu liikmesriigis autori poolt või tema loal lõpeb käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 2 sätestatud autori õigus arvutiprogrammi koopia levitamisele Euroopa Liidus, välja arvatud õigus programmi või selle koopia rentimisele.
§ 92. Tähtajad
(1) Kui teose päritolumaaks Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni artikli 5 lõike 4 tähenduses on kolmas riik ja teose autor ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kehtib autoriõigus Euroopa Liidus tähtaja jooksul, mille näeb ette päritolumaa seadus, kuid mitte üle käesoleva seaduse § 38 1. lõikes nimetatud tähtaja.
(2) Käesoleva seaduse §-s 74 ettenähtud tähtajad kehtivad ka autoriõigusega kaasnevate õiguste valdajate suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, juhul, kui Euroopa Liidu liikmesriigid tagavad neile kaitse. Nimetatud õigused kehtivad tähtaja jooksul, mille näeb ette selle riigi seadus, mille kodanikuks on õiguste valdaja, kuid mitte üle §-s 74 ettenähtud tähtaja, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Käesoleva seaduse VI peatükis ning §-des 74 ja 757 sätestatud kaitse tähtajad kehtivad kõigi teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kohta, mida kaitstakse vähemalt ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.
§ 93. Autoriõigusega kaasnevad õigused
(1) Käesoleva seaduse § 741 ja peatükki VIII1 kohaldatakse samuti Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja alaliste elanike suhtes ning juriidiliste isikute suhtes, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis.
(2) Vabariigi Valitsus või tema volitusel kultuuriminister informeerib Euroopa Liidu Komisjoni igast kavatsusest kehtestada uusi autoriõigusega kaasnevaid õigusi, nimetades nende kehtestamise peamised põhjused ja kaitse kehtivuse kavandatava tähtaja.
§ 94. Rentimise ja levitamise õigus
Käesoleva seaduse VIII peatükis ettenähtud õigus teose levitamisele lõpeb vaid juhul, kui autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti esimene müük on toimunud Euroopa Liidu territooriumil õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul, välja arvatud õigus teose rentimisele, mis ei lõpe.
§ 95. Satelliidi kaudu üldsusele edastamine
(1) Satelliidi kaudu üldsusele edastamise akt leiab aset ainult selles liikmesriigis, kus programmi sisaldavad signaalid sisestatakse raadio- ja televisiooniorganisatsiooni kontrolli all ja vastutusel katkematusse sideahelasse satelliidi ja satelliidi maajaama vahel.
(2) Kui satelliidi kaudu üldsusele edastamise akt toimub Euroopa Liidu liikmeks
mitteolevas riigis, mis ei paku sellist kaitse taset nagu on sätestatud
käesolevas seaduses, siis:
1) kui programmi sisaldavad signaalid antakse satelliidile edasi Euroopa Liidu
liikmesriigis paiknevast maajaamast, loetakse, et satelliidi kaudu üldsusele
edastamise akt on toimunud selles liikmesriigis ja käesolevas seaduses
sätestatud õigused on realiseeritavad selle isiku vastu, kes juhib seda
maajaama;
2) kui ei kasutata Euroopa Liidu liikmesriigis paiknevat maajaama, kuid liikmesriigis
moodustatud raadio- või televisiooniorganisatsioon on tellinud satelliidi
kaudu üldsusele edastamise akti, siis loetakse, et see akt on toimunud
selles liikmesriigis, milles sellel raadio- või televisiooniorganisatsioonil
on tema põhiline asukoht Euroopa Ühenduses ja käesolevas seaduses sätestatud
õigused on realiseeritavad selle raadio- või televisiooniorganisatsiooni
vastu.
§ 96. Taasedastamine kaabellevi kaudu
Taasedastamine kaabellevi kaudu käesoleva seaduse tähenduses on teisest Euroopa Liidu liikmesriigist edastatud ja üldsusele vastuvõtmiseks ettenähtud tele- või raadioprogrammi samaaegne, muutumatu ja täielik taasedas- tamine traatside või õhu, sealhulgas satelliidi kaudu üldsusele kättesaadava kaabel- või mikrolainesüsteemi vahendusel.
§ 97. Käesoleva peatüki kohaldamine Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (European Free Trade Association – EFTA) riikidele
Käesolevat peatükki kohaldatakse vastavalt Eesti Vabariigi välislepingule Euroopa majanduspiirkonna territooriumil, mis lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele hõlmab Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi.
§ 98. Käesoleva peatüki jõustumine
Käesoleva peatüki sätted jõustuvad eraldi seadusega.»
§ 70. Rakendussäte
Käesoleva seaduse § 13 6. lõige ja § 271 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril.
II. Tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782) § 26 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv «101» arvuga «801».
III. Riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271) §-s 4 tehakse järgmised muudatused:
1) lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) trükitehnilised tööd;»;
2) paragrahvi täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoriõiguse seadusega (RT 1992, 49, 615; RT I 1999, 36, 469) kaitstavate kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste suhtes.»
IV. Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 287 ja 288; RT I 1999, 38, 485; 57, 595, 597 ja 598; 60, 616) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 277 asendatakse sõnad «isiklikud mittevaralised õigused» sõnadega «isiklikud õigused»;
2) paragrahvi 280 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «(piraatkoopia valmistamise)».
§ 71. Tervikteksti avaldamine
Vabariigi Valitsusel korraldada autoriõiguse seaduse tervikteksti avaldamine Riigi Teatajas ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |