1. Asendada Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määruse nr 247 «Lastetoetuste määramise ja maksmise korra kinnitamine» (RT I 1997, 95/96, 1580) pealkirjas, preambulis ja punktis 1 sõna «lastetoetuste» sõnadega «riiklike peretoetuste».
2. Teha Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrusega nr 247 kinnitatud «Lastetoetuste määramise ja maksmise korras» (edaspidi kord) järgmised muudatused:
1) asendada pealkirjas, punktides 36 ja 50 sõna «lastetoetuste» sõnadega «riiklike peretoetuste»;
2) sõnastada punkt 1 järgmiselt:
« 1. Käesolev kord reguleerib riiklike peretoetuste seadusega (RT I 1997, 42,
676; 77, 1309; 1998, 86/87, 1407; 1999, 10, 150; 16, 273; 67, 657; 82,
749) kehtestatud järgmiste riiklike toetuste määramist ja maksmist:
1) lapse sünnitoetus;
2) lapsetoetus;
3) lapsehooldustasu;
4) üksikvanema lapse toetus;
5) ajateenija lapse toetus;
6) lapse koolitoetus;
7) eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus;
8) elluastumistoetus.
Isikule, kellel on õigus saada mitut liiki peretoetust, määratakse ja makstakse need toetused samaaegselt. Seejuures sama lapse kohta ühe toetuse liigi erinevaid alaliike ei määrata ega maksta samaaegselt.»;
3) asendada peatükkide II–V pealkirjades ja punktides 2, 7, 8, 12, 32, 40, 41, 44, 46, 52 ja 58 sõna «lastetoetused» sõnaga «peretoetused» vastavas käändes;
4) sõnastada punkt 9 järgmiselt:
« 9. Kui vanem(ad) ei täida perekonnaseadusest (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538) tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, võib lapse võõrasvanem või kasuvanem taotleda valla- või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse alusel, et talle makstaks toetust tema elukohajärgse pensioniameti kaudu.
Kui vanemliku hoolitsuseta jäänud laps on asunud iseseisvalt elama, võib ta valla- või linnavalitsuse korralduse alusel taotleda, et talle makstaks toetust tema elukohajärgse pensioniameti kaudu.
Pensioniamet teatab sellest lapse vanema(te) elukohajärgsele pensioniametile, kes peatab toetuse maksmise.»;
5) asendada punktis 10 sõnad «ülalpidamistoetust ja täiendavat ülalpidamistoetust» sõnadega «lapsehooldustasu»;
6) sõnastada punkt 18 järgmiselt:
« 18. Lapsehoolduspuhkusel olev isik esitab lapsehooldustasu taotlemiseks täiendavalt tööandja dokumendi, kus on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi.»;
7) tunnistada kehtetuks punkt 19;
8) tunnistada kehtetuks punkti 20 alapunkt 2;
9) sõnastada punkt 27 järgmiselt:
« 27. Lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse, ajateenija lapse toetuse, eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse arvutamise aluseks on toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse määr. Lapsetoetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates.
Lapsehooldustasu arvutamise aluseks on toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsehooldustasu määr. Lapsehooldustasu määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsehooldustasu määra kehtestamise kuupäevast arvates.»;
10) tunnistada kehtetuks punkti 28 teine lause;
11) täiendada korda punktiga 391 järgmises sõnastuses.
« 391. Kui mõlemal vanemal on õigus sama(de)le toetus(t)ele või toetuse alaliikidele, määratakse need toetused ühele vanematest.»;
12) sõnastada punkt 48 järgmiselt:
« 48. Ühele vanemale, kes kasvatab kuni kolmeaastast last, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu alates lapse sünnist.
Isikule, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust, makstakse lapsehooldustasu lapsehoolduspuhkusele lubamise päevast alates. Kui vanemale maksti sama lapse kohta lapsehooldustasu, makstakse vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule lapsehooldustasu vanemale lapsehooldustasu maksmise lõpetamise kuule järgnevast kuust.»;
13) tunnistada kehtetuks punkt 49;
14) täiendada punkti 50 teist lauset pärast sõnu «paragrahvi 9» sõnadega «punkti 1»;
15) sõnastada VI peatüki pealkiri järgmiselt:
«VI. PERETOETUSTE ÜMBERARVUTAMINE, MAKSMISE PEATAMINE, JÄTKAMINE JA LÕPETAMINE»;
16) asendada punkti 60 sulgudes olevad sõnad «ülalpidamistoetuse saaja» sõnadega «vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutava isiku»;
17) tunnistada kehtetuks punkt 61;
18) täiendada korda punktiga 611 järgmises sõnastuses:
« 611. Toetuse maksmise jätkamisel makstakse toetust tagantjärele mitte rohkem kui vastava avalduse esitamisele eelneva kuue kuu eest.»;
19) asendada punktis 63 sõnad «lastetoetuste seaduses (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309)» sõnadega «riiklike peretoetuste seaduses (RT I 1997, 42, 676; 77, 1309; 1998, 86/87, 1407; 1999, 10, 150; 16, 273; 67, 657; 82, 749)»;
20) täiendada korda punktiga 65 järgmises sõnastuses:
« 65. Isikule, kellele maksti kuni 31. detsembrini 1999. a ülalpidamistoetust või täiendavat ülalpidamistoetust ning kellel 1. jaanuaril 2000. a on täidetud riiklike peretoetuste seaduse paragrahvis 7 sätestatud tingimused lapsehooldustasu saamiseks, makstakse lapsehooldustasu riiklike peretoetuste seaduse paragrahvis 7 sätestatud alustel ja suuruses.»;
21) täiendada korda punktiga 66 järgmises sõnastuses:
« 66. Lapsetoetust saavale isikule, kellele ei makstud kuni 31. detsembrini 1999. a ülalpidamistoetust või täiendavat ülalpidamistoetust, kuid kellel 1. jaanuaril 2000. a on täidetud riiklike peretoetuste seaduse paragrahvis 7 sätestatud tingimused lapsehooldustasu saamiseks, makstakse lapsehooldustasu seaduse paragrahvis 7 sätestatud alustel ja suuruses ilma sellekohase avalduseta.».
3. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a.
| Peaminister Mart LAAR |
| Sotsiaalminister Eiki NESTOR |
| Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN |