1. Kinnitada:
1) «Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud koefitsiendid» (juurde lisatud);
2) «Liikluskindlustuse rahvusvaheliste lepingute maksemäärad» (juurde lisatud);
3) «Liikluskindlustuse piirikindlustuslepingute maksemäärad» (juurde lisatud);
4) «Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad» (juurde lisatud);
5) «Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärad» (juurde lisatud);
6) «Liikluskindlustuse tariifide ja maksete arvutamise kord» (juurde lisatud).
7) «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise kord» (juurde lisatud);
8) «Liikluskindlustuse tasandusreservi arvutamise ja kasutamise kord» (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a määrus nr 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» (RT I 1997, 23, 357; 58, 983; 99, 1610; 1998, 52/53, 776; 69, 1142; 111, 1837).

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrus nr 120 «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korra kinnitamine» (RT I 1998, 52/53, 776).

Peaminister Mart LAAR

Rahandusminister Siim KALLAS

Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413

LIIKLUSKINDLUSTUSE TAVA-, KOMPLEKS- JA MÜÜJALEPINGUTE BAASMAKSEMÄÄRAD JA KINDLUSTUSTARIIFIDE LEIDMISEKS VAJALIKUD KOEFITSIENDID

1. Käesolevad liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud koefitsiendid on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 1 alusel. Märkustes esitatud mõisted on rakendatavad ainult käesoleva õigusakti puhul.

2. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad baasmaksemäärad on järgmised:

Tabel 1

Mootorrataste, motorollerite ja nende baasil ehitatud sõidukite baasmaksemäärad ja nende koodid

Tehniline ühik		Ühe kuu baasmaksemäär kroonides
Mootori võimsus (kW) alates	Kood	kood 11
1	001	10
8	008	14
38	038	18

Tabel 2

Sõiduautode baasmaksemäärad ja nende koodid

Tehniline ühik		Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet
Mootori võimsus (kW) alates	Kood	Taksod	Juhita laenuautod ja pikaajalised rendiautod	Muud
		kood 21	kood 23	kood 24
1	001	35	30	25
18	018	45	40	35
26	026	55	50	45
34	034	70	65	50
41	041	80	75	65
45	045	90	85	75
56	056	105	100	85
67	067	120	110	100
86	086	150	135	125
143	143	185	165	155

Märkused:
1. Sõiduauto on sõiduk, milles ei ole üle üheksa istekoha (sh juhi koht). Need on M₁ ja M₁G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 (RTL 1998, 278–286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100) kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusele B «Sõiduki kategooriad».
2. Takso on sõiduk, millega toimub tasuline reisijatevedu.
3. Juhita laenusõiduk on sõiduk, mida laenutatakse lühiajaliselt (alla kuue kuu korraga) tasu eest.
4. Pikaajaline rendisõiduk on sõiduk, mis on antud pikaajalisele (üle kuue kuu korraga) rendile tasu eest.

Tabel 3

Väikeveokite baasmaksemäärad ja nende koodid

Tehniline ühik		Ühe kuu baasmaksemäär kroonides
Kandejõud (kandevõime) kg-des alates	Kood	kood 32
1	001	75
1100	011	95
2100	021	115

Märkus. Väikeveok on veoauto, mille täismass ei ületa 3500 kg (maastikuautodel 2000 kg). Need on N₁ ja N₁G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusele B «Sõiduki kategooriad».

Tabel 4

Veoautode baasmaksemäärad ja nende koodid

Tehniline ühik		Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet
Kandejõud (kandevõime) kg-des alates	Kood	Oma kauba vedu	Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu (oma kaup)	Laenuauto (oma kaup) ja kliendi kauba vedu	Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu (kliendi kaup)
		kood 41	kood 42	kood 44	kood 45
100	001	65	75	85	100
2100	021	75	85	100	120
4100	041	90	110	115	150
6100	061	110	120	135	165
8100	081	140	165	175	185
14 100	141	155	180	200	220

Märkused:
1. Selle tabeli alusel määratakse N₂, N₃, N₂G ja N₃G kategooria veoautode baasmaksemäärad. Sõidukite kategooriad on määratud teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusega B «Sõiduki kategooriad».
2. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude veoste tasuta vedu.
3. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude veoste tasuline vedu.
4. Ohtlikuks veoseks on ADR lepingu («Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe») marginaalidega 10282 või 11282 märgitud veos.

Tabel 5

Vedukautode (koos poolhaagisega) baasmaksemäärad ja nende koodid

Tehniline ühik		Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet
Mootori võimsus (kW) alates	Kood	Oma kauba vedu	Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu (oma kaup)	Kliendi kauba vedu	Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu (kliendi kaup)
		kood 51	kood 52	kood 53	kood 54
1	001	40	50	60	75
60	060	60	90	120	150
111	111	100	135	170	210
181	181	150	200	250	300

Märkused:
1. Selle tabeli alusel määratakse N₂, N₃, N₂G ja N₃G kategooria vedukautode (sadulvedukite) baasmaksemäärad. Sõidukite kategooriad on määratud teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusega B «Sõiduki kategooriad».
2. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude veoste tasuta vedu.
3. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude veoste tasuline vedu.
4. Ohtlikuks veoseks on ADR lepingu («Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe») marginaalidega 10282 või 11282 märgitud veos.

Tabel 6

Traktorite ja muude registreeritud eriotstarbeliste liikurmasinate baasmaksemäärad ja nende koodid

Tehniline ühik		Ühe kuu baasmaksemäär kroonides
Mootori võimsus (kW) alates	Kood	kood 61
1	001	5
19	019	10
34	034	15
56	056	20
142	142	30
276	276	40

Tabel 7

Haagiste (välja arvatud poolhaagised) baasmaksemäärad ja nende koodid

Tehniline ühik		Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet
Kandejõud (kandevõime) kg-des alates	Kood	Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu	Muud
		kood 71	kood 72
100	001	10	5
1100	011	16	10
3100	031	22	15
10 100	101	30	20

Märkus. Bussirongide haagiste baasmaksemäärad määratakse busside baasmaksemäärade (kood 81) alusel.

Tabel 8

Busside, trollide ja trammide baasmaksemäärad ning nende koodid

Tehniline ühik		Ühe kuu baasmaksemäär kroonides
Kohtade arv alates	Kood	Buss	Troll	Tramm
		kood 81	kood 83	kood 85
10	010	100	75	50
18	018	120	90	60
40	040	170	128	85
60	060	220	165	110
70	070	250	188	125
100	100	300	225	150

Märkused:
1. Buss, troll ja tramm on sõiduk, mis on mõeldud reisijate veoks. Need on M₂, M₃, M₂G ja M₃G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusele B «Sõiduki kategooriad».
2. Busside, trollide ja trammide kohtade arv on iste- ja seisukohtade summa vastavalt sõiduki tehnilistele dokumentidele.
3. Üle üheksa sõitjakohaga bussi, trolli või trammi kerega sõidukid, mis kohandatud muuks otstarbeks kui reisijate veoks, on sihtotstarbelised veoautod ja nende baasmaksemäärad määratakse tabeli 4 alusel.

3. Müüjalepingute sõlmimisel rakendatavad baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud liikluskahjude statistika koefitsiendid (kahjustatistika koefitsiendid) on järgmised:

Tabel 9

Kood	Sõiduki liik	Ühe kuu baasmaksemäär kroonides	Kahjustatistika koefitsiendid
1	Mootorrattad ja motorollerid	14	1,07
2	Sõiduautod	85	2,12
3	Väikeveokid	95	2,05
4	Veoautod	130	1,62
5	Vedukautod koos poolhaagistega	135	3,26
6	Traktorid	20	1,5
7	Haagised (v.a poolhaagised)	16	0,63
8	Bussid, trammid ja trollid	145	1,38

4. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad kindlustustariifide leidmiseks vajalikud liikluskahjude statistika koefitsiendid (kahjustatistika koefitsiendid) on järgmised:

Tabel 10

Kahjustatistika koefitsiendid

			Sõiduki arveloleku koht
Piirkonna number			1	2	3	4	5
Sõiduki liik	Sõiduki kasutamise otstarbe kood	Tehnilise ühiku kood	Tallinn, Harjumaa	Tartu, Pärnu	Saaremaa, Läänemaa, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa, Pärnumaa, Viljandimaa	Võrumaa, Narva, Tartumaa, Valgamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa	Põlvamaa, Jõgevamaa, Hiiumaa, Sillamäe
Mootorrattad, motorollerid ja nende baasil ehitatud sõidukid	11	001	1,07	0,81	0,56	0,48	0,27
	11	008	1,11	0,84	0,59	0,5	0,28
	11	038	1,9	1,44	1	0,85	0,48
Sõiduautod	24	001	4	3,03	2,11	1,79	1,02
	24	018	3,19	2,41	1,68	1,43	0,81
	24	026	3,23	2,44	1,7	1,44	0,82
	24	034	3,48	2,63	1,83	1,55	0,89
	24	041	3,11	2,35	1,64	1,39	0,79
	24	045	2,27	1,72	1,2	1,01	0,58
	24	056	2,34	1,77	1,23	1,05	0,6
	24	067	2,49	1,89	1,31	1,11	0,63
	24	086	2,52	1,91	1,33	1,13	0,64
	24	143	2,19	1,65	1,15	0,98	0,56
Sõiduautod (taksod)	21	001	3,53	2,67	1,86	1,58	0,9
	21	018	3,49	2,64	1,84	1,56	0,89
	21	026	5,25	3,97	2,77	2,35	1,34
	21	034	5,97	4,51	3,14	2,67	1,52
	21	041	6,83	5,17	3,6	3,05	1,74
	21	045	6,69	5,07	3,53	2,99	1,71
	21	056	6,49	4,91	3,42	2,9	1,65
	21	067	5,97	4,51	3,14	2,67	1,52
	21	086	4,88	3,69	2,57	2,18	1,24
	21	143	4	3,03	2,11	1,79	1,02
Sõiduautod (juhita laenuautod, pikaajalised rendiautod)	23	001	3,33	2,52	1,76	1,49	0,85
	23	018	2,79	2,11	1,47	1,25	0,71
	23	026	2,91	2,2	1,53	1,3	0,74
	23	034	2,67	2,02	1,41	1,19	0,68
	23	041	2,69	2,04	1,42	1,2	0,69
	23	045	2	1,52	1,06	0,9	0,51
	23	056	1,99	1,51	1,05	0,89	0,51
	23	067	2,27	1,71	1,19	1,01	0,58
	23	086	2,34	1,77	1,23	1,04	0,59
	23	143	2,05	1,55	1,08	0,92	0,52
Väikeveokid	32	001	2,24	1,7	1,18	1	0,57
	32	011	3,66	2,77	1,93	1,64	0,93
	32	021	1,94	1,47	1,02	0,87	0,49
Veoautod (oma kauba vedu)	41	001	1,51	1,14	0,8	0,68	0,39
	41	021	1,95	1,47	1,03	0,87	0,5
	41	041	3,17	2,4	1,67	1,42	0,81
	41	061	2,87	2,17	1,51	1,28	0,73
	41	081	2,74	2,07	1,44	1,22	0,7
	41	141	2,72	2,06	1,43	1,22	0,69
Veoautod (vedelkütte ja ohtlike veoste vedu – oma kaup)	42	001	1,44	1,09	0,76	0,64	0,37
	42	021	1,91	1,44	1	0,85	0,49
	42	041	2,91	2,2	1,53	1,3	0,74
	42	061	2,97	2,25	1,56	1,33	0,76
	42	081	2,65	2	1,39	1,18	0,67
	42	141	2,7	2,04	1,42	1,2	0,69
Veoautod (laenuauto – oma kaup; kliendi kauba vedu)	44	001	1,21	0,92	0,64	0,54	0,31
	44	021	1,55	1,17	0,82	0,69	0,39
	44	041	2,66	2,01	1,4	1,19	0,68
	44	061	2,52	1,91	1,33	1,13	0,64
	44	081	2,39	1,8	1,26	1,07	0,61
	44	141	2,32	1,76	1,22	1,04	0,59
Veoautod (kliendi vedelkütte ja ohtlike veoste vedu)	45	001	1,14	0,86	0,6	0,51	0,29
	45	021	1,43	1,08	0,75	0,64	0,36
	45	041	2,28	1,73	1,2	1,02	0,58
	45	061	2,33	1,76	1,23	1,04	0,59
	45	081	2,57	1,95	1,35	1,15	0,66
	45	141	2,43	1,84	1,28	1,08	0,62
Vedukautod (oma kauba vedu)	51	001	5,14	3,89	2,71	2,3	1,31
	51	060	5,66	4,29	2,98	2,53	1,44
	51	111	4,89	3,7	2,58	2,19	1,25
	51	181	3,82	2,89	2,01	1,71	0,97
Vedukautod (vedelkütte ja ohtlike veoste vedu – oma kaup)	52	001	5,14	3,89	2,71	2,3	1,31
	52	060	4,72	3,57	2,49	2,11	1,2
	52	111	4,53	3,43	2,39	2,02	1,15
	52	181	3,58	2,71	1,89	1,6	0,91
Vedukautod (kliendi kauba vedu)	53	001	3,94	2,98	2,08	1,76	1
Vedukautod (kliendi vedelkütte ja ohtlike veoste vedu)	54	001	3,78	2,86	1,99	1,69	0,96
	54	060	3,13	2,37	1,65	1,4	0,8
	54	111	3,22	2,43	1,69	1,44	0,82
	54	181	2,64	2	1,39	1,18	0,67
Traktorid	61	001	3,9	2,95	2,06	1,74	0,99
	61	019	2,96	2,24	1,56	1,32	0,75
	61	034	2,24	1,7	1,18	1	0,57
	61	056	1,91	1,45	1,01	0,85	0,49
	61	142	1,48	1,12	0,78	0,66	0,38
	61	276	1,97	1,49	1,04	0,88	0,5
Haagised	72	001	0,69	0,52	0,36	0,31	0,18
	72	011	0,77	0,58	0,41	0,34	0,2
	72	031	0,95	0,72	0,5	0,42	0,24
	72	101	1,03	0,78	0,54	0,46	0,26
Haagised (vedelkütte ja ohtlike veoste vedu)	71	001	1,13	0,86	0,6	0,51	0,29
	71	011	1,27	0,96	0,67	0,57	0,32
	71	031	1,56	1,18	0,82	0,7	0,4
	71	101	1,7	1,29	0,9	0,76	0,43
Bussid	81	010	1,39	1,05	0,73	0,62	0,35
	81	018	1,79	1,35	0,94	0,8	0,46
	81	040	1,87	1,41	0,98	0,84	0,48
	81	060	1,53	1,15	0,8	0,68	0,39
	81	070	1,36	1,03	0,72	0,61	0,35
	81	100	0,93	0,71	0,49	0,42	0,24
Trollid	83	010	0,9	–	–	–	–
	83	018	1,16	–	–	–	–
	83	040	1,22	–	–	–	–
	83	060	0,99	–	–	–	–
	83	070	0,88	–	–	–	–
	83	100	0,77	–	–	–	–
Trammid	85	010	0,83	–	–	–	–
	85	018	1,07	–	–	–	–
	85	040	1,12	–	–	–	–
	85	060	0,92	–	–	–	–
	85	070	0,82	–	–	–	–
	85	100	0,7	–	–	–	–

Märkus. Sõiduki kasutusala koodid on toodud tabelites 1–8.

5. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad, kindlustustariifide leidmiseks vajalikud lisa- ja soodustuskoefitsiendid on järgmised:

Tabel 11

Soodustuskoefitsiendid

Koefitsiendi number	Koefitsiendi rakendamise tingimus	Koefitsiendi väärtus tavalepingu sõlmimisel	Koefitsiendi väärtus komplekslepingu sõlmimisel
1	Sõiduki omanik on invaliid	0,6	1,0
2	Sõiduki omanik on talunik ja leping sõlmitakse veoauto suhtes	0,6	1,0

Tabel 12

Lisakoefitsiendid

Koefitsiendi number	Koefitsiendi rakendamise tingimus	Koefitsiendi väärtus tavalepingu sõlmimisel	Koefitsiendi väärtus komplekslepingu sõlmimisel
	Sõiduk, mille kohta sõlmitakse leping, on
1	– alarmsõiduk	1,5	1,5
2	– õppesõiduk	1,2	1,2
5	– surnuveosõiduk	0,8	0,8
6	Leping sõlmitakse registreeritud põllumajandushaagiste kohta	0,5	0,5

Märkus. Alarm-, õppe- ja surnuveosõiduki baasmaksemäärad ja kahjustatistika koefitsiendid leitakse vastavalt sõidukile, mille baasil need on ehitatud.

Rahandusminister Siim KALLAS

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413

LIIKLUSKINDLUSTUSE RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTE MAKSEMÄÄRAD

1. Käesolevad liikluskindlustuse rahvusvaheliste lepingute (rohelise kaardi) maksemäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 42 lõike 3 alusel.

2. Eesti Vabariigi vastavatesse registritesse kantud sõidukite kohta sõlmitavate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute maksemäärade korral:
1) võetakse rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu sõlmimisel Eesti Vabariigi registritesse kantud sõidukite puhul aluseks liikluskindlustuslepingu kestusele ja sõiduki liigile vastav maksemäär tabelist 1;

Tabel 1

Eesti Vabariigi registritesse kantud sõidukite suhtes sõlmitavate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute maksemäärad (kroonides)

Kood	Sõiduki liik	Maksemäär, kui lepingu kestus on 1 kuni 15 päeva	Maksemäär, kui lepingu kestus on 16 päeva kuni 1 kuu	Maksemäär iga järgmise kuu eest	Maksemäära maksimaalne summa ühe lepingu eest
A	Sõiduauto	860	1320	860	9685
B	Mootorratas	280	370	280	2455
C	Veoauto või traktor	1055	1620	1055	12 935
E	Buss	1580	2430	1580	18 685
F	Haagis (v.a poolhaagis)	320	425	320	1295

2) korrutatakse kindlustusmakse arvutamisel maksemäära sõiduki omaniku riskikoefitsiendiga. Sõiduki omaniku riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient leitakse «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korra» alusel;
3) lahutatakse rahvusvahelise lepingu makse summast tavalepingu makse summa lepingute kattuva perioodi eest, kui sõiduki omanik sõlmib rahvusvahelise lepingu sama kindlustusandjaga, kellega tal on kehtiv tavaleping sama sõiduki kohta;
4) arvestatakse maksemäärade arvutamisel ainult ühte kindlustusperioodi ning liikluskindlustuslepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamisena või jätkamisena.

Rahandusminister Siim KALLAS

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413

LIIKLUSKINDLUSTUSE PIIRIKINDLUSTUSLEPINGUTE MAKSEMÄÄRAD

1. Käesolevad liikluskindlustuse piirikindlustuslepingute maksemäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 42 lõike 3 alusel.

2. Piirikindlustuslepingu kindlustusmakse sõidukile (välja arvatud käesolevate maksemäärade punktides 2, 3 ja 4 sätestatud juhud) leitakse olenevalt sõlmitava kindlustuslepingu kestusest ja sõiduki liigist tabeli 1 veergudest 3, 4 või 5 ja haagisele tabelist 2.

Tabel 1

Piirikindlustuslepingute maksemäärad (kroonides)

Kood	Sõiduki liik	Maksemäär, kui lepingu pikkus on 1 kuni 15 päeva	Maksemäär, kui lepingu pikkus on 16 päeva kuni 1 kuu	Maksemäär iga järgmise kuu eest	Maksemäär Luhamaa–Murati teelõigul või teisal- datava numbrimärgi kasutamisel kuni kaheks päevaks
1	2	3	4	5	6
A	Sõiduauto	150	250	150	25
B	Mootorratas, traktor	60	100	60	10
C	Veoauto	180	300	180	30
E	Buss	270	450	270	45

Tabel 2

Haagiste (v.a poolhaagiste) maksemäärad (kroonides)

Kood	Sõiduki liik	Maksemäär, kui lepingu pikkus on 1 kuni 15 päeva	Maksemäär, kui lepingu pikkus on 16 päeva kuni 1 kuu	Maksemäär iga järgmise kuu eest
1	2	3	4	5
AF	Sõiduauto haagis	45	75	45
BF	Mootorratta ja traktori haagis	15	25	15
CF	Veoauto haagis	60	100	60
EF	Bussi haagis	90	150	90

3. Eesti Vabariigi registrisse kantud sõiduki või tema haagise kindlustusmakse arvutatakse esimese 15 päeva eest olenevalt sõiduki liigist piirikindlustuslepingu maksemäärade (tabeli 1 veerg 3 või tabeli 2 veerg 3) alusel. Ülejäänud kindlustusperioodi kindlustusmakse arvutatakse liikluskindlustuse tavalepingu maksete arvutamise korra ja maksemäärade järgi.

4. 24-tunnine kuni kahepäevane kindlustusleping jõustub lepingu sõlmimise hetkest ja lõpeb järgmisel päeval kell 24.00 ja see sõlmitakse Luhamaa–Murati teelõigu läbimiseks või teisaldatavat registreerimismärki omava sõiduki kasutamisel teede- ja sideministri poolt kehtestatud korras. Sellise kindlustuslepingu maksemäärad leitakse olenevalt sõiduki liigist tabeli 1 veerust 6. Haagise kindlustusmakse on arvestatud seda vedava sõiduki kindlustusmakse hulka.

Märkus. Teisaldatava registreerimismärgi kasutamise registreerimist selle registreerimismärgi kasutamise žurnaalis loetakse sõiduki registreerimiseks liikluskindlustuse seaduse mõttes ja kindlustusandjal on õigus kasutada selle žurnaali andmeid.

5. Sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Valka linn ja mis ületavad piiri Valga piiripunktides, ja sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Ivangorodi linn ja mis ületavad piiri Narva piiripunktides, ning sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Petseri rajoon ja mille omanik on Eesti Vabariigi kodanik, leitakse piirikindlustuslepingute sõlmimisel maksemäär tabelist 3.

Tabel 3

Piirikindlustuse maksemäärad eripiirkondades (kroonides)

Kood	Sõiduki liik	Maksemäär
		kuni 1 kuu eest	Iga järgmise kuu eest
A	Sõiduauto	240	240
B	Mootorratas, traktor	75	75
C	Veoauto	275	275
E	Buss	260	260
AF, BF, CF, EF	Haagised (v.a poolhaagised)	70	70

6. Maksemäärade arvutamisel arvestatakse ainult sõlmitava piirikindlustuslepingu kestust. Piirikindlustuslepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamisena või jätkamisena.

Rahandusminister Siim KALLAS

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413

LIIKLUSKINDLUSTUSE KAHJUHÜVITISTE PIIRMÄÄRAD

1. Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 32 lõike 3 alusel ja need määravad vastavat liiki liikluskahju hüvitamise piirangu ühele kannatanule ühe kindlustusjuhtumi kohta (hüvitise piirsumma).

2. Kõik liikluskindlustuslepingute kindlustusandjad on kohustatud rakendama hüvitise piirsummat Eesti Vabariigis toimunud liiklusõnnetustest põhjustatud liikluskahjude hüvitamisel, välja arvatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvis 3 sätestatud juhud. Hüvitise piirsummat rakendatakse liikluskindlustuse lepingu liigist ja sõlmimise kohast sõltumata.

3. Kui liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel liikluskahju, mis tekkis välisriigis (kus leping kehtis) toimunud kindlustusjuhtumis, rakendatakse hüvitamisel selles riigis kehtivaid liikluskahju hüvitamise piiranguid.

4. Eesti Liikluskindlustuse Fond on kohustatud rakendama liikluskahjude piirsummat liikluskahju hüvitamisel teise riigi kindlustusandja poolt sõlmitud, Eesti Vabariigis kehtiva rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel. Üle Eesti Vabariigi kehtestatud piirsumma võib liikluskahju hüvitada vaid teise riigi kindlustusandja igakordse kirjaliku taotluse alusel.

5. Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirsummad ühe kannatanu kohta ühes kindlustusjuhtumis (liiklusõnnetuses) kahjuliikide lõikes on:
1) isikukahju korral (liikluskindlustuse seaduse paragrahvides 20–23 sätestatud kahjud) kogusummas 4 500 000 krooni;
2) varakahju korral (liikluskindlustuse seaduse paragrahvides 24–26 sätestatud kahjude korral, arvestades liikluskindlustuse seaduse paragrahvis 27 toodud piiranguid) kogusummas 1 200 000 krooni.

6. Käesolevate piirmäärade punkti 5 alapunktides 1 ja 2 toodud piirsummasid ei liideta. Kui kannatanule on tekitatud nii isiku- kui ka varakahju, rakendatakse mõlema kahjuliigi kohta eraldi vastavat piirsummat.

7. Liikluskindlustuse kahjuhüvitis arvutatakse (vastavat piirmäära rakendatakse), lähtudes liikluskahju tekkimise päeval kehtinud piirmäärast.

Rahandusminister Siim KALLAS

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413

LIIKLUSKINDLUSTUSE KAHJUKÄSITLUSKULUDE PIIRMÄÄRAD

1. Käesolevad piirmäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 4 alusel. Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärad määravad ühe kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) käsitlemiseks tehtavate kulutuste suuruse sõltuvalt hüvitise summa suurusest.

2. Kõik liikluskindlustuse kindlustusandjad on kohustatud rakendama kahjukäsitluskulude piirmäära Eesti Vabariigis toimunud liiklusõnnetustest põhjustatud liikluskahjude hüvitamisel, välja arvatud juhul, kui liikluskahju tekitanul kehtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel rahvusvaheline liikluskindlustusleping.

3. Kui liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel liikluskahju, mis tekkis välisriigis toimunud kindlustusjuhtumis, on kindlustusandja kohustatud tunnustama rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud kahjukäsitluskulude arvutamise eeskirju.

4. Liikluskahju käsitleja on kohustatud rakendama rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud kahjukäsitluskulude arvutamise eeskirju liikluskahjude käsitlemisel rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel teiste riikide kindlustusandjate poolt sõlmitud Eestis kehtivate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute (rohelise kaardi) korral.

5. Kahjukäsitluskulude koosseisu kuuluvad kindlustusandja poolt liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingute kulud.

6. Liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingutena käsitletakse järgmisi toiminguid: liikluskahju teate vastuvõtmine, liiklusõnnetusega seotud sõidukite ülevaatus ja sõidukite juhtidelt seletuskirja võtmine, liiklusõnnetuse toimumise koha ülevaatus, liiklusõnnetuse registreerimine, juhtumi asjaolude analüüsimine, kindlustusjuhtumi toimumise tuvastamine, liikluskahju suuruse hindamine, liikluskahju hüvitamise viisi ja koha kokkuleppimine kannatanuga, liikluskahju hüvitamise korraldamine, vaidluste lahendamine, liikluskahjude registri pidamine, rahuldamata nõuete eraldiste suuruse hindamine ja vastava registri pidamine, statistilise aruandluse koostamine ja andmete esitamine Liikluskindlustuse Fondile (liikluskindlustuse andmebaasile).

7. Liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingute tegemise kuludena käsitletakse järgmisi käesolevate piirmäärade punktis 6 nimetatud toimingute kulusid: töötajate palgakulu (koosseisuliste ja mittekoosseisuliste töötajate töötasu koos riigimaksudega); lähetus- ja transpordikulu; muud kulud, mis on otseselt seotud liikluskahjude käsitlemisega tegelevatele töötajatele vajalike töötingimuste tagamisega; ekspertide ja õigusabi kasutamisega seotud kulutused, liikluskahju hüvitamisel pangaoperatsioonide teostamiseks tehtud kulutused; liikluskahju hüvitaja üldkulud tema poolt määratud suuruses. Regressinõuetega seotud kulutused ei kuulu käsitluskulude hulka.

8. Liikluskahju käsitlemine liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 28 lõikes 4 sätestatud ulatuses, s.o liiklusõnnetuse toimumise teate vastuvõtmine ja edastamine on kindlustusandja ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohustus. Nende kahjukäsitluskulude piirmäär on 0.

9. Kindlustusandja kahjukäsitluskulude piirmäär on 15 protsenti hüvitatud liikluskahjude hüvitiste summast. Ühe õnnetusjuhtumi puhul, sõltumata sellest, kas kahju hüvitati või ei, on see mitte vähem kui 400 krooni ja mitte rohkem kui 12 500 krooni.

Rahandusminister Siim KALLAS

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413

LIIKLUSKINDLUSTUSE TARIIFIDE JA MAKSETE ARVUTAMISE KORD

1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 ja paragrahvi 40 lõike 5 alusel. Käesolev kord ei sätesta liikluskindlustuse piirikindlustuslepingu ja rahvusvahelise lepingu maksete arvutamise korda.

2. Kindlustustariif on kindlustusmakse arvestuslik alus ühe kuu kohta, mis sõltuvalt sõiduki arveloleku kohast arvutatakse sõiduki baasmaksemäära ja liikluskindlustuse statistikal põhinevate koefitsientide alusel.

3. Liikluskindlustuse kindlustustariifi arvutab kindlustusandja käesolevaga sätestatud korra ja kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete alusel. Enne kindlustustariifi arvutamist kontrollib kindlustusandja kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete õigsust.

4. Liikluskindlustuse tavalepingu kindlustustariifi ja kindlustusmakse summa saamiseks:
1) leitakse baasmaksemäärade tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 2, tabelid 1–8) sõiduki liigile ja kasutamise otstarbele ning tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) vastav baasmaksemäära suurus kroonides;
2) leitakse kahjustatistika koefitsientide tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 4, tabel 10) sõiduki liigile, kasutamise otstarbele, tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) ja sõiduki arveloleku kohale vastav koefitsient;
3) leitakse lisa- ja soodustuskoefitsientide korrutis («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 5, tabelid 11 ja 12). Kui lisa- või soodustuskoefitsiente ei rakendata, loetakse need võrdseks ühega;
4) arvutatakse kindlustustariif T, korrutades käesoleva punkti alapunktides 1, 2, 3 ja 4 leitud suurusi, ehk kasutatakse valemit:

T = bm × k_kst × k_l × k_s , kus

bm on baasmaksemäär,

k_kst on kahjustatistika koefitsient,

k_l on lisakoefitsientide korrutis,

k_s on soodustuskoefitsientide korrutis;
5) arvutatakse kindlustusvõtja riskikoefitsient vastavalt «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korras» sätestatule;
6) arvutatakse kindlustusperioodi pikkus kuudes:
· kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus on võrdne täiskuude arvuga, on kindlustusperioodi pikkuseks täiskuude arv;
· kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus ei ole võrdne täiskuude arvuga, jagatakse ajavahemiku mittetäiskuu pikkuse osa kindlustuspäevade arv kolmekümnega, arvestades tulemusest kolme komajärgset kohta, ning liidetakse täiskuude arvuga;
7) arvutatakse kindlustusmakse summa m:

m = T × k_r × p, kus

k_r on riskikoefitsient,

p on kindlustusperioodi pikkus kuudes.

Tasumisele kuulub täiskrooniks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks.

5. Liikluskindlustuse komplekslepingu kindlustustariifi ja kindlustusmakse summa saamiseks:
1) leitakse iga sõiduki (mille suhtes sõlmitakse kompleksleping) liigile vastav baasmaksemäärade tabel («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 2, tabelid 1–8) ja sellest sõiduki kasutamise otstarbele ja tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) vastav baasmaksemäära suurus kroonides;
2) leitakse kahjustatistika koefitsientide tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 4, tabel 10) iga sõiduki (mille kohta sõlmitakse kompleksleping) liigile, kasutamise otstarbele, tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) ja sõiduki arveloleku kohale vastav koefitsient;
3) leitakse igale sõidukile, mille kohta sõlmitakse kompleksleping, lisa- ja soodustuskoefitsientide («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 5) korrutis. Kui lisa- või soodustuskoefitsiente ei rakendata, loetakse need võrdseks ühega;
4) arvutatakse iga sõiduki jaoks kindlustustariif T. Selleks korrutatakse eraldi iga sõiduki jaoks käesoleva punkti alapunktide 1, 2 ja 3 alusel leitud suurused ehk kasutatakse valemit:

T = bm × k_kst × k_l × k_s, kus

bm on baasmaksemäär,

k_kst on kahjustatistika koefitsient,

k_l on lisakoefitsientide korrutis,

k_s on soodustuskoefitsientide korrutis;
5) arvutatakse kindlustusvõtja riskikoefitsient vastavalt «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korras» sätestatule;
6) arvutatakse kindlustusperioodi pikkus kuudes:
· kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus on võrdne täiskuude arvuga, on kindlustusperioodi pikkuseks täiskuude arv;
· kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus ei ole võrdne täiskuude arvuga, jagatakse mittetäiskuu pikkuse osa kindlustuspäevade arv kolmekümnega, arvestades tulemusest kolme komajärgset kohta ning liidetakse see täiskuude arvuga;
7) korrutatakse iga sõiduki jaoks leitud kindlustustariif kindlustusvõtja riskikoefitsiendiga sama sõiduki suhtes ja leitakse neist suurim. Saadud tulemus korrutatakse kindlustusperioodi pikkusega kuudes. Tulemus on kindlustusmakse summa m, mille leidmiseks võib kasutada valemit:

]]>

k_r on riskikoefitsient iga sõiduki suhtes,

p on kindlustusperioodi pikkus kuudes.

Tasumisele kuulub täiskrooniks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks.

6. Müüjalepingu kindlustustariifiks on sõiduki liigist sõltuva baasmaksemäära ja vastava kahjustatistika koefitsiendi korrutis («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 3, tabel 9).

Kindlustusmakse summa saamiseks korrutatakse kindlustustariif kindlustusperioodi pikkusega kuudes. Tasumisele kuulub täiskrooniks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks.

7. Teenustasu suuruse määramisel peab kindlustusandja arvestama, et teenustasu katab kõik lepingu tehnilisest vormistamisest tekkinud otsesed ning kaudsed kulud, välja arvatud kindlustusjuhtumi käsitlemise kulud. Teenustasu piirmäär ühe lepingu kohta on 225 krooni.

Rahandusminister Siim KALLAS

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413

LIIKLUSKINDLUSTUSE KINDLUSTUSVÕTJA RISKIGRUPI JA SELLELE VASTAVA RISKIKOEFITSIENDI ARVESTAMISE KORD

1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 alusel.

2. Kindlustusvõtja riskigrupp leitakse iga tema omandis oleva sõiduki suhtes eraldi. Kindlustusvõtja riskigrupiks on 040, 050, 060, 070, 080, 100, 120, 150, 180, 210, 250 või 300. Kindlustusvõtja riskigrupp on tema omandis oleva sõiduki suhtes seda väiksem, mida vähemohtlik on tema sõiduk teeliikluses.

3. Kindlustusvõtja riskigrupi leidmisel tema omandis oleva sõiduki suhtes võetakse aluseks tema riskigrupp eelmisel kalendriaastal selle sõiduki suhtes.

4. Esmakordne kindlustusvõtja on isik, kelle nimel ei ole eelmise kuue aasta jooksul sõlmitud ühtegi liikluskindlustuslepingut (edaspidi leping) ühegi tema omandis olnud sõiduki suhtes. Esmakordse kindlustusvõtja riskigrupp on 120, v.a juhtudel:
1) kui kindlustusvõtja tõendab, et ta on tegutsenud kutselise autojuhina viimased kaks aastat, mille jooksul talle ei ole määratud halduskaristust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvide 96, 98 ja 109 kohaselt ning mille jooksul ta ei ole põhjustanud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid. Sellisel juhul on esmakordse füüsilisest isikust kindlustusvõtja riskigrupp 100;
2) kui kindlustusvõtja tõendab, et ta on tegutsenud kutselise autojuhina viimased neli aastat, mille jooksul talle ei ole määratud halduskaristust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvide 96, 98 ja 109 kohaselt ning mille jooksul ta ei ole põhjustanud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid. Sellisel juhul on esmakordse füüsilisest isikust kindlustusvõtja riskigrupp 080.

5. Kindlustusandja leiab kindlustusvõtjale tema omandis oleva sõiduki suhtes riskigrupi kalendriaastaks. Kindlustusandja rakendab seda riskigruppi ainult nende tava-, kompleks- ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel, mille kindlustusperiood algab sama kalendriaasta jooksul. Nimetatud kalendriaastal algavaid lepinguid sõlmib kindlustusandja mitte varem kui alates sellele kalendriaastale eelneva aasta 1. detsembrist. Riskigrupp leitakse Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi andmete või nendega identsete andmete alusel. Arvesse võetakse kindlustusvõtja selle sõiduki suhtes sõlmitud lepingu(te) kehtimise aeg ajavahemikus üle-eelmise aasta 1. oktoobrist kuni eelneva aasta 30. septembrini ning kindlustusvõtja selle sõidukiga põhjustatud ja hüvitamisele kuuluvad liikluskahjud samas ajavahemikus.

6. Kindlustusvõtja riskigrupi leidmisel kalendriaastaks tema omandis oleva sõiduki suhtes:
1) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses vähemohtlikuks ja tema riskigruppi selle sõiduki suhtes alandatakse vastavalt tabelile 1, kui käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtisid selle sõiduki kohta lepingud kuus või enam kuud (vähemalt 182 päeva) ja kindlustusvõtja selle sõidukiga ei põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis);
2) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses sama ohtlikuks, kui eelnenud perioodil ja tema riskigrupp selle sõiduki suhtes säilitatakse, kui käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtisid selle sõiduki kohta lepingud vähem kui kuus kuud (vähem kui 182 päeva) ja kindlustusvõtja selle sõidukiga ei põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis);
3) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses enamohtlikuks ja tema riskigruppi selle sõiduki suhtes suurendatakse vastavalt tabelile 1, kui kindlustusvõtja selle sõidukiga on põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis).

Tabel 1

Kindlustusvõtja riskigrupp kalendriaastaks

Riskigrupp eelmisel kalendriaastal	Kui kindlustusvõtja riskigruppi alandatakse	Kui kindlustusvõtja riskigruppi suurendatakse ja tema sõidukiga põhjustatud hüvitamisele kuuluvate liikluskahjude arv on
		1	2	3	4 ja enam
040	040	060	080	120	210
050	040	080	100	150	210
060	050	080	120	180	250
070	060	100	150	210	250
080	070	100	150	210	250
100	080	120	180	250	300
120	100	150	210	250	300
150	120	180	210	300	300
180	150	210	250	300	300
210	180	250	300	300	300
250	210	300	300	300	300
300	250	300	300	300	300

7. Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida lepingut sõiduki suhtes, mille kohta ei ole kindlustusvõtja nimel varem sõlmitud ühtegi lepingut, leitakse kindlustusvõtjale riskigrupp selle sõiduki suhtes tabelist 2:

Tabel 2

Kindlustusvõtja riskigrupp uue sõiduki suhtes

Riskigrupi kood	040	050	060	070	080	100	120	150	180	210	250	300
R on suurem kui	0	45	55	65	75	90	110	135	165	195	230	275
R on väiksem või võrdne kui	45	55	65	75	90	110	135	165	195	230	275

kus

]]>

ja

R on riskigrupp;

R_i on i-ndal poliisil olev riskigrupp;

KP_i on i-nda poliisi kehtivuspäevade arv;

i-ga võetakse arvesse kõik need kindlustusvõtja poliisid, mis on kehtivad või kehtinud jooksval kalendriaastal.

Kui jooksva aasta kindlustusvõtja poliiside alusel leitud R=0, leitakse R eelmisel aastal kehtinud poliiside alusel. Kui ka siis on R=0, leitakse R üle-eelmisel aastal kehtinud poliiside alusel. Kui R on ikkagi 0, võetakse R=120.

Kindlustusandjad on kohustatud tagama, et sõidukite registreerimise punktides oleksid andmed kindlustusvõtja riskigrupi leidmiseks tema omandisse registreeritava sõiduki suhtes.

8. Sõiduki kasutamisel rendilepingu (kasutus- või kapitalirent) alusel leitakse riskigrupp rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkusest lähtudes, arvestades liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 40 lõikes 3¹ sätestatud tingimusi.

Kui kindlustusvõtjale ei ole varem leitud riskigruppi selle sõiduki suhtes sama rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkusest lähtudes, leitakse kindlustusvõtjale riskigrupp selle sõiduki suhtes käesoleva korra punktist 7 (tabel 2). Valemis võetakse arvesse need poliisid, mis on sõlmitud rentniku omandis olevate ja olnud sõidukite suhtes, ja need, millel olev riskigrupp on leitud rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkusest lähtudes.

Kui kindlustusvõtja eelmine riskigrupp selle sõiduki suhtes oli leitud sama rentniku riskigrupist lähtudes, leitakse kindlustusvõtja riskigrupp selle sõiduki suhtes käesoleva korra punkti 6 alusel.

9. Pärast rendilepingu lõppemist sõiduki omandiõiguse üleminekul sõidukit rentinud isikule leitakse tema riskigrupp selle sõiduki suhtes, lähtudes rendileandja riskigrupist sama sõiduki suhtes rendilepingu lõpul. Kui pärast kasutusrendilepingu lõppemist rendilepingu alusel kasutatud sõiduki omandiõigus ei lähe üle sõidukit rentinud isikule ja ta soovib ühe aasta jooksul pärast rendilepingu lõppemist sõlmida lepingu sõiduki suhtes, mille kohta ei ole tema nimel varem sõlmitud ühtegi lepingut, leiab kindlustusandja talle riskigrupi selle sõiduki suhtes, lähtudes lõppenud rendilepingu alusel kasutatud sõiduki suhtes rendileandjale antud riskigrupist.

10. Riskigrupile vastavad riski baaskoefitsiendid on järgmised:

Tabel 3

Riski baaskoefitsiendid

Riskigrupi kood	Baaskoefitsient	Riskigrupi kood	Baaskoefitsient	Riskigrupi kood	Baaskoefitsient
40	0,4	80	0,8	180	1,8
50	0,5	100	1,0	210	2,1
60	0,6	120	1,2	250	2,5
70	0,7	150	1,5	300	3,0

11. Kindlustusvõtja riskikoefitsiendi arvutamiseks leitakse käesoleva korra punktist 10 (tabel 3) tema riskigrupile vastav riski baaskoefitsient. Riski baaskoefitsient on riskikoefitsiendiks, kui ei esine käesoleva korra punktis 12 nimetatud juhtumeid.

12. Riskikoefitsiendi arvutamiseks korrutatakse riski baaskoefitsient:
1) lisakoefitsiendiga 1,2 iga liikluskahju kohta juhul, kui kindlustusvõtja sõiduki kohta sõlmitud leping on lõppenud ennetähtaegselt liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 15² lõike 1 punkti 1 alusel, kui leping on lõppenud enne liikluskahju tuvastamist või kui liikluskahju on põhjustatud kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga (kahjude riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse nende liikluskahjude korral, mis on tuvastatud pärast käesoleva korra punktis 5 nimetatud ajavahemiku lõppu. Lisakoefitsienti rakendatakse järgmiste lepingute sõlmimisel pärast liikluskahju tuvastamist ainult selle sõiduki suhtes, millega on põhjustatud liikluskahju ülalnimetatud tingimustel;
2) lisakoefitsiendiga 1,05 iga juhtumi kohta, kui kindlustusvõtjat või sõiduki juhti on kindlustusvõtjale kuuluva sõiduki juhtimisel politsei andmetel karistatud haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792) paragrahvide 96, 98 ja 109 alusel (haldusõiguserikkumiste riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse lepingu sõlmimisel kindlustusvõtja selle sõiduki suhtes, millega sõites karistati kindlustusvõtjat või tema sõiduki juhti ülalnimetatud põhjustel, kui rikkumine on toimunud viimase 12 kuu jooksul;
3) kui riski baaskoefitsiendi ja riski lisakoefitsientide korrutis ületab 3,2, võetakse riskikoefitsiendiks 3,2.

13. Kui kindlustusvõtja eelmise riskigrupi leidmisel või lepingu kindlustusmakse arvutamisel on eksitud, on kindlustusandja kohustatud tegema ümberarvestuse ja kindlustusvõtja poolt enammakstud summa kindlustusvõtjale tagasi maksma või kindlustusvõtja poolt vähemmakstud summa kindlustusvõtjalt sisse nõudma. Eelmise riskigrupi ümberarvutamisel lähtutakse selle leidmisel kehtinud korrast.

Rahandusminister Siim KALLAS

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413

LIIKLUSKINDLUSTUSE TASANDUSRESERVI ARVUTAMISE JA KASUTAMISE KORD

1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 1 ja lõike 2 punkti 5 alusel.

2. Tasandusreservi (tasanduseraldisse) arvatava või sealt välja arvatava summa arvutab kindlustusandja majandusaasta andmete alusel, arvestades kõiki sõlmitud tava-, müüja- ja komplekslepingud. Muutus tasanduseraldises arvutatakse järgmiselt:
1) arvutatakse teenitud preemiad valemiga:

N = L – f – e, kus

N on teenitud preemiate summa,

L on brutopreemiad (liikluskindlustuse preemiate kogusumma),

f on liikluskindlustuse preemiate osa, mis kantakse üle Eesti Liikluskindlustuse Fondile vastavalt liikluskindlustuse seadusele: f = 0,08 × L,

e on muutus ettemakstud preemiate eraldises;
2) arvutatakse kahjusuhe K_p, lähtudes liikluskindlustuse seadusega ettenähtud tegevuskulude määrast, valemiga:
K_p = (N – 0,15 × L) : N;
3) arvutatakse tegelik kahjusuhe K_t valemiga:

K_t = (h + k – r + n + p + m₁ + m₂) : N, kus

h on makstud kahjud (hüvitiste kogusumma),

k on kahjukäsitluskulude summa, kuid mitte suurem kui 0,15 × h,

r on regressina saadud summad,

n on kasv rahuldamata nõuete eraldises,

p on kasv pensionieraldises,

m₁ on muudest tehnilistest kuludest regressi käsitluskulu,

m₂ on muudest tehnilistest kuludest jäänukvara likvideerimise (müügi) kulu;
4) arvutatakse muutus tasanduseraldises T_m:

T_m = N × (K_p – K_t) – 0,04 × L, kui 0,04 × L < N × (K_p – K_t)

T_m = 0, kui 0 ≤ N × (K_p – K_t) ≤ 0,04 × L

T_m = N × (K_p – K_t), kui N × (K_p – K_t) < 0 ja |N × (K_p – K_t)| ≤ T_a

T_m = –T_a, kui N × (K_p – K_t) < 0 ja |N × (K_p – K_t)| > T_a,

kus T_a on tasanduseraldise jääk perioodi algul.

3. Kindlustusandja avab tasanduseraldise vahenditele pangas eriarve, millele ta deponeerib või arvab sellelt maha käesoleva korra punktis 2 sätestatud korras arvutatud summa.

4. Tasanduseraldisse arvatud summat kasutab kindlustusandja kooskõlastatult Eesti Liikluskindlustuse Fondiga tava-, müüja- ja komplekslepingutest tulenenud selle osa kahjumi katmiseks, mis oli tingitud tariifide mittevastavusest tegelikele nõuete rahuldamiseks tehtud kulutustele.

Rahandusminister Siim KALLAS

]]>SIDSID